Väljaandja: Võru Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 59, 830 Jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 11.03.2009 nr 99 Määrus kehtestatakse «Jäätmeseadus» § 66 lg 4, § 67 lg 4 ja § 71 lg 1, «Pakendiseadus» § 15 lg 1 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus» § 22 lg 1 p 365 ja 366 alusel. 1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 1. jagu Üldsätted § 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Võrus jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Võru linna haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Võru linna heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri), Võru linna avaliku korra eeskirja ja teiste linna õigusaktidega. (3) Informatsiooni Võru linna haldusterritooriumil asuvate ohtlike jäätmete, kasutuskõlbmatute patareide, pakendite ja pakendijäätmete, elektroonikaromude ja vanarehvide vastuvõtupunktide ning keskkonnajaama kohta saab Võru linna veebileheküljelt www.voru.ee. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad; 2) ettevõtja eeskirja 2. peatüki tähenduses on isik, kes osaleb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldataval avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 3) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis; 4) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 5) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine on jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 6) jäätmeveo teenustasu on tasu, mida jäätmevaldaja maksab vedajale paberi ja kartongi ja segaolmejäätmete vedamise eest; 7) keskkonnajaam on sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht. Keskkonnajaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja kilogrammi hinnad kehtestatakse Võru Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) korraldusega; 8) linna ja vedaja vaheline leping eeskirja 2. peatüki tähenduses on leping, millega reguleeritakse Võru linna ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga; 9) olmejäätmete vedamine eeskirja 2. peatüki tähenduses on konkreetses piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine jäätmemahutitest vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale; 10) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Võru linna haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele; 11) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 12) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna sellistest materjalidest puhtaid pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina; 13) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 14) tühisõit eeskirja 2. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu; 15) vedaja eeskirja 2. peatüki tähenduses on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas; (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. 2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (edaspidi jäätmenimistu) jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 6)probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) ning vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39); 8) suurjäätmed (20 03 07); 9) metallid (20 01 40). (4)Töötlemisettevõttest tuleb töötlemisjääk viia läheduse põhimõtet järgides nõuetele vastavasse prügilasse või ümberlaadimisjaama. (5) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja. (6) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Loata võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. (7) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamise suurendamisele või kahjutustamisele. § 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba; 4) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelvalve ametniku nõudel kontrollimiseks; 5) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedamiseks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 6) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks; 7) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti; 8) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti; (3) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult kinnistu omaniku loal ja tingimustel. (4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest. 3. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine § 5. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, mis asub samal kinnistul või krundil, või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele. (3) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul. (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada. (5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid; 6) suurjäätmeid; 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 8) käimlajäätmeid; 9) kogumiskaevude setteid; 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) ehitusjäätmeid. (6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele. (7) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit. (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse mahutite paigaldamise korraldab linnavalitsus. (9) Ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama teenuse osutamise koha sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti. (10) Garaaži omanik peab: 1) paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse või selle vahetus läheduses olevasse garaaži omanikule kuuluvasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral paigaldatakse ühine kogumismahuti garaažiühistu territooriumile; 2) andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule või viima keskkonnajaama; 3) tagama garaaži ümbruse korrashoiu. § 6. Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti. Lähtuvalt korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid: 1) paberi- ja kartongi mahuti, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit; 2) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuti alates 2010 a., kui kinnistul on vähemalt 10 korterit. 3) kui lepingu alusel kasutatakse ühismahutit, rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Vähem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need keskkonnajaama või kogumispunkti. (3) Vähem kui kümne korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi mahutisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul, kui: 1) kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 12 kohaselt samal kinnistul; 2) segaolmejäätmete mahutit tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas, sealjuures biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kogutakse liigiti ja antakse lepingu alusel üle jäätmekäitlejale. (4) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldivõetuna üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel. § 7. Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda keskkonnajaama või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda keskkonnajaama või avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või viia kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. (3) Vanarehvid tuleb üle anda keskkonnajaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega vanametalli kogumispunkti või autolammutusse. (5) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon linnavalitsusega. (6) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kuue meetri raadiuses kogumispunktist. (7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms. § 8. Ohtlike jäätmete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. (3) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras. (4) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (5) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia keskkonnajaama. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. (6) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Käitluslitsentse väljastab keskkonnaministeerium. (7) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (8) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 4. jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine § 9. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja viia pakendipunkti, keskkonnajaama või lepingu alusel pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti). (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema puhtad ning tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon, lähtudes eeskirja §-des 9 ja 10 sätestatud nõuetest. (4) Pakendipunktide asukohad kooskõlastab pakendiettevõtja või taaskasutus-organisatsioon linnavalitsusega. Pakendipunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt paber- ja segapakendile. (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2. (6) Pakendipunktil või -mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja sidevahendite numbrid. § 10. Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. (2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta. (4) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. (5) Taaskasutusorganisatsioon tagab pakendikonteinerite tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine ning hoidma heakorda vähemalt kuue meetri raadiuses. 5. jagu Jäätmete vedamine ja kõrvaldamine § 11. Jäätmete veo ja kõrvaldamise nõuded (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. (2) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud jäätmevedajana. (3) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, see tähendab vähemalt üks kord kuus, va. linnavalitsuse poolt korraldatud olmejäätmete veost vabastatud isikud. (4) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. (5) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (6) Jäätmeid ei ole lubatud jäätmeid vedada öörahu ajal, välja arvatud linnavalitsuse eriloa alusel. (7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (8) Ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. (9) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (10) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul. 6. jagu Biolagunevate jäätmete kompostimine § 12. Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded (1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimale kompostimisväljakule või muusse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. (3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. (4) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (5) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 7. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded § 13. Jäätmemahutite tehnilised nõuded (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms. (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada: 1) põhiliselt plastist 120-800 liitrist kaane ja käepidemetega väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada; 2) põhiliselt metallist 1-4,5 m3 suurust kaanega mahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada; 3) presskonteinerit. (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele. (4) Mahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. § 14. Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele (1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga. (2) Suurem kui 800-liitrine mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt. (3) Jäätmevedaja peab tagama mahuti tühjenduse, kui ligipääsutee on piisava kandevõimega ja tasane ning vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ning vajadusel teostatud libedustõrje. (4) Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja. § 15. Jäätmeveokite tehnilised nõuded (1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. 2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 1. jagu Üldnõuded § 16. Korraldatud jäätmeveo ulatus (1) Võru haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud olmejäätmete veo korral olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid ja paberit ja kartongi. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine. (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. 2. jagu Avalik konkurss § 17. Avalik konkurss (1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab linnavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse määrusest “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord”. Linnavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist piirkonnas. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise ja kohaliku levikuga ajalehes. § 18. Avalikkuse teavitamine Avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast ning jäätmeveo teenustasudest, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab linnavalitsus avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu. § 19. Linna ja vedaja vaheline leping Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast. 3. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine § 20. Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping (1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks soovi avaldanud. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 120-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest. (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 13 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatust erinevat jäätmemahutit või kelle jäätmemahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud eeskirja lisas 3, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. (5) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama linnavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. (6) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Peale kahe kuu möödumist korraldatud jäätmeveoga liitumisest esitab jäätmevedaja igakuuliselt arved miinimumpaketi (käesoleva korra alusel määratud minimaalne jäätmemahuti ja minimaalne lubatud tühjendamissagedus) alusel jäätmevaldajale, kes eirab korraldatud jäätmeveo korda või pole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost. § 21. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele avaldus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. (2) Linnavalitsusel või tema volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni kolmeks aastaks. (3) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas (1. veebruariks) linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Jäätmevaldaja, kes on loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ning jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid, ei ole ta kohustatud selgitust esitama. (4) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest. § 22. Mitteliitumise lõppemine ja ennetähtaegne lõpetamine (1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb linnavalitsuse korralduses märgitud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist linnavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist mitteliitunuks. (3) Linnavalitsusel või tema volitatud isikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi linnavalitsusele; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud; 4) jäätmevaldaja ei esita õigel ajal eeskirja § 21 lõikes 3 nimetatud kirjalikku selgitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud selgitus valeandmeid; 5) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. 4. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine § 23. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja §-de 5 ja 6 nõuetele. (2) Kui paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ning jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid paberit ja kartongi, ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse. (3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamise 30% teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast mahutist. (4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude korral. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt ühe ööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise kolme päeva jooksul. § 24. Jäätmemahutite tühjendamine (1) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja lisas 3. (2) Kui eeskirja lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada eeskirja lisas 3 sätestatust sagedamini. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine. (4) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid. § 25. Lisateenused (1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. 6. jagu Ainuõiguse äravõtmine § 26. Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord (1) Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §-s 19 nimetatud tähtaja jooksul linna poole linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks; 2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist seitsme päeva jooksul alates linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigel ajal tühjendamata; 5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut; 6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 120 lõige 1 alusel. (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab linnavalitsus sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest. (3) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena selgunud uus vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist. 3. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED § 27. Jäätmekäitluskohad (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. § 28. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas. 4. peatükk VASTUTUS § 29. Lõppsätted (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele. (2) Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur või linnavalitsuse järelevalve inspektor - keskkonna spetsialist. § 30. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Võru Linnavolikogu 14. juuni 2006. a määrus nr 24 «Võru linna jäätmehoolduseeskiri» (KO 2006, 145, 1670); (2) Määrus jõustub 01. 04. 2009. a. Volikogu esimees Tõnu ANTON Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3