Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 15.05.2008 nr 3
RTL 2008, 40, 561
jõustumine 25.05.2008
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
23.03.2009 nr 6 (RTL 2009, 29, 381) 29.03.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Linnaliste piirkondade arendamine» (edaspidi meede) raames investeeringute kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõikes 1 nimetatud valdkondade osas on Kohtla-Järve linn, Maardu linn, Narva linn, Pärnu linn, Saue linn, Tallinna linn, Tartu linn ja Viimsi vald. Harku vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald ja Saue vald on meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud valdkondade osas.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) avalik linnaline
ruum – ala, mida kõik linnalise piirkonna elanikud ja külastajad saavad vabalt
kasutada liikumiseks või puhkamiseks;
2) rekreatsiooniala – avalik aktiivseks
puhkuseks kasutatav looduslik, selleks loodud, eraldatud või kohandatud
puhkeala;
3) kergliiklustee – autoliiklusest eraldatud, spetsiaalselt
vastavalt nõuetele ehitatud ja märgistatud (ning varustatud) jalgsikäimise ja
jalgrattaga liiklemise tee;
4) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2
lõike 6 tähenduses;
5) ehituslik projekteerimine – projekteerimine
«Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
6) kaasfinantseerija –
teine projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline
isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes panustab projekti
rahaliselt abikõlbliku omafinantseeringu katmisel.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.
(2) Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.
§ 4. Meetme eesmärgid
Meetme eesmärkideks on:
1) avaliku linnalise ruumi arendamine;
2)
linnaspetsiifiliste probleemide lahendamine;
3) keskuste ja tagamaa parem
funktsionaalne sidustamine.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi valdkondi:
1) säästva
linnatranspordisüsteemi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus,
ühistranspordikorraldus jms);
2) lapsehoiu parandamisega seotud avaliku
infrastruktuuri arendamine (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
3)
sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine
(rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused,
hooldekodud, sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja -rajatised
jms);
4) avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning
haljastuse parandamine (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad
jms);
5) avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine.
(2) Lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 toodud valdkondadele eraldatakse vähemalt 50% meetme toetusmahust. Kava koostamisel peab iga piirkonna kavaga kinnitatavate projektide toetusmahust vähemalt 50% olema suunatud nimetatud valdkondadele.
(3) Meetme raames on toetatavateks tegevusteks:
1) lõike 1
punktides 1–4 toodud valdkondadega seotud ehitus- ja haljastustööd,
linnamööbli soetamine ja paigaldus, kinnisasja soetamine;
2) ehitustöödega seotud ning ehitise kasutamise otstarbe täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost, sisekujundustööd;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
3) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ideekonkursi korraldamine, ehituslik projekteerimine, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiiside ning ehitusprojekti maksumuse kalkulatsiooni tegemine, maastiku planeerimine, sisekujunduse projekteerimine, keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega, ehitusjuhtimine, omanikujärelevalve, autorijärelevalve, muinsuskaitseline järelevalve;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
4) lõike 1 punktis 1 toodud valdkonnaga seotud uuringute ja ekspertiiside tegemine, tehniline projekteerimine, seadmete ja masinate soetamine, testimine ning kasutamise koolitus, tarkvara soetamine, arendus, testimine ning kasutamise koolitus;[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
5) avaliku linnalise ruumi ja säästva linnatranspordiga seonduvate
teemaplaneeringute ja avalikuks kasutuseks mõeldud alade detailplaneeringute
koostamine (sh keskkonnamõjude hindamine).
(4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) hooldusremont
(perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise
kasutusea pikendamiseks);
2) liiklusvahendite soetamine;
3) majutus- ja
toitlustusteenuste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud
teenuste väljaarendamine;
4) investeeringud objektidesse, mille omanikuks või
valdajaks kasutuslepingu või kontsessioonilepingu alusel on äriühingud,
tulundusasutused või füüsilised isikud.
(5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või füüsiliste isikute omandisse või valdusse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud ainult kergliiklusteede puhul, tingimusel, et kergliiklusteele on seatud servituut (sh isiklik kasutusõigus) taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi (edaspidi projekti abikõlblikkuse periood) lõppemisest arvates.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(6) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sotsiaalkorterite ehitamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), artikli 7 lõikes 2 ja Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–159), artiklis 47 kehtestatud piirangutest.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerijate kulud, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud abikõlblikes sihtpiirkondades §-s 5 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad kulud).
(2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
(3) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
1) kinnisasja
ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude
kogumaksumusest;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
3) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
4) kulu, mis
on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest
hüvitatud;
5) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti
elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvestata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 kuni 31. august 2015.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse EAS-is registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(3)
Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse
registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar
2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde
jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ideekonkursi
korraldamise, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside ning
ehitusprojekti maksumuse kalkulatsiooni, maastiku planeerimise, sisekujunduse
projekteerimise, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste
koostamise ja selleks vajalike uuringute või kinnisasja ostuga seotud tegevusi
ja nendega seonduvaid kulusid.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
§ 8. Toetuse määr
(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Abikõlblikuks omafinantseeringuks ei loeta füüsiliste isikute ja äriühingute panust.
(3) Meetme vahendite indikatiivse jaotuse piirkondade vahel perioodiks
2007–2013 kehtestab regionaalminister enne §-s 9 nimetatud kava koostamise
algatamist. Osa vahenditest jaotatakse piirkondade vahel võrdselt. Teise osa
jaotusel piirkondade vahel arvestatakse:
1) piirkonna elanike arvu. Harku
valla, Jõelähtme valla, Jõhvi valla, Kiili valla, Rae valla, Saku valla ja Saue
valla puhul võetakse arvesse 50% nende elanike koguarvust;
2) piirkonna
kohaliku omavalitsuse üksustele «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava»
transpordi infrastruktuuri arendamise meetme raames kavandatavate
struktuurivahendite mahtu.
3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE
§ 9. Linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava
(1) Meetmest toetuse taotlemise aluseks on linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava (edaspidi kava).
(2) Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.
(3) Kava kehtestatakse aastateks 2007–2013.
(4) Kava koostatakse järgmiste piirkondade kaupa:
1) Tallinna linn;
2)
Tallinna tagamaa, sh Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae
vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald ning Tallinna linn
ühisprojektide osas piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustega;
3) Tartu
linn;
4) Narva linn;
5) Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn;
6) Pärnu linn.
(5) Kava koosneb piirkondade kaupa loetletud projektidest, mille osas võib kavas nimetatud taotleja toetust taotleda. Iga projekti kohta tuuakse kavas välja taotleja nimi, projekti nimetus, maksimaalne toetussumma ja minimaalne omafinantseeringu määr.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(6) Kava koostamist korraldab Siseministeerium.
§ 10. Kava koostamise algatamine
(1) Siseministeerium teavitab abikõlbliku sihtpiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusi kava koostamise alustamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.
(2) Ettepanekud kavasse lülitatavate projektide kohta esitatakse lõikes 1 nimetatud teates toodud tähtpäevaks Siseministeeriumile. Ettepanekuid saavad esitada kohaliku omavalitsuse üksused ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui üks isik esitab mitu ettepanekut, tuleb kaaskirjas ära märkida projektide prioriteetsuse järjekord. Ettepanekud ühisprojektide kohta esitab üks projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Ettepanekud esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka elektrooniliselt.
(4) Ettepanek peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab
hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt §-dele 5–8 ja
§ 12 lõikele 3:
1) probleemi kirjeldus;
2) objekti olulisus
tulenevalt arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, temaatiline
arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid);
3) projekti
eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
4) projekti potentsiaalsed
kasusaajad;
5) projekti eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste
loetelu ja projekti eeldatav tulemus;
6) projekti tulemuste
jätkusuutlikkus;
7) projekti elluviimiseks vajalike ettevalmistustööde
hetkeseis ja seonduvad projektid;
8) projekti kavandatav elluviija ehk
taotleja;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
10) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud);
11) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
§ 11. Ettepanekute menetlemine
(1) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse Siseministeeriumis üldises korras.
(2) Siseministeerium viib läbi ettepaneku nõuetele vastavuse kontrolli.
(3) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on Siseministeeriumil õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist ettepanekus toodud tegevustesse üldjuhul 7 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.
(4) Siseministeerium otsustab hiljemalt 22 tööpäeva jooksul alates ettepanekute esitamise tähtpäevast ettepanekute nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise.
(5) Siseministeerium küsib § 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud piirkondade kohaliku omavalitsuse üksustelt arvamust antud piirkonnas vastavaks tunnistatud projektide prioriteetsuse kohta.
(6) Mittevastavaks tunnistatud ettepanekute kohta saadab Siseministeerium 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest ettepaneku esitajale vastava teate.
§ 12. Kava eelnõu koostamine
(1) Siseministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekutes sisalduvate projektide asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringute tehnilise ja majandusliku otstarbekuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantssuutlikkuse kohta.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(2)
Regionaalminister moodustab ettepanekutes toodud projektide hindamiseks
hindamiskomisjoni ning kehtestab hindamisjuhendi, milles tuuakse ära
hindamiskomisjoni ülesanded, hindamiskriteeriumide kirjeldused ja osakaalud,
hindamisskaala ja lõpphinde kujunemise valem ja minimaalse positiivse lõpphinde
väärtus. Hindamiskomisjoni liikmed peavad kinnitama oma erapooletust ja
sõltumatust hinnatavatest projektidest ja ettepanekute
esitajatest.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(21) Hindamiskomisjonil on enne hindama asumist õigus teha ettepanekuid projekti suunamiseks arhitektuursesse või ehitise ekspertiisi ja projekti täpsustamiseks või korrigeerimiseks. Arhitektuurse või ehitise ekspertiisi tellib Siseministeerium. Ettepanekud projekti täpsustamiseks või korrigeerimiseks edastab Siseministeerium § 13 lõikes 1 nimetatud ettepaneku esitajale ning annab vastamiseks aega vähemalt 10 tööpäeva.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(3) Arvesse võttes asjaomaste ministeeriumide seisukohti, hindab
hindamiskomisjon ettepanekutes toodud projekte regionaalministri kehtestatud
hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
1) projekti olulisus
tulenevalt arendusdokumentidest ja prioriteetsusest piirkonnas;
2)
kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus;
3) kavandatavate tegevuste
mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
4) projektis kavandatud lahenduste aja-
ja asjakohasus;
5) piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö
kavandatava projekti elluviimisel.
(31) Negatiivse hindamistulemuse saanud projektide kohta saadab Siseministeerium 5 tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni protokolli allkirjastamisest ettepaneku esitajale vastava teate koos negatiivse hinde andmise põhjustega.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(4) Siseministeerium koostab hindamiskomisjonilt saadud hindamistulemuse alusel ning § 5 lõikes 2 toodud nõuet järgides kava eelnõu maksimaalselt § 8 lõike 3 alusel igale piirkonnale eraldatud vahendite ulatuses. Kavasse saab nimetada ainult positiivse hinde saanud projekte.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(5) Kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.
(6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Kava võib kinnitada piirkondade kaupa.
Siseministeerium teavitab kavas kinnitatud projektide ettepanekute esitajaid kava kinnitamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates kava ilmumisest Riigi Teatajas.[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
§ 13. Kava täiendamine
(1) Kui osa § 8 lõike 3 alusel piirkonnale indikatiivselt ettenähtud vahenditest on kavas projektidega katmata või kui toetuse tagasinõudmise või projektide odavnemise tulemusena on vabanenud piirkonnale varasemalt eraldatud vahendeid, on piirkonna kohaliku omavalitsuse üksusel kuni 31. detsembrini 2010 õigus esitada Siseministeeriumile jooksvalt ettepanekuid kava täiendamiseks. Paragrahvi 9 lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused peavad kava täiendamise ettepanekud teiste sama piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustega kooskõlastama.
(2) Ettepanekud esitatakse vastavalt § 10 lõigetes 3–4 toodud nõuetele. Kui üks kohaliku omavalitsuse üksus esitab korraga mitu ettepanekut, tuleb kaaskirjas ära märkida projektide prioriteetsuse järjekord. Ettepanekud ühisprojektide kohta esitab üks projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Ettepanekute menetlemine toimub § 11 lõigete 2–4 ja 6 ning § 12 lõigete 1, 3 ja 31alusel.
(4) Siseministeerium koostab hindamiskomisjonilt saadud hindamistulemuste alusel kava muutmise eelnõu. Kavasse saab nimetada ainult positiivse hinde saanud projekte. Kavaga kinnitatud ühe piirkonna projektide ja kava muutmise eelnõus toodud sama piirkonna projektide kogu toetusmaht ei tohi ületada § 8 lõike 3 alusel sellele piirkonnale eraldatud vahendite indikatiivset piirsummat. Kõigi enne 31. detsembrit 2010 esitatud ettepanekute alusel piirkonnale eraldatud koguvahenditest ei tohi § 5 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud valdkondadele kokku eraldatud ja eraldatavate vahendite osakaal olla alla 50%.
(5) Kava muutmise eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.
(6) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud kava muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks reeglina kaks korda aastas. Siseministeerium teavitab kava muutmisega kinnitatud projektide ettepanekute esitajaid kava täienduste kinnitamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates Vabariigi Valitsuse korralduse ilmumisest Riigi Teatajas.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
4. peatükk
TAOTLEJALE JA KAASFINANTSEERIJALE ESITATAVAD
NÕUDED
§ 14. Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded
(1) Kavas toodud projektide osas saavad taotlusi esitada kavas taotlejana
nimetatud:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) sihtasutused ja
mittetulundusühingud, juhul kui projektiga kavandatud tegevused kuuluvad nende
organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka.
(2) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotlejal puuduvad
ajatamata maksuvõlad taotluse registreerimise hetkel;
2) taotleja või tema
üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust
ega tehtud pankrotiotsust;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa
ettenähtud tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral
tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4) taotleja ei ole varem
sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest raha saanud;
5) projektile või projekti üksikutele tegevustele
samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase
teabe;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
7) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja
teadmisi;
8) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema
kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 37 lõikele 3
vastav kohaliku omavalitsuse arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste
ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv
kohaliku omavalitsuse arengukava;
9) taotleja peab olema projekti raames
ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik
või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava
ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames ehitatava
või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme omanik või valdaja,
välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul on
taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, mille põhikirjaliseks tegevuseks
on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja kui projektis
osalevad kohaliku omavalitsuse üksused on kaasfinantseerijateks;
10) riigi
omandis oleva maa ja ehitiste kasutamise puhul peab taotleja ja riigi vahel
olema sõlmitud kirjalik kokkulepe, milles sätestatakse toetuse saajale projekti
raames ehitatud või renoveeritud infrastruktuuriobjekti säilitamise ja
sihtotstarbelise kasutamise kohustus vähemalt viie aasta jooksul arvates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
(3) Juhul kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames ehitatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, laienevad talle lõike 2 punktides 1–5 toodud sätted.
5. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE,
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 15. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotluse toetuse saamiseks saab esitada ainult kavas
kinnitatud projektide osas. Taotlus esitatakse § 10 lõikes 2 nimetatud
ettepanekus toodud taotluse kavandataval esitamise tähtajal, välja arvatud
järgmistel juhtudel:
1) kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu pole võimalik
ettepanekus toodud tähtajast 3 kuu jooksul taotlust esitada. Selliste asjaolude
ilmnemisel peab taotleja viivitamatult esitama EAS-ile uue ajakava. Kui uut
ajakava ei esitata, võib Siseministeerium algatada projekti kavast
väljaarvamise;
2) kui taotleja soovib esitada taotluse ettepanekus
toodud tähtajast varem. Sel juhul peab taotleja ettepanekus toodud tähtajast
vähemalt 3 kuud varem esitama EAS-ile uue ajakava.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(11) Projektide osas, mille puhul on põhjendatud projekti elluviimine eraldiseisvate etappidena, võib iga etapi kohta esitada eraldi taotluse, kui etapiviisiline taotlemine on ära näidatud ettepanekus esitatud ajakavas.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(12) Kui kavas on projekti rahastamisele seatud tingimusi, peavad need sõltuvalt tingimuse iseloomust olema enne taotluse EAS-ile esitamist täidetud või tuleb koos taotlusega EAS-ile esitada dokumendid tingimuste täitmise kohta projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(13) Kui ehitusprojekt peab vastavalt kavale läbima arhitektuurse ekspertiisi, korraldab arhitektuurse ekspertiisi EAS. Sellisel juhul pikeneb § 16 lõikes 4 nimetatud menetlusaeg vastavalt ekspertiisi läbiviimise ajale, kuid mitte rohkem kui 21 tööpäeva. EAS kooskõlastab või jätab arhitektuurse lahenduse kooskõlastamata. Kooskõlastamata jätmise korral teavitab EAS taotlejat kooskõlastamata jätmise põhjustest ning annab taotlejale tähtaja täienduste tegemiseks. Taotleja kohustub vastavad parandused sisse viima ja esitama need EAS-ile ülevaatamiseks.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(14) Kui ettepanekus nimetatud riigihanke eeldatav maht ületab 50 miljonit krooni, peavad hankedokumendid olema EAS-iga kooskõlastatud. Hankedokumendid esitatakse EAS-ile enne hanke väljakuulutamist. EAS vaatab hankedokumendid läbi kuni 21 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamisest. Kooskõlastamata jätmise korral teavitab EAS taotlejat kooskõlastamata jätmise põhjustest. Taotleja kohustub vajalikud parandused sisse viima ja esitama need EAS-ile ülevaatamiseks enne hanke väljakuulutamist.[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(2) Taotlus koosneb määruse lisas 2 toodud taotlusvormist ning taotlusvormi lisadest. Taotlus esitatakse EAS-ile.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(3) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS pärast kava jõustumist. Vastava teate avaldab EAS oma kodulehel.
(4)Taotlus peab vastama «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 toodud nõuetele. Taotlusvormile tuleb
lisada:
1)
projekti kirjeldus;
2)
projekti eelarve;
3)
projekti ajakava;
4)
omafinantseeringut (sh kaasfinantseerijate panust) tõendavad
dokumendid;
5)
projektijuhi elulookirjeldus (CV);
6)
eelarve aluseks olev võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks
olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon. Projekteerimise ja ehituse hanked
peavad olema läbi viidud eraldi;
7)
kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või
soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise
otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas
tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele
põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara kasutusse
andmisel teenib taotleja puhastulu;
8)
projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete
prognoosiga, arvestades § 18 lõigetega 6 ja 8;
9)
taustainformatsioon taotluse esitaja ja kaasfinantseerija(te)
kohta (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse puhul);
10)
paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul
taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne;
11)
projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused
(CVd);
12)
projektis osalevate organisatsioonide vahelised koostöökokkulepete
koopiad;
13)
kaasfinantseerija nõusolek järelepärimiste tegemiseks pädevale
organile;
14)
projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
15)
hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt
«Ehitusseadusele» ja standardi EVS 811 põhiprojekti staadiumile;
16)
rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja
kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded
ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele;
17)
dokumendid, mis kinnitavad projekti
tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning
viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest;
18)
ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta,
et ehitise ega kasutatud seadme ostuks ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta
jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid, ning
atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
19)
analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega
kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a
määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude
abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11
lõigetes 1 ja 2 sätestatut;
20) keskkonnamõjude hinnang vastavalt
«Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele».
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(5) [Kehtetu – RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(6) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekti kirjeldus, eelarve ja ajakava.
§ 16. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine
(1) Taotlusi menetleb ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.
(2) Kõik taotlused registreeritakse.
(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 25 tööpäeva. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemisaega pikendada üldjuhul kuni 25 tööpäeva võrra.
(5) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib EAS:
1) EAS-il on
õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisamaterjale;
2) taotlejal
on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on
kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist;
3) kui
taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid puudusi,
teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb;
4) kui
taotluses toodud tegevused erinevad oluliselt kavas nimetatud tegevustest, nii
et kavas nimetatud eesmärke ei ole võimalik saavutada, küsib EAS
Siseministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse
kohta kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele. Siseministeeriumi
negatiivse hinnangu korral tunnistatakse taotlus mittevastavaks;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(6) EAS-il on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid eksperte.
(7) Taotlust või taotlejat ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) määruses sätestatud nõuded taotlusele või
taotlejale ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul
viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotluse
nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole lõike 5 punkti 3
alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
§ 17. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Kõigi vastavaks tunnistatud taotluste osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse võib EAS kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud juhtudel.
(3) Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse rahuldamata
jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise
otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse
tingimusi. Otsuses sätestatakse vähemalt:
1) toetuse saaja;
2) projekti
abikõlblike kulude kogumaksumus;
3) maksimaalne toetuse suurus Eesti
kroonides;
4) minimaalne omafinantseeringu määr;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
6) toetuse saaja kohustused;
7) toetuse väljamaksmise
tingimused;
8) aruandluse esitamine;
9) toetuse tagasinõudmise alused.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
§ 18. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.
(2) Toetust makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte rohkem kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.
(3) Toetuse saaja esitab EAS-ile § 17 lõikes 3 nimetatud otsuses toodud kuupäevaks projekti vahe- või lõpparuande.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.
(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja vahearuannete raames ning ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.
(6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).
(7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.
(8) Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem.
(9) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust maksimaalselt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».
(10) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta
nõuetele;
2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
3)
projekt või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega, kuni
tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
6. peatükk
VAIDEMENETLUS
§ 19. Vaidemenetlus
Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.
7. peatükk
TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 20. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud
projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui projekti eelarve väheneb ning projektis
ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves
konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt
mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. EAS-i tuleb
eelnevalt muudatustest kirjalikult teavitada;
2) saada EAS-ilt informatsiooni
ja nõuandeid, mis on seotud §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisega.
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses
ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud
taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama EAS-ile toetuse
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud
juhtudel või kui EAS seda nõuab vastavalt sama seaduse § 26 lõikes 2
toodud juhtudel;
4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja
jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi
raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse
saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu-
ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) taotlema EAS-ilt nõusolekut
projekti eelarve muudatusteks, millega suurendatakse projekti eelarves
konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverida teise eelarverea arvelt rohkem
kui 10%;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti kestuse
muutmiseks,
8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti tegevuste muutmiseks;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
9) võimaldama teostada kontrolli- ja järelevalvetoiminguid või auditit
toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide,
soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama
kontrollijal juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ruumidesse ja
territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel
kasutab;
10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega seotud andmed ja
dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
11) osutama
auditi ja järelevalvetoimingute kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12)
täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud
ettekirjutused;
13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete
läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
14) näitama toetuse
kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses
nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle
avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu
osalusele viitamise tingimused ning kord» sätestatule, et tegemist on
struktuuritoetusega;
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega
seonduvad dokumendid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse»
§-le 5 kuni 2025. aasta 31. detsembrini;
16) projekti kestel
ja viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja
poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast
tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti
väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jmt ka
siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
17) viivitamatult kirjalikult
informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse
tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise
kaheldavast otstarbekusest;
18) projekti kestel ja viie aasta jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest viivitamatult kirjalikult
informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või
terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või
õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
19) tagama projekti tulemusena
loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara
osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele
põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama toetuse eest loodud ja soetatud
vara osas õiguste üleandmise korral eelnevalt EAS-iga üleandmise tingimused ning
edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie
aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
21) maksma
EAS-i poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja
tähtpäevaks tagasi;
22) tagama § 15 lõike 5 punktis 2
nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva
paragrahvi punktides 1, 2, 5, 9–20 pandud kohustuste täitmise
kaasfinantseerija(te) poolt;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
23) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 22. EAS-i õigused
EAS-il on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse
ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide,
soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda projekti
tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide
esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt
§ 18 lõikes 10 sätestatud juhtudel;
4) keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui § 21 punktides 6–8 nimetatud põhjustel tehtavad muudatustaotlused ei vasta määruses kehtestatud nõuetele, projekti eesmärkidele või ei ole põhjendatud;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
5) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatuga;
6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides sätestatuga;
7) kontrollida hankedokumente ning osaleda vaatlejana hankekomisjonis.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
§ 23. EAS-i kohustused
EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased
juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) läbi vaatama § 21
punktides 6–8 nimetatud taotlused hiljemalt 25 tööpäeva jooksul.
Paragrahvi 21 lõikes 8 nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse
langetamist kohustatud küsima Siseministeeriumi hinnangut muudatuse otstarbekuse
kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamisotsuse
muutmisega;
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 21 punktis 4 nimetatud
aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud
viivitamatult teavitama toetuse saajat § 21 punktis 4 nimetatud
aruannete ja § 18 lõikes 6 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või
tagasi lükkamise otsusest;
4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist
tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja
nimi, projekti nimi, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja
tegevused ning projekti ajaline kestus;
5) säilitama taotluse ja projektide
menetlemisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini.
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse rakendumine
(1) Määrust rakendatakse alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]
(2) Paragrahvi 15 lõikes 14 sätestatud nõuded ei kehti hangetele, mis on välja kuulutatud enne 25. märtsi 2009. a.
[RTL 2009, 29, 381 – jõust. 29.03.2009]