Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2010 Avaldamismärge: RTL 2009, 32, 412 Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal Vastu võetud 25.03.2009 nr 34 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 48 lõike 2, «Kutseõppeasutuse seaduse» § 34 lõike 2 ning «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 28 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid ning temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal. § 2. Järelevalve teostajad Temaatilist riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) koolieelsete lasteasutuste (edaspidi lasteasutuste) ning üld- ja kutsehariduskoolide (edaspidi koos nimetatud õppeasutus) õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab õppeasutuse asukohajärgne maavanem. § 3. Järelevalve prioriteedid Järelevalve prioriteedid 2009/2010. õppeaastal on toodud lisas 1. 2. peatükk JÄRELEVALVE LÄBIVIIMINE § 4. Järelevalve läbiviimise aeg, läbiviijad, õppeasutuste valim ning järelevalve kestus õppeasutuses (1) Järelevalve läbiviimise aja ning järelevalvet läbiviivad ametnikud ja kaasatavad eksperdid määrab maavanem. (2) Järelevalve läbiviijad ning järelevalve läbiviimisele kaasatud eksperdid peavad vastama haridus- ja teadusministri määrusega järelevalve läbiviijatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (3) Õppeasutused, kus 2009/2010. õppeaastal temaatilist riiklikku järelevalvet teostatakse, on loetletud lisas 2. (4) Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni viis tööpäeva. (5) Õppe- ja kasvatustegevuse vaatlemine järelevalve käigus toimub õppeasutuse juhi või tema poolt määratud isiku juuresolekul. § 5. Õppeasutuse teavitamine järelevalvest Järelevalve läbiviimise ajast teavitab järelevalve teostaja õppeasutust, tema pidajat, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgset omavalitsust 15. septembriks 2009. § 6. Järelevalve läbiviimiseks kasutatav metoodika Järelevalve läbiviimisel kasutatakse järgmisi meetodeid: 1) statistilise ja finantsaruandluse, õpitulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüsimine, sh Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate andmete analüüsimine ja kontrollimine; 2) õppeasutuse dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisu analüüsimine; 3) vestlused õppeasutuse töötajate, hoolekogu (nõukogu) liikmete, lastevanemate, õpilaste (laste) ning õppeasutuse pidaja, riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgse omavalitsuse esindajaga; 4) tutvumine õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga, sh õppe- ja kasvatustegevustega. 3. peatükk JÄRELEVALVE TULEMUSTE ESITAMINE § 7. Järelevalve tulemuste vormistamine (1) Järelevalve tulemused vormistatakse eraldi õiendiga iga õppeasutuse kohta. (2) Õiendis esitatavad andmed on toodud lisades 3–6. (3) Kõik õiendis kajastuvad andmed peavad olema õppeasutuses kohapeal kontrollitud. § 8. Õiendi projekti edastamine õppeasutusele (1) Maavanem edastab õppeasutusele õiendi projekti 10 tööpäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates. (2) Õppeasutus võib 3 tööpäeva jooksul teha ettepanekuid õiendi täpsustamiseks. § 9. Õiendi allkirjastamine, kinnitamine ja edastamine (1) Õiendile kirjutavad alla kõik järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud. (2) Õiendi kinnitab maavanem. (3) Maavanem edastab õiendi ametlikult kinnitatud ärakirja elektrooniliselt digiallkirjastatult või postiga õppeasutusele, õppeasutuse pidajale, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgsele omavalitsusele 20 tööpäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates. § 10. Koondkokkuvõte (1) Iga õppeaasta 15. juuniks esitab maavanem Haridus- ja Teadusministeeriumile posti teel ning elektrooniliselt eraldi koondkokkuvõtted lasteasutuste, üldhariduse omandamist võimaldavate koolide (edaspidi üldhariduskoolide) ning kutseõppeasutuste kohta, kus on analüüsitud temaatilise riikliku järelevalve tulemusi maakonna lõikes. (2) Koondkokkuvõttes esitatakse olukorra kirjeldus, analüüs ja koondtabelid lisades 3–5 toodud andmetest lähtudes. Lasteasutuste kohta koostatavas koondkokkuvõttes esitatavad andmed on toodud lisas 3, üldhariduskoolide kohta on toodud lisas 4 ning kutseõppeasutuste kohta on toodud lisas 5. § 11. Ettekirjutuste täitmisest teavitamine Ettekirjutuse adressaat esitab õiendis ettenähtud tähtaja jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumile ning maavanemale kirjaliku aruande ettekirjutuste täitmisest. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2009. a. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01879. Haridus- ja teadusminister määrus lisa 13167165 Lisad  L i s a  1   KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34 Riikliku järelevalve prioriteedid 2009/2010. õppeaastal Temaatilist riiklikku järelevalvet viiakse 2009/2010. õppeaastal läbi järgmistel teemadel: 1) alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine; 2) üldharidus: õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus; 3) kutseharidus: praktikakorraldus ning õpilaste hindamine.     L i s a  2   KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34 Õppeasutused, kus teostatakse 2009/2010. õppeaastal temaatilist riiklikku järelevalvet Maakond Lasteasutus Üldhariduskool Kutseõppeasutus Harjumaa   Ardu Kool Ardu Kool Eesti Esimene Erakosmeetikakool Alavere Lasteaed Mõmmila Karjamaa Gümnaasium Tallinna Tööstushariduskeskus Harku Lasteaed Kehra Gümnaasium Tallinna Kopli Ametikool Lasteaed Lepatriinu (Anija vald) Liivalaia Gümnaasium   Lasteaed Midrimaa (Saue linn) Loksa Vene Gümnaasium   Lasteaed Mudila (Tallinn) Merivälja Kool   Lastesõim Planeedi Mudila Pikavere Põhikool   Lastesõim Päkapikk Ruila Põhikool   Lastesõim Pöialpoiss Tallinna 32. Keskkool   Pangapealse Lasteaed Tallinna Laagna Gümnaasium   Saku Lasteaed Päikesekild Tallinna Läänemere Gümnaasium   Saku Lasteaed Terake Tallinna Mustamäe Gümnaasium   Tallinna Lasteaed Sipsik Tallinna Sikupilli Keskkool   Tallinna Lasteaed Südameke Tallinna Tehnikagümnaasium   Tallinna Lehola Lasteaed     Tallinna Liivamäe Lasteaed     Hiiumaa Käina Lastead Käina Gümnaasium   Ida-Virumaa Lasteaed Lepatriinu (Kohtla-Järve) Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium Juuksurite Erakool Maridel Lasteaed Muinasjutt (Kohtla-Järve) Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium   Lasteaed Väikemees (Kohtla-Järve) Kohtla-Järve Ühisgümnaasium   Sillamäe Lasteaed Helepunased Purjed Narva Soldino Gümnaasium   Sillamäe Lasteaed Jaaniussike Sillamäe Eesti Põhikool   Sillamäe Lasteaed Päikseke     Jõgevamaa Jõgeva Lasteaed Karikakar Mustvee Vene Gümnaasium   Põltsamaa Lasteaed Tõruke Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium     Sadala Põhikool   Järvamaa Lokuta Lasteaed Paide Ühisgümnaasium Järvamaa Kutsehariduskeskus Türi-Alliku Lasteaed Väätsa Põhikool   Läänemaa Lasteaed Tareke (Haapsalu linn) Nõva Kool   Lasteaed Vikerkaar (Haapsalu linn) Taebla Gümnaasium   Taebla Lasteaed Virtsu Põhikool   Lääne-Virumaa Lasteaed Vikerkaar (Tapa vald) Rakvere Gümnaasium   Pajusti Lasteaed Tõrutõnn Rakvere Reaalgümnaasium   Tamsalu Lasteaed Krõll Rakvere Vene Gümnaasium   Vinni Lasteaed Tõruke Võsu Põhikool   Pärnumaa Pärnu Lasteaed Pillerpall Are Põhikool   Pärnu Raeküla Lasteaed Pärnu Ühisgümnaasium   Tahkuranna Lasteaed-Algkool Tahkuranna Lasteaed-Algkool   Tali Lasteaed Tõstamaa Keskkool   Tõstamaa Lasteaed Viira Kool   Põlvamaa Mikitamäe Kool Ruusa Põhikool   Põlva Lasteaed Mesimumm Mikitamäe Kool   Raplamaa Kodila Põhikool Kodila Põhikool   Kaiu Lasteaed Triinutare Haimre Põhikool   Märjamaa Lasteaed Midrimaa Kehtna Põhikool   Saaremaa Kaarma Kool Kaarma Kool   Kihelkonna Kool Kihelkonna Kool   Tartumaa Tartu Lasteaed Hellik Laeva Põhikool Iluravi Rahvusvaheline Erakool Tartu Lasteaed Kivike Lähte Ühisgümnaasium    Tartu Maarjamõisa Lasteaed Puhja Gümnaasium   Tartu Lastesõim Mesipuu Tartu Annelinna Gümnaasium   Vara Lasteaed Õnnetriinu Tartu Mart Reiniku Gümnaasium     Ülenurme Gümnaasium   Valgamaa Sangaste Lasteaed Hummuli Põhikool Valgamaa Kutseõppekeskus Tsirguliina Lasteaed Õnnelind Valga Vene Gümnaasium   Viljandimaa Kõidama Lasteaed Traksik Kolga-Jaani Põhikool   Lasteaed Mängupesa (Viljandi linn) Mõisaküla Kool   Lasteaed Sipsik (Suure-Jaani vald) Olustvere Põhikool   Päri Lasteaed Viljandi Paalalinna Gümnaasium   Vana-Võidu Lasteaed Viljandi Valuoja Põhikool   Viljandi Vaba Waldorflasteaed Võhma Gümnaasium   Võrumaa Rõuge Lasteaed Parksepa Keskkool   Võru Lasteaed Okasroosike Võru I Põhikool       L i s a  3   KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34 Lasteasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine 1. Pedagoogide kvalifikatsioon (tabelid 1–4 ja kirjeldus ning analüüs) 1.1. Pedagoogide kvalifikatsioon. 1.2. Lasteasutuse juhtide haridustase. 1.3. Õpetajate kvalifikatsioon. Tabel 1. Juhataja ja juhataja asetäitja õppe- ning kasvatustöö alal (edaspidi juhtide) kvalifikatsioon seisuga 01.09.2009 Juhtide arv Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Selgitus Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS                 Tabel 2. Lasteasutuse juhtide haridustase Juhtide arv Juhtide arv, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase Juhtide arv, kellel on bakalaureuse- kraad Juhtide arv, kellel on rakendus- kõrgharidus Juhtide arv, kellel on muu haridustase Juhtide arv, kes on asunud omandama magistri- või bakalaureuse tasemele vastavat haridust Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS                         Tabel 3. Õpetajate kvalifikatsioon Õpetajate arv Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Selgitus Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS                 Tabel 4. Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele (tabelite 1 ja 3 koond) Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele Pedagoogide arv Pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele   Pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele   Kokku   2. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine 2008/2009. õa-l (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs) 2.1. Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning tegevuskavast. 2.2. Pedagoogide täienduskoolitus on kavandatud lasteasutuse aasta tegevuskavas. 2.3. Lasteasutuses on analüüsitud pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkust. 2.4. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel on lähtutud lasteasutuse sisehindamise tulemustest. Tabel 5. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine Selgitus Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning tegevuskavast   Pedagoogide täienduskoolitus on kavandatud lasteasutuse aasta tegevuskavas   Lasteasutuses on analüüsitud pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkust   Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel on lähtutud lasteasutuse sisehindamise tulemustest   3. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses 2008/2009. õa-l (tabel 6 ja kirjeldus ning analüüs) 3.1. Pedagoogide osalemine pika- ja lühiajalistel koolitustel. 3.2. Pedagoogide iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt. 3.3. Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta. 3.4. Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust. Tabel 6. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses Pedagoogide osalemine täienduskoolituses Koolitustundide arv Koolituses osalenud pedagoogide arv Selgitus Dok EHIS Dok EHIS Pikaajalised koolitused (160 ja enam tundi)           Lühiajalised koolitused (alla 160 tunni)           Iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt           Pedagoogide osalemine täienduskoolituses Näitaja Selgitus Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta     Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust     4. Täienduskoolituse finantseerimine 2008/2009. õa-l (tabel 7 ja kirjeldus ning analüüs) 4.1. Pedagoogide täienduskoolituskulu. 4.2. Täienduskoolituse rahastamise allikad ja nende osakaal. 4.3. Täienduskoolituskulu pedagoogi kohta. Tabel 7. Täienduskoolituse finantseerimine Täienduskoolituse finantseerimine Summa Protsent pedagoogide täienduskoolituskulust Selgitus Pedagoogide täienduskoolituskulu kokku       Omavalitsuse (sh riigi) poolt rahastatud pedagoogide täienduskoolituskulu       Lasteasutuse omafinantseeritud täienduskoolituskulu       Projektidest ja muudest allikatest finantseeritud täienduskoolituskulu       Täienduskoolituskulu pedagoogi kohta 2008/2009. õa-l       5. Õpetajate atesteerimine (tabelid 8–9 ja kirjeldus ning analüüs) 5.1. Õpetajatele omistatud ametijärgud. 5.2. Õpetajate atesteerimise korraldamisel on lähtutud pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast. 5.3. Lasteasutuses on hinnatud õpetajate töö tulemuslikkust. 5.4. Lasteasutuses on rakendunud mentorsüsteem noorempedagoogide toetamiseks. 5.5. Lasteasutuse õpetajad on osalenud piirkonna ainesektsioonide töös. 5.6. Õpetajate atesteerimisel on toetatud nende arengut. Tabel 8. Õpetajatele omistatud ametijärgud seisuga 01.09.2009 Pedagoog-metoodiku ametijärguga õpetajate arv Vanempedagoogi ametijärguga õpetajate arv Pedagoogi ametijärguga õpetajate arv Noorempedagoogi ametijärguga õpetajate arv Ametijärguta õpetajate arv Õpetajate arv kokku Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS                         Tabel 9. Õpetajate atesteerimine Õpetajate atesteerimine Selgitus Õpetajate atesteerimise korraldamisel on lähtutud pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast   Lasteasutuses on hinnatud õpetajate töö tulemuslikkust   Lasteasutuses on rakendunud mentorsüsteem noorempedagoogide toetamiseks   Lasteasutuse õpetajad on osalenud piirkonna ainesektsioonide töös   Õpetajate atesteerimisel on toetatud nende arengut       L i s a  4   KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34 Üldhariduskoolide kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus 1. Koolis õpilaste nõustamiseks ja õpiabi osutamiseks rakendatavad tugisüsteemid (kirjeldus) 2. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilased 2005/2006.–2008/2009. õppeaastal (tabel 1 ja analüüs) 3. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud tugimeetmed 2008/2009. õppeaastal (punktidest 3.1–3.10 lähtuv ja tabelite 2–10 andmetel põhinev analüüs) 3.1. 2007/2008. õa lõpus kõik klassikursust kordama jäetud õpilased (grupp A tabel 2). 3.2. 2007/2008. õa lõpus kõik mitterahuldavate hinnetega järgmisse klassi üleviidud õpilased (grupp B tabel 2). 3.3. Õpilased, kelle 2008/2009. õa I õppeveerandi õppeainete veerandihinneteks olid «puudulik» või «nõrk», kellele oli antud samaväärne sõnaline hinnang või jäetud hindamata (edaspidi mitterahuldavad veerandihinded) (grupp C tabel 2). 3.4. Kooli õppekeelest erineva koduse keelega õpilaste toimetulek koolis grupiti (tabel 2). 3.5. Õpilase koolist lahkumine õppeaasta jooksul ja selle põhjus grupiti (tabel 2). 3.6. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 3). 3.7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused õppeveerandite lõikes aineti ja grupiti (tabelid 4–7). 3.8. Õpilaste õpitulemused õppeaasta lõpus aineti ja grupiti (tabel 8). 3.9. Õpilastele õppeaasta jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus grupiti (tabel 9). 3.10. Õpilaste õppeaasta tulemuste alusel õppenõukogu poolt üleviimise kohta tehtud otsus (tabel 10). 4. Õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud meetmed 2009/2010. õppeaasta l õppeveerandil (punktidest 4.1–4.3 lähtuv ja tabelite 11–13 andmetel põhinev analüüs) 4.1. Kõikide tabelitesse 2–10 kantud õpilaste 2009/2010. õa I õppeveerandi õpitulemused aineti ja grupiti (tabel 11). 4.2. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 12). 4.3. Õpilastele 2009/2010. õa I õppeveerandil rakendatud tugimeetmed grupiti (tabel 13). Tabel 1. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilaste arv koolis Klass I veerand II veerand III veerand IV veerand Õppeaasta Õa 05/06 06/07 07/08 08/09 05/06 06/07 07/08 08/09 05/06 06/07 07/08 08/09 05/06 06/07 07/08 08/09 05/06 06/07 07/08 08/09 I                                         II                                         III                                         I kooliaste kokku                                         IV                                         V                                         VI                                         II kooliaste kokku                                         VII                                         VIII                                         IX                                         III kooliaste kokku                                         Kokku                                         I–IX kl õpilaste üldarv                                         % I–IX kl õpilaste üldarvust                                         Tabel 2. Andmed õpilaste kohta seisuga 10.09.2008 Grupp Õpilase jrk nr1 P T Klass Kodune keel Lahkus koolist Koolist lahkumise põhjus 2008/2009 õppeperioodi jooksul Peale õppeperioodi lõppu Teise kooli Kooli- kohustusliku ea ületamine Põhikooli lõpetamine A – 2007/2008. õa klassikursust kordama jäetud õpilased                     Kokku (õpilaste arv) ×     ×             B – 2007/2008. õa mitterahuldavate hinnetegaüle viidud õpilased                     Kokku (õpilaste arv) ×     ×             C – 2008/2009. õa I õppeveerandil mitterahuldavate veerandihinnetega õpilased                     Kokku (õpilaste arv) ×     ×             1 – järjekorranumbrite arv võrdub õpilaste arvuga grupis Tabel 3. Õpiraskuste tekkimise peamised põhjused ja ennetavad tegevused Grupp Jrk nr Koolikohustuse mittetäitmine2 Puudumine haiguse tõttu Spetsiifilised püsivad õpiraskused3 Käitumis­ raskused4 Sotsiaalsed probleemid5 Muu6 Eelmisel õppeaastal rakendatud tugimeetmed A                 Kokku ×             × B                 Kokku ×             × C                 Kokku ×             × 2 – koolikohustuse mittetäitjaks loetakse õpilane, kes on õppetöölt põhjendamata puudunud enam kui 20% tundidest ühe õppeaasta jooksul. 3 – spetsiifilised püsivad õpiraskused avalduvad suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas; samuti õpilased, kes vajaksid õpetamist lihtsustatud õppekava järgi, kuid kellele seda ei rakendata. 4 – käitumisraskused on õpilase sedavõrd erinev koolikäitumine, et see avaldab negatiivset mõju õpiedukusele, sh nii ainealastele, sotsiaalsetele kui ka õpilase eriomastele oskustele. 5 – sotsiaalsed probleemid ei tulene õpilasest, need on tingitud perede majanduslikest ja sotsiaalsetest toimetulekuraskustest või muudest väliskeskkonna mõjudest. 6 – muu all kajastatakse mitmetel erinevatel põhjustel tekkinud ajutisi õpiraskusi. Tabel 4. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa I õppeveerandil Grupp Jrk nr Eesti keel/ vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena7 A-võõrkeel B-võõrkeel Mate- maatika Loodus­ õpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- õpetus Ühiskonna- õpetus Muusika Kunst Töö- õpetus Kehaline kasvatus Valikaine A                                       Kokku ×                                     B                                       Kokku ×                                     C                                       Kokku ×                                     7 – eesti keelt teise keelena õpivad õpilased eesti, vene või muu õppekeelega koolis. Eesti õppekeelega koolis võivad õppida eesti keelt teise keelena õppekeelest erineva koduse keelega õpilased, vene või muu õppekeelega koolis on eesti keele teise keelena õppimine kõigile kohustuslik. Tabel 5. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa II õppeveerandil Grupp Jrk nr Eesti keel/ vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena7 A-võõrkeel B-võõrkeel Matemaatika Loodus­ õpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- õpetus Ühiskonna- õpetus Muusika Kunst Töö- õpetus Kehaline kasvatus Valikaine A                                       Kokku ×                                     B                                       Kokku ×                                     C                                       Kokku ×                                     Tabel 6. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa III õppeveerandil  Grupp Jrk nr Eesti keel/ vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena7 A-võõrkeel B-võõrkeel Matemaatika Loodus­ õpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- õpetus Ühiskonna- õpetus Muusika Kunst Töö- õpetus Kehaline kasvatus Valikaine A                                       Kokku ×                                     B                                       Kokku ×                                     C                                       Kokku ×                                     Tabel 7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa IV õppeveerandil Grupp Jrk nr Eesti keel/ vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena7 A-võõrkeel B-võõrkeel Matemaatika Loodus­ õpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- õpetus Ühiskonna- õpetus Muusika Kunst Töö- õpetus Kehaline kasvatus Valikaine A                                       Kokku ×                                     B                                       Kokku ×                                     C                                       Kokku ×                                     Tabel 8. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa õppeaasta lõpus Grupp Jrk nr Eesti keel/ vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena7 A-võõrkeel B-võõrkeel Matemaatika Loodus­ õpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- õpetus Ühiskonna- õpetus Muusika Kunst Töö- õpetus Kehaline kasvatus Valikaine A                                       Kokku ×                                     B                                       Kokku ×                                     C                                       Kokku ×                                     Tabel 9. Õpilastele 2008/2009. õa jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus Grupp Jrk nr Parandusõpe Koduõpe tervislikel põhjustel Individuaalne õppekava Tasandusklass Logopeediline abi Psühholoogi konsultatsioon Õppeveerand I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV A                                                   Kokku ×                                                 B                                                   Kokku ×                                                 C                                                   Kokku ×                                                 Sotsiaal- pedagoog/ sotsiaaltöötaja Kasvatus- raskustega õpilaste klass Pikapäevarühm Õpilaskodu Muu8 Pidaja kaasamine Meetmete mõjusus Koolipoolne põhjendus, kui meetmeid ei rakendatud Positiivne Positiivne trend Mõjuta I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV                                                                                                                                                                                                                                                                                     8 – abiõpetaja, aineõpetaja õpiabi, lisatunnid, rühmaõpe, suunamine eriarsti või muu spetsialisti konsultatsioonile väljaspool kooli, koostöö lapsevanemaga jm Tabel 10. Õpilase 2008/2009. õa tulemuste alusel õppenõukogu poolt tehtud otsus Grupp Jrk nr Õppeperioodi lõpus tehtud otsus Täiendava õppetöö tulemuslikkus Õppeaasta lõpus tehtud otsus Viiakse üle järgmisse klassi Jäetakse täiendavale õppetööle Jäetakse kordama Tulemuslik Viiakse üle mitterahuldavate hinnetega Viiakse üle järgmisse kl/ lõpetas põhikooli Jäetakse kordama A                 Kokku ×               B                 Kokku ×               C                 Kokku ×               Tabel 11. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2009/2010. õa I õppeveerandil Grupp Jrk nr Eesti keel/ vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena7 A-võõrkeel B-võõrkeel Matemaatika Loodus­ õpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimese- õpetus Ühiskonna- õpetus Muusika Kunst Töö- õpetus Kehaline kasvatus Valikaine A                                       Kokku ×                                     B                                       Kokku ×                                     C                                       Kokku ×                                     Tabel 12. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused Grupp Jrk nr Koolikohustuse mittetäitmine2 Puudumine haiguse tõttu Spetsiifilised püsivad õpiraskused3 Käitumis­ raskused4 Sotsiaalsed probleemid5 Muu6 A               Kokku ×             B               Kokku ×             C               Kokku ×             Tabel 13. Õpilastele 2009/2010. õa I õppeveerandil rakendatud tugimeetmed Grupp Jrk nr Parandus­ õpe Koduõpe tervislikel põhjustel Individuaalne õppekava Logo- peediline abi Tasandus- klass Kasvatus- raskustega õpilaste klass Psühholoogi konsultatsioon Sotsiaal- pedagoog/ sotsiaaltöötaja  Õpilas- kodu Pika- päeva- rühm Muu8 Pidaja kaasamine Koolipoolne põhjendus, kui tugimeetmeid ei rakendatud A                             Kokku ×                         × B                             Kokku ×                         × C                             Kokku ×                         ×     L i s a  5   KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34 Kutseõppeasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Praktikakorraldus ja õpilaste hindamine 1. Praktikakorraldus 1.1. Praktikakohtadega kindlustatus (tabel 1 ja kirjeldus ning analüüs). Punktides 1.1–1.3 moodustatakse valim II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul 01.01.2009–31.08.2009 1.2. Praktika maht, eesmärgid ja ülesanded ning praktika vastavus seatud eesmärkidele (tabel 2 ja kirjeldus ning analüüs). 1.3. Praktika juhendamine ja praktika juhendajate koolitus (tabelid 3–4 ja kirjeldus ning analüüs). 1.4. Kooli nõukogu osalus praktikakorralduses 2008/2009. õppeaastal (kirjeldus ning analüüs). 1.5. Kooli koostöö ettevõtetega praktikakorralduse parendamiseks 2008/2009. õppeaastal (kirjeldus ning analüüs). 2. Õpilaste hindamine 2.1. Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid ning järgmisele kursusele üleviimise tingimuste sätestatus õppekorralduseeskirjas (kirjeldus ning analüüs). 2.2. Hindamise põhimõtted õppekavas (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs). Punktides 2.2–2.4 moodustatakse valim II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul 01.01.2009–31.08.2009 2.3. Sissekanded õppetöö päevikutes (tabel 6 ja kirjeldus ning analüüs). 2.4. Õppeedukus ning meetmed õppevõlgnevuste vähendamiseks (tabel 7 ja kirjeldus ning analüüs). Tabel 1. Praktikakohad Õppekava nimetus Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Kooli ja ettevõtte vaheliste koostöölepingutega tagatud praktikakohtade arv Kooli poolt tagatud praktikakohtade nimekirja olemasolu (jah/ei) Praktikalepingute arv (kool-ettevõte-õpilane)               Tabel 2. Praktika maht, eesmärgid ja ülesanded Õppekava nimetus Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Õpilaste arv, kelle läbitud praktika maht ei vastanud õppekavas sätestatule Praktika eesmärkide ja ülesannete olemasolu praktikalepingutes (jah/ei) Õpilaste arv, kelle praktikaaruannetest ei selgu praktika eesmärkide ja ülesannete täitmine               Tabel 3. Praktika juhendamine kooli poolt Õppekava nimetus Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Praktikalepingute arv, kus on määratletud koolipoolne juhendaja Õpilaste arv, kelle osas koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktikaettevõttega Õpilaste arv, kellega koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktika ajal Kooli algatusel praktikalepingute lõpetamiste arv Õpilaste arv, kelle praktika on koolis hinnatud                   Tabel 4. Praktika juhendamine ettevõttes Õppekava nimetus Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Õpilaste arv, kellele pole määratud ettevõttepoolset juhendajat Ettevõtte poolt algatatud praktikalepingute lõpetamiste arv Õpilaste arv, kellele ettevõtte- poolne juhendaja ei ole andnud kirjalikku hinnangut Ettevõttepoolsete juhendajate arv, keda on kooli praktikakorraldusest informeeritud või juhendatud                 Tabel 5. Hindamise nõuete kajastatus ja vastavus õigusaktidele Õppekava nimetus Hindamise üldised nõuded õppekavas (jah/ei) Moodulite hindamise sätestatus õppekavas (jah/ei) Õppekava hindamise nõuete vastavus õigusaktidele (jah/ei)         Tabel 6. Õppetöö päevikute täitmine Õpperühma tähis Paberkandjal/ elektrooniline õppetöö päevik Sissekannete vastavus õppetöö päeviku täitmise nõuetele (jah/ei) Eksimused õppetöö päeviku täitmisel         Tabel 7. Õppeedukus ning meetmed õppevõlgnevuste vähendamiseks Õppe- rühma tähis Õpilase kood1 Mitte- rahuldavate kokkuvõtvate hinnete arv Mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnete arv erialaainetes Mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnete arv üldharidusainetes Puudutud tundide arv Kooli poolt rakendatud meetmed õpilastele tugiteenuste osutamiseks Mitterahuldavate hinnete arv seisuga 01.10.2009                 1 Õpilase kood moodustub õpilase järjekorranumbrist     L i s a  6   KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34 Õiendis esitatavad andmed I. Sissejuhatav osa 1. Järelevalve läbiviimise koht ja alus (õppeasutuse nimetus, maavanema korralduse väljaandmise number ja kuupäev). 2. Järelevalve läbiviimise eesmärk, aeg ja läbiviija(d). 3. Järelevalve läbiviimisel kasutatud metoodika. 4. Lühiülevaade õppeasutusest: 4.1. õppeasutuse omandivorm ja aadress; 4.2. õppeasutuse liik; 4.3. õppeasutuse pidaja; 4.4. õppekeel; 4.5. õpilaste (laste) üldarv; 4.6. pedagoogide üldarv. II. Olukorra kirjeldus ja analüüs lähtudes määruse lisades 3, 4 ja 5 esitatud andmetest. III. Temaatilise riikliku järelevalve prioriteedist lähtuv kokkuvõte. IV. Ettepanekud. V. Ettekirjutused. VI. Riikliku järelevalve läbiviimises osalenud ametnike allkiri, nimi ja ametikoht.