Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridus- ja teadusminister
määrus

lisa 13167165

Lisad

	L i s a  1
	KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34

Riikliku järelevalve prioriteedid 2009/2010. õppeaastal

Temaatilist riiklikku järelevalvet viiakse 2009/2010. õppeaastal läbi järgmistel teemadel:
1) alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine;
2) üldharidus: õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus;
3) kutseharidus: praktikakorraldus ning õpilaste hindamine.

 

	L i s a  2
	KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34

Õppeasutused, kus teostatakse 2009/2010. õppeaastal temaatilist riiklikku järelevalvet

Maakond	Lasteasutus	Üldhariduskool	Kutseõppeasutus
Harjumaa	Ardu Kool	Ardu Kool	Eesti Esimene Erakosmeetikakool
	Alavere Lasteaed Mõmmila	Karjamaa Gümnaasium	Tallinna Tööstushariduskeskus
	Harku Lasteaed	Kehra Gümnaasium	Tallinna Kopli Ametikool
	Lasteaed Lepatriinu (Anija vald)	Liivalaia Gümnaasium
	Lasteaed Midrimaa (Saue linn)	Loksa Vene Gümnaasium
	Lasteaed Mudila (Tallinn)	Merivälja Kool
	Lastesõim Planeedi Mudila	Pikavere Põhikool
	Lastesõim Päkapikk	Ruila Põhikool
	Lastesõim Pöialpoiss	Tallinna 32. Keskkool
	Pangapealse Lasteaed	Tallinna Laagna Gümnaasium
	Saku Lasteaed Päikesekild	Tallinna Läänemere Gümnaasium
	Saku Lasteaed Terake	Tallinna Mustamäe Gümnaasium
	Tallinna Lasteaed Sipsik	Tallinna Sikupilli Keskkool
	Tallinna Lasteaed Südameke	Tallinna Tehnikagümnaasium
	Tallinna Lehola Lasteaed
	Tallinna Liivamäe Lasteaed
Hiiumaa	Käina Lastead	Käina Gümnaasium
Ida-Virumaa	Lasteaed Lepatriinu (Kohtla-Järve)	Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium	Juuksurite Erakool Maridel
	Lasteaed Muinasjutt (Kohtla-Järve)	Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium
	Lasteaed Väikemees (Kohtla-Järve)	Kohtla-Järve Ühisgümnaasium
	Sillamäe Lasteaed Helepunased Purjed	Narva Soldino Gümnaasium
	Sillamäe Lasteaed Jaaniussike	Sillamäe Eesti Põhikool
	Sillamäe Lasteaed Päikseke
Jõgevamaa	Jõgeva Lasteaed Karikakar	Mustvee Vene Gümnaasium
	Põltsamaa Lasteaed Tõruke	Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
		Sadala Põhikool
Järvamaa	Lokuta Lasteaed	Paide Ühisgümnaasium	Järvamaa Kutsehariduskeskus
	Türi-Alliku Lasteaed	Väätsa Põhikool
Läänemaa	Lasteaed Tareke (Haapsalu linn)	Nõva Kool
	Lasteaed Vikerkaar (Haapsalu linn)	Taebla Gümnaasium
	Taebla Lasteaed	Virtsu Põhikool
Lääne-Virumaa	Lasteaed Vikerkaar (Tapa vald)	Rakvere Gümnaasium
	Pajusti Lasteaed Tõrutõnn	Rakvere Reaalgümnaasium
	Tamsalu Lasteaed Krõll	Rakvere Vene Gümnaasium
	Vinni Lasteaed Tõruke	Võsu Põhikool
Pärnumaa	Pärnu Lasteaed Pillerpall	Are Põhikool
	Pärnu Raeküla Lasteaed	Pärnu Ühisgümnaasium
	Tahkuranna Lasteaed-Algkool	Tahkuranna Lasteaed-Algkool
	Tali Lasteaed	Tõstamaa Keskkool
	Tõstamaa Lasteaed	Viira Kool
Põlvamaa	Mikitamäe Kool	Ruusa Põhikool
	Põlva Lasteaed Mesimumm	Mikitamäe Kool
Raplamaa	Kodila Põhikool	Kodila Põhikool
	Kaiu Lasteaed Triinutare	Haimre Põhikool
	Märjamaa Lasteaed Midrimaa	Kehtna Põhikool
Saaremaa	Kaarma Kool	Kaarma Kool
	Kihelkonna Kool	Kihelkonna Kool
Tartumaa	Tartu Lasteaed Hellik	Laeva Põhikool	Iluravi Rahvusvaheline Erakool
	Tartu Lasteaed Kivike	Lähte Ühisgümnaasium
	Tartu Maarjamõisa Lasteaed	Puhja Gümnaasium
	Tartu Lastesõim Mesipuu	Tartu Annelinna Gümnaasium
	Vara Lasteaed Õnnetriinu	Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
		Ülenurme Gümnaasium
Valgamaa	Sangaste Lasteaed	Hummuli Põhikool	Valgamaa Kutseõppekeskus
	Tsirguliina Lasteaed Õnnelind	Valga Vene Gümnaasium
Viljandimaa	Kõidama Lasteaed Traksik	Kolga-Jaani Põhikool
	Lasteaed Mängupesa (Viljandi linn)	Mõisaküla Kool
	Lasteaed Sipsik (Suure-Jaani vald)	Olustvere Põhikool
	Päri Lasteaed	Viljandi Paalalinna Gümnaasium
	Vana-Võidu Lasteaed	Viljandi Valuoja Põhikool
	Viljandi Vaba Waldorflasteaed	Võhma Gümnaasium
Võrumaa	Rõuge Lasteaed	Parksepa Keskkool
	Võru Lasteaed Okasroosike	Võru I Põhikool

 

	L i s a  3
	KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34

Lasteasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed

Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine

1. Pedagoogide kvalifikatsioon (tabelid 1–4 ja kirjeldus ning analüüs)

1.1. Pedagoogide kvalifikatsioon.

1.2. Lasteasutuse juhtide haridustase.

1.3. Õpetajate kvalifikatsioon.

Tabel 1. Juhataja ja juhataja asetäitja õppe- ning kasvatustöö alal (edaspidi juhtide) kvalifikatsioon seisuga 01.09.2009

Juhtide arv		Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele		Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele		Selgitus
Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS

Tabel 2. Lasteasutuse juhtide haridustase

Juhtide arv		Juhtide arv, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase		Juhtide arv, kellel on bakalaureuse- kraad		Juhtide arv, kellel on rakendus- kõrgharidus		Juhtide arv, kellel on muu haridustase		Juhtide arv, kes on asunud omandama magistri- või bakalaureuse tasemele vastavat haridust
Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS

Tabel 3. Õpetajate kvalifikatsioon

Õpetajate arv		Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele		Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele		Selgitus
Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS

Tabel 4. Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele (tabelite 1 ja 3 koond)

Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele	Pedagoogide arv
Pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele
Pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele
Kokku

2. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine 2008/2009. õa-l (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs)

2.1. Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning tegevuskavast.

2.2. Pedagoogide täienduskoolitus on kavandatud lasteasutuse aasta tegevuskavas.

2.3. Lasteasutuses on analüüsitud pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkust.

2.4. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel on lähtutud lasteasutuse sisehindamise tulemustest.

Tabel 5. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine

Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine	Selgitus
Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning tegevuskavast
Pedagoogide täienduskoolitus on kavandatud lasteasutuse aasta tegevuskavas
Lasteasutuses on analüüsitud pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkust
Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel on lähtutud lasteasutuse sisehindamise tulemustest

3. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses 2008/2009. õa-l (tabel 6 ja kirjeldus ning analüüs)

3.1. Pedagoogide osalemine pika- ja lühiajalistel koolitustel.

3.2. Pedagoogide iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt.

3.3. Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta.

3.4. Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust.

Tabel 6. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses

Pedagoogide osalemine täienduskoolituses	Koolitustundide arv		Koolituses osalenud pedagoogide arv		Selgitus
	Dok	EHIS	Dok	EHIS
Pikaajalised koolitused (160 ja enam tundi)
Lühiajalised koolitused (alla 160 tunni)
Iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt

Pedagoogide osalemine täienduskoolituses	Näitaja	Selgitus
Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta
Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust

4. Täienduskoolituse finantseerimine 2008/2009. õa-l (tabel 7 ja kirjeldus ning analüüs)

4.1. Pedagoogide täienduskoolituskulu.

4.2. Täienduskoolituse rahastamise allikad ja nende osakaal.

4.3. Täienduskoolituskulu pedagoogi kohta.

Tabel 7. Täienduskoolituse finantseerimine

Täienduskoolituse finantseerimine	Summa	Protsent pedagoogide täienduskoolituskulust	Selgitus
Pedagoogide täienduskoolituskulu kokku
Omavalitsuse (sh riigi) poolt rahastatud pedagoogide täienduskoolituskulu
Lasteasutuse omafinantseeritud täienduskoolituskulu
Projektidest ja muudest allikatest finantseeritud täienduskoolituskulu
Täienduskoolituskulu pedagoogi kohta 2008/2009. õa-l

5. Õpetajate atesteerimine (tabelid 8–9 ja kirjeldus ning analüüs)

5.1. Õpetajatele omistatud ametijärgud.

5.2. Õpetajate atesteerimise korraldamisel on lähtutud pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast.

5.3. Lasteasutuses on hinnatud õpetajate töö tulemuslikkust.

5.4. Lasteasutuses on rakendunud mentorsüsteem noorempedagoogide toetamiseks.

5.5. Lasteasutuse õpetajad on osalenud piirkonna ainesektsioonide töös.

5.6. Õpetajate atesteerimisel on toetatud nende arengut.

Tabel 8. Õpetajatele omistatud ametijärgud seisuga 01.09.2009

Pedagoog-metoodiku ametijärguga õpetajate arv		Vanempedagoogi ametijärguga õpetajate arv		Pedagoogi ametijärguga õpetajate arv		Noorempedagoogi ametijärguga õpetajate arv		Ametijärguta õpetajate arv		Õpetajate arv kokku
Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS	Dok	EHIS

Tabel 9. Õpetajate atesteerimine

Õpetajate atesteerimine	Selgitus
Õpetajate atesteerimise korraldamisel on lähtutud pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast
Lasteasutuses on hinnatud õpetajate töö tulemuslikkust
Lasteasutuses on rakendunud mentorsüsteem noorempedagoogide toetamiseks
Lasteasutuse õpetajad on osalenud piirkonna ainesektsioonide töös
Õpetajate atesteerimisel on toetatud nende arengut

 

	L i s a  4
	KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34

Üldhariduskoolide kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed

Õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus

1. Koolis õpilaste nõustamiseks ja õpiabi osutamiseks rakendatavad tugisüsteemid (kirjeldus)

2. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilased 2005/2006.–2008/2009. õppeaastal (tabel 1 ja analüüs)

3. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud tugimeetmed 2008/2009. õppeaastal (punktidest 3.1–3.10 lähtuv ja tabelite 2–10 andmetel põhinev analüüs)

3.1. 2007/2008. õa lõpus kõik klassikursust kordama jäetud õpilased (grupp A tabel 2).

3.2. 2007/2008. õa lõpus kõik mitterahuldavate hinnetega järgmisse klassi üleviidud õpilased (grupp B tabel 2).

3.3. Õpilased, kelle 2008/2009. õa I õppeveerandi õppeainete veerandihinneteks olid «puudulik» või «nõrk», kellele oli antud samaväärne sõnaline hinnang või jäetud hindamata (edaspidi mitterahuldavad veerandihinded) (grupp C tabel 2).

3.4. Kooli õppekeelest erineva koduse keelega õpilaste toimetulek koolis grupiti (tabel 2).

3.5. Õpilase koolist lahkumine õppeaasta jooksul ja selle põhjus grupiti (tabel 2).

3.6. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 3).

3.7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused õppeveerandite lõikes aineti ja grupiti (tabelid 4–7).

3.8. Õpilaste õpitulemused õppeaasta lõpus aineti ja grupiti (tabel 8).

3.9. Õpilastele õppeaasta jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus grupiti (tabel 9).

3.10. Õpilaste õppeaasta tulemuste alusel õppenõukogu poolt üleviimise kohta tehtud otsus (tabel 10).

4. Õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud meetmed 2009/2010. õppeaasta l õppeveerandil (punktidest 4.1–4.3 lähtuv ja tabelite 11–13 andmetel põhinev analüüs)

4.1. Kõikide tabelitesse 2–10 kantud õpilaste 2009/2010. õa I õppeveerandi õpitulemused aineti ja grupiti (tabel 11).

4.2. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 12).

4.3. Õpilastele 2009/2010. õa I õppeveerandil rakendatud tugimeetmed grupiti (tabel 13).

Tabel 1. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilaste arv koolis

Klass

I veerand

II veerand

III veerand

IV veerand

Õppeaasta

Õa

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

I

II

III

I kooliaste kokku

IV

V

VI

II kooliaste kokku

VII

VIII

IX

III kooliaste kokku

Kokku

I–IX kl õpilaste üldarv

% I–IX kl õpilaste üldarvust

Tabel 2. Andmed õpilaste kohta seisuga 10.09.2008

Grupp	Õpilase jrk nr1	P	T	Klass	Kodune keel	Lahkus koolist		Koolist lahkumise põhjus
						2008/2009 õppeperioodi jooksul	Peale õppeperioodi lõppu	Teise kooli	Kooli- kohustusliku ea ületamine	Põhikooli lõpetamine
A – 2007/2008. õa klassikursust kordama jäetud õpilased
Kokku (õpilaste arv)	×			×
B – 2007/2008. õa mitterahuldavate hinnetegaüle viidud õpilased
Kokku (õpilaste arv)	×			×
C – 2008/2009. õa I õppeveerandil mitterahuldavate veerandihinnetega õpilased
Kokku (õpilaste arv)	×			×

¹ – järjekorranumbrite arv võrdub õpilaste arvuga grupis

Tabel 3. Õpiraskuste tekkimise peamised põhjused ja ennetavad tegevused

Grupp	Jrk nr	Koolikohustuse mittetäitmine2	Puudumine haiguse tõttu	Spetsiifilised püsivad õpiraskused3	Käitumis­ raskused4	Sotsiaalsed probleemid5	Muu6	Eelmisel õppeaastal rakendatud tugimeetmed
A
Kokku	×							×
B
Kokku	×							×
C
Kokku	×							×

² – koolikohustuse mittetäitjaks loetakse õpilane, kes on õppetöölt põhjendamata puudunud enam kui 20% tundidest ühe õppeaasta jooksul.

³ – spetsiifilised püsivad õpiraskused avalduvad suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas; samuti õpilased, kes vajaksid õpetamist lihtsustatud õppekava järgi, kuid kellele seda ei rakendata.

⁴ – käitumisraskused on õpilase sedavõrd erinev koolikäitumine, et see avaldab negatiivset mõju õpiedukusele, sh nii ainealastele, sotsiaalsetele kui ka õpilase eriomastele oskustele.

⁵ – sotsiaalsed probleemid ei tulene õpilasest, need on tingitud perede majanduslikest ja sotsiaalsetest toimetulekuraskustest või muudest väliskeskkonna mõjudest.

⁶ – muu all kajastatakse mitmetel erinevatel põhjustel tekkinud ajutisi õpiraskusi.

Tabel 4. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa I õppeveerandil

Grupp

Jrk nr

Eesti keel/ vene keel ja kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Mate- maatika

Loodus­ õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese- õpetus

Ühiskonna- õpetus

Muusika

Kunst

Töö- õpetus

Kehaline kasvatus

Valikaine

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

⁷ – eesti keelt teise keelena õpivad õpilased eesti, vene või muu õppekeelega koolis. Eesti õppekeelega koolis võivad õppida eesti keelt teise keelena õppekeelest erineva koduse keelega õpilased, vene või muu õppekeelega koolis on eesti keele teise keelena õppimine kõigile kohustuslik.

Tabel 5. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa II õppeveerandil

Grupp

Jrk nr

Eesti keel/ vene keel ja kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­ õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese- õpetus

Ühiskonna- õpetus

Muusika

Kunst

Töö- õpetus

Kehaline kasvatus

Valikaine

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

Tabel 6. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa III õppeveerandil 

Grupp

Jrk nr

Eesti keel/ vene keel ja kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­ õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese- õpetus

Ühiskonna- õpetus

Muusika

Kunst

Töö- õpetus

Kehaline kasvatus

Valikaine

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

Tabel 7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa IV õppeveerandil

Grupp

Jrk nr

Eesti keel/ vene keel ja kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­ õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese- õpetus

Ühiskonna- õpetus

Muusika

Kunst

Töö- õpetus

Kehaline kasvatus

Valikaine

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

Tabel 8. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa õppeaasta lõpus

Grupp

Jrk nr

Eesti keel/ vene keel ja kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­ õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese- õpetus

Ühiskonna- õpetus

Muusika

Kunst

Töö- õpetus

Kehaline kasvatus

Valikaine

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

Tabel 9. Õpilastele 2008/2009. õa jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus

Grupp

Jrk nr

Parandusõpe

Koduõpe tervislikel põhjustel

Individuaalne õppekava

Tasandusklass

Logopeediline abi

Psühholoogi konsultatsioon

Õppeveerand

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

Sotsiaal- pedagoog/ sotsiaaltöötaja

Kasvatus- raskustega õpilaste klass

Pikapäevarühm

Õpilaskodu

Muu8

Pidaja kaasamine

Meetmete mõjusus

Koolipoolne põhjendus, kui meetmeid ei rakendatud

Positiivne

Positiivne trend

Mõjuta

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

⁸ – abiõpetaja, aineõpetaja õpiabi, lisatunnid, rühmaõpe, suunamine eriarsti või muu spetsialisti konsultatsioonile väljaspool kooli, koostöö lapsevanemaga jm

Tabel 10. Õpilase 2008/2009. õa tulemuste alusel õppenõukogu poolt tehtud otsus

Grupp	Jrk nr	Õppeperioodi lõpus tehtud otsus			Täiendava õppetöö tulemuslikkus		Õppeaasta lõpus tehtud otsus
		Viiakse üle järgmisse klassi	Jäetakse täiendavale õppetööle	Jäetakse kordama	Tulemuslik	Viiakse üle mitterahuldavate hinnetega	Viiakse üle järgmisse kl/ lõpetas põhikooli	Jäetakse kordama
A
Kokku	×
B
Kokku	×
C
Kokku	×

Tabel 11. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2009/2010. õa I õppeveerandil

Grupp

Jrk nr

Eesti keel/ vene keel ja kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­ õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese- õpetus

Ühiskonna- õpetus

Muusika

Kunst

Töö- õpetus

Kehaline kasvatus

Valikaine

A

Kokku

×

B

Kokku

×

C

Kokku

×

Tabel 12. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused

Grupp	Jrk nr	Koolikohustuse mittetäitmine2	Puudumine haiguse tõttu	Spetsiifilised püsivad õpiraskused3	Käitumis­ raskused4	Sotsiaalsed probleemid5	Muu6
A
Kokku	×
B
Kokku	×
C
Kokku	×

Tabel 13. Õpilastele 2009/2010. õa I õppeveerandil rakendatud tugimeetmed

Grupp

Jrk nr

Parandus­ õpe

Koduõpe tervislikel põhjustel

Individuaalne õppekava

Logo- peediline abi

Tasandus- klass

Kasvatus- raskustega õpilaste klass

Psühholoogi konsultatsioon

Sotsiaal- pedagoog/ sotsiaaltöötaja

Õpilas- kodu

Pika- päeva- rühm

Muu8

Pidaja kaasamine

Koolipoolne põhjendus, kui tugimeetmeid ei rakendatud

A

Kokku

×

×

B

Kokku

×

×

C

Kokku

×

×

 

	L i s a  5
	KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34

Kutseõppeasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed

Praktikakorraldus ja õpilaste hindamine

1. Praktikakorraldus

1.1. Praktikakohtadega kindlustatus (tabel 1 ja kirjeldus ning analüüs).

Punktides 1.1–1.3 moodustatakse valim II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul 01.01.2009–31.08.2009

1.2. Praktika maht, eesmärgid ja ülesanded ning praktika vastavus seatud eesmärkidele (tabel 2 ja kirjeldus ning analüüs).

1.3. Praktika juhendamine ja praktika juhendajate koolitus (tabelid 3–4 ja kirjeldus ning analüüs).

1.4. Kooli nõukogu osalus praktikakorralduses 2008/2009. õppeaastal (kirjeldus ning analüüs).

1.5. Kooli koostöö ettevõtetega praktikakorralduse parendamiseks 2008/2009. õppeaastal (kirjeldus ning analüüs).

2. Õpilaste hindamine

2.1. Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid ning järgmisele kursusele üleviimise tingimuste sätestatus õppekorralduseeskirjas (kirjeldus ning analüüs).

2.2. Hindamise põhimõtted õppekavas (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs).

Punktides 2.2–2.4 moodustatakse valim II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul 01.01.2009–31.08.2009

2.3. Sissekanded õppetöö päevikutes (tabel 6 ja kirjeldus ning analüüs).

2.4. Õppeedukus ning meetmed õppevõlgnevuste vähendamiseks (tabel 7 ja kirjeldus ning analüüs).

Tabel 1. Praktikakohad

Õppekava nimetus	Õppekava kood	Õpperühma tähis	Õpilaste arv õpperühmas	Kooli ja ettevõtte vaheliste koostöölepingutega tagatud praktikakohtade arv	Kooli poolt tagatud praktikakohtade nimekirja olemasolu (jah/ei)	Praktikalepingute arv (kool-ettevõte-õpilane)

Tabel 2. Praktika maht, eesmärgid ja ülesanded

Õppekava nimetus	Õppekava kood	Õpperühma tähis	Õpilaste arv õpperühmas	Õpilaste arv, kelle läbitud praktika maht ei vastanud õppekavas sätestatule	Praktika eesmärkide ja ülesannete olemasolu praktikalepingutes (jah/ei)	Õpilaste arv, kelle praktikaaruannetest ei selgu praktika eesmärkide ja ülesannete täitmine

Tabel 3. Praktika juhendamine kooli poolt

Õppekava nimetus	Õppekava kood	Õpperühma tähis	Õpilaste arv õpperühmas	Praktikalepingute arv, kus on määratletud koolipoolne juhendaja	Õpilaste arv, kelle osas koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktikaettevõttega	Õpilaste arv, kellega koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktika ajal	Kooli algatusel praktikalepingute lõpetamiste arv	Õpilaste arv, kelle praktika on koolis hinnatud

Tabel 4. Praktika juhendamine ettevõttes

Õppekava nimetus	Õppekava kood	Õpperühma tähis	Õpilaste arv õpperühmas	Õpilaste arv, kellele pole määratud ettevõttepoolset juhendajat	Ettevõtte poolt algatatud praktikalepingute lõpetamiste arv	Õpilaste arv, kellele ettevõtte- poolne juhendaja ei ole andnud kirjalikku hinnangut	Ettevõttepoolsete juhendajate arv, keda on kooli praktikakorraldusest informeeritud või juhendatud

Tabel 5. Hindamise nõuete kajastatus ja vastavus õigusaktidele

Õppekava nimetus	Hindamise üldised nõuded õppekavas (jah/ei)	Moodulite hindamise sätestatus õppekavas (jah/ei)	Õppekava hindamise nõuete vastavus õigusaktidele (jah/ei)

Tabel 6. Õppetöö päevikute täitmine

Õpperühma tähis	Paberkandjal/ elektrooniline õppetöö päevik	Sissekannete vastavus õppetöö päeviku täitmise nõuetele (jah/ei)	Eksimused õppetöö päeviku täitmisel

Tabel 7. Õppeedukus ning meetmed õppevõlgnevuste vähendamiseks

Õppe- rühma tähis	Õpilase kood1	Mitte- rahuldavate kokkuvõtvate hinnete arv	Mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnete arv erialaainetes	Mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnete arv üldharidusainetes	Puudutud tundide arv	Kooli poolt rakendatud meetmed õpilastele tugiteenuste osutamiseks	Mitterahuldavate hinnete arv seisuga 01.10.2009

¹ Õpilase kood moodustub õpilase järjekorranumbrist

 

	L i s a  6
	KINNITATUD haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrusega nr 34

Õiendis esitatavad andmed

I. Sissejuhatav osa

1. Järelevalve läbiviimise koht ja alus (õppeasutuse nimetus, maavanema korralduse väljaandmise number ja kuupäev).

2. Järelevalve läbiviimise eesmärk, aeg ja läbiviija(d).

3. Järelevalve läbiviimisel kasutatud metoodika.

4. Lühiülevaade õppeasutusest:
4.1. õppeasutuse omandivorm ja aadress;
4.2. õppeasutuse liik;
4.3. õppeasutuse pidaja;
4.4. õppekeel;
4.5. õpilaste (laste) üldarv;
4.6. pedagoogide üldarv.

II. Olukorra kirjeldus ja analüüs lähtudes määruse lisades 3, 4 ja 5 esitatud andmetest.

III. Temaatilise riikliku järelevalve prioriteedist lähtuv kokkuvõte.

IV. Ettepanekud.

V. Ettekirjutused.

VI. Riikliku järelevalve läbiviimises osalenud ametnike allkiri, nimi ja ametikoht.