Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 02.04.2009 nr 44

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁴ lõike 2 ja § 45⁵ lõigete 2 ja 3, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 27 lõike 11, artikli 44 lõigete 1–3 ja artikli 45 lõigete 1–3 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõike 1 ja artikli 18 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise alused ja kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord kohustuse üleandmise, ülevõtmise, asendamise, suurendamise ja vähendamise korral ning toetuse maksmise kord.

§ 2.  Toetuse määr

  (1) Toetuse määr «Mahepõllumajanduse seaduses» kehtestatud nõuete kohase (edaspidi mahepõllumajanduslik) taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava põllumajandusmaa ühe hektari kohta, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, on järgmine:
  1) rohumaa (v.a kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnekasvatuseks kasutatav rohumaa), mille iga hektari kohta peetakse põllumajandusettevõttes (edaspidi majandusüksus) vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi, hektari kohta 1200 krooni aastas;
  2) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnekasvatuseks kasutatava rohumaa hektari kohta 1865 krooni aastas;
  3) avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kultuuris kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta 5470 krooni aastas.

  (2) Toetuse määr on 500 krooni karjatatava looma ühe ühiku kohta, kelle andmed on pärast Taimetoodangu Inspektsiooni (edaspidi TTI) kohapealset kontrolli kantud mahepõllumajanduse registrisse.

  (3) Toetuse määr taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal majandusüksuses mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu kohta on järgmine:
  1) 100 krooni kodulinnu kohta, kui majandusüksuses peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 kodulindu ühest järgnevalt nimetatud liigist: kalkun, hani, part, broiler või üle 6 kuu vanune munakana;
  2) 3300 krooni emise või kuldi kohta ning 2000 krooni vähemalt 2 kuu vanuse nuum- või noorsea kohta, kui majandusüksuses peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 2 ühikule vastaval hulgal sigu;
  3) 100 krooni küüliku kohta, kui majandusüksuses peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 üle 4 kuu vanust küülikut;
  4) 500 krooni mesilaspere kohta, kui majandusüksuses oli taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 5 mesilasperet.

  (4) Lõigetes 1–3 nimetatud karjatatavate loomade ja sigade ühikud arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel:

  (5) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud rohumaa puhul loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtava külvi aasta, rohumaade vanuse arvestamisel 0-aastaks.

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 3.  Nõuded toetuse saamiseks

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi taotleja) mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja võtab kohustuse tegeleda majandusüksuse põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (edaspidi mahepõllumajanduslik tootmine) kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Kui taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks see maa ning maa pindalaks see pindala, mille kohta toetust taotletakse.

  (3) Nende ravim- ja maitsetaimede loetelu, mille kultuuris kasvatamiseks kasutatava maa kohta võib toetust taotleda, on toodud lisas 1.

  (4) Taotleja järgib kogu majandusüksuse põllumajandusmaal põllumajandusministri 9. märtsi 2009. a määruses nr 33 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord» sätestatud nõudeid.

  (5) Taotleja täidab kogu majandusüksuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 51 lõikes 3 nimetatud päevast alates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) veebilehel avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid.

§ 4.  Baasnõuded

  (1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kogu majandusüksuses kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 3 kohaseid baasnõudeid:
  1) taotleja kannab andmed majandusüksuse põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 26¹ lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse;
  2) kogu majandusüksuse põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas;
  3) enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. Samaks tähtpäevaks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal on karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Piisavaks loomkoormuseks on keskmiselt 0,5 loomühikut karjamaana kasutatava rohumaa ühe hektari kohta. Nõutud tegevusi tehakse viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. «Looduskaitseseaduse» §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks;
  4) majandusüksuse põllumajandusmaal asuvat «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat looduse üksikobjekti ei tohi rikkuda ega hävitada;
  5) looduslikku rohumaad ja poollooduslikku kooslust ei tohi üles harida ning seal ei tohi kasutada väetisi ega taimekaitsevahendeid;
  6) viljapuude võrad ja marjapõõsad on lõikamise teel hooldatud ning puuvilja- ja marjakultuuride aia võraalused ja reavahed on vähemalt üks kord aastas enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi;
  7) taotleja või tema majandusüksuse töötaja, kes tegeleb mahepõllumajandusliku tootmisega, või füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema perekonnaliige on kohustuse võtmise aasta 1. novembriks osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 1. juuniks osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel. Koolitusel osalemist tõendav dokument peab olema majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav.

  (2) Lõike 1 punktis 7 nimetatud algkoolitusel ei pea osalema taotleja, kes tõendab, et on kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul osalenud põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» § 8 lõikes 6 või 7 nimetatud koolitusel.

§ 5.  Nõuded mahepõllumajanduslikult majandatava põllumajandusmaa ning mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse kohta

  (1) Taotleja majandusüksus peab olema «Mahepõllumajanduse seaduse» § 5 alusel tunnustatud.

  (2) Taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul majandusüksuse kohustusealusel põllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.

§ 6.  Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Taotleja esitab «Mahepõllumajanduse seaduse» § 7 lõike 6 alusel TTIle taotluse majandusüksuse tunnustamiseks või tunnustatud majandusüksuse puhul teabe «Mahepõllumajanduse seaduse» § 10 alusel majandusüksuses tehtavate muudatuste kohta või põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 25 «Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded» §-des 4 ja 10 nimetatud teabe mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegelemise jätkamiseks.

  (2) Taotleja esitab ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini PRIAle:
  1) põllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määruse nr 30 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 1 toodud vormi kohase taotluse;
  2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud põldude loetelu, millele on kantud andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaa kohta ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse;
  3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid;
  4) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja katastri kaardi või muu kaardimaterjali, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused;
  5) lisas 2 toodud vormi kohase loetelu majandusüksuses taotluse esitamise aastale eelnenud aastal mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede keskmise arvu kohta;
  6) põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määruse nr 41 «Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 2 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise koht.

  (3) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» lisas 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

  (4) Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab toetuse saaja lõikes 2 nimetatud ajavahemikul PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks lõike 2 punktides 1–5 nimetatud dokumendid.

  (5) Taotleja esitab lõikes 2 nimetatud ajavahemikul teisel kohustuseaastal PRIAle lõike 2 punktis 3 nimetatud kaardi, millele on kantud § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud kaitstavad looduse üksikobjektid.

3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE KONTROLLIMINE 

§ 7.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele, sealhulgas teeb § 3 lõikes 5 nimetatud nõuete täitmise üle kohapealset kontrolli, kontrollides komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), II jao I alajao kohaselt vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktis iv nimetatud toetuse taotlejatest.

  (2) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete täitmise üle teevad oma pädevuse piires kohapealset kontrolli TTI, Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ning Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI), kontrollides komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 II jao I alajao kohaselt vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktis iv nimetatud toetuse taotlejatest.

  (3) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuete täitmise üle teevad oma pädevuse piires kohapealset kontrolli TTI ja KKI, kontrollides komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 II jao I alajao kohaselt vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejatest.

  (4) Paragrahvis 4 toodud nõuete täitmise üle teeb PRIA kohapealset kontrolli vähemalt 5% taotlejate juures komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 12–15 kohaselt.

  (5) Paragrahvis 5 nimetatud nõuete täitmise üle teeb kohapealset kontrolli TTI ning kannab tunnustatud majandusüksuse kohta kontrollimise käigus kindlakstehtud andmed mahepõllumajanduse registrisse.

  (6) TTI kontrollib kohapeal § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmete vastavust majandusüksuses olevate dokumentide põhjal ja edastab andmed PRIAle.

  (7) Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette põllu piiri.

4. peatükk TOETUSE VÄHENDAMINE JA TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE 

§ 8.  Toetuse vähendamine

  (1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt.

  (2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 3 lõikes 5 nimetatud nõudeid, ning kui TTI, VTA või KKI on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 3 lõikes 6 nimetatud kohustuslikke majandamisnõudeid, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid, või kui TTI, VTA või KKI on teinud § 5 lõikes 5 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 22–24 kohaselt.

  (3) Kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 4 toodud nõudeid, või kui KKI on teinud §-s 4 toodud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta kuni 5%.

  (4) Kui TTI on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 5 nimetatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta järgmiselt:
  1) kuni 25%, kui taotleja on rikkunud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuet;
  2) kuni 25% karjatatava looma ühiku kohta, kui taotleja on rikkunud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuet karjatatavate loomade puhul;
  3) kuni 25% aasta keskmise looma kohta, kui taotleja on rikkunud mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuet kodulindude, sigade ja küülikute puhul või mahepõllumajandusliku mesinduse nõuet.

  (5) Kui taotleja rikub §-s 4 toodud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 15%.

  (6) Kui taotleja rikub §-s 5 nimetatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 50%.

  (7) Kui taotleja ei esita kõiki § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 14 lõike 1a kohaselt.

  (8) Taotletud toetuse vähendamise otsustamisel kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 68.

  (9) Kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotluse esitamise aastale eelnenud aastal majandusüksuses peetud § 2 lõikes 3 nimetatud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmine arv erineb lisas 2 toodud vormil märgitud arvust, kohaldab PRIA toetuse arvutamisel komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 57 lõikeid 2 ja 3.

  (10) Kui taotleja on toetuse taotlemisel ületanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas 1 artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohta sätestatud maksimaalse suuruse, vähendab PRIA taotletud toetust toetuse maksimaalset suurust ületava osa võrra.

§ 9.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Arvestades §-s 7 nimetatud kontrollide tulemusi ja toetuse määra, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

  (2) Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab kohustuseaastaks määratud toetuse rahastamise eelarve, vähendab PRIA § 2 lõigetes 1–3 toodud toetuse määra võrdeliselt.

  (3) Kohustuseperioodi toetussumma arvutatakse esimese kohustuseaasta määra alusel kohustuseperioodi lõpuni.

  (4) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16, artikli 18 lõike 3 ja artikli 23 kohaselt ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 5 punktides 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel.

5. peatükk KOHUSTUSE ÜLEANDMINE, ÜLEVÕTMINE, ASENDAMINE, SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE 

§ 10.  Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

  (1) Kui toetuse saaja annab kogu oma kohustuse või selle osa üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 44 lõiget 1.

  (2) Taotleja ei või võetud kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu puhul (edaspidi vääramatu jõud).

  (3) Kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 2 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

  (4) Kohustuse ülevõtja, kes ei ole kohustuse ülevõtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul osalenud põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määruse nr 51 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord» § 8 lõikes 6 või 7 nimetatud koolitusel, peab kohustuse ülevõtmise aasta 1. novembriks olema osalenud § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel.

§ 11.  Kohustuse asendamine

  (1) «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» raames keskkonnasõbraliku tootmise ja mahepõllumajandusliku tootmise tegevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega. Asendatud kohustuse asemel algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (2) Keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega. Asendatud kohustuse asemel algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (3) Loomade karjatamise toetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega karjatatavate loomade osas. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

§ 12.  Kohustuse suurendamine

  (1) Kui toetuse saaja suurendab komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1–3 alusel § 3 lõikes 2 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala kuni 30% või kuni 2 hektarit selle maa arvelt, mille kohta ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustust võetud, loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

  (2) Kui toetuse saaja suurendab kohustusealuse maa pindala üle lõikes 1 sätestatud määra, algab kogu maa kohta uus kohustus, mille kestus on viis aastat.

  (3) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus suurendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 3 lõikes 2 nimetatud algse kohustuse arvelt.

  (4) Kohustuse suurendamiseks ei loeta § 10 kohast kohustuse ülevõtmist või § 11 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud kohustusega.

§ 13.  Kohustuse vähendamine

  (1) Toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 alusel vähendada § 3 lõikes 2 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala kuni 30%.

  (2) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 3 lõikes 2 nimetatud algse kohustuse osas.

  (3) Kohustuse vähendamiseks ei loeta § 10 kohast kohustuse üleandmist või § 11 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud kohustusega.

§ 14.  Muudatustest teavitamine

  (1) Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

  (2) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

  (3) Kohustuse üleandja teavitab kohustuse üleandmisest PRIAt § 6 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul, esitades põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määruse nr 41 «Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 3 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Kohustuse ülevõtja esitab PRIAle samal ajavahemikul ülevõetud kohustuse kohta § 6 lõikes 4 nimetatud dokumendid.

  (4) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 6 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul, esitades § 6 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse asendamise kohta teabe, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega asendati.

6. peatükk TOETUSE MAKSMINE 

§ 15.  Toetuse maksmine

  (1) Toetus makstakse taotleja arvelduskontole nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 11 kohaselt § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

  (2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel.

§ 16.  Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine

  (1) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt tagasi selle maa pindala osas, mille osas toetuse saaja vähendab § 3 lõikes 2 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala alla 30%.

  (2) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel kohustuseaastal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 2 punkti a kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse.

§ 17.  Rakendussäte

  2009. aastal võetud kohustuste puhul kestab § 3 lõikes 2 nimetatud kohustuseperioodi esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014.

Lisa 1 

Lisa 2