Transpordi infrastruktuuri arendamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 29.05.2007 nr 39
RTL 2007, 46, 806
jõustumine 09.06.2007
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
25.06.2008 nr 57 (RTL 2008, 56, 775) 7.07.2008 (rakendatakse alates 1.01.2007)
2.04.2009 nr 36 (RTL 2009, 33, 424) 10.04.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetsete suundade «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud (ÜF)» (edaspidi ÜF-suund) ja «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine (ERF)» (edaspidi ERF-suund) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra ning investeeringute kava koostamise korra transpordi infrastruktuuri arendamise meetme (edaspidi meede) raames.
§ 2. Meetme eesmärk
Meetme eesmärgiks on ÜF- ja ERF-suundade elluviimine ja eesmärkide saavutamine vastavalt rakenduskavale.
§ 3. Mõisted
Käesoleva määruse mõistes:
1) potentsiaalne toetuse taotleja on riigi
transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ja riigiasutus ning Tallinna ja
Tartu linn ning avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri
ettevõtja;
[RTL 2009, 33, 424 – jõustub alates Euroopa Komisjoni poolt Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava vastavasisulise muudatuse kinnitamisest]
2) projekt on kindla eesmärgi
saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
3)
suurprojekt on EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78), artikli 39
mõistes kogumaksumusega üle 25 miljoni euro ÜFist rahastatav transpordi
infrastruktuuri arendamise projekt, mis jääb üleeuroopalistest
transpordivõrkudest (edaspidi TEN-T) väljapoole ning ÜF- või ERF-suuna
transpordi infrastruktuuri arendamise projekt (sealhulgas ka TEN-T võrgustiku
osad) kogumaksumusega üle 50 miljoni euro.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
4) [Kehtetu – RTL 2008, 56,
775 – jõust. 7.07.2008]
§ 4. Meetme rakendusasutus- ja üksus
(1) Meetme rakendusasutus (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» (edaspidi struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määrus) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Toetuse taotluste menetlemise osas täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendusüksuse ülesandeid.
(3) Meetme rakendusüksused (edaspidi rakendusüksus) on loetletud struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määruses.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi Struktuuritoetuse seadus) § 19 lõike 2 alusel kinnitatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.
[RTL
2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Tulenevalt rakenduskavas loetletud eesmärkidest ja tegevuste fookustest
on käesoleva meetme raames toetatavad tegevused alljärgnevad:
1) TEN-T
võrgustikku kuuluvate ning TEN-T võrgustikke ühendavate maanteede arendamine;
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
2) transpordikoridoride ühendamine omavahel ning sadamate ja
lennujaamadega;
3) raudtee ja maantee piiripunktide infrastruktuuri
väljaarendamine;
4) keskkonnaprobleemide leevendamine raudteede ja
riigimaanteede mõju piirkonnas;
5) reisirongiliiklusega seotud
raudteelõikude, jaamade, perroonide ja muu infrastruktuuri rekonstrueerimine,
kaasajastamine ja ehitus ning veeremi soetamine;
6) raudteede tehnilise
taseme tõstmine reisirongiühenduse tagamiseks ja liiklusohutuse
parandamiseks;
7) sadamate infrastruktuuri ning veeteede rekonstrueerimine ja
arendamine;
8) sadamates ja veeteedel ohutu liiklemise tagamiseks
hoolduslaevastiku soetamine;
9) navigatsioonisüsteemide kaasajastamine ohutu
navigatsiooni tagamiseks;
10) lennujaamade infrastruktuuri arendamine;
11)
ohutu lennunduse tagamiseks keskkonnakaitse, lennuohutuse ja turvameetmete
parendamine;
12) ühistranspordi toimivust tagava infrastruktuuri arendamine,
sh veeremi soetamine.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on võimalik taotleda toetust projekti tegevuste
elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas §-s 8 toodud
piirmääradega:
1) projektiga otseselt seotud vajalike ja mõistlike kulude
katmiseks;
2) liiklusvahendite soetamiseks Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblike kulude määrus) § 7
lõike 1 mõistes, juhul kui need on otseselt vajalikud projekti tegevuste
elluviimiseks, projekti eesmärkide saavutamiseks või tagavad projekti
jätkusuutlikkuse;
3) kinnisasja ostuks, mille hind ei ületa 10% projekti
abikõlblikest kuludest, kui on täidetud abikõlblike kulude määruse §-s 9
toodud tingimused;
4) ERF-suuna puhul kasutatud seadmete soetamiseks.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
5) kuludele, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul vastavalt abikõlblike kulude määruse § 2 lõikele 2.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Lisaks abikõlblike kulude määruse §-s 15 loetletud kuludele, on
meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) amortisatsiooni ja
hooldusremondi kulud;
2) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja
kontoritehnika soetamise kulud;
3) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud ÜF-suuna puhul;
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
4) projektijuhtimis-, personali- ja üldkulud;
5) kindlustusmaksed,
litsentside ja pangagarantiide vormistamise tasud;
6) rendi- ja
üürikulud;
7) esinduskulud ja kingitused;
8) mitterahaline sissemakse
omafinantseeringuna;
9) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud, sealhulgas uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute läbiviimine, eelprojekti koostamine.
[RTL
2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates
1.01.2007
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Abikõlblikkuse lõppkuupäevaks on Struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtaeg.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 8. Toetuse piirmäärad
(1) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta võib ERF-suuna puhul olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. ÜF-suuna puhul võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr vähemalt 15%. ÜF üksiku projekti toetuse määr võib olla kuni 100%, kui prioriteetse suuna lõikes kokku on tagatud vajalik kaasfinantseerimine vastavalt rakenduskavas sätestatule.
[RTL
2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Projekti toetuse määra kehtestamisel lähtub meetme juhtkomisjon projekti tasuvusanalüüsist.
(3) Projekti toetuse määr kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. Suurprojektide toetuse määra kehtestab Euroopa Komisjon projekti rahastamisotsuses.
(4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 9. Investeeringute kava koostamine
(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava.
(2) Programmperioodi 2007–2013 meetme eelarve on sätestatud
rakenduskavas.
(3) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja, mis koosneb põhi- ja lisanimekirjast, toetuse maksimaalset määra ning rahastamisallikat (ERF või ÜF). Investeeringute kava võib sisaldada projekti hinnangulist abikõlblikku kogumaksumust, maksimaalset toetuse summat ja eeldatavat rakendamise aega.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(4) Investeeringute kava põhinimekiri koostatakse potentsiaalsete toetuse taotlejate poolt esitatud investeeringu ettepanekutes (edaspidi ettepanek) sisalduvate projektide hindamise tulemusena meetme eelarve mahu ulatuses või väiksemas mahus. Lisanimekirjas olevat projekti võib rahastada juhul, kui põhinimekirjast vabaneb rahalisi vahendeid.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Investeeringute kava esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
Juhul kui Vabariigi Valitsus ei kinnita investeeringute kava või esitab
omapoolsed ettepanekud põhi- või lisanimekirja osas, lähtutakse kava
täiendamisel:
1) Vabariigi Valitsuse ettepanekutest, millised peavad järgima
sealjuures vastavust projektide valikukriteeriumidele lähtudes käesoleva määruse
§-st 11, kooskõla rakenduskava ning riigi eelarvestrateegiaga või
2)
korraldatakse uus investeeringu ettepanekute esitamise voor lähtudes käesoleva
määruse §-dest 10 ja 11.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(6) Kinnitatud investeeringute kavas sisalduvatele projektidele teostab rakendusasutus riskianalüüsi, mille põhjal nimetab toetuse taotluse rahuldamise otsuses projekti hangete eel- või järelkontrolli teostaja.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 10. Ettepaneku esitamine
(1) Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava koostamisest ja ettepaneku esitamise tähtajast kirjalikult.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Potentsiaalne toetuse taotleja esitab rakendusasutusele ettepaneku, mis sisaldab projekti kirjeldust käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil.
(3) Ettepaneku saab esitada projekti kohta, mille minimaalne kogumaksumus on 30 miljonit Eesti krooni.
(4) Tähtajaks mittelaekunud ettepanekuid ei hinnata.
§ 11. Ettepanekute hindamine
(1) Ettepanekutes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht meetme juhtkomisjoni ja kinnitab hindamise korra. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte.
(2) Projektide valikukriteeriumid on järgnevad:
1) olulisus ja sidusus
prioriteetse suuna eesmärkidega;
2) sotsiaal-majanduslik mõju ja
kasulikkus;
3) projekti esialgse tulu-kulu analüüsi tulemused;
4) projekti
ettevalmistatuse aste ja rakendamise suutlikkus.
(3) Hindamise tulemusena moodustub projektide eelistusnimekiri. Selle alusel koostab meetme juhtkomisjon investeeringute kava eelnõu ja teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile selle esitamiseks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
(4) Põhjendatud juhtudel võib meetme juhtkomisjon jagada projekti osadeks
ning teha ettepaneku projekti osa lülitamiseks investeeringute kavasse ja/või
selle osaliseks rahastamiseks.
(5) Projektide valikukriteeriumide kõrval arvestab meetme juhtkomisjon projektide nimekirja koostamisel, läbivaatamisel või muutmisel majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Vabariigi Valitsuse ettepanekuid, millised on vastavuses projektide valikukriteeriumitega, on kooskõlas rakenduskava ning riigi eelarvestrateegiaga.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 12. Investeeringute kava muutmine
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel valib meetme juhtkomisjon investeeringute kava lisanimekirjast või laekunud ja hinnatud ettepanekute hulgast järgneva sobiva projekti või teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile teavitada kirjalikult potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava muutmisest vabanenud eelarve mahus ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse §-des 10 ja 11 sätestatut.
(3) Investeeringute kava vaadatakse üle ning muudetakse vastavalt vajadusele. Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE
§ 13. Taotluse esitamine
(1) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusasutusele hiljemalt kolm kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Suurprojektide puhul esitatakse taotlus kuus kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul on võimalik taotluse hilisem esitamine.
(2) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia kahes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna (CD või DVD).
(3) Suurprojektide taotlus esitatakse kahes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia kolmes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna (CD või DVD).
§ 14. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus koosneb määruse lisas 2 toodud täidetud taotlusvormist ja lisadest.
(2) Taotluse lisad on:
1) tasuvusanalüüs;
2) keskkonnamõjude
hinnang;
3) toetuse taotleja kinnitus omafinantseeringu garanteerimise
kohta;
4) vajadusel esindusõigust tõendav dokument.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses sisalduva
projektiga teostatakse investeeringute kavas nimetatud investeeringut;
2)
taotlus on esitatud käesolevas määruses ettenähtud korras ja vormis;
3)
toetust taotletakse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele;
4)
taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse
maksimaalset määra;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt Struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 toodud tähtajaks;
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
6) taotluses sisalduva projekti eelarve sisaldab nõutavat
omafinantseeringut;
7) taotluses sisalduva projekti eelarves ja
rahastamiskavas on selgesti eristatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud;
8) taotluses näidatud taotletava toetuse maht ja määr ei tohi ületada
investeeringute kavas kinnitatud maksimaalset toetuse summat;
9) taotluses
esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10) taotluse on allkirjastanud
taotleja või tema esindusõiguslik isik.
(4) Suurprojekti taotlus koosneb Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud täidetud taotlusvormist ja lisadest (EK määrus (EÜ) nr 1828/2006). Suurprojekti taotlus ja lisad esitatakse inglise keeles ning taotluses toodud summad eurodes.
§ 15. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama toetuse taotleja ja taotluse
kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele
vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada
paikvaatlust;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud
informatsiooni;
4) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste
täitmist;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama
rakendusasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse
tegemist.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse registreerimisest rakendusasutuses.
(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, struktuuritoetuse riiklikku registrisse kandmisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
§ 17. Taotluse registreerimine, struktuuritoetuse riiklikku registrisse
kandmine ja läbivaatamine
(1) Rakendusasutus registreerib taotluse oma dokumendihaldussüsteemis ja edastab toetuse taotleja poolt elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse koopia rakendusüksusele selle sisestamiseks struktuuritoetuse riiklikku registrisse. Rakendusüksus teavitab elektronposti teel rakendusasutust ja toetuse taotlejat taotluse struktuuritoetuse riiklikus registris registreerimise kuupäevast ning numbrist.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Taotluse läbivaatamisel kontrollib rakendusasutus, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, mil taotluse kohta tehakse § 19 lõikes 41 sätestatud otsus. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt ja taotleja ei ole esitanud tähtaja jooksul põhjendatud selgitust, teeb rakendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 18. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Rakendusasutus kontrollib taotluse vastavust §-s 14 esitatud
nõuetele.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule annab ekspert või meetme juhtkomisjon hinnangu tasuvusanalüüsile ning teeb rakendusasutuse juhile ettepaneku lõpliku toetuse määra ning toetuse summa määramiseks.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimisele eksperte.
§ 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja sellest teavitamine
(1) Nõuetele vastava taotluse kohta teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, täielikult või kõrvaltingimusega.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud tingimusel, et taotluses sisalduva projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotlus ei vasta
nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1)
taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või muul viisil
õigusvastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse
nõuetele vastavuse kontrolli.
(41) Rakendusasutuse juhil on õigus teha taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega, kui on täidetud vähemalt määruse § 14 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõike 3 punktides 1, 3–8 ja 10 taotlusele sätestatud nõuded. Otsuses kohustatakse toetuse saajat esitama puuduvad ja puudulikult koostatud dokumendid otsuses märgitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates. Otsuses märgitakse rakendusasutuse õigus tunnistada otsus kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida otsusest tulenevat dokumentide esitamise nõuet või esitatavad dokumendid ei ole nõuetekohased, ning toetuse saaja kohustus tagastada väljamakstud toetus vastava nõude esitamisel. Sellisel juhul loetakse tehtud rahalised kulutused tehtuks toetuse saaja omal vastutusel.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Taotlus tagastatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.
(6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi,
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Muuhulgas sätestatakse otsuses:
1)
otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3) toetuse
saaja;
4) toetatava projekti nimi;
5) toetuse maksimaalne suurus summana
Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
6) kulude ja
tegevuste abikõlblikkuse periood;
7) hankelepingu sõlmimise tähtaeg;
8)
rahastamiskava ja eelarve;
9) hangete eel- ja järelkontrolli teostaja;
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
10) toetuse tagasinõudmise alused.
(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse
tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise põhjendus ja
alus.
(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse taotlejani viivitamata. Taotluse kohta tehtud otsusest teavitatakse vastavat rakendusüksust.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(9) Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest esitama rakendusasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.
§ 20. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt toetuse taotluse
rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta projekti:
1)
sisu, tegevusi või alaeesmärke;
2) tegevuste ja kulude abikõlblikkuse
lõppkuupäeva;
3) rahastamiskava või eelarvet.
(2) Rakendusasutus teeb 45 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või keeldub vastava otsuse tegemisest, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult ja põhjendades keeldumist. Suurprojekti toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise tähtaeg pikeneb taotluse menetlemise aja võrra Euroopa Komisjonis. Juhul kui toetuse saaja ei ole nõus projekti muudetud või muutmata jäetud tingimustel ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest rakendusasutust viivitamatult teavitama. Toetuse saajal on õigus teha ettepanek toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks viisil, mis võimaldab projekti saavutatud või saavutatavate vahetulemuste järgselt projekt katkestada.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele viivitamatult.
§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral
taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole tagastanud
allkirjastatud kinnituskirja käesoleva määruse § 19 lõikes 9
sätestatud tähtaja jooksul;
3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise
otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
4) toetuse
saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust
ettenähtud tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
5) projekti
tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2015. a;
6) toetuse
saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
7)
toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada toetuse taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks.
(2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele viivitamatult.
§ 22. Suurprojektide Euroopa Komisjonile esitamise kord
(1) Nõuetele vastava suurprojekti taotluse esitab rakendusasutus läbi korraldusasutuse Euroopa Komisjonile rahastamisotsuse tegemiseks.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Pärast Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist teeb rakendusasutuse juht otsuse taotluse rahuldamise kohta kõrvaltingimusega vastavalt §-le 19. Põhjendatud juhtudel võib rakendusasutuse juht teha taotluse rahuldamise otsuse enne Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist, märkides otsuses rakendusasutuse õiguse tunnistada otsus kehtetuks, kui Euroopa Komisjon ei tee rahastamisotsust, ning toetuse saaja kohustuse tagastada väljamakstud toetus vastava nõude esitamisel. Rahaliste kulutuste tegemine toetuse saaja poolt kuni Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse väljastamiseni toimub toetuse saaja omal vastutusel.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Euroopa Komisjonilt rahastamisotsust mitte saanud suurprojekti kohta teeb rakendusasutuse juht toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt §-le 19.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat ja korraldusasutust viivitamatult.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja tagab selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
[RTL
2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise
otsusega;
2) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas
«Ehitusseadusega»;
3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel
«Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
4) tagab projekti elluviimiseks
vajalike õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused;
5) tagab
õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja
toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud
avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate
kohustuste täitmise;
6) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse,
keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
7) tagab projekti
eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006
artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8) näitab toetuse kasutamisel, et
tegemist on struktuurivahenditega, kasutades selleks nõutud sümboolikat;
9)
lubab makseasutuse, auditeeriva asutuse, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja
-üksuse esindajatel viibida toetusest rahastatavate objektide territooriumil
ning tutvuda projektiga seotud dokumentatsiooniga, sh teostada
paikvaatlust;
10) võimaldama auditit ja järelevalvet teostavale isikule ning
korraldus- ja makseasutuse ametnikule juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ja
finantsaruannete aluseks olevatele dokumentidele ning projektiga seotud
ruumidesse ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel
kasutab;
11) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik
soovitud andmed ja dokumendid;
12) osutama auditi ja järelevalve, sh
paikvaatluse läbiviimiseks igakülgset abi;
13) esitab rakendusüksusele
tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
14) informeerib
rakendusüksust ja -asutust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning
kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
15) on kohustatud
säilitama projekti dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini
2025. a;
16) informeerib kirjalikult rakendusasutust muudatustest
toetuse saaja omandisuhetes;
17) maksab rakendusasutuse poolt tagasinõutava
toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava
summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt Struktuuritoetuse
seaduse §-le 28;
18) täidab teisi Struktuuritoetuse seaduses ja selle
alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses
sätestatud kohustusi.
§ 24. Rakendusasutuse ja -üksuse õigused ning rakendusüksuse kohustused
(1) Rakendusasutusel ja -üksusel on õigus:
1) kontrollida projekti
teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel,
samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste
täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, paikvaatlust ja
auditeid;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik
olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine
on ohustatud või kui toetuse saaja rikub Struktuuritoetuse seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) nõuda kooskõlastamiseks
riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja andmeid ning koosolekute
protokolle;
4) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu
sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke
läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
5) osaleda vaatlejana tööde teostamise
käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
6) tutvuda projekti
ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
7)
vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse
saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
8) teostada muid Struktuuritoetuse
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud
toiminguid.
(2) Rakendusasutusel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» §-le 10 õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub Struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
29.05.2013 11:17Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "Valitsuse". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.
(3) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide seire,
järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku
registrisse;
2) toetuse kasutamise seire ja järelevalve ning aruandlus;
3)
meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete
õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine
rakendusasutusele;
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande
läbivaatamine, täiendamine ja kooskõlastamine ning edastamine rakendusasutusele
teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates
küsimustes selgituste andmine;
6) hankedokumentide eelkontroll juhul, kui
seda ei teosta rakendusasutus;
7) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse
jaoks vajalike andmete esitamine;
8) toetuse andmise ja kasutamise kohta
ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
9) struktuuritoetuse järelevalve, sh
ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
10)
rakendusasutuse teavitamine rikkumistest;
11) väljamaksete menetlemine, sh
kulude abikõlblikkuse kontroll;
12) toetuse andmise ja kasutamisega seotud
dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
13)
muud Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning
käesolevas määruses sätestatud toimingud.
§ 25. Projekti hangete eel- ja järelkontroll
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(1) Toetust saava projekti hangete pakkumismenetluse läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt «Riigihangete seadusele».
(2) Kontrolli teostatakse kõikide projektide hangetele.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(21) Toetuse taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(22) Rakendamisel olevatele projektidele, mis on lisatud investeeringute kavasse, teostatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist hangete järelkontrolli nende tegevuste osas, mis toimusid enne projekti kavasse lisamist. Järelkontrolli teostajaks on rakendusüksus või rakendusasutus vastavalt määruse § 9 lõikes 6 nimetatud riskianalüüsi tulemustele.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Kui vastavalt riskianalüüsile on hankedokumentide eelkontrolli teostajaks rakendusasutus, kooskõlastab toetuse saaja lõikes 4 nimetatud dokumendid rakendusasutusega, muul juhul rakendusüksusega.
(4) Toetuse saaja on kohustatud ametlikult kooskõlastama rakendusasutuse või
-üksusega muu hulgas järgmiste dokumentide eelnõud enne nende kinnitamist:
1)
hankedokumendid;
2) pakkumiste hindamiskomisjoni koosseisu määramise
otsuse;
3) taotlejate ja pakkujate kvalifitseerimise otsuse;
4) pakkumiste
vastavaks tunnistamise otsuse;
5) pakkumiste hindamise ja edukaks
tunnistamise otsuse;
6) hankelepingu;
7) hankelepingu muudatused, mis
suurendavad hankelepingu maksumust, mis muudavad hankelepingu kestvust või
hankelepingus kokku lepitud põhieesmärki.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(5) Rakendusasutus või -üksus nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel. Rakendusasutus või -üksus kontrollib lõikes 4 nimetatud dokumentide vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja «Riigihangete seadusele» ning hindab hankedokumentide tehnilist kvaliteeti.
§ 26. Projekti muutmine
(1) Toetuse saaja teavitab rakendusasutust ja -üksust viivitamata kirjalikult muudatustest või asjaoludest, mis ohustavad või võivad ohustada projekti elluviimist.
[RTL
2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Toetuse saaja on kohustatud kooskõlastama kõik projekti hankelepingu muudatused vastavalt § 25 lõike 4 punktis 7 toodule rakendusasutuse või -üksusega.
(3) Rakendusasutus või -üksus kiidab kavandatud muudatused heaks või keeldub muudatuste heakskiitmisest vastavalt kavandatavate muudatuse olulisusele ja iseloomule.
6. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE
NING VÄLJAMAKSETE TEGEMINE
§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse kasutamise ja väljamaksmisega seotud aruanded esitatakse
vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 7 alusel kehtestatud
korrale.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti aruande vähemalt kaks korda aastas, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Projekti aruande vormid ja aruannete esitamise tähtajad toetuse saajale kehtestab rakendusüksus. Aruandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Rakendusüksus võib vajadusel nõuda aruande täiendamist. Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele, suurprojektide ja ÜF-projektide aruanded ka korraldusasutusele teadmiseks.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine
informatsioon:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed
projekti kohta (nt projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi
jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti
progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked jmt);
4) andmed
projektile tehtud väljamaksete kohta (võrdlus rahastamiskavaga);
5) toetuse
saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6) toetuse saaja
kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(4) Rikkumistega seotud teabe esitamine toimub vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(5) Toetuse kasutamise seire ja hindamise kord ning nõuded seire aastaaruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus eraldi seire eeskirjas vastavalt Struktuuritoetuse seaduse §-le 24.
§ 28. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23
lõike 4 alusel kehtestatud korrale.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse koos toetuse saaja ja töövõtja vahel sõlmitud nõuetekohase lepingu ning tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide koopiatega või rakendusüksuse nõudel mitteabikõlblike kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega. Vajadusel peab toetuse saaja täiendavalt esitama kulude osalist tasumist tõendavad dokumendid.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus rahastamiskavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina töövõtjale.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.
Facebook
X.com