Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad
Vastu võetud 20.04.2009 nr 65
Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 26 lõigete 3 ja 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja mõisted
(1) Määrust kohaldatakse «Jäätmeseaduse» § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud elektri- ja elektroonikaseadmetele, mille kategooriad on sätestatud määruse lisas, ja nende osadele ning elektroonikaseadmetest ja nende osadest tekkinud jäätmetele (edaspidi elektroonikaromud).
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja (edaspidi tootja) käesoleva määruse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük:
1) valmistab ja müüb oma kaubamärgiga elektri- ja elektroonikaseadmeid;
2) müüb muude tarnijate toodetud seadmeid oma kaubamärgi all edasi, välja arvatud juhul, kui toote kaubamärgi saab omistada punktis 1 nimetatud tootjale;
3) veab elektri- ja elektroonikaseadmeid Euroopa Liidu liikmesriiki sisse või sealt välja majandus- või kutsetegevusena.
(3) Kodumajapidamises kasutatav elektri- ja elektroonikaseade on seade, mida kasutatakse tavapäraselt kodumajapidamises, ning kaubanduses ja tööstuses, asutuses ja mujal kasutatav elektri- ja elektroonikaseade, mis oma laadi tõttu sarnaneb kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadmega.
§ 2. Elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijale esitatav teave elektroonikaromude kogumise tõhustamiseks
(1) Tootja teeb elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijale (edaspidi tarbija) hiljemalt 25. juuniks 2009. a müügikohtade kaudu kättesaadavaks teabe elektroonikaromude tagastamiskohtade kohta (asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast teavet), sealhulgas § 5 lõikes 1 nimetatud võimaluse kohta tuua elektroonikaromu tagasi müügikohta.
(2) Teave tagastamiskohtade kohta peab olema müügikohas nähtaval kohal piisavalt suures kirjas vähemalt A4 formaadis lehel.
(3) Tootja teeb tarbijale üleriigilise teabekampaania kaudu kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate ohtlike ainete ja valmististe võimalik mõju keskkonnale ja inimese tervisele;
2) keeld kõrvaldada elektroonikaromusid sortimata olmejäätmetena. Seejuures peab olema lisatud üleskutse, et tarbijad osaleksid elektroonikaromude lahuskogumises nii, et oleks hõlbustatud nende taaskasutamine ning ringlussevõtt;
3) kasutatavad kogumis- ja ringlussevõtu skeemid;
4) tarbijate võimalused kaasa aidata elektroonikaromude taaskasutamisele ja ringlussevõtule;
5) «Jäätmeseaduse» § 25 lõike 4 alusel kehtestatud lahuskogumise märgise tähendus.
(4) Üleriigilist teabekampaaniat tuleb korraldada vähemalt üks kord aastas meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade või muude sarnaste üldsusele kättesaadavate võimaluste kaudu.
(5) Tootjad võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid.
§ 3. Elektroonikaromude käitluskohtadele esitatav teave
Tootja teeb elektroonikaromude käitluskohtadele iga turule lastud uut tüüpi elektri- ja elektroonikaseadme kohta hiljemalt ühe aasta möödumisel seadme turule laskmisest kättesaadavaks korduskasutamise ja töötlemisega seotud teabe, nimetades komponendid ja materjalid ning ohtlike ainete ja valmististe asukohad seadmes. Tootja teeb need andmed kättesaadavaks juhendina paberil või elektrooniliselt (näiteks CD-l, DVD-l, veebilehel).
§ 4. Elektroonikaromude kogumise, vedamise ja tootjale tagastamise kohta esitatavad nõuded
(1) Tarbija kogub elektroonikaromud lahus muudest jäätmetest.
(2) Alates 13. augustist 2005. a turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromud tuleb koguda lahus endisaegsetest elektroonikaromudest.
(3) Kui lõikes 2 nimetatud tegevus ei ole tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimalik, peab tootja esitama «Jäätmeseaduse» § 261 lõike 2 alusel asutatud probleemtooteregistrile (edaspidi probleemtooteregister) selle metoodika kirjelduse, millest peab nähtuma, kuidas tootja tagab kohustuse täitmise elektri- ja elektroonikaseadmete puhul, mida ta ise on turule lasknud alates 13. augustist 2005. a.
(4) Tootja peab rajama kodumajapidamises kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (edaspidi kodumajapidamiste elektroonikaromud) kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning nõuet, et elektroonikaromude üleandmine oleks tarbijale võimalikult mugav. Tootja peab rajama vähemalt iga üle 3500 elanikuga kohaliku omavalitsuse territooriumile kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumispunkti.
(5) Elektroonikaromude kogumisel ja vedamisel tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist, et komponendid või tervikseadmed oleksid korduskasutatavad võimalikult suures ulatuses.
(6) Elektroonikaromusid võib koguda teisiti kui määruse lisas sätestatud kategooriate kaupa, kui see on majanduslikult põhjendatud. Tootja esitab probleemtooteregistrile koos jäätmekäitluskavaga sellise toimimisviisi põhjenduse ning metoodika, kuidas tagatakse selliselt kogutud elektroonikaromude käitlemise tulemuste esitamine määruse lisas nimetatud kategooriate kaupa.
§ 5. Elektroonikaromude tagasivõtmine
(1) Tootja on kohustatud turustaja müügikohtade kaudu tarbijalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu.
(2) Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme.
(3) Tootja on kohustatud tarbijalt kodumajapidamiste elektroonikaromud tasuta vastu võtma, sõltumata üleantavate elektroonikaromude arvust.
(4) Tootja on kohustatud turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt kodumajapidamiste elektroonikaromud tasuta vastu võtma, sõltumata üleantavate elektroonikaromude arvust.
(5) Tootja on kohustatud tagasi võtma kõik elektroonikaromud ka siis, kui §-s 7 nimetatud kogumise määr on saavutatud.
§ 6. Erinõue saastunud elektroonikaromude tagasivõtmise korral
(1) Tootja on kohustatud saastunud elektroonikaromu tagasi võtma.
(2) Tootja ei ole kohustatud saastunud elektroonikaromu vastu võtma turustaja müügikoha kaudu. Tootja võib saastunud elektroonikaromu valdaja suunata lähimasse jäätmekäitluskohta (jäätmejaama, jäätmete kogumispunkti).
(3) Saastunud elektroonikaromu valdaja peab saastunud elektroonikaromu üle andma elektroonikaromu kogumispunkti, mis asub mõne jäätmekäitluskoha (jäätmejaama, jäätmete kogumispunkti) territooriumil.
(4) Elektroonikaromu, mis on saastunud ja võib seetõttu takistada edasist käitlemist, tuleb tagasivõtmisel eraldada teistest elektroonikaromudest, et vältida teiste elektroonikaromude saastumist.
(5) Saastunud elektroonikaromu tuleb esmalt puhastada saastest vastavalt sellist liiki ohtlike või tavajäätmete käitlusnõuetele. Pärast elektroonikaromu saastest puhastamist tuleb elektroonikaromu käidelda nagu teisi sama liiki elektroonikaromusid.
§ 7. Elektroonikaromude kogumise määr
Tootja peab tagama vähemalt 4 kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga elaniku kohta aastas.
§ 8. Elektroonikaromude taaskasutamine ja ringlussevõtt
(1) Elektroonikaromude taaskasutamisel tuleb võimaluse korral eelistada nende korduskasutamist tervikseadmetena.
(2) Tootja tagab, et saavutatakse jooksva kalendriaasta kestel kogutud elektroonikaromude taaskasutamine järgmiselt:
1) määruse lisas sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse 1 ja 10 kuuluvaid seadmeid vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist;
2) määruse lisas sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse 3 ja 4 kuuluvaid seadmeid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 65% ulatuses seadmete keskmisest massist;
3) määruse lisas sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse 2, 5, 6, 7 ja 9 kuuluvaid seadmeid vähemalt 70% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid seadmete komponente, materjale ja aineid vähemalt 50% ulatuses seadmete keskmisest massist;
4) gaaslahenduslampide korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 80% ulatuses lampide massist.
(3) Ringlussevõtu sihtarvude arvutamisel ei võeta arvesse elektroonikaromudest eemaldatud ja ringlusse võetud patareisid ja akusid.
(4) Väljapoole Euroopa Majandusühendust ja OECD riike väljaveetud elektroonikaromude taaskasutamist ja ringlussevõtmist võetakse arvesse lõikes 2 nimetatud sihtarvude arvutamisel ainult siis, kui tootja tõendab, et elektroonikaromud on käideldud vähemalt vastavalt «Jäätmeseaduse» § 29 lõike 4 punkti 6 alusel kehtestatud määruse nõuetele.
(5) Tootja on kohustatud esitama probleemtooteregistrile metoodika, kuidas lõikes 2 nimetatud sihtarve arvutatakse.
§ 9. Elektroonikaromude kõrvaldamine
Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud mittetaaskasutatavad jäätmed kõrvaldatakse «Jäätmeseaduse» kohaselt.
§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad» (RT I 2004, 91, 628; 2005, 43, 363) tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Määruse rakendamine
Tootja peab kogumispunktide asukohad viima kooskõlla § 4 lõike 4 teises lauses sätestatuga hiljemalt 9 kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.02.2003, lk 24–39), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106–107); nõukogu otsus 2004/312/EÜ, millega antakse Tšehhi Vabariigile, Eestile, Ungarile, Lätile, Leedule, Slovakkiale ja Sloveeniale teatud ajutised erandid direktiivist 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 100, 6.04.2004, lk 33–34); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.09.2006, lk 1–14).
Peaminister Andrus ANSIP |
Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Vabariigi Valitsuse 20. aprilli määruse nr 65 «Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad» lisa |
ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE KATEGOORIAD
1. Suured kodumasinad
Näiteks suured jahutusseadmed; külmikud; sügavkülmikud; muud suured seadmed, mida kasutatakse toiduainete külmutamiseks, säilitamiseks ja hoidmiseks; pesumasinad; pesukuivatid; nõudepesumasinad; toiduvalmistamise masinad; elektripraeahjud; elektrikeeduplaadid; mikrolaineahjud; muud suured seadmed, mida kasutatakse toidu valmistamiseks ja muuks toiduainete töötlemiseks; elektrilised kütteseadmed; elektriradiaatorid; muud suured seadmed tubade, voodite ja istmete soojendamiseks; elektriventilaatorid; kliimaseadmed; muud tuulutus-, väljatõmbe- ja konditsioneerimisseadmed.
2. Väikesed kodumasinad
Näiteks tolmuimejad; vaibaharjad; muud puhastusseadmed; õmblus-, kangakudumis- ja silmkudumismasinad ning muud tekstiilmaterjali töötlemise masinad; triikrauad ja muud seadmed triikimiseks, pesu rullimiseks ning muuks rõivaste hoolduseks; röstrid; fritterid; kohviveskid, kohvimasinad ja seadmed mahutite või pakendite avamiseks; elektrinoad; juukselõikusmasinad, föönid, hambaharjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed; kellad, käekellad ja seadmed aja mõõtmiseks, ajanäitude fikseerimiseks või registreerimiseks; kaalud.
3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed
Näiteks suurarvutid; miniarvutid; printerit sisaldavad bürookombainid; personaalarvutid (kaasa arvatud hiir, ekraan ja klaviatuur); sülearvutid (kaasa arvatud hiir, ekraan ja klaviatuur); pihuarvutid; märkmikarvutid; printerid; koopiamasinad; elektri- ja elektronkirjutusmasinad; tasku- ja lauakalkulaatorid; muud tooted ja seadmed andmete elektrooniliseks kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks, esitamiseks või edastamiseks; faksid; teleksid; telefonid; taksofonid; traadita telefonid; mobiiltelefonid; automaatvastajad; muud telekommunikatsioonitooted või -seadmed heli, kujutise või muu teabe edastamiseks.
4. Tavatarbijatele määratud seadmed
Näiteks raadiod; televiisorid; videokaamerad; videomagnetofonid; kvaliteetse heliga magnetofonid; helivõimendid; muusikariistad; muud tooted või seadmed heli või kujutise salvestamiseks või esitamiseks, sealhulgas vahendid heli, kujutiste ja muude kui telekommunikatsiooni tehnoloogiate signaalide levitamiseks.
5. Valgustusseadmed
Näiteks luminofoorlampide valgustid, välja arvatud kodumajapidamiste valgustid; sirged luminofoorlambid; kompaktlambid; suure valgustugevusega lahenduslambid, sealhulgas kõrgrõhunaatriumlambid ja metallhaliidlambid; madalrõhunaatriumlambid; muud valgustusseadmed või seadmed valguse suunamiseks või reguleerimiseks, välja arvatud hõõglambid.
6. Elektri- ja elektrontööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad)
Näiteks puurid; saed; õmblusmasinad; seadmed puu, metalli või muu materjali treimiseks, freesimiseks, lihvimiseks, saagimiseks, lõikamiseks, puurimiseks, augustamiseks, mulgustamiseks, kantimiseks, painutamiseks või muuks töötlemiseks; tööriistad neetimiseks, naelutamiseks, kruvimiseks või neetide, naelte, kruvide eemaldamiseks või muuks sarnaseks otstarbeks; tööriistad keevitamiseks, jootmiseks või muuks sarnaseks otstarbeks; seadmed pihustamiseks, katmiseks, pritsimiseks või vedelike ja gaasiliste ainete muul viisil käsitsemiseks; niidukid või muud aiatööriistad.
7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid
Näiteks elektrirongide või võidusõiduautode komplektid; käeshoitavad videomängupuldid; videomängud; jalgrattasõidu, sukeldumise, jooksmise, sõudmise jm tegevuse jaoks mõeldud arvutid; elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid; müntidega käivitatavad mänguautomaadid.
8. Meditsiiniseadmed (välja arvatud kõik implantaadid ja nakatunud tooted)
Näiteks kiiritusraviseadmed; kardioloogiaseadmed; dialüüsiaparatuur; hingamisaparaadid; tuumameditsiiniseadmed; in vitro-diagnostikas kasutatavad laboriseadmed; analüsaatorid; sügavkülmikud; rasedustestrid; muud seadmed haiguse, vigastuse või puude avastamiseks, vältimiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks.
9. Seire- ja valveseadmed
Näiteks suitsuandurid; kütteregulaatorid; termostaadid; kodumajapidamises või laboriseadmetena kasutatavad mõõtmis-, kaalumis- või reguleerimisseadmed; muud tööstusettevõtetes kasutatavad seire- ja valveseadmed (näiteks juhtpaneelid).
10. Automaadid
Näiteks kuumade jookide automaadid; soojade või külmade joogipudelite või -purkide automaadid; tahkete toodete automaadid; sularahaautomaadid; muude toodete väljastamise automaadid.
Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI |