Teksti suurus:

Vaidluskomisjoni moodustamine ja töökord

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.04.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2012
Avaldamismärge:

Vaidluskomisjoni moodustamine ja töökord

Vastu võetud 10.06.2005 nr 76
RTL 2005, 69, 966
jõustumine 01.07.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.02.2007RTL 2007, 14, 21112.02.2007
15.03.2007RTL 2007, 25, 45426.03.2007
12.09.2008RTL 2008, 77, 106801.10.2008
17.04.2009RTL 2009, 36, 48225.04.2009

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 40 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 1114 lõikega 2 ja § 1130 lõikega 2, «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 23 lõikega 2 ning «Ohvriabi seaduse» § 62 lõikega 5.


[RTL 2009, 36, 482 - jõust. 25.04.2009]

1. peatükk VAIDLUSKOMISJONI MOODUSTAMINE JA PÄDEVUS 

§ 1. Vaidluskomisjoni moodustamine

  Vaidluskomisjon moodustatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuva Sotsiaalkindlustusameti juures.

§ 2. Vaidluskomisjoni pädevus

  Vaidluskomisjoni pädevusse kuulub:
 1) Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse peale esitatud vaide lahendamine;
[RTL 2008, 77, 1068 - jõust. 01.10.2008]
 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel antud haldusakti peale esitatud vaide lahendamine;
 3) rehabilitatsiooniteenuse osutaja teostatud haldusmenetluse või haldusakti peale esitatud vaide lahendamine;
 4) ohvriabi seaduse § 62 lõikes 5 sätestatud vaide lahendamine;
[RTL 2007, 14, 211 - jõust. 12.02.2007]
 5) «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 1130 lõikes 1 sätestatud vaide lahendamine.
[RTL 2009, 36, 482 - jõust. 25.04.2009]

§ 3. Sõltumatute ekspertide kaasamine ja täiendava informatsiooni saamine

  Vaidluskomisjonil on õigus:
 1) kaasata vaide lahendamisele vastava ala eksperte;
 2) saada ministeeriumidelt, riiklikelt ametitelt, kohalikelt omavalitsusorganitelt ning teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt, samuti pere- ja raviarstidelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni.

2. peatükk VAIDLUSKOMISJONI KOOSSEIS 

§ 4. Vaidluskomisjoni koosseis

 (1) Vaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad vaidluskomisjoni esimees ja viis liiget.

 (2) Vaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad liikmed määrab sotsiaalminister käskkirjaga.

§ 5. Vaidluskomisjoni esimees

  Vaidluskomisjoni esimees on Sotsiaalkindlustusameti peadirektor.

§ 6. Vaidluskomisjoni liikmed ja aseesimees

 (1) Vaidluskomisjoni liikmeteks on kaks Sotsiaalministeeriumi esindajat, ekspertarst, puuetega inimeste esindaja ja Sotsiaalkindlustusameti ametnik.

 (2) Vaidluskomisjoni liikmete hulgast määrab aseesimehe vaidluskomisjoni esimees.

§ 7. Vaidluskomisjoni esimehe ja liikmete asendamine

 (1) Vaidluskomisjoni esimehe äraolekul asendab teda vaidluskomisjoni aseesimees.

 (2) Vaidluskomisjoni liikme äraolekul määrab vajadusel tema asendaja sotsiaalminister.

3. peatükk VAIDLUSKOMISJONI TÖÖKORD 

§ 8. Tõendite ja selgituste nõudmine

 (1) Vaide saamisel teeb vaidluskomisjon vaide koopia ja edastab koopia kolme tööpäeva jooksul haldusorganile, kelle tegevus või tegevusetus või haldusakt vaidlustatakse.

 (2) Haldusorgan, kelle tegevus, tegevusetus või haldusakt vaidlustatakse, esitab hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates vaide koopia saamisest tegevuse, tegevusetuse või haldusakti aluseks olnud dokumendid ning annab vaide kohta omapoolse kirjaliku selgituse.

§ 9. Täiendav arstlik ekspertiis

  Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse ekspertiisi, puude raskusastme määramise, rehabilitatsiooniteenuse osutamise, erihoolekandeteenuste osutamisega ning ohvriabiteenuse osutamise raames psühholoogilise abi kulu hüvitise maksmisega seotud vaidluste lahendamiseks teostatakse vajadusel ekspertarsti(de) poolt täiendav arstlik ekspertiis. Täiendava arstliku ekspertiisi teostavad ekspertarstid «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 16 lõigete 101 ja 102 kohaselt.
[RTL 2009, 36, 482 - jõust. 25.04.2009]

§ 10. Täiendava arstliku ekspertiisi teostamine

 (1) Täiendava arstliku ekspertiisi teostamiseks saadab vaidluskomisjon ekspertarsti(de)le vaide koopia ja ekspertiisi teostamiseks vajaminevad dokumendid hiljemalt viie tööpäeva jooksul ekspertiisidokumentide saamisest arvates.

 (2) Ekspertarst(id) teevad täiendava ekspertiisi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul täiendavaks ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates. Ekspertarsti(de) arvamus vormistatakse täiendava arstliku ekspertiisi aktina. Pärast täiendava arstliku ekspertiisi tegemist esitatakse täiendava arstliku ekspertiisi akt koos kõigi täiendava arstliku ekspertiisi tegemise aluseks olnud tõenditega vaidluskomisjonile.

 (3) [Kehtetu – RTL 2008, 77, 1068 - jõust. 01.10.2008]

 (4) Täiendava arstliku ekspertiisi tegemiseks on ekspertarsti(de)l õigus isik välja kutsuda.

 (5) Kui andmed täiendavaks arstlikuks ekspertiisiks on ebapiisavad, tagastab(vad) ekspertarst(id) kümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisidokumentide saamisest need vaidluskomisjonile koos omapoolse kirjaliku selgitusega puuduste kohta.

 (6) Andmete ebapiisavuse korral küsib vaidluskomisjon täiendava arstliku ekspertiisi teostamiseks vajalikud täiendavad andmed ning edastab need kohe ekspertarsti(de)le koos ekspertiisidokumentidega täiendava arstliku ekspertiisi teostamiseks.

§ 11. Vaidluskomisjoni istung

 (1) Vaidluskomisjoni istungi kutsub kokku vaidluskomisjoni esimees (tema ülesandel või äraolekul aseesimees) vastavalt vajadusele.

 (2) Vajadusel võib vaidluskomisjoni esimees kutsuda kokku korraldava istungi, kus tehakse kindlaks vaide kuuluvus vaidluskomisjoni pädevusse ja vaide esitamise tähtaja ennistamine. Kui vaidluskomisjon jõuab järeldusele, et vaie ei kuulu vaidluskomisjoni pädevusse ning vaide tähtaeg ei kuulu ennistamisele, teeb ta vastava motiveeritud otsuse.

 (3) Vaide läbivaatamist vaidluskomisjoni istungil korraldab ning istungit juhatab vaidluskomisjoni esimees (tema ülesandel või äraolekul aseesimees).

 (4) Vaidluskomisjoni istungil läbivaatamisele tulevad küsimused valmistatakse ette vastavalt vaidluskomisjoni esimehe poolt kinnitatud vaidluskomisjoni asjaajamise juhendile.

 (5) Vaidluskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungil osalevad vaidluskomisjoni esimees või aseesimees ja vähemalt kolm liiget, sealhulgas ekspertarst ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja.

 (6) Vaidluskomisjoni esimehe loal võivad vaidluse pooled esitada vaidluskomisjonile tõendeid ka mõnes teises keeles peale eesti keele.

 (7) Vaidluskomisjonile esitatud vaie vaadatakse läbi vaides esitatud taotluse ulatuses.

 (8) Vaidluskomisjoni istungid protokollitakse.

§ 12. Vaidluskomisjoni otsus

 (1) Vaidluskomisjon teeb otsuse vaidluskomisjoni istungi toimumise päeval, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

 (2) Kui vaidluskomisjoni istungil esitatakse täiendavaid tõendeid, mis vajavad kontrollimist, siis jätkatakse küsimuse arutelu järgmisel komisjoni istungil.

 (3) Vaidluskomisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures komisjoni esimees hääletab viimasena.

 (4) Vaidluskomisjoni esimees ja liikmed ei tohi vaidluskomisjoni otsuse tegemisel jääda erapooletuks.

 (5) Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks vaidluskomisjoni esimehe hääl.

 (6) Vaidluskomisjoni otsus peab olema motiveeritud ja tuginema ainult vaide läbivaatamisel kindlaks tehtud asjaoludele.

§ 13. Vaidluskomisjoni otsuse vormistamine

 (1) Vaidluskomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult vastavalt vaidluse poolte arvule ning üks eksemplar vaidluskomisjonile, mis säilitatakse Sotsiaalkindlustusametis.

 (2) Vaidluskomisjoni otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik vaidluskomisjoni istungil osalenud liikmed.

§ 14. Vaidluskomisjoni otsuse väljastamine

  Vaidluskomisjoni otsuse edastab pooltele Sotsiaalkindlustusamet tähitud kirja teel või allkirja vastu.

§ 15. Vaidluskomisjoni tehniline teenindamine

  Vaidluskomisjoni tööd korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 151. Vaidluskomisjoni esimehe ja liikmete tasustamine

  Vaidluskomisjoni esimehele, aseesimehele ja liikmetele makstakse tasu Sotsiaalkindlustusameti eelarvest. Komisjoni istungil osalemise eest makstakse komisjoni esimehele tasu 25% ulatuses kuupalga alammäärast ja kalendriaastas kokku mitte rohkem kui 4 kuupalga alammäära ulatuses. Aseesimehe tasu koefitsient on 0.85 ja liikme tasu koefitsient 0.75.
[RTL 2007, 25, 454 - jõust. 26.03.2007]

4. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud]