Kaitsejõudude ratastraktori, liikurmasina ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded ning tehnoseisundi kontrollimise eeskiri
Vastu võetud 24.01.2002 nr 4
RTL 2002, 24, 340
jõustumine 01.06.2002
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 14.04.2009 | RTL 2009, 37, 494 | 27.04.2009 |
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 13 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate ratastraktorite, liikurmasinate ja nende haagiste (edaspidi ratastraktorid, liikurmasinad ja nende haagised koos masinad) tehnoseisundile ja varustusele ning ratastraktorite, liikurmasinate ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri eesmärgiga tagada nende liiklusele ohutu ja loodushoidlik tehnoseisund, kontrollida registreerimistunnistuse andmeid ning tagada kaitsejõudude sõidukite registriandmete päevakajalisus.
§ 2. Mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) eesmine udulatern on latern, mille tuli valgustab teed masina ees udus, lume- või vihmasajus;
2) EMÜ direktiiv on Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiv. Alates 1. oktoobrist 1993 EÜ – Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv;
3) E-sertifikaat on E-reegli nõuetele vastavuse tunnistus (indeks tähistuses E1 näitab riiki, kus tunnistus omistati);
4) e-sertifikaat on EMÜ või EÜ direktiivi nõuetele vastavuse tunnistus (indeks tähistuses e 1 näitab EÜ riiki, kus tunnistus omistati);
5) erakorraline ülevaatus on masina tehnoseisundi kontroll, mille määrab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav isik pärast liiklust ohustavate rikete avastamist;
6) haagis (TH-kategooria) on ratastraktori või liikurmasinaga haakes veose vedamiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk;
7) katkestatud ülevaatus on masina tehnoseisundi kontroll, mille käigus selgub, et masina tegelikud andmed või ehitus ei vasta registreerimistunnistusel märgitule ja need vajavad kontrollimist Kaitsejõudude sõidukite registri büroos;
8) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele masina ette;
9) kontrollkaart on masina ülevaatusel koostatav dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus masina tehnoseisundi kohta;
10) korduvülevaatus on tehnoülevaatuspunkti poolt määratud tehnoseisundi kontroll masinale, millel korralisel ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi;
11) korraline ülevaatus on perioodiline masina tehnoseisundi kontroll käesolevas eeskirjas määratud mahus ja sagedusega;
12) liikurmasin (LM-kategooria) on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ette nähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat;
13) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed masina ees nii, et väldib vastusõitva juhi ja teiste liiklejate pimestamist või häirimist;
14) masinarong on ratastraktorist või liikurmasinast ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon;
15) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik suunatuled, mis tähendab, et masin on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele;
16) põhilatern on latern, milles paiknevad kaug- ja lähitulelatern. Ühildatud tulede korral võivad selles laternas paikneda ka päevatulelatern ja eesmine udulatern;
17) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab liikuvat masinat päeval eest;
18) registreerimiseelne ülevaatus on masina VIN-koodi või tunnusnumbri, margi ja mudeli dokumentidele ja käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine enne masina registreerimist või registriandmete muutmist;
19) ratastraktor (TR-kategooria) on mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsiooniks on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine;
20) rikkepidur on seade, mis tagab sõidupiduri rikke korral masina peatamise;
21) seisupidur on seade, mis kindlustab masina ja selle haagise püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik;
22) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid masina pöörde sooritamisest, peatumisest või sõidu alustamisest;
23) sõidupidur on seade, mis võimaldab juhil kontrollida masina liikumist ning seda kindlalt ja kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse ja teekalde puhul;
24) tagatuli on tuli, mis märgistab masinat tagant. Ühildatud tulede korral võivad tagatulega koos ühes laternas olla ka teised tuled;
25) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab masina asukohta ja laiust tagant;
26) teljekoormus on osa masina massist, mis telje kaudu koormab teed;
27) tunnusnumber on tehasetähis või pädeva asutuse poolt metalli löödud number;
28) täismass on juhi, sõitjate ja täisvarustusega masina suurim mass, mida lubab valmistaja;
29) uus masin on masin, mis pärast valmistamist ei ole olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse ja mille valmistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;
30) ülevaataja on nõuetekohase haridusega ja eriväljaõppega töötaja, kes on volitatud kontrollima masinate tehnoseisundit;
31) ülevaatuse teostaja on selleks volitatud ülevaatuspunkt või ülevaataja;
32) ülevaatuspunkt on Kaitseväe sõidukite registri juures asuv nõuetekohase varustusega ruumid ja territoorium mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamiseks.
§ 3. Traktorite tehnoseisundi kontroll
(1) Traktorite tehnoseisundi kontrolli (edaspidi ülevaatus ) korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib kaitsejõudude sõidukite register (edaspidi register).
(2) Kõik traktorid kuuluvad korralisele ülevaatusele ning esmakordselt registrisse kandmisel registreerimiseelsele ülevaatusele.
(3) Traktorite ehituse muutmine võib toimuda ainult registri kirjaliku loa alusel.
2. peatükk NÕUDED TRAKTORITE TEHNOSEISUNDILE JA VARUSTUSELE
1. jagu Nõuete rakendusala
§ 4. Ülevaatuse alus
Esmakordselt kasutusele võetava ja kasutuses oleva masina ülevaatuse teostamisel võetakse aluseks käesolevas peatükis toodud nõuded traktorite tehnoseisundile ja varustusele.
2. jagu Identifitseerimine ja varustus
§ 5. VIN-kood või tunnusnumber
(1) Traktori raamil/kabiinil peab olema VIN-kood või tunnusnumber.
(2) Kontrollimisel peab võrdlema VIN-koodi või tunnusnumbri vastavust dokumentidele.
§ 6. Registreerimismärk
(1) Registreerimismärk peab vastama Eestis kehtivatele standarditele.
(2) Registreerimismärk peab asuma masina taga valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema puhas ning ilma katteta.
(3) Traktoril, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud registreerimismärgi loetavus.
(4) Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt ja pimedal ajal vähemalt 25 m kauguselt.
(5) Registreerimismärgi kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga.
§ 7. Tahavaatepeegel
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks tahavaatepeegel.
(2) Tahavaatepeegel peab olema reguleeritav.
(3) Kui vaade taha on varjatud või veetakse haagist, peab mõlemal küljel olema väline tahavaatepeegel.
(4) Tahavaatepeeglil ei tohi olla pragusid ja peegeldav kiht peab olema terve. Tahavaatepeegel peab olema kindlalt kinnitatud.
(5) Tahavaatepeegli kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 8. Helisignaal
(1) Helisignaal peab toimima, selle heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega.
(2) Heli tugevus mõõdetuna 7 m kaugusel masina ees peab olema vähemalt 93 dB, kuid ei tohi ületada 104 dB.
(3) Ratastraktoril ja liikurmasinal võib olla katkendliku heliga tagurdamise hoiatussignaal, mis lülitub töösse tagurdamiskäigu sisselülitamisel. Hoiatussignaali helitugevus, mõõdetuna 7 m kaugusel masina taga, ei tohi ületada 75 dB.
(4) Helisignaali kontrollimine toimub proovilülitamise ja müramõõdikuga.
§ 9. Kiirusmõõdik
(1) Kiirusmõõdik peab toimima.
(2) Kiirusmõõdiku kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 10. Ratta tõkiskingad
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga.
(2) Tõkiskinga kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 11. Käsiapteek
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kehtestatud nõuetele vastav käsiapteek.
(2) Käsiapteegi kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 12. Tulekustuti
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kehtestatud nõuetele vastav tulekustuti.
(2) Tulekustuti kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 13. Aeglase sõiduki tunnusmärk
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema aeglase sõiduki tunnusmärk.
(2) Aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama kehtestatud nõuetele ja asuma masina taga nähtaval kohal keskel või vasakul. Alates 1. jaanuarist 2003. a peab tunnusmärk olema E-sertifitseeritud.
(3) Aeglase sõiduki tunnusmärgi kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 14. Turvavööd
(1) Kui ratastraktoril ja liikurmasinal on turvavöö kinnituskohad, siis peab masin olema varustatud turvavööga.
(2) Turvavöö peab kindlalt lukustuma ja selle avamine peab olema lihtne. Turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi.
(3) Turvavöö kontrollimine toimub vaatluse ja proovikinnitamisega.
§ 15. Ohukolmnurk
(1) Liikluses osaleval ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema E-sertifitseeritud ohukolmnurk. Siseriiklikult võib ohukolmnurgana kasutada võrdkülgset kolmnurka külje pikkusega 450–500 mm, mis on valmistatud 40–50 mm laiustest punastest helkurliistudest üldpinnaga vähemalt 315 cm2.
(2) Ohukolmnurga kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtjoonlauaga.
3. jagu Valgustus ja valgussignalisatsioon
§ 16. Põhilaternad
(1) Kasutada võib ainult valmistaja poolt masina selle variandi ehituses ette nähtud põhilaternaid, või kui neid ei ole võimalik Eestist hankida, siis teisi parempoolseks liikluseks ette nähtud sobivaid laternaid.
(2) Põhilaternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest.
(3) Põhilaterna kaitseks võib kasutada selleks ettenähtud vahendeid.
(4) Põhilaterna tuled (kaug-, lisakaug-, lähi- ja eesmised udutuled) peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega.
(5) Hajutiklaasid peavad olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud.
(6) Põhilaternate kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 17. Lähituled
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähituld ja nende värvus peab olema valge või valikkollane. Lähitule laternate paigaldamine haagisele on keelatud.
(2) Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.
(3) Lähitule laterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja alaserv madalamal kui 500 mm teepinnast. Mõõdet 1200 võib suurendada, kui masina konstruktsioon ei võimalda täita nõutud mõõdet.
(4) Lähituled peavad olema reguleeritud ja need ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte.
(5) Kui masina esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid tulesid, võib paigaldada lisaks kaks lähitule laternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000 mm kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar lähitulesid.
(6) Lähitulede kontrollimine toimub esilaternate kontrollseadme või ekraaniga ning vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 18. Kaugtuled
(1) Kaugtule laternaid peab masinal olema paarisarv. Üheaegselt ei või põleda rohkem kui neli kaugtuld, sh lisakaugtuled. Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane.
(2) Kõigi kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.
(3) Kaugtulede sisselülimise märgulamp (armatuurlaual) on kohustuslik.
(4) Üheaegselt põlevate kaugtulede summaarne valgustugevus ei tohi ületada 225 000 cd. E- või e-sertifitseeritud põhilaternate hajutiklaasidel on tähise kohal kaugtule tunnustäht «R» (võib esineda R, CR, HR, HCR, SR, SCR, HSR, HSCR, DR ja DCR). Tähisest paremal paikneb valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225 000 cd.
(5) Kaugtulede kontrollimine toimub esilaternate kontrollseadme või ekraaniga ning vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 19. Numbrituli
(1) Masinal peab olema taga vähemalt üks valmistaja nõuetele vastav numbritule latern. Numbritule värvus peab olema valge.
(2) Numbritule latern peab olema paigaldatud nii, et registreerimismärk on loetav pimedal ajal vähemalt 25 m kauguselt.
(3) Numbrituli ei tohi olla otseselt nähtav traktori tagant 25 m kauguselt ja 1,0–2,2 m kõrguselt.
(4) Numbrituli peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega.
(5) Numbritule kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 20. Ääretuled
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema ees kaks valget ja taga kaks punast ääretuld, mis peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt. Ääretuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400 mm laiusgabariidist seespool.
(2) Ääretulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 21. Pidurituled
(1) Piduritule laternaid peab traktori tagaosal olema kaks ja need peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ning toimima.
(2) Piduritulede värvus on punane ja nende valgustugevus peab olema suurem kui tagumistel ääretuledel.
(3) Pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil.
(4) Piduritule laternad ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada piduritule laternaid 1500 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2100 mm kõrgusele.
(5) Piduritulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 22. Suunatuled
(1) Alates 1980. valmistamisaastast peavad traktoril olema ees ja taga suunatuled.
(2) Suunatule laternad peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ja peavad toimima.
(3) Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis.
(4) Suunatulede värvus on merevaigukollane.
(5) Masina armatuurlaual peab olema suunatulede töö kontrollimise märgulamp.
(6) Suunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Traktori ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm.
(7) Suunatulede kontrollimine toimub vaatluse, proovilülitamise ja stopperiga.
§ 23. Ohutuled
(1) Ohutuled, kui need on paigaldatud, peavad toimima.
(2) Ohutulede töö kontrollimiseks peab armatuurlaual vilkuma sünkroonselt märgulamp.
(3) Ohutulesid peab olema võimalik töösse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral.
(4) Ohutulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 24. Töötuled
(1) Töötuled, kui need on paigaldatud, peavad toimima.
(2) Töötulede laternate paigutus peab olema selline, et see võimaldaks piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses on keelatud.
(3) Töötulede laternad võivad olla teisaldatavad.
(4) Töötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja masina armatuurlaual peab olema nende märgulamp.
(5) Töötulede kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 25. Muud ratastraktorile ja liikurmasinale paigaldatavad tuled
(1) Masinale võidakse paigaldada järgmisi tulesid:
1) päevatuled;
2) udutuled;
3) lisa pidurituled;
4) külgmised ääretuled;
5) tagurdamistuled.
(2) Päevatulede ning eesmiste ja tagumiste udutulede laternad peavad olema e- või E-sertifitseeritud. Eesmise udutule laterna valgusava ülemine serv ei tohi olla kõrgemal kui lähitule valgusava ülaserv.
(3) Lõikes 2 nimetatud tuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400 mm masina laiusgabariidist seespool, kui see ei ole valmistaja poolt ette nähtud teisiti. Tuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja mitte kõrgemal kui 1500 mm teepinnast.
(4) Külgmiste ääretulede värvus peab olema merevaigukollane.
(5) Lisapiduritulesid võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt masina pikiteljega või ühe pikisümmeetriateljele.
(6) Tulede kontrollimine toimub vaatluse, proovilülitamise ja mõõdulindiga.
§ 26. Armatuurlaua märgulambid
(1) Armatuurlaua märgulambid peavad olema paigaldatud ja toimima valmistaja juhendi kohaselt.
(2) Armatuurlaua märgulampide kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 27. Masinarongi tähistamine
(1) Haagist vedaval ratastraktoril ja liikurmasinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk. Tunnusmärgiks võib olla üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm masina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150–300 mm.
(2) Masinarongi tähistuse kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülitamisega.
§ 28. Kollased vilkurid
(1) Teel töötaval ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks igas rõhtsuunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile. Kollased vilkurid võivad olla paigaldatud ratastraktorile ja liikurmasinale, mille mõõdud ületavad suurimaid lubatud mõõte.
(2) 90% nimipingel tööle lülitatud vilkuri tule vilkumissagedus peab ühe minuti möödudes olema vähemalt 2 Hz ja mitte ületama 4 Hz.
(3) Vilkurite kontrollimine toimub proovilülitamise ja stopperiga.
§ 29. Eesmised, külgmised ja tagumised helkurid
(1) Ratastraktoril ja liikurmasinal peavad olema tagumised ja külgmised helkurid, haagisel lisaks kaks eesmist helkurit.
(2) Helkurid peavad olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt.
(3) Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema valge.
(4) Kuni 6000 mm pikkusel ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema mõlemal küljel üks helkur. Üle 6000 mm pikkusel masinal peab olema mõlemal küljel vähemalt kaks helkurit ja need ei tohi olla traktori eesmisest või tagumisest gabariidist kaugemal kui 3000 mm. Külgmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema merevaigukollane.
(5) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema punane.
(6) Haagisel peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles, ja nende värvus peab olema punane. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150–200 mm.
(7) Helkurid ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1500 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm.
(8) Helkurite kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga.
4. jagu Juhtimisseadmed
§ 30. Üldnõuded juhtimisseadmetele
(1) Juhtimisseadmed peavad olema töökorras ja vastama valmistaja juhendile.
(2) Juhtimisseadmete kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 31. Juhtimisseadmete asetus
(1) Ratastraktori ja liikurmasina juhtimisseadmed ja juhiiste peavad paiknema nii, et juhil on tööoludes nõutav vaba väljavaade ette ja mõlemale poole kõrvale.
(2) Juhtimisseadmete asetuse kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 32. Juhtrataste pöördepiirikud
(1) Juhtrataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja juhendile.
(2) Pöördepiirikute kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 33. Roolihoovastik
(1) Roolihoovastiku osadel ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.
(2) Roolihoovastik peab olema kindlalt kinnitatud.
(3) Roolihoovastiku liigendid peavad vastama valmistaja juhendile, neis ei tohi olla lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
(4) Roolihoovastiku kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 34. Rooliratas
(1) Rooliratas peab vastama valmistaja juhendile ja olema kindlalt kinnitatud.
(2) Rooliratta kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 35. Rooliratta vabakäik
(1) Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 25° või valmistaja poolt lubatut.
(2) Rooliratta vabakäigu kontrollimine toimub vaatluse ja nurgamõõtjaga.
§ 36. Roolimehhanism
(1) Roolimehhanism peab olema kindlalt kinnitatud ja ei tohi lekkida.
(2) Koostude porikaitsed peavad olema terved.
(3) Roolimehhanismi kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 37. Roolivõimendi
(1) Roolivõimendi peab toimima.
(2) Hüdrosüsteem peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida.
(3) Roolivõimendi kontrollimine toimub proovisõidu ja vaatlusega.
§ 38. Hüdrosilinder (pöördesilinder)
(1) Hüdrosilinder peab olema kindlalt kinnitatud. Kinnituskohtades ei tohi olla tuntavat lõtku ja kinnitusmutrid peavad olema kindlalt kinnitatud.
(2) Hüdrosilinder peab toimima.
(3) Hüdrosilinder ei tohi lekkida.
(4) Hüdrosilindri kontrollimine toimub proovisõidu ja vaatlusega.
§ 39. Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja -radiaator
(1) Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja -radiaator ei tohi lekkida.
(2) Õlitorud ja voolikud peavad olema kindlalt kinnitatud.
(3) Roolivõimendi õlitorude/voolikute, õlipumba ja -radiaatori kontrollimine toimub vaatlusega.
5. jagu Pidurid
§ 40. Üldnõuded piduritele
(1) Pidurisüsteem peab vastama valmistaja juhendile ja käesoleva määruse nõuetele. Ei tohi muuta selle ehitust ega kasutada valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi.
(2) Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülitatavat piduri juhtimisseadet: sõidupidur ja seisupidur.
(3) Pidurisüsteem ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega.
(4) Sõidupidur peab võimaldama peatada masinat efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist.
(5) Vedelikajamiga pidurisüsteemis ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle masina versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele.
(6) Pidurite kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 41. Nõuded sõidupidurile
(1) Sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist.
(2) Rataste pidurimehhanismid peavad rakenduma üheaegselt ja ühtlaselt vähemalt ühe telje mõlemale rattale.
(3) Vedelikajamiga pidurisüsteemi pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas.
(4) Sõidupiduril võib olla kaks eraldi pedaali, kuid neid piduripedaale peab saama kokku ja lahku ühendada.
(5) Piduripedaali töö- ja vabakäik peavad vastama valmistaja juhendile.
(6) Trossid ja hoovad peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.
(7) Ratastraktorile ja liikurmasinale, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema paigaldatud manomeeter ehk optiline või akustiline signaalseade, mis hoiatab juhti rõhu ohtliku languse eest süsteemis.
(8) Masinarongi pidurite ühendusjuhtmete purunemisel või pihkumisel peab vedukmasin olema võimeline peatama ka rikkis piduritega haagist.
(9) Pidurdusteekond kuival, rõhtsal ja kõva kattega teel ei tohi ületada järgmises tabelis toodud väärtusi:
|
V |
6 |
10 |
15 |
20 |
25 |
30 |
35 |
40 |
|
S |
1,2 |
2,4 |
4,2 |
6,4 |
9,2 |
12,3 |
15,8 |
19,8 |
kus V on masina liikumiskiirus km/h ja S on pidurdusteekond meetrites. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal masina liikumisteekonda korrigeerima.
(10) Sõidupiduri kontrollimine toimub vaatluse, mõõdulindi ja proovisõiduga.
§ 42. Nõuded seisupidurile
(1) Seisupidur peab vastama valmistaja juhendile ja toimima.
(2) Seisupiduri hoovad ja trossid peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta.
(3) Seisupiduri hoova vabakäik ja töökäik peavad vastama valmistaja nõuetele.
(4) Seisupiduri kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 43. Haagise või haakes veetava seadme pidurid
(1) Haagise või haakes veetava seadme pidurid, kui need on paigaldatud, peavad olema tööle rakendatavad juhi töökohalt. Pidurite rakendamine ei tohi olla mõne teise juhtimisorgani kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud.
(2) Kui ratastraktori ja liikurmasina õhusüsteem või hüdrosüsteem on ühendatud haagise või haakes veetava seadme vastava süsteemiga, siis sõidupidurisüsteem peab olema ühendatud eraldi juhtmega/juhtmetega.
(3) Haagise või haakes veetava seadme pidurid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et nende rikke, haakeseadme katkemise või pidurisüsteemi ühendusvoolikute purunemisel säiliks vedukmasina pidurdusvõime.
(4) Haagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline vedelikajamiga pidurisüsteemide ühendus peab olema ühejuhtmeline. Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistajatehase või ISO 5676:1983 nõuetele. Vooliku ühendust ei tohi olla võimalik rõhuallikast lahutada tööriistadeta.
(5) Haagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline õhkpiduri süsteemide ühendus võib olla kas ühe- või kahejuhtmeline. Süsteemid peavad automaatselt ühenduma, kui vedukmasina süsteemis rõhk suureneb töörõhuni.
(6) Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistaja juhendile või ISO 1728-1980 nõuetele.
(7) Kõik valmistaja poolt ette nähtud ratta piduriseadmed peavad toimima.
(8) Haagise kõikide rataste piduriseadmed peavad rakenduma enne vedukmasina pidurite rakendumist.
(9) Pidurite kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 44. Piduritorustik ja pidurivoolikud
(1) Piduritorustik ja pidurivoolikud peavad vastama valmistaja juhendile, ei tohi lekkida ega pihkuda õhku.
(2) Torudel ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi.
(3) Torude ja voolikute pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud või murenenud kohti.
(4) Torude ja voolikute kinnitus ja paigutus peavad tagama nende säilivuse.
(5) Piduritorustiku ja pidurivoolikute kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 45. Kompressor ja süsteemi täitumise aeg
(1) Hiljemalt kuus minutit pärast tühja pidurisüsteemiga masina mootori käivitamist peab rõhk haagiseta masina õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma 65–100 %- ni nimirõhust.
(2) Hiljemalt üheksa minutit pärast tühja pidurisüsteemiga masina mootori käivitamist peab rõhk haagisega või haakes veetava seadmega masina õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma 65–100 %- ni nimirõhust.
(3) Kompressori ja süsteemi täitumise aja kontrollimine toimub vaatluse ja stopperiga.
§ 46. Rõhuregulaator
(1) Rõhuregulaator peab hoidma õhusüsteemis nimirõhku.
(2) Kui rõhk tõuseb õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu, peab rõhuregulaator toimima kaitseklapina.
(3) Rõhuregulaatori kontrollimine toimub vaatluse ja manomeetriga.
§ 47. Õhusüsteemi manomeeter
(1) Õhusüsteemi manomeeter peab toimima.
(2) Õhusüsteemi manomeetri kontrollimine toimub vaatluse ja manomeetriga.
§ 48. Õhurõhu langus pidurisüsteemis
(1) Rõhk ei tohi süsteemis langeda kiiremini kui seda näeb ette valmistaja juhend.
(2) Rõhu kontrollimine toimub vaatluse, stopperi ja manomeetriga.
§ 49. Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp
(1) Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp peavad vastama valmistaja juhendile, peavad toimima ja ei tohi pihkuda.
(2) Õhusüsteemi kontrollventiili ja kondensaadiklapi kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 50. Ratta piduriseadme vedruakud ja kambrid
(1) Vedruakud ja kambrid peavad toimima ja ei tohi pihkuda.
(2) Vedruakude ja kambrite hoobade käik peab vastama valmistaja juhendile, need ei tohi olla kinni kiilunud.
(3) Vedruakude ja kambrite kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtjoonlauaga.
§ 51. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed
(1) Pidurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved.
(2) Pidurisüsteemi koostude porikaitsete kontrollimine toimub vaatlusega.
6. jagu Rattad
§ 52. Rehv
(1) Masinal peavad olema õhkrehvid. Masinal, mille kiirus ei ületa 10 km/h, võivad olla täisrehvid.
(2) Rehvide mõõtmed peavad olema vastavuses valmistaja juhendiga ja kasutatava velje mõõtmetega.
(3) Masina ühel teljel ei tohi üheaegselt kasutada diagonaal- ja radiaalrehve või erineva turvisemustri tüübiga rehve.
(4) Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ette nähtud rõhule.
(5) Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist.
(6) Rehvi mustri minimaalne jääksügavus peab olema:
1) veoratastel – 7 mm;
2) juhtratastel – 2 mm;
3) haagise ratastel – 1 mm.
(7) Rehvi kontrollimine toimub vaatluse, manomeetri ja nihikuga.
§ 53. Velg
(1) Veljed peavad vastama valmistaja juhendile.
(2) Velg peab olema valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud. Kinnitusmutrite avad ei tohi olla kulunud sellisel määral, et see ei taga velje kindlat kinnitust.
(3) Veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge.
(4) Veljel ei tohi esineda velje märgatavat viskumist.
(5) Velje kontrollimine toimub vaatluse, rismuse ja nihikuga.
7. jagu Veermik, raam ja kabiin
§ 54. Raam, kabiin
(1) Raamis või selle osades ei tohi esineda murdeid, pragusid ega jääkdeformatsioone.
(2) Poltliited peavad olema pingutatud, neetliited peavad olema tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
(3) Värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni- ja muid kahjustusi. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda masina värvist. Keelatud on kasutada alarmsõidukite värvikombinatsioone.
(4) Traktorile ja liikurmasinale kantud ohutus- ja juhendkirjed peavad vastama Eesti Vabariigi keeleseaduse nõuetele.
(5) Raami ja kabiini kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 55. Esitelg
(1) Esitelg peab olema kindlalt kinnitatud.
(2) Käänmiku osades ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone.
(3) Käänmiku tapi radiaallõtk peab vastama valmistaja juhendile.
(4) Rattalaagrid peavad olema reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt.
(5) Õõtstelje puksides ei tohi olla lõtku, mis ületab valmistaja poolt lubatut.
(6) Esitelje kontrollimine toimub vaatluse, rismuse ja indikaatorkellaga.
§ 56. Tagatelg
(1) Tagatelg peab olema kindlalt kinnitatud.
(2) Tagateljel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid.
(4) Tagatelje kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 57. Haakeseade
(1) Haakeseade peab vastama valmistaja juhendile.
(2) Haakeseadme poltühendused peavad olema pingutatud ja keevisliited pragudeta.
(3) Haakeseadme kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 58. Täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti
(1) Kui täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti on valmistaja poolt ette nähtud, siis peab see toimima ega tohi iseeneslikult sisse või välja lülituda.
(2) Täishaagise juhttelje (pöördtelje) lukusti kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 59. Haagise julgestuskett (-tross) ja kallurkasti julgestustugi
(1) Kõikide haagiste haakeseadmed, v.a haagised, mis haakeseadme katkemisel ise pidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestusketi või -trossiga.
(2) Kallurhaagise veokastil peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti all. Kui tugi või seade ei ole ette nähtud vastu pidama koormatud veokasti survele, s.t selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab kerel/raamil olema nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt.
(3) Haagise julgestusketi (-trossi) ja kallurkasti julgestustoe kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 60. Kabiinist väljaulatuvad osad
(1) Kabiinil ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid, lõikavaid või haakuvaid osi.
(2) Kui kabiini ukse käepide pöördub avamisel rõhttasandis, siis peab tema pöörduv osa olema masina tagaosa poole ja pööratud kere poole.
(3) Astmelauad peavad olema terved ja kindlalt kinnitatud.
(4) Uksed, kapotid ja nende hinged, käepidemed ja lukustus peavad olema terved, kinnitatud ja nõuetekohaselt toimima.
(5) Väljaulatuvate osade kontrollimine toimub vaatluse ja proovimisega.
§ 61. Klaasid ja nende läbipaistvus
(1) Klaasid peavad vastama valmistaja juhendile.
(2) Tuuleklaasil ei tohi olla juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn päikest.
(3) 1990. a või hiljem valmistatud traktori tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, teistel klaasidel vähemalt 70%. Enne 1990. a valmistatud masina kõikide klaaside läbipaistvus peab olema vähemalt 70%.
(4) Klaaside kontrollimine toimub vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga.
§ 62. Klaasipuhasti
(1) Klaasipuhasti peab vastama valmistaja juhendile ja toimima.
(2) Klaasipuhasti kontrollimine toimub proovilülitamise ja vaatlusega.
§ 63. Aknapesur
(1) Kui aknapesur on valmistaja poolt ette nähtud, peab see toimima.
(2) Aknapesuri kontrollimine toimub proovilülitamise ja vaatlusega.
§ 64. Kabiini sisustus
(1) Kabiini sisustusel ei tohi olla teravaid ja lõikavaid osi.
(2) Istmete ehitus ja kinnitus peab vastama valmistaja juhendile.
(3) Istme reguleerimismehhanism peab toimima.
(4) Kabiini sisustuse kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 65. Poritiivad ja poripõlled
(1) Poritiivad peavad vastama valmistaja juhendile ja olema korralikult kinnitatud.
(2) Poripõlled peavad vastama valmistaja juhendile.
(3) Poritiibade ja poripõllede kontrollimine toimub vaatlusega ja mõõdulindiga.
§ 66. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid
(1) Veokasti põhi ja küljeluugid ning tagaluuk peavad olema terved.
(2) Luukide sulgurid peavad toimima ja ei tohi iseeneslikult avaneda.
(3) Ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi haagise külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm.
(4) Puidu, puidukimpude, metalli või torude veoks kasutatava veokasti, platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas. Haagise ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist haagise raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade vahe korral alla 2,5 m peab vahemikus olema sidumiseks üks kinnitusaas (konks), suurema tulpade vahelise kauguse korral kaks kinnitusaasa (konksu).
(5) Veokasti luukide kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga.
§ 67. Ühendusjuhtmed
(1) Vedukit ja haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema valmistaja tehase nõuetele vastavad.
(2) Ühendusjuhtmed ei tohi olla vigastatud ja peavad olema kinnitatud.
(3) Ühendusjuhtmete kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 68. Haagise tagumine allasõidutõke
(1) Haagise tagumise allasõidutõkke kõrgus teepinnast tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm ja laius suurem tagasilla laiusest. Kaugus tõkke otsast kuni haagise külggabariidini ei tohi olla suurem kui 100 mm. Tõke ei tohi asetseda haagise tagaosast esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõkke profiili vähim laius on 100 mm ja profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud.
(2) Allasõidutõket ei nõuta haagisel, millel tõke teeb haagise kasutamise võimatuks.
(3) Allasõidutõkke kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga.
8. jagu Mootor
§ 69. Üldnõuded mootorile
(1) Mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud.
(2) Heitgaaside ja karterigaaside pihkumine ei ole lubatud.
(3) Mootori kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 70. Mootori kinnitus
(1) Mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased.
(2) Kinnituspadjad peavad olema terved ja valmistaja juhendi kohaselt kinnitatud.
(3) Mootori kinnituse kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 71. Toitesüsteem
(1) Toitesüsteem peab vastama valmistaja juhendile.
(2) Kütusepaak ja selle kork peavad vastama valmistaja juhendile.
(3) Kütusepaak peab paiknema valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema ettenähtud viisil kinnitatud.
(4) Kütuse lekkimine paagist või torudest/voolikutest ei ole lubatud.
(5) Toitesüsteemi kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 72. Heitgaaside väljalaskesüsteem
(1) Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja juhendile. Selle ehituse omavoliline muutmine on keelatud.
(2) Heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja -torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele.
(3) Heitgaaside pihkumine kogu väljalaskesüsteemi ulatuses ei ole lubatav.
(4) Heitgaaside väljalaskesüsteemi kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 73. Heitgaasid
(1) Heitgaaside saasteainete piirsisaldus ja kontrollimise metoodika peavad vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
(2) Heitgaaside kontrollimine toimub gaasianalüsaatori, suitsususe mõõturi ja vaatlusega.
§ 74. Müra
(1) Masina seisu- ja sõidumüra ning kontrollimise metoodika peavad vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
(2) Müra kontrollimine toimub müramõõdikuga.
§ 75. Käivitusblokeeringu lüliti
(1) Masinal peab olema mootori käivitusblokeeringu lüliti ja see peab toimima.
(2) Väljastpoolt kabiini/juhtimiskohta käivitataval masinal peab olema käivituskohalt nähtav kirje «KÄIK VÄLJA».
(3) Käivitusblokeeringu lüliti kontrollimine toimub proovikäivituse ja vaatlusega.
9. jagu Jõuülekanne
§ 76. Sidur
(1) Siduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja juhendile.
(2) Sidur ei tohi libiseda või kaasa vedada.
(3) Käigud peavad lülituma kergelt ja müratult.
(4) Siduri kontrollimine toimub proovisõiduga.
§ 77. Käigukast ja jaotuskast
(1) Käigukast ja jaotuskast peavad olema kindlalt kinnitatud.
(2) Käigukast ja jaotuskast peavad toimima.
(3) Käigukast ja jaotuskast ei tohi lekkida.
(4) Käigukasti ja jaotuskasti kontrollimine toimub proovisõiduga.
§ 78. Kardaanülekanne
(1) Kardaanülekanne peab olema kindlalt kinnitatud ja tasakaalustatud.
(2) Kardaanülekanne ei tohi vibreerida.
(3) Kardaanülekande kaitsed peavad vastama valmistaja juhendile.
(4) Kardaanülekande kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 79. Peaülekanne
(1) Peaülekandes ei tohi esineda ülemäärast kõrvalist müra.
(2) Peaülekanne ei tohi lekkida.
(3) Peaülekande kontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.
§ 80. Lõppülekanne (rattareduktorid)
(1) Lõppülekanne peab olema kinnitatud ja ei tohi lekkida.
(2) Lõppülekande kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 81. Jõuvõtuvõll
(1) Jõuvõtuvõll peab töösse lülituma müratult ja pärast väljalülitamist ei tohi pöörelda.
(2) Jõuvõtuvõlli tihendid ei tohi lekkida.
(3) Jõuvõtuvõll peab olema kaitsekattega varustatud.
(4) Jõuvõtuvõlli kontrollimine toimub proovilülitamise ja vaatlusega.
10. jagu Hüdrosüsteem
§ 82. Üldnõuded hüdrosüsteemile
(1) Hüdrosüsteem peab vastama valmistaja juhendile ja toimima.
(2) Töötamisel ei tohi esineda hüdrosüsteemis liigset müra.
(3) Hüdrosüsteem ei tohi lekkida.
(4) Hüdrosüsteemi kontrollimine toimub töösse lülitamise ja vaatlusega.
§ 83. Hüdrojagaja
(2) Hüdrojagaja juhthoobade asendid peavad fikseeruma, kui valmistaja on seda ette näinud.
(3) Hüdrojagaja juhthoova tagastusautomaat peab toimima, kui valmistaja on selle ette näinud.
(4) Hüdrojagaja kontrollimine toimub proovilülitamise ja vaatlusega.
§ 84. Hüdrosüsteemi torud ja voolikud
(1) Hüdrosüsteemi torud ja voolikud peavad olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt ja ei tohi lekkida.
(2) Voolikud ei tohi olla keerdus, pragunenud või hõõrdunud.
(3) Hüdrosüsteemi torude ja voolikute kontrollimine toimub vaatlusega.
§ 85. Riputusseade
(1) Riputusseadme ehitus peab vastama valmistaja juhendile.
(2) Riputusseade peab tõstma ja langetama tööorganit sujuvalt.
(3) Riputusseade peab hoidma rippmasinat üleval (transpordiasendis) vastavalt valmistaja juhendile.
(4) Riputusseadme kontrollimine toimub proovilülitamise ja vaatlusega.
11. jagu Masinate mõõtmed ja massid
§ 86. Ratastraktori ja liikurmasina suurimad lubatud mõõtmed
(1) Suurim lubatud pikkus on 12,0 m.
(2) Suurim lubatud laius on 2,55 m.
(3) Suurim lubatud kõrgus on 4,0 m.
(4) Mõõtmete kontrollimine toimub mõõdulindiga.
§ 87. Haagise (täis-, kesktelg- ja poolhaagise) ja masinarongi suurimad lubatud mõõtmed
|
1) täis- või kesktelghaagisel |
12,0 m |
|
2) poolhaagisel (veopoldist tagaosani) |
12,0 m |
|
3) masinarongil täis- või kesktelghaagisega |
18,75 m |
|
4) masinarongil poolhaagisega |
16,5 m |
(2) Haagise suurim lubatud laius on 2,55 m. Köetavate, termos-, külmik- või külmutushaagiste kerede lubatud laius, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm, on 2,60 m.
(3) Haagise suurim lubatud kõrgus on 4,0 m.
(4) Haagise või masinarongi mõõtmete kontrollimine toimub mõõdulindiga.
§ 88. Suurimad lubatud registriteljekoormused
(1) Veotelje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 11,5 t.
(2) Veetava telje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 10,0 t.
(3) Ratastraktori või liikurmasina 2-teljelise teliku suurim lubatud registrikoormus on:
|
1) telgede vahekaugusel d 1,0 m |
11,5 t |
|
2) telgede vahekaugusel 1,0 ≤ d 1,3 m |
16,0 t |
|
3) telgede vahekaugusel 1,3 ≤ d 1,8 m |
18,0 t |
|
4) paaristelgede vahekaugusel 1,3 ≤ d 1,8 m, kui veoteljel onpaarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t |
19,0 t |
(4) 2-teljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus on:
|
1) telgede vahekaugusel d 1,0 m |
11 t |
|
2) telgede vahekaugusel 1,0 ≤ d 1,3 m |
16 t |
|
3) telgede vahekaugusel 1,3 ≤ d 1,8 m |
18 t |
|
4) telgede vahekaugusel d ≤ 1,8 m |
20 t |
(5) 3-teljelise telikuga täis-, kesktelg- või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus on:
|
1) telgede vahekaugusel d ≤ 1,3 m |
21 t |
|
2) telgede vahekaugusel 1,3 d ≤ 1,4 m |
24 t |
(6) Registriteljekoormuste kontrollimine toimub registreerimisdokumentide järgi mõõdulindi ja kaalumisega.
§ 89. Ratastraktori ja liikurmasina suurimad lubatud registrimassid
(1) 2-teljelise traktori suurim lubatud registrimass on 18 t.
(2) 3-teljelise traktori suurim lubatud registrimass on 25 t.
(3) 4-teljelise traktori suurim lubatud registrimass on 31 t.
(4) Registrimassi kontrollimine toimub registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
§ 90. Haagise suurim registrimass
(1) 1-teljelise kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 10 t.
(2) 2-teljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 18 t.
(3) 3-teljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 24 t.
(4) Registrimassi kontrollimine toimub registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
§ 91. Masinarongi suurim registrimass
(1) 2-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 28 t.
(2) 2-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 36 t.
(3) 2-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 40 t.
(4) 3-või 4-teljelisest ratastraktorist või liikurmasinast ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 40 t.
(5) 2-teljelisest vedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 28 t.
(6) 2-teljelisest vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass:
1) poolhaagise telgede vahe korral 1,3 kuni 1,8 m on 36 t;
2) kui poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m, on 38 t.
(7) 2-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 40 t.
(8) 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud registrimass on 40 t.
(9) 3-teljelisest vedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste ISO konteinerite veo poolhaagisest koosneva masinarongi, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveol, suurim lubatud registrimass on 44 t.
(10) Registrimassi kontrollimine toimub registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
§ 92. Masinarongi koostamine
(1) Ratastraktori või liikurmasina järele võib olla haagitud pidurita haagis, mille täismass ei ületa ratastraktori või liikurmasina tühimassi.
(2) Kui haagisel on ratastraktori või liikurmasina piduripedaaliga juhitav pidurisüsteem, võib ratastraktorile või liikurmasinale olla haagitud haagis, mille täismass ei ületa rohkem kui kaks korda masina tühimassi.
(3) Ratastraktor või liikurmasin peab olema võimeline viie minuti vältel viis korda alustama liikumist 12% teekaldega tõusul.
(4) Masinarongi koostamise kontrollimine toimub registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
§ 93. Suure sõiduki tähistamine
(1) Traktor, mille mõõdud ületavad paragrahvides 86 ja 87 toodud mõõte, peab olema tähistatud suure sõiduki tunnusmärgiga.
(2) Suure sõiduki tunnusmärk peab vastama kehtestatud nõuetele.
(3) Suure sõiduki tähistamise kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga.
3. peatükk KAITSEJÕUDUDE RATASTRAKTORI, LIIKURMASINA JA SELLE HAAGISE TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMISE EESKIRI
§ 94. Eeskirja reguleerimisala
(1) Eeskiri kehtestab nõuded ratastraktori, liikurmasina ja selle haagise ülevaatuse korraldamisele ja ülevaatusele esitamise tähtajad.
(2) Ülevaatuse eesmärk on masina liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi ning tööohutuse nõuetele vastavuse tagamine ja masina registreerimistunnistuse andmete kontrollimine ning liiklusregistri andmete täpsustamine.
(3) Kõik liiklusregistrisse kantud masinad kuuluvad korralisele ülevaatusele. Ülevaatusel kontrollitakse masina tehnoseisundi ja varustuse vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuvastatakse masina vastavus või mittevastavus nimetatud nõuetele ning määratakse järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille möödumisel ei loeta masinat kehtivatele tehnonõuetele vastavaks.
§ 95. Ülevaatuse korraldamine
Masina ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib register.
§ 96. Ratastraktori, liikurmasina ja selle haagise ülevaatusele esitamine
(1) Masina ülevaatust teostatakse ülevaatuspunktis või masina omaniku ehk kasutaja tellimisel masina asukohas.
(2) Masina võib esitada korralisele ja erakorralisele ülevaatusele mis tahes kaitsejõudude sõidukite tehnoülevaatust teostavasse ülevaatuspunkti. Korduvülevaatuseks peab masina esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati. Registreerimiseelseks ülevaatuseks peab masina esitama registrile või selle poolt määratud ülevaatuse teostajale.
§ 97. Kasutamise piirang
Kui kehtiva ülevaatuseta masina kasutamine liikluses ei ole masina tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelatud, loetakse masin tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks, sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti, registrisse ja tagasi garažeerimiskohta.
§ 98. Ülevaatusele esitamise tähtajad
(1) Registreerimiseelsele ülevaatusele peab masina esitama enne selle tollivormistust.
(2) Korralisele ülevaatusele peab masina esitama igal aastal.
(3) Erakorralisele ülevaatusele suunamine muudab kehtetuks korralise ülevaatuse kehtivusaja. Pärast erakorralise ülevaatuse läbimist jääb kehtima varem määratud korralise ülevaatuse aeg.
§ 99. Ülevaatusel nõutavad dokumendid
(1) Masina ülevaatusele esitamisel peab selle omanik või kasutaja esitama ülevaatajale järgmised dokumendid:
1) registreerimiseelsel ülevaatusel:
– masina omandamise või valduse saamise seaduslikkust tõendavad dokumendid;
– kehtiv liikluskindlustuspoliis (kui masin toodi ülevaatusele omal käigul);
– volikiri, kui masina ülevaatusele esitaja ei ole selle omanik;
2) korralisel ülevaatusel:
– masina registreerimistunnistus;
– kehtiv liikluskindlustuspoliis;
– eelmise ülevaatuse kontrollkaart.
(2) Korduvülevaatusel peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nõutud dokumentidele esitama eelnenud ülevaatuse kontrollkaardi.
(3) Erakorralisel ülevaatusel peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nõutud dokumentidele esitama dokumendi erakorralisele ülevaatusele suunamise kohta.
§ 100. Ülevaatuse töömaht
(1) Registreerimiseelsel ülevaatusel peab kontrollima masina tunnusnumbri või VIN-koodi vastavust paragrahvi 99 lõike 1 punktis 1 toodud dokumentidele, masina vastavust määruse nõuetele ning masina komplektsust ja varustuse olemasolu. Kasutatud masin tuleb pärast selle esmaregistreerimist esitada korralisele ülevaatusele.
(2) Korralisel ja erakorralisel ülevaatusel peab kontrollima masina tehnoseisundi ja varustuse vastavust määruses toodud nõuetele. Kontrollimise metoodika peab vastama määruses toodud nõuetele.
(3) Kui korduvülevaatus toimub ühe kuu jooksul pärast korduvülevaatuse määramist, on lubatud piirduda masina ülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.
§ 101. Ülevaatuse tulemuste hindamine
(1) Masina ülevaatuse tulemused peab ülevaataja kandma vastavalt kontrollkaardile või registreerimiseelse ülevaatuse aktile.
(2) Rikked ja puudused tuleb kontrollkaardile märkida alljärgnevalt:
1) veergu VO – «väheohtlikud» : tehniliselt lihtsamad rikked ja puudused, mis ei ohusta liiklust rikke ja puuduse kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Rikked ja puudused on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või lihtsa reguleerimise teel;
2) veergu OV – «ohtlikud rikked ja puudused»: tehniliselt keerulised rikked ja puudused, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad, ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud rikked ja puudused. Remondi kvaliteedi kontrolliks on vajalik korduvülevaatus;
3) veergu EOV «eriti ohtlikud rikked ja puudused»: rikked ja puudused, mille esinemisel ei ole võimalik ohutult remondikohta sõita ka siis, kui ollakse teadlik rikke või puuduse olemasolust.
§ 102. Otsused ja nendest tulenevad piirangud
(1) Vastavalt registreerimiseelse ülevaatuse tulemustele märgib ülevaataja registreerimiseelse ülevaatuse aktile otsuse masina registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.
(2) Vastavalt korralisel, korduval või erakorralisel ülevaatusel avastatud rikete või puuduste iseloomule, ohtlikkusele ja arvule peab ülevaataja kontrollkaardile märkima ühe alljärgnevatest otsustest:
1) «tehniliselt korras», kui masinal ei esine rohkem kui neli väheohtlikku (VO) riket või puudust. Masina omanik peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud rikked või puudused esimesel võimalusel. Masinat ei pea korduvale ülevaatusele esitama;
2) «ülevaatus katkestatud», kui masina tegelikud andmed ei vasta registreerimistunnistusele, masin on omavoliliselt ümber ehitatud või masinale on omavoliliselt paigaldatud lisaseadmeid. Masina ülevaatus teostatakse täies mahus ja kontrollkaardile märgitakse kõik avastatud rikked ja puudused. Dokumendi või tehasetähise võltsingu või võltsimise kahtluse korral peab ülevaatuspunkt sellest kohe teatama Sõjaväepolitseile ja registrile. Masina omanik (kasutaja) peab masina koos kontrollkaardiga esitama andmete kontrollimiseks registrile ja ümberehituse tunnustamiseks registrile. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb masin esitada katkestuse määranud ülevaatuse teostajale ülevaatuse vormistamiseks;
[RTL 2009, 37, 494 - jõust. 27.04.2009]
3) «esitada korduvülevaatusele», kui masinal on viis või enam väheohtlikku (VO) riket või puudust ehk kas või üks ohtlik (OV) rike või puudus. Kuni rikete või puuduste kõrvaldamiseni loetakse masin mittevastavaks kehtivatele nõuetele, kuid erandina võib sellises tehnoseisundis masinaga sõita vigade kõrvaldamiseks remondi- või garažeerimiskohani ning pärast rikete või puuduste kõrvaldamist korduvülevaatusele. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart;
4) «omal jõul sõitmiseks kõlbmatu», kui masinal on vähemalt üks eriti ohtlik (EOV) rike või puudus. Pärast rikete või puuduste kõrvaldamist tuleb masin esitada korduvülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.
§ 103. Masina korralise, erakorralise ja korduvülevaatuse vormistamine
(1) Masina korralise ja erakorralise ülevaatuse kohta peab ülevaatuse teostaja koostama kontrollkaardi (lisatud) ja väljastama:
1) tehniliselt korras masina kohta – kontrollkaardi, millel on otsus «Tehniliselt korras» ja ülevaatuse kleebise. Ülevaatuse teostaja peab masina registreerimistunnistusele tegema sissekande järgmise ülevaatuse kuu ja aasta ning kontrollkaardi numbri kohta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga;
2)tehniliselt mittekorras masina kohta – kontrollkaardi, millel on üks järgnevatest otsustest:
–«esitada korduvülevaatusele» vastavalt paragrahvi 102 lõike 2 punktile 2;
–«omal jõul sõitmiseks kõlbmatu» vastavalt paragrahvi 102 lõike 2 punktile 4.
(2) Kontrollkaardi kaotamise korral väljastab dublikaatkaardi ainult see ülevaatuse teostaja, kus kontrollkaart oli vormistatud.
(3) Rikutud ülevaatuse kleebise asemele väljastab register uue kleebise.
(4) Masina registreerimistunnistuse vahetamisel peab registri büroo kandma uue registreerimistunnistuse lahtrisse «Tehnoülevaatused» vanal registreerimistunnistusel oleva viimase kehtiva märkuse masina ülevaatuse kohta ja kinnitama selle allkirjaga.
§ 104. Nõuded ülevaatuspunkti ruumidele ja territooriumile
(1) Masina ülevaatuspunktis peavad olema vähemalt järgmised ruumid: masinate ülevaatuse ruum, kliendiruum koos ülevaatuse tulemuste vormistamise kohaga, riietusruum ja pesuruum töötajatele ning WC.
(2) Masinate ülevaatuse ruum peab olema läbisõidetav ja selle mõõdud peavad olema vähemalt: pikkus – 22,0 m, ukseava laius 3,0 m ja kõrgus 4,2 m. Ruumis peab olema ala masina omanikele, et võimaldada neil ohutult jälgida ülevaatuse teostamist. Ruumi määrduvad pinnad (põrand, vaatluskanal jm) peavad olema kaetud kergesti puhastatavate materjalidega.
(3) Masina ülevaatuspunkti ruumid peavad vastama «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78) nõuetele ja esmased tulekustutusvahendid siseministri kehtestatud nõuetele.
(4) Masina ülevaatuspunkti territoorium peab võimaldama ülevaatuse kõigi vajalike kontrolloperatsioonide teostamist. Juurdepääs ülevaatuspunktile peab olema vaba ning ei tohi tekitada takistusi ülevaatusele saabujatele ja sealt lahkujatele. Ülevaatuspunktil peavad olema parkimisplatsid vähemalt kolmele ülevaatusele saabunud masinale ja kahele ülevaatuse läbinud masinale.
§ 105. Nõuded ülevaatuse töökoha seadmetele
(1) Ülevaatuse töökoha sisseseade peab võimaldama määrusega nõutavate kontrolloperatsioonide teostamist.
(2) Kohustuslikud on järgmised seadmed, vahendid ja mõõteriistad:
1) vaatluskanal koos tõstukiga telje koormusest vabastamiseks või küllaldase tõstevõimega sõidukitõstuk;
2) esilaternate kontrollseade või ekraan;
3) valguse neeldumise mõõdik (mõõtepiirkond 100–50%);
4) müramõõdik (mõõtepiirkond 40–120 dB);
5) rismus koos indikaatorkellaga;
6) nurgamõõdik;
7) manomeeter, vähemalt 3 tk;
8) mõõdulint (10 m ja 20 m);
9) nihik;
10) stopper;
11) vasar (250 g, varre pikkus vähemalt 500 mm);
12) kang (pikkus 500–700 mm);
13) kandelamp;
14) luup (suurendus 2–5×);
15) personaalarvuti.
§ 106. Nõuded masina ülevaatajale ja ülevaataja töö kvaliteedi kontroll
(1) Masina ülevaataja peab:
1) omama auto või traktori erialast kõrg- või keskeriharidust;
2) olema töötanud auto või traktori erialal vähemalt kolm aastat;
3) olema läbinud Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt korraldatud ettevalmistuskursuse ja sooritanud vastava arvestuse;
4) omama juhiluba masina juhtimiseks.
(2) Ülevaataja peab oskama kasutada kõiki käesolevas eeskirjas toodud seadmeid ja vahendeid masina tehnoseisundi kontrollimiseks ja sooritama praktika ülevaatuse töökohal.
(3) Ülevaataja peab osalema ARK poolt korraldatavatel täienduskursustel.
(4) Ülevaatajate töö kvaliteeti kontrollib register.
4. peatükk LÕPPSÄTE
§ 107. Nõuded üle 25 aasta vanusele masinale
Käesoleva määruse nõuded ratastraktori, liikurmasina ja selle haagise ehitusele ja tehnoseisundile ei laiene üle 25 aasta vanusele masinale. Sellise masina ehitus ja tehnoseisund peab vastama valmistajatehase nõuetele.
|
|
Kaitseministri 24. jaanuari 2002. a määruse
nr 4 «Kaitsejõudude ratastraktori, liikurmasina ja selle haagise
tehnoseisundi kontrollimise eeskiri» |
Facebook
Twitter
