Teksti suurus:

Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2014
Avaldamismärge:

Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Vastu võetud 20.04.2004 nr 49
RTL 2004, 48, 831
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.10.2004RTL 2004, 142, 215612.11.2004
21.04.2005RTL 2005, 46, 64001.05.2005
29.06.2005RTL 2005, 76, 106710.07.2005
13.04.2006RTL 2006, 34, 60824.04.2006
08.08.2006RTL 2006, 64, 117325.08.2006
19.04.2007RTL 2007, 35, 60430.04.2007
23.08.2007RTL 2007, 68, 120903.09.2007
16.04.2008RTL 2008, 32, 48226.04.2008
21.04.2009RTL 2009, 38, 50501.05.2009

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80–102) art 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006» (edaspidi arengukava).
[RTL 2004, 142, 2156 - jõust. 12.11.2004]

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse ebasoodsamate piirkondade toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord.

§ 2. Nõuded toetuse saamiseks

 (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes vastab arengukava 9. peatüki punktis 9.1 toodud nõuetele ning kes taotleb toetust arengukava 6. peatüki punktis 6.4.2 loetletud ebasoodsamates piirkondades asuva (edaspidi ebasoodsam piirkond) vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta.

 (2) Toetust võib taotleda lõikes 1 toodud põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, mille pindala määramisel võetakse arvesse põllud pindalaga vähemalt 0,30 hektarit.

 (3) Toetust võib taotleda lõikes 1 toodud põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta üksnes juhul, kui põllumassiiv tervikuna asub ebasoodsamas piirkonnas.

 (4) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas asuval põllumajandusmaal kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud põllumajandusmaa pindala ulatuses, mille kohta taotleja taotleb toetust.

 (5) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita arengukava 9. peatükis nimetatud põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded ) kogu põllumajandusettevõttes (majandusüksuses).

 (6) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuse võtab taotleja toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast ja kohustust tuleb täita viis aastat alates esimesest toetuse väljamaksest.
[RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

 (7) Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sellise maa kohta ei kehti üldiste keskkonnanõuete punktis 12 sätestatud nõuded.
[RTL 2008, 32, 482 - jõust. 26.04.2008]

§ 3. Nõuded põllumajandusmaa, püsirohumaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta

 (1) Toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta.

 (11) Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5.

 (2) Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, või peab seda maad hoidma mustkesas.

 (3) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

 (4) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

 (41) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui üldiste keskkonnanõuetega kehtestatud 31. juuli, peab nimetatud nõue olema täidetud 20. augustiks.

 (5) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale peab 1. juuliks olema külvatud põllumajanduskultuur või peab seda maad hoidma mustkesas või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje.

 (6) Toetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuva põllu kohta.

 (7) Üldistes keskkonnanõuetes kehtestatud rohumaade niitmise ja loomade karjatamise nõude täitmist peab olema võimalik kogu taotlusel märgitud ala ulatuses visuaalselt tuvastada.
[RTL 2006, 34, 608 - jõust. 24.04.2006]

§ 4. Toetuse taotlemine

 (1) Kohustuse võtmise aastal esitab toetuse taotleja ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA):
[RTL 2008, 32, 482 - jõust. 26.04.2008]
 1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 44 lõike 1 alusel kehtestatud vormi kohase taotluse;
 2) lisas 1 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta;
 3) põllumassiivi kaardi, millel märgib põldude numbrid ja põldude piirid;
 4) avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui tema andmeid ei ole sellesse registrisse kantud.

 (2) Kohustuse võtmise aastale järgneval neljal kohustuseaastal esitab toetuse saaja ajavahemikus 2. maist kuni 22. maini PRIA-le lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi.

 (3) Kui taotleja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses 796/2004/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 21 lõikes 1 sätestatut.
[RTL 2006, 34, 608 - jõust. 24.04.2006]

§ 5. Avaldus taotluse menetlemise lõpetamiseks

  Taotleja võib kohustuse võtmise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 22 kohaselt.
[RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

§ 6. Muudatustest teavitamine

 (1) Taotleja teavitab PRIA-t tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotluses esitatuga ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest muudatuse tegemisest või takistava asjaolu tekkimisest alates kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 15. oktoobriks.

 (2) Oluliseks muudatuseks loetakse seda, kui taotleja asendab taotlusel esitatud põllumajanduskultuuri või vähendab põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta toetust taotles.

 (3) Taotleja esitab kohustuse suurendamise või asendamisega seotud muudatused § 4 lõike 2 kohaselt.

 (4) Olulisi muudatusi võetakse toetuse määramise otsuse tegemisel arvesse muudatusest teatamise aastast alates.

 (5) Lõikes 1 nimetatud muudatustest ei ole taotlejal õigus PRIA-t teavitada kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamisest arvates.
[RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

§ 7. Taotluse kontrollimine

 (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele. Veterinaar- ja Toiduamet esitab PRIA-le 1. septembri seisuga hiljemalt 15. septembriks nimekirja isikutest, kes on rikkunud § 9 lõigetes 7 ja 9 nimetatud nõudeid, näidates ära, millist nõuet on rikutud.

 (2) PRIA teeb kohapealset kontrolli Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–83), artikli 69 kohaselt.

 (3) Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotlusel või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

 (4) Kui PRIA avastab kohapealse kontrolli tegemiselüldise keskkonnanõude rikkumise, teavitab ta sellest arengukavas nimetatud järelevalveasutust.
[RTL 2005, 76, 1067 - jõust. 10.07.2005]

§ 71. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 - jõust. 10.07.2005]

§ 8. Toetuse vähendamine

 (1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et põllumajandusmaa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõigetes 1ja 7 ning artikli 51 lõikes 1 sätestatut.

 (2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:
 1) 10%, kui looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid;
 2) komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 IV jaotise II peatüki kohaselt, kui taotleja on rikkunud üldiste keskkonnanõuete punktis 12 sätestatud nõudeid;
[RTL 2007, 68, 1209 - jõust. 03.09.2007]
 3) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku;
 4) 5%, kui taotleja on põllumajanduses kasutanud töötlemata reoveesetet või on maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, kasutanud töödeldud reoveesetet või kui reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja poolt antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis, mis on sätestatud «Veeseaduse» § 261 lõike 2 alusel kehtestatud korras;
 5) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 261 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;
 6) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 263 lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, laotanud pinnale väetisi;
 7) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. märtsini;
 8) 5%, kui taotleja ei pea «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 261 lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;
 9) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 262 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel põllumajandusloomade pidamisel peab loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoones, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;
 10) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;
 11) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse vastavalt «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korrale;
 12) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;
 13) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;
 14) 5%, kui taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;
 15) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 21 alusel kehtestatud korras.
[RTL 2006, 34, 608 - jõust. 24.04.2006]

§ 9. Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine

 (1) Arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustab PRIA peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotlemisele järgneva aasta 25. jaanuariks.

 (2) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

 (3) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

 (4) [Kehtetu – RTL 2007, 68, 1209 - jõust. 03.09.2007]

 (41) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole kasutuses olevale põllumajandusmaale 15. juuniks külvanud, maha pannud või istutanud põllumajanduskultuuri või ei hoia kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.

 (42) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale 1. juuliks külvanud põllumajanduskultuuri või ei hoia seda maad mustkesas või ole seal 31. juuliks teinud umbrohutõrjet, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.

 (5) Kui taotleja on kohustuseaasta jooksul rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, jäetakse rikkumise kindlaks tegemise aastal taotlus rahuldamata.

 (6) Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 72 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja on taotlusel või muudes dokumentides esitanud valeandmeid.

 (7) Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikli 14 lõike 3 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui:
 1) taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul on taotleja veisekarja kuuluva looma organismist leitud «Ravimiseaduse» § 15 lõike 6 alusel nimetatud ainete jääke;
 2) taotleja veisekarja kuuluva looma organismist on leitud «Ravimiseaduse» § 15 lõike 6 alusel keelatud, kuid vastavalt Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale kasutamiseks lubatud ebaseaduslikult kasutatud ainete jääke;
 3) taotleja majandusüksuses on leitud «Ravimiseaduse» § 15 lõike 6 alusel nimetatud aineid või neid aineid sisalduvaid tooteid või
 4) taotleja majandusüksuses on leitud «Ravimiseaduse» § 15 lõike 6 alusel keelatud, kuid vastavalt Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale kasutamiseks lubatud aineid või nendest valmistatud tooteid, mida tootja hoiab ebaseaduslikult enda valduses.

 (8) Kui taotleja rikub kohustuste kehtivuse perioodil lõikes 7 nimetatud õigusaktide sätteid korduvalt, jäetakse taotlus rahuldamata ka rikkumise kindlaks tegemise aastale järgneval aastal.

 (9) Kui taotleja takistab riikliku saasteainete seire programmi rakendamisel «Toiduseaduse» § 19 lõike 3 ja § 49 lõike 4 alusel kehtestatud korras või Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud uuringute ja kontrolli läbiviimist, jäetakse rikkumise kindlaks tegemise aastal taotlus rahuldamata.
[RTL 2006, 64, 1173 - jõust. 25.08.2006]

§ 10. Toetuse määr

 (1) Arengukava järgi on toetuse määr ühe hektari kohta 391 krooni aastas.

 (2) Kui nõuetekohaste taotluste alusel makstav toetuste summa ületab arengukavas toodud vastava aasta eelarve, otsustab põllumajandusminister toetusaluse põllumajandusmaa pindala vähendamise arengukava 12. peatüki punkti 12.6.1 kohaselt.

 (3) PRIA peadirektor otsustab taotluse rahuldamata jätmise või toetuse määramise taotlemisele järgneva aasta 9. veebruariks, kui lõike 2 kohaselt vähendatakse toetusaluse põllumajandusmaa pindala.
[RTL 2006, 64, 1173 - jõust. 25.08.2006]

§ 11. Kohustuste muutmine

 (1) Toetuse saaja võib suurendada toetusaluse põllumajandusmaa pindala põllumajandusmaa arvel, mille kohta ei ole kohustust võetud, 30 protsendi ulatuses kohustuse võtmise aastal taotlusel esitatud põllumajandusmaa pindalast või Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 kohaselt kuni 2 hektarit.

 (2) Kui toetuse saaja suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala üle lõikes 1 sätestatud määra, loetakse olemasolev kohustus ja uus kohustus Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 alusel üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.
[RTL 2005, 46, 640 - jõust. 01.05.2005]

§ 12. Kohustuste ülevõtmine ja üleandmine

 (1) Taotleja ei või võetud kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu juhtudel (edaspidi vääramatu jõud ).

 (2) Kui toetuse saaja annab võetud kohustuse kehtivuse perioodil kogu oma majandusüksuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artiklit 36. Kohustuse ülevõtmise korral vormistavad kohustuse üleandja ja kohustuse ülevõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa üle võeti.

 (3) Kui toetuse saaja suurendab põllumajandusmaa pindala seoses kohustuste ülevõtmisega, loetakse algne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustused võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustusi, loetakse kohustuste kestuseks üle võetud kohustuste kestus.

 (4) Taotleja teavitab PRIA-t lõikes 3 nimetatud muudatustest § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemikus, esitades § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti kohustuse ülevõtmise kohta.

 (5) Kohustuse üleandjal ja ülevõtjal on õigus kohustust vähendada või suurendada § 2 lõikes 6 nimetatud kohustuse arvelt .
[RTL 2006, 34, 608 - jõust. 24.04.2006]

§ 13. Toetuse maksmine

 (1) Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artikli 44 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 9 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 1. detsembrist kuni 30. aprillini. Kui pärast toetuse määramise otsust selguvad asjaolud, mis nõuavad täiendavat kontrollimist, siis nende taotluste osas nimetatud toetuse väljamaksmise tähtaega ei kohaldata.
[RTL 2007, 35, 604 - jõust. 30.04.2007]

 (2) Kohustuse võtmise aastal on taotlejal õigus enne toetuse taotleja arvelduskontole maksmist teha PRIA-le kirjalik avaldus toetusest loobumise ja kohustuse võtmata jätmise kohta.

§ 14. Toetuse tagasinõudmine

 (1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on makstud alusetult, nõuab PRIA toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 73 kohaselt.

 (2) Kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustustest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004artikli 36 kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.

 (3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu.

  (3¹) Taotlus jäetakse rahuldamata selle maa osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul alla 30% põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohustuse.
[RTL 2006, 34, 608 - jõust. 24.04.2006]

§ 15. Rakendussätted

 (1) Paragrahvi 8 lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuet, punktis 8 nimetatud «Veeseaduse» 261 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet ning punktis 9 nimetatud «Veeseaduse» 262 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. a.

 (2) Paragrahvi 8 lõike 4 punktides 2, 4, 6, 7, 9 10, 12 ja 13 nimetatud nõudeid ning punktis 8 nimetatud "Veeseaduse" § 261 lõike 2 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005. a.

 (3) Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel oleva loomakasvatushoone juurde ja see asub nitraaditundlikul alal, tuleb § 8 lõike 2 punktis 9 nimetatud nõue täita 31. detsembriks 2008. a. Väljaspool nitraaditundlikku ala tuleb nõuet täita 1. jaanuarist 2010. a.

 (4) Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 11 nimetatud nõuet kohaldatakse alates 1. maist 2005. a.

 (5) Paragrahvi 9 lõike 7 punktis 1 toodud perioodiks loetakse 2004. aastal ajavahemikku määruse jõustumisest kuni 1. oktoobrini 2004. a.

 (6) Paragrahvi 3 lõiget 11 ja § 14 lõiget 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 17. novembrist 2005. a.

 (7) Taotleja, kes jätkab selle määruse alusel võetud kohustust, esitab § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid 2007. aastal ajavahemikus 9. maist kuni 29. maini selleks eraldi antud määruse lisas kehtestatud vormi kohastena.
[RTL 2007, 35, 604 - jõust. 30.04.2007]

 (8) Kui toetuse saaja suurendab alates 2009. aasta 2. maist kohustusealuse maa pindala üle § 11 lõikes 1 sätestatud määra, algab uus ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse kohustus.
[RTL 2009, 38, 505 - jõust. 01.05.2009]

§ 16. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

/otsingu_soovitused.json