Teksti suurus:

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.05.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.04.2010
Avaldamismärge:

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika

Vastu võetud 28.04.2008 nr 32
RTL 2008, 36, 522
jõustumine 11.05.2008

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

27.04.2009 nr 47 (RTL 2009, 40, 529) 8.05.2009

Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» § 59 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse kohaldusala

(1) Määrusega kehtestatakse avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (edaspidi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja) poolt osutatavate juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ning eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest võetava raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika (edaspidi metoodika).

(2) Metoodika põhineb raudtee-ettevõtja avaliku raudtee majandamise ja raudteeveoteenuse osutamise valdkondade tulude ja kulude arvestuse eraldatuse nõudel vastavalt «Raudteeseaduse» § 4 lõikele 2.

§ 2. Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ning juurdepääsu abiteenused

(1) Juurdepääsu tagavad põhiteenused (edaspidi põhiteenused) on läbilaskevõime taotluste läbivaatamine, jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, raudtee sõlmjaamade, ooteplatvormide ning tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine.

(2) Juurdepääsu tagavad lisateenused (edaspidi lisateenused) on elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide, veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine, raudteerajatiste valgustus, reisijate teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste, kaubaterminalide, sorteerimisjaamade, rongikoosteseadmete, eriotstarbeliste raudteede ning hooldus- ja muude tehnorajatiste kasutada andmine, sh seisuteede kasutada andmine.

(3) Juurdepääsu abiteenused (edaspidi abiteenused) on reisirongide eelsoojendus, juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil, ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamine, raudteeveeremi tehnoülevaatus, raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teabe edastamine või muu sarnane teenus, sh vahendatud elektrienergia ning raudteeveo-ettevõtjate veeremi ja kauba vastuvõtmise ning üleandmise korraldamine piiril.

(4) Põhiteenuseid tellitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teenuse liikide kogumina. Tasu põhiteenuste eest hõlmab kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teenuste osutamist. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 loetletud lisa- ja abiteenuste liike on raudteeveo-ettevõtjal õigus tellida eraldi vastavalt vajadusele. Iga lisa- ja abiteenuse liigi kohta arvestatakse eraldi tasu. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja «Raudteeseaduse» § 58 lõikes 2 sätestatud juhul konkreetse lisateenuse osutamisest loobub või kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ei saavuta konkreetse abiteenuse osutamise osas kokkulepet, siis sellise lisa- või abiteenuse eest tasu ei arvestata.

§ 3. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu

(1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama avaliku raudtee diskrimineerimata kasutamise raudteeveo-ettevõtjale ja «Raudteeseaduses» sätestatud korras sellisele raudteeveeremi valdajale, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja.

(2) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhi- ja lisateenuste eest koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest ning mõistlikust ärikasumist.

(3) Põhi- ja lisateenuste kasutustasu arvestamisel lähtutakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastavate teenuste kogukuludest, mis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.

(4) Kui rongiliinil pakub abiteenuseid ainult üks pakkuja, võib kasutustasu abiteenuste eest olla seotud üksnes nende osutamise otseste kuludega ning seda arvestatakse üksnes tegelikult tarbitud abiteenuste eest. Abiteenuse otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud ja proportsionaalne osa üldkuludest. Kui põhivara kasutatakse ainult abiteenuse osutamiseks, arvestatakse abiteenuse otseste kulude hulka ka kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi komponent. Kui abiteenuse osutamiseks kasutatavat põhivara kasutatakse ka põhi- või lisateenuse osutamiseks, siis kaasatakse vastava põhivara kapitalikulu ja mõistliku ärikasumi komponent põhiteenuse või vastava lisateenuse liigi tasusse.

(5) Kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise eest vedurijuhi katsesõiduks, võib olla seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega. Sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise otsesed kulud on selle teenuse osutamise otsekulud, kapitali- ega üldkulu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutustasusse ei arvata.

§ 4. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestuse alused

(1) Kulud omistatakse nendele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja iga kulu oleks omistatud ainult ühele teenusele.

(2) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on samaaegselt ka raudteeveo-ettevõtja või tegeleb muu äritegevusega, loetakse raudteeinfrastruktuuri- ja raudteeveoteenuste osutamise ning muu äritegevusega tegelevate ühiste struktuuriüksuste kulud ettevõtja üldkuludeks, kui neid ei ole raamatupidamise algdokumendi või sobiva kulukäituri alusel võimalik jaotada erinevate tegevusvaldkondade vahel. Üldkulud jaotatakse raudtee-ettevõtja poolt osutatavate teenuste vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale.

(3) Üldkulude proportsionaalne jaotus toimub vastavalt valemile:

ÜP = (I/(I+V))×Ü,

kus:

ÜP on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja proportsionaalne osa üldkuludest;
I on raudteeinfrastruktuuri-teenuse osutamise otsekulud;
V on muu äritegevuse otsekulud;
Ü on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkulud.

(4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatava teenuse otsekuludesse arvestatakse vastava teenuse osutamiseks tehtavad hooldus-, materjali- ja sisseostetud teenuste kulud ning antud teenuse osutamiseks vajalikud tööjõuga seotud kulud.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otse- ja üldkulud prognoositakse igaks kalendriaastaks käesoleva määruse lisades toodud tabelite andmete alusel, mis esitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta kohta ning millele lisatakse Statistikaameti poolt avaldatud viimase auditeeritud majandusaasta tarbijahinnaindeks kuni maksimumsuuruses vastavalt majandusolukorrale ja tarbijahinnaindeksi tulevikuprognoosidele. Otse- ja üldkulude prognoosimisel arvestatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhjendatud ettepanekuid kulude vähendamiseks.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kogukuludesse ei või lülitada:
1) tagastamatu abi (näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide finantseerimise) raames soetatud põhivara kapitalikulu ja sellelt põhivaralt teenitavat mõistlikku ärikasumit;
2) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
3) sponsorlust, annetusi;

4) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jms);

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

5) seaduse alusel määratud trahve ja viiviseid;

6) teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega, tulenevad kasutamata ressurssidest (st ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal kasutusse raudteeinfrastruktuuriteenuste osutamiseks või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada) jms.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

§ 5. Kapitalikulu arvestus

(1) Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega.

(2) Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel.

(3) Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhivarad ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(4) Rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab eraldi arvestust enne 2004. aasta (edaspidi piiraasta) algust ja pärast seda soetatud põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestab eraldi kapitalikulu.

(6) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkväärtuse alusel. Seejuures määratakse enne piiraastat soetatud põhivarale ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara järelejäänud eluiga ning mille alusel toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus.

(7) Alates piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu tema soetusmaksumuse alusel. Liiklusgraafikuperioodi alguse aasta soetusmaksumuseks võetakse aasta keskmine soetusmaksumus. Seejuures määratakse alates piiraastast soetatud põhivarale ühtne kapitalikulunorm, mis kajastab põhivara kasulikku eluiga ning mille alusel toimub kasutustasusse lülitatava kapitalikulu arvestus.

(8) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril on kasutustasu määramisel õigus teha korrektsioonide reguleeritud põhivara maksumuses ja kapitalikulunormides, kui ilmneb, et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et kapitalikulunormid ei ole põhjendatud.

(9) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt:

Ainfratasu = Aenne p.a + Apärast p.a,

kus:

Ainfratasu on infrastruktuuri kasutamise tasusse lülitatav kapitalikulu;
Aenne p.a on kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale;
Apärast p.a on kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale.

(10) Enne piiraastat soetatud kapitalikulu arvestatakse alljärgnevalt:

Aenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a,

kus:

PVjääkmenne p.a on enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus;
normenne p.a on kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale.

(11) Pärast piiraastat soetatud kapitalikulu arvestatakse alljärgnevalt:

Apärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 I) × normpärast p.a,

kus:

PVsoetusmpärast p.a on pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus;
I on jooksval aastal soetatud ja parendatud põhivara;
normpärast p.a on kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale.

(12) Liiklusgraafikuperioodi alguse kalendriaasta investeeringud võetakse arvesse pooles mahus.

(13) Raudteeinfrastruktuuri-teenuste osutamiseks kasutatav materiaalne põhivara seotakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt ainult ühe teenuste liigiga – põhiteenuse või lisateenustega. Kui mingit materiaalset põhivara kasutatakse üksnes abiteenuse osutamiseks, siis seotakse see vara vastava abiteenusega.

§ 6. Püsikulud ja muutuvkulud põhiteenuste osutamisel

(1) Raudteeveo-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale makstav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest koosneb järgmistest komponentidest:
1) püsikulude osa, mis põhineb tellitud rong-kilomeetritel;
2) muutuvkulude osa, mis põhineb tegelikel brutotonn-kilomeetritel [brutotonn-kilomeetrid arvutatakse rongikaalu (tonnides) ja tema poolt läbitud vahemaa (kilomeetrites) korrutisena].

(2) Raudteevõrgustikul, kus liiklusgraafikuperioodil avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal moodustab vähemalt 75% selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, jaotatakse püsi- ja muutuvkulud põhimõttel, et 70% majandusaasta kuludest on püsikulud ja ülejäänud 30% majandusaasta kuludest on muutuvkulud.

(3) Raudteevõrgustikul, kus liiklusgraafikuperioodil avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal on väiksem kui 75% selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, jaotatakse püsi- ja muutuvkulud põhimõttel, et 30% majandusaasta kuludest on püsikulud ja ülejäänud 70% majandusaasta kuludest on muutuvkulud.

(4) Püsikulud on kulud, mis ei muutu sõltuvalt osutatud teenuse kogusest. Püsikulud tasub raudteeveo-ettevõtja sõltumata sellest, kas ta kasutab eraldatud rongiliine või mitte.

(5) Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad osutatud teenuse kogusest. Kui raudteeveo-ettevõtja ei kasuta eraldatud rongiliine, siis ta ei tasu muutuvkulusid, kui ettevõtjad ei ole rohkem kui üheks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitud pikaajalises raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus kokku leppinud teisiti.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab eraldama rongiliinid avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses esimese eelistusena ja riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks teise eelistusena.

(7) Raudteevõrgustikul, kus liiklusgraafikuperioodil avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal on väiksem kui 75% selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, sisaldab avaliku reisijateveoteenuse osutamise eest võetav kasutustasu ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise muutuvkulu.

(8) Raudteevõrgustikul, kus liiklusgraafikuperioodil avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal moodustab vähemalt 75% selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, sisaldab kaubaveoteenuse osutamise eest võetav kasutustasu ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise muutuvkulu.

§ 7. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi arvestamine

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistlik ärikasumi norm (%) ei või ületada kapitali kaalutud keskmist kapitali hinda (edaspidi WACC), mis leitakse järgmise valemiga:

kus:

re on omakapitali kaalutud keskmine hind (%);
rd on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%);
E on omakapitali rahaline maht;
D on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht.

(2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava omakapitali hinna leidmisel arvestatakse võrreldavate turguvalitsevas seisundis olevate analoogset infrastruktuuri omavate ettevõtjate vastavate näitajatega, samuti raha- ja kapitaliturgude riski ja tulususe näitajatega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatav omakapitali hind (re) leitakse järgmise mudeli (CAPM) abil:

re = rf + β × rm,

kus:

rf on riskivaba tulumäär1;
β on beetakordaja, mis näitab ettevõtte aktsia süstemaatilist riski2;
rm on turu riskipreemia3.

1 Riskivabaks tulumääraks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja (Saksamaa 10-a võlakiri) tulususe viimase viie aasta keskmine.
2 Beetakordaja hindamisel lähtutakse börsil noteeritud maailma raudtee-ettevõtjate aritmeetilisest keskmisest beetakordajast ning seejuures arvestatakse konkreetse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud riske.
3 Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemiate aritmeetilise keskmise alusel.

(3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hinna määramisel võetakse aluseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja WACC-i arvutamisel kasutatavaks võõrkapitali osakaaluks võetakse 50% kogukapitalist. Juhul kui vastava raudtee-ettevõtja raamatupidamislikus kapitalistruktuuris võõrkapitali osakaal moodustab üle 50% kogukapitalist, kasutatakse WACC-i arvutamisel raudtee-ettevõtja raamatupidamislikku kapitalistruktuuri.

(41) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi normina kasutatakse üldjuhul WACCi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on mõistliku ärikasumi määramisel õigus taotleda WACC-ist madalamat ärikasumi normi.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(5) Põhiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile:

ärikasum = ärikasumi norm × põhiteenuste osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(6)  Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus kasutustasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(7) Lisateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile:

ärikasum = ärikasumi norm × konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(8) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus kasutustasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(9) Abiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile:

ärikasum = ärikasumi norm × konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(10) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus kasutustasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

§ 8. Põhiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest arvestatakse alljärgneva valemi alusel:

T0 = P0 + M0,
kus:
T0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatele;
P0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa;
M0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa.

(2) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal moodustab vähemalt 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

P0 =(70% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul esimest ja teist eelistust omavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrid kokku.

(3) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal on väiksem kui 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

P0 = (30% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul esimest ja teist eelistust mitteomavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrid kokku.

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu püsikulude osa maksimaalseks piirmääraks on 100 krooni rong-kilomeetri kohta ja minimaalseks piirmääraks 65 krooni rong-kilomeetri kohta.

(4) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal moodustab vähemalt 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

M0 = (30% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrid kokku.

(5) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal on väiksem kui 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

M0 = (70% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrid kokku.

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu muutuvkulude osa maksimaalseks piirmääraks on 0,070 krooni brutotonn-kilomeetri kohta ja minimaalseks piirmääraks 0,040 krooni brutotonn-kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kogukulud võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ettepanekul väheneda ning nendesse ei tohi arvestada lisateenustele, abiteenustele ja sihtotstarbelistele ühekordsetele läbilaskevõimeosadele tehtavaid kulutusi.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

§ 9. Lisa- ja abiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(1) Lisateenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

L0 = antud kuul konkreetse lisateenuse osutamise kogukulud / antud kuul konkreetse lisateenuse kogus kokku.

(2) Abiteenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

A0 = antud kuul konkreetse abiteenuse osutamise otsesed kulud / antud kuul konkreetse abiteenuse kogus kokku.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

 

§ 10. Andmete esitamine

(1) Paragrahvis 7 toodud valemite kohaselt arvestatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kapitali kaalutud keskmise hinna koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud täielikud andmed esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

(2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab käesoleva määruse lisades 1–9 toodud esialgsed arvestused koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Arvestused esitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta ja arvestuse hetkel käimasoleva majandusaasta kohta.

(3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile viis kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust liiklusgraafikuperioodiks prognoositava brutotonn-kilomeetrite koguarvu, mis prognoositakse vastavaks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite arvu pealt, arvestades sealjuures liiklusgraafiku kavandiga.

(4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust prognoositava kasutustasu liiklusgraafikuperioodil osutatavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest. Samaaegselt prognoositavate kasutustasudega esitatakse nende arvestuse alused koos arvestuskäigu ja seletuskirjaga ning arvestuse aluseks olnud täielikud andmed.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab oma raudteeinfrastruktuuril igas kuus veetud brutotonn-kilomeetrite koguarvu ja § 11 lõikes 2 toodud täiendava läbilaskevõime eraldamise korral rong-kilomeetrite koguarvu Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt vastavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

(6) Paragrahvis 9 sätestatud valemi kohaselt koostatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestused osutatud lisa- ja abiteenuste eest iga kuu kohta ja arvestuste aluseks olnud täielikud andmed esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile vastavale kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

(7) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril on õigus korrigeerida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitatud andmeid või nõuda nende korrigeerimist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, kui need ei vasta käesolevas määruses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

§ 11. Kasutustasu määramine

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

(1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor määrab prognoositavad kasutustasud põhi-, lisa- ja abiteenuste eest kogu liiklusgraafikuperioodiks mitte hiljem kui kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. 2009. aasta maikuu viimasel pühapäeval algavaks liiklusgraafikuperioodiks määrab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor prognoositavad kasutustasud hiljemalt 2009. aasta 15. maiks.

(2) Kasutustasu määramisel põhiteenuste eest kasutatakse vastavaks liiklusgraafikuperioodiks eraldatud läbilaskevõime osadele vastavat rong-kilomeetrite mahtu. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldab raudteeveo-ettevõtjale tema taotluse alusel täiendava läbilaskevõimeosa, võtab Tehnilise Järelevalve Amet seda arvesse rong-kilomeetrite mahus põhiteenuste eest täpsustatud kasutustasu määramisel.

(3) Kui prognoositava või täpsustatud kasutustasu määramise haldusmenetluse käigus selgub, et kasutustasu ületab või on madalam § 8 lõigetes 3 ja 5 toodud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu püsikulude või muutuvkulude piirmääradest, kehtestab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor kasutustasuna vastava kasutustasu osa maksimaalse või minimaalse piirmäära.

(4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutab raudteeveo-ettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor määrab täpsustatud kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiselt hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates § 10 lõigetes 5 ja 6 nõutud andmete saamisest. Täpsustatud kasutustasu määramisel võtab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor taotluse olemasolul arvesse § 8 lõikes 6 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ettepanekut kogukulude vähendamiseks taotluse saabumisele järgnevast kalendrikuust alates.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori määratud täpsustatud kasutustasu alusel tasaarveldused raudteeveo-ettevõtjatega raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutes kokkulepitud ajavahemike järel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt täpsustatud kasutustasu määramist.

(6) Pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitava raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu puhul kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Amet raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suuruse lepingu poolte poolt taotletavaks perioodiks, lähtudes lepingu poolte ettepanekutest ja seadustes sätestatud nõuetest ning võttes arvesse kasutustasu majanduslikku põhjendatust ja konkurentsiolukorda raudteekaubavedude valdkonnas.

[RTL 2009, 40, 529 – jõust. 8.05.2009]

§ 12. Rakendussätted

(1) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on läbilaskevõime jaotamisel sõltumatu ja ei esine «Raudteeseaduse» § 63 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, teostab käesolevast metoodikast tulenevaid Tehnilise Järelevalve Ameti toiminguid raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ise ning sellisel juhul ei pea raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja §-s 10 ettenähtud andmeid Tehnilise Järelevalve Ametile esitama.

(2) Käesoleva metoodika rakendamisel annab selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalitus.

(3) Käesoleva metoodika alusel arvestatavat kasutustasu rakendatakse alates 2008. aasta maikuu viimasel pühapäeval algavast liiklusgraafikuperioodist.

§ 13. [Käesolevast tekstist välja jäetud]


MM_32 Lisa 1

MM_32 Lisa 2

MM_32 Lisa 3

MM_32 Lisa 4

MM_32 Lisa 5

MM_32 Lisa 6

MM_32 Lisa 7

MM_32 Lisa 8

MM_32 Lisa 9