Politsei ja piirivalve seadus
Vastu võetud 06.05.2009
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. mai 2009. a otsusega nr 473 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab politsei ülesanded, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.
(4) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse käesolevat seadust ja eriseadustest tulenevaid nõudeid.
(5) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
§ 2. Vormiriietus ja ametitõend
(1) Politseiametnikule ja kadetile antakse politsei vormiriietus.
(2) Politsei vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
(3) Politseivormi mittekandev politseiametnik esitleb end ametitõendi abil. Politseivormi kandev politseiametnik esitab ametitõendi isikule tema nõudmisel.
(4) Ametitõendi kirjelduse ja vormi kehtestab siseminister määrusega.
2. peatükk
POLITSEI ÜLESANDED JA KORRALDUS
§ 3. Politsei ülesanded
(1) Politsei pädevuses on:
1) riikliku järelevalve teostamine
seaduses sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate
erisustega;
2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete
täitmise üle;
3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks
kuulutatud isikute otsimine;
4) kinnipeetud isikute saatmine;
5) dokumentide
ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
6)
süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras;
7)
karistuse täideviimine seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
8)
Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul
ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade,
valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja
siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute
julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4
alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine;
9)
riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel;
10)
riigipiiri ületamise kontrollimine;
11) piirirežiimi tagamine;
12)
tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll;
13)
migratsioonijärelevalve teostamine;
14) migratsiooniasjade
korraldamine;
15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine;
16)
isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine;
17)
rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine;
18) viisaasjade
korraldamine;
19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine;
20)
tunnistajakaitse korraldamine;
21) jälitustoimingute tegemine;
22)
otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning
likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis,
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel;
23) otsingutööde tegemine
maismaal lennuõnnetuse korral;
24) muude seadusest ja selle
alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
(2) Julgestustegevuse korraldamise alused, julgestusviisid ja julgestustegevusealase koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Siseminister määrab vastavalt vajadusele käskkirjaga kindlaks julgestatavad isikud, konkreetse isiku julgestamiseks kasutatavad julgestusviisid ja julgestuse ajalise kestuse.
(4) Politsei poolt julgestatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 4. Politsei- ja Piirivalveamet
(1) Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(3) Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.
(4) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine.
§ 5. Prefektuur
(1) Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.
(2) Prefektuuri juhib prefekt.
(3) Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood.
§ 6. Ametikohtade arv
Politsei- ja Piirivalveametis olevate ametikohtade üldarvu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 7. Politseiametnike ettevalmistus
Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi sisekaitseline rakenduskõrgkool).
3. peatükk
POLITSEI ANDMEKOGUD
1. jagu
Politsei andmekogu
§ 8. Politsei andmekogu
(1) Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on «infosüsteem POLIS» (edaspidi politsei andmekogu).
§ 9. Politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Politsei andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.
§ 10. Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed
(1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1)
ühiste infoobjektide andmestik;
2) süüteomenetluse andmestik;
3)
politsei ennetava tegevuse andmestik;
4) politsei reageeriva tegevuse
andmestik;
5) politsei arestimajade tegevuse andmestik;
6)
tagaotsimise andmestik;
7) jälitusmenetluse andmestik.
(2) Politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.
(3) Politsei andmekogust on õigus saada andmeid:
1)
politseiasutusel – kõigist andmekogu andmestikest politseile seadusega
pandud ülesannete täitmiseks;
2) Maksu- ja Tolliametil –
ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust
süüteomenetluse läbiviimisel, ennetava tegevuse andmestikust menetluse
tagamiseks, tagaotsimise andmestikust tagaotsitavate isikute tabamiseks
ja jälitusmenetluse andmestikust jälitustegevuse teostamisel;
3)
Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglatel – ühiste
infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust süüteomenetluse
läbiviimisel, ennetava tegevuse andmestikust menetluse tagamiseks,
tagaotsimise andmestikust tagaotsitavate isikute tabamiseks ja
jälitusmenetluse andmestikust jälitustegevuse teostamisel;
4)
Kaitsepolitseiametil – ühiste infoobjektide andmestikust,
süüteomenetluse andmestikust süüteomenetluse läbiviimisel, ennetava
tegevuse andmestikust menetluse tagamiseks, tagaotsimise andmestikust
tagaotsitavate isikute tabamiseks ja jälitusmenetluse andmestikust
jälitustegevuse teostamisel;
5) Teabeametil – ühiste
infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust, ennetava
tegevuse andmestikust, tagaotsimise andmestikust ja jälitusmenetluse
andmestikust julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks;
6)
Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel – tagaotsimise andmestikust
tagaotsitavate sõidukite kohta ning süüteomenetluse andmestikust
lisakaristuse määramise jõustunud otsuste kohta karistuse täideviimisel;
7)
Siseministeeriumil – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse
andmestikust ja tagaotsimise andmestikust sisejulgeoleku valdkonda
puudutava operatiivinformatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks ja
edastamiseks;
8) prokuratuuril – ühiste infoobjektide andmestikust,
süüteomenetluse andmestikust, ennetava tegevuse andmestikust,
tagaotsimise andmestikust ja jälitusmenetluse andmestikust
kriminaalmenetluse juhtimise tagamiseks ja jälitustegevuse seaduslikkuse
üle järelevalve teostamisel;
9) liikluskindlustuse seaduses
sätestatud garantiifondil – süüteomenetluse andmestikust andmed
liiklusõnnetuste, liiklusõnnetuste põhjustajate ja nende vastutusele
võtmise kohta ning juhtude kohta, kui liikluses osalenud sõidukil ei ole
kehtivat kindlustuspoliisi, liikluskindlustuse seadusega pandud
ülesannete täitmiseks.
(4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
§ 11. Politsei andmekogusse andmete esitamine
(1) Politsei andmekogusse esitab andmeid politseiasutus.
(2) Jälitusmenetluse andmestikku esitavad andmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele Maksu- ja Tolliamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond.
§ 12. Politsei andmekogusse kande tegemine
(1) Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.
(2) Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud ametnikud määrab andmeid esitav asutus.
(3) Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.
(4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.
§ 13. Politsei andmekogu pidamise põhimäärus
(1) Politsei andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.
(2) Politsei andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1)
andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2)
andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse
kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse
kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse
kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse
pidamise kord;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7)
ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8)
andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise
alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
2. jagu
Piirikontrolli andmekogu
§ 14. Piirikontrolli andmekogu
(1) Siseministeerium asutab piirivalve ülesannete täitmiseks andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on «piirikontrolli infosüsteem PKIS» (edaspidi piirikontrolli andmekogu).
§ 15. Piirikontrolli andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Piirikontrolli andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.
§ 16. Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad
(1) Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on:
1) isiku
piiriületus;
2) maismaasõiduki piiriületus;
3)
veesõiduki piiriületus;
4) õhusõiduki piiriületus.
(2) Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.
(3) Piirikontrolli andmekogust on õigus saada andmeid nendele seadusega
pandud ülesannete täitmiseks:
1) politseiasutusel – kõigist
andmekategooriatest;
2) Kaitsepolitseiametil – kõigist
andmekategooriatest;
3) Maksu- ja Tolliametil – kõigist
andmekategooriatest;
4) prokuratuuril – kõigist andmekategooriatest;
5)
Välisministeeriumil ja tema allasutustel – isiku piiriületuse
andmekategooriast;
6) Statistikaametil– kõigi andmekategooriate
koondandmeid;
7) Teabeametil – kõigist andmekategooriatest.
(4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
§ 17. Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine
Piirikontrolli andmekogusse esitab andmeid politseiasutus.
§ 18. Piirikontrolli andmekogusse kande tegemine
(1) Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed vastavalt toimunud piiriületustele.
(2) Andmed kantakse piirikontrolli andmekogusse isiku või sõiduki piirikontrolli käigus.
§ 19. Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus
(1) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.
(2) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1)
andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2)
andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse
kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse
kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse
kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse
pidamise kord;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7)
ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8)
andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise
alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
3. jagu
Schengeni infosüsteemi riiklik register
§ 20. Schengeni infosüsteemi riiklik register
(1) Siseministeerium asutab andmekogu, mis on 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (edaspidi Schengeni konventsioon), artiklis 92 nimetatud Schengeni infosüsteemi siseriiklik osa.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on «Schengeni infosüsteemi riiklik register» (edaspidi register).
§ 21. Registri vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Registri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.
§ 22. Registrisse kantavad andmed
(1) Registrisse kantakse andmed:
1) Schengeni konventsiooni artikli
95 alusel loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku
kohta;
2) Schengeni konventsiooni artikli 96 alusel välismaalaste
kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld;
3) Schengeni
konventsiooni artikli 97 alusel isiku kohta, kes on kadunud või keda
tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt
paigutada turvalisse paika;
4) Schengeni konventsiooni artikli 98
alusel tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetud isiku
kohta;
5) Schengeni konventsiooni artikli 99 alusel isiku ja sõiduki
kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks;
6) Schengeni
konventsiooni artikli 100 alusel arestimise, konfiskeerimise või
kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele on juurdepääs:
1)
politseiasutusel – politseikontrolli teostamiseks;
2)
Kaitsepolitseiametil – politseikontrolli teostamiseks;
3)
Maksu- ja Tolliametil – politsei- ja tollikontrolli teostamiseks.
§ 23. Registrisse andmete esitamine
(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiitsministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab politseiasutus.
(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus ja kohus kohtumenetluses olevates asjades.
(4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul.
(5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet.
(6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Välisministeerium ning Eesti Riiklik Autoregistrikeskus.
§ 24. Registrisse kande tegemine
(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.
(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale 24 tunni jooksul andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.
§ 25. Registri pidamise põhimäärus
(1) Schengeni infosüsteemi riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.
(2) Registri pidamise põhimääruses sätestatakse:
1)
andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2)
andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse
kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse
kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse
kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse
pidamise kord;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7)
ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8)
andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise
alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.
4. peatükk
VAHETU SUND
§ 26. Sund
(1) Sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.
(2) Enne sunni kohaldamist on politsei kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamise eest hoiatamisest ei või loobuda.
§ 27. Politsei erivahendid ja relvad
(1) Politsei erivahendid on passiivse ja aktiivse kaitse vahendid ning politseioperatsioonide abivahendid.
(2) Passiivse kaitse vahendid on:
1) kaitsekiiver;
2) soomus- ja
muu kuulikindel vest;
3) soomus- või muu löögikindel kilp;
4)
tehniline tõke, sealhulgas piirdetara;
5) muu kaitsevahend, mida
ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja
sööbivate ainete eest kaitsev näokate.
(3) Aktiivse kaitse vahendid on:
1) käerauad;
2) jalarauad;
3)
sidumisvahend;
4) rahustussärk või -tool;
5)
teenistuskoer.
(4) Politseioperatsioonide abivahendid on:
1) valgus- ja
heliseadeldis;
2) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend;
3)
pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut
esilekutsuv granaat;
4) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei
kasutata inimese vastu;
5) sõiduki sundpeatamise vahend;
6)
veekahur;
7) politsei soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk,
sealhulgas õhusõiduk.
(5) Teenistuskoer võib olla politseioperatsiooni abivahend õigusrikkumise väljaselgitamisel, mis ei ole erivahendi kasutamine käesoleva seaduse § 28 mõistes.
(6) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.
(7) Politsei relvad on elektrišoki-, külm-, pneumo-, gaasi- ja tulirelvad.
§ 28. Füüsilise jõu, aktiivse kaitse vahendi, politseioperatsioonide abivahendi ning külm-, pneumo- ja gaasirelva kasutamine
(1) Politseiametnikul on õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.
(2) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel
aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-,
pneumo- või gaasirelva järgmistel juhtudel:
1) kuritegeliku
ründe tõrjumisel;
2) pantvangi vabastamisel;
3)
viibimiskeelu tagamiseks;
4) massilise korratuse ja avaliku korra
grupiviisilise rikkumise tõkestamisel;
5) seadusvastaselt
hõivatud maa-ala, hoone, ruumi ja transpordivahendi vabastamiseks;
6)
isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi
ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla
võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu
politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku
kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on
küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda või tekitada kahju
teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale.
(3) Jalaraudu võib kasutada üksnes:
1) kahtlustatava,
süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt võib seaduse alusel võtta
vabaduse või on võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteo
toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle
karistusena mõista eluaegse vangistuse, või muu kuriteo toimepanemisega,
kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav;
2)
isiku suhtes, kelle tegevusest tuleneb otsene oht enesevigastuseks või
vägivallaks teiste isikute suhtes, kui käeraudade kasutamine ei ole
eesmärgi saavutamiseks piisav.
(4) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.
(5) Massilise korratuse käigus rahvahulga suhtes füüsilise jõu, erivahendi, külm- või gaasirelva kasutamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et isikutel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.
§ 29. Aktiivse kaitse vahendi kasutamise keeld
Aktiivse kaitse vahendit on keelatud kasutada:
1) lapseealiste,
vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud
nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või
tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
2) välisriikide
diplomaatilistes või konsulaaresindustes või rahvusvaheliste lepete
alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja
territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite
suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste
rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel.
§ 30. Teenistuskoera kasutamine
(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera aktiivse kaitse vahendina käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(2) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetamata juhtudel kasutatakse teenistuskoera ohu väljaselgitamisel ning isiku, asja ja aine otsimisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi.
(4) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades.
§ 31. Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine
(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel elektrišokirelva ja tulirelva käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulirelva võib politseiametnik kasutada äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.
(2) Tulirelva võib kasutada:
1) kuritegeliku ründe tõkestamisel,
kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;
2)
relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti
esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;
3) pantvangi
vabastamisel;
4) politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab
ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse
vastu, grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
5)
konvoile või konvoeeritavale isikule kallaletungi tõkestamisel;
6)
kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija
kinnipidamisel;
7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata
jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma
sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
8) inimest ründava või
ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks.
(3) Elektrišokirelva võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 sätestatud juhtudel. Samuti võib elektrišokirelva kasutada inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks.
§ 32. Relvade kasutamise keeld
(1) Tulirelva, elektrišokirelva ja gaasirelva on keelatud kasutada:
1)
laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja
arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe
tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
2)
välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes või
rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes,
ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate
sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või
teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;
3)
hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või
mürgiseid aineid või lõhkeaineid.
(2) Külm- ja pneumorelva on keelatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.
5. peatükk
POLITSEITEENISTUS
1. jagu
Üldsätted
§ 33. Politseiteenistus
(1) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.
(2) Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.
§ 34. Politseiametnik
(1) Politseiametnik on politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik.
(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnik ning politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik loetakse käesoleva seaduse mõttes politseiametnikuks, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse alusel.
§ 35. Politseiametniku ametikoht ja ametikoha teenistusaste
(1) Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud ametikoht, millele on kinnitatud teenistusaste ja kutsekvalifikatsiooni tase ning määratud palgaaste (edaspidi ametikoht).
(2) Ametikohad on:
1) juhi ametikohad;
2) spetsialisti ametikohad,
mis jagunevad vanemspetsialisti, spetsialisti ja nooremspetsialisti
ametikohtadeks.
13.02 9:17
Parandatud täheviga sõnas „ametikoht“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 10.02.2012 kiri nr 4-14/12-7/1.
(3) Ametikohale kinnitatud teenistusaste määrab:
1)
ametikoha liigi käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 1 mõistes;
2)
ametikoha taseme käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 2 mõistes;
3)
teenistusastme, mida võib sellele ametikohale nimetatud
politseiametnikule anda või milleni võib tema teenistusastet ülendada
käesoleva seaduse §-de 49 ja 50 mõistes.
§ 36. Teenistusaste
(1) Politseiametniku teenistusaste on politseiametnikule Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.
(2) Teenistusastmele kehtestatakse nõutav teenistusaeg (edaspidi teenistusastme vanus).
§ 37. Kadett
Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega päevases õppevormis keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.
2. jagu
Teenistusse võtmine
§ 38. Teenistusse võtmise üldnõuded
Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.
§ 39. Politseiametniku kutsesobivusnõuded
(1) Politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele.
(2) Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 40. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse
Teenistusse ei võeta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult
toimepandud kuriteo eest;
2) kes on kandnud vabaduskaotuslikku
karistust;
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4)
kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest
vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
5)
kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
6) keda on karistatud
süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud
korruptiivse teo tunnused;
7) kes on piiratud teovõimega;
8)
kelle terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 41 lõike 3 alusel
kehtestatud nõuetele;
9) kes esitas isikuankeedis teadlikult
valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.
§ 41. Politseiametniku tervisekontroll
(1) Politseiteenistusse astuda soovija peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumine.
(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.
(3) Politseiametniku tervisekontrolli korra, politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 42. Andmete kogumine isiku teenistusse võtmise otsustamiseks
(1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab politseiasutusele isikuankeedi.
(2) Isikuankeedi vormi kehtestab siseminister määrusega.
(3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril või selle politseiasutuse juhil,
kuhu isik teenistusse kandideerib, või tema volitatud ametnikul on õigus
isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
1)
pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti
füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse
kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda isikuandmete
ankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate
ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi
isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta
temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud
isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kas ta on
kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4)
kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu
avalikõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku
andmekogust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid politseiasutus.
§ 43. Politseiametniku ametisse nimetamine
(1) Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on töötanud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
(4) Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.
(5) Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana või ameti osakonna juhina või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
(6) Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse siseminister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor.
(7) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametisse siseminister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse siseminister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.
(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või kohaliku täitevvõimu volitusi omava asutuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina.
(9) Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
(10) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale vastavale ametikohale nimetamise õigust omav ametnik.
(11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametisse Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.
(12) Politseiametniku võib ametisse nimetada avaliku konkursita.
§ 44. Teenistustähtaeg
(1) Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
1) Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor –
viieks aastaks;
2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse
struktuuriüksuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli
politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks.
(3) Määratud ajaks võib ametisse nimetada:
1)
politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid
kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks
ettenähtud ajaks;
2) politseiametniku, kellel ei ole erialast
haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale –
erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks;
3)
koosseisuvälise politseiametniku – ülesande täitmise ajaks ja kadeti –
ülesande täitmise või õppepraktika ajaks.
(4) Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates.
§ 45. Politseiametniku vanne
(1) Esimest korda politseiteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande:
«Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»
(2) Ametivande võtab vastu siseminister või tema volitusel politseiasutuse juht või Kaitsepolitseiameti peadirektor.
(3) Ametivanne antakse pidulikult riigilipu juures.
(4) Ametivannet andev politseiametnik loeb ette ametivande ja kirjutab alla ametivande tekstile.
(5) Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.
(6) Kadett annab ametivande enne esimest õppepraktikat.
§ 46. Politseiametniku teenistusleht
(1) Politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse
järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3)
sünniaeg ja -koht;
4) perekonnaseis;
5) haridus ja eriala;
6)
kutsekvalifikatsioon;
7) ametivande andmise kuupäev ja koht;
8)
politseiteenistuse staaž;
9) keeleoskus;
10) teenistusastme
andmine ja muutmine;
11) teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt
vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja
punktile;
12) välislähetused;
13) ergutused, sealhulgas
andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta;
14)
distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine;
15) kvalifikatsioonile
vastavuse hindamise tulemused;
16) juurdepääsuload;
17)
puhkused.
(2) Politseiametniku teenistuslehe vormi ja pidamise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 47. Ametisse nimetamise vormistamine
(1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirjaga.
(2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja
sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametisse nimetatava
isiku ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse nimetus, kuhu isik
teenistusse võetakse;
3) ametisse nimetatava isiku või ametikoha
teenistusaste;
4) ametikoha nimetus;
5) ametisse astumiseks
määratud kuupäev;
6) määratud ajaks ametisse
nimetamisel – teenistustähtaeg;
7) katseaja kohaldamisel –
katseaja kestus;
8) ametipalk ja lisatasud;
9) politseiteenistuse
staaži pikkus või selle puudumine ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.
3. jagu
Teenistusastmed
§ 48. Teenistusastmete põhigrupid
Teenistusastmed jagunevad spetsialisti ja juhi teenistusastmeteks.
§ 49. Spetsialisti teenistusastmed
(1) Spetsialisti teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
1)
nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
2) konstaabel,
assistent, inspektor, vanemmadrus;
3) vanemkonstaabel,
vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
4) ülemkonstaabel,
ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
5) komissar,
ülemveebel;
6) vanemkomissar;
7) politseileitnant;
8)
politseikapten.
(2) Vanemmadruse, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste antakse vaid laevadel spetsialisti ametikohale nimetatud politseiametnikule.
§ 50. Juhi teenistusastmed
Juhi teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
1)
politseimajor;
2) politseikolonelleitnant;
3) politseikolonel;
4)
politseikindralinspektor;
5) politseikindral.
§ 51. Teenistusastme andmine
(1) Teenistusastme andmine on politseiteenistusse võtmisel käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras politseiametnikule juhi või spetsialisti teenistusastme andmine.
(2) Teenistusaste antakse politseiametnikule tähtaega määramata.
(3) Teenistusaste antakse pärast käesoleva seaduse § 59 lõikes 2
sätestatud vajalikule tasemele vastava hariduse omandamist ja erialase
täiendusõppe läbimist järgmiselt:
1)
vanemspetsialisti ametikohale nimetamisel – vanemkonstaabel,
vanemassistent, vaneminspektor või veebel;
2) spetsialisti
ametikohale nimetamisel – konstaabel, assistent, inspektor või
vanemmadrus;
3) nooremspetsialisti ametikohale nimetamisel –
nooremkonstaabel, nooremassistent või nooreminspektor.
(4) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavuse
korral võib erandkorras politseiametnikule esimese teenistusastmena anda:
1)
juhi ametikohale nimetamisel – politseikapteni teenistusastme;
2)
politseikoloneli ja sellest kõrgema taseme ametikohale nimetamisel –
politseimajori teenistusastme.
§ 52. Teenistusastme muutmine
Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine.
§ 53. Teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise õigust omavad isikud
(1) Teenistusastmeid annavad ja muudavad:
1) komissari,
vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori,
politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja
politseikindrali teenistusastmeid – siseminister;
2) ülejäänud
teenistusastmeid – Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning
Kaitsepolitseiameti peadirektor.
(2) Esmase teenistusastme annab erialase kutsehariduse omandanud politseiametnikule Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiametis Kaitsepolitseiameti peadirektor.
§ 54. Teenistusastme ülendamine
(1) Teenistusastme ülendamine on käesoleva seaduse alusel politseiametnikule senisest teenistusastmest ülenevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.
(2) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui:
1)
ta on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse või muu
kutsehariduse ja läbinud erialase täiendusõppe ning omandanud
ülendamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni taseme;
2)
ametikohale kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist ja
3)
ta on välja teeninud käesoleva seaduse §-s 55 ettenähtud teenistusastme
vanuse.
(3) Erandina võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused täitnud politseiametniku teenistusastet otsese juhi motiveeritud taotluse alusel ülendada poole teenistusastme vanuse täitumisel.
(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistusastet võib ülendada, sõltumata eelmise teenistusastme vanusest.
(5) Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
§ 55. Teenistusastme vanus
(1) Teenistusastme vanus on järgmine:
1) juhid – neli aastat;
2)
spetsialistid – kolm aastat.
(2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirja kuupäevast.
(3) Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, millal politseiametnik ei olnud politseiteenistuses või tema teenistusaste oli alandatud käesolevas seaduses sätestatud korras.
(4) Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, millal politseiametnik teenis ametikohal käesoleva seaduse § 66 alusel.
§ 56. Teenistusastme alandamine
(1) Teenistusastme alandamine on käesoleva seaduse alusel politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.
(2) Teenistusastet võib alandada:
1) juhil – alanevas
järjestuses järgmise juhi teenistusastmeni;
2)
spetsialistil – alanevas järjestuses järgmise spetsialisti
teenistusastmeni.
(3) Teenistusastet võib alandada distsiplinaarkaristusena käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel.
4. jagu
Ametikohale nimetamine ja üleviimine
§ 57. Ametikohtade liigitus
(1) Ametikohad liigitatakse:
1) ametikohale kinnitatud teenistusastme
põhigrupi järgi – juhi ja spetsialisti ametikohtadeks;
2)
ametikohale kinnitatud teenistusastmete järjestuse järgi – kõrgema
taseme, sama taseme ja madalama taseme ametikohtadeks.
(2) Ametikohtadele kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemed ning politseiametniku nendele vastavuse hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 58. Juhi ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed
(1) Juhi ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed on:
1)
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti
peadirektori ametikoht – politseikindrali teenistusaste;
2)
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja
Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoht –
politseikindralinspektori teenistusaste;
3) prefekti, ameti büroo
juhi ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke
ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht – politseikoloneli
teenistusaste;
4) ameti büroo juhi ja prefektuuri büroo juhi
ametikoht – politseikolonelleitnandi teenistusaste;
5)
prefektuuri büroo juhi, prefektuuri jaoskonna juhi, kordoni juhi ja
piiripunkti juhi, ameti struktuuriüksuse juhi ja prefektuuri
struktuuriüksuse juhi ametikoht – politseimajori teenistusaste.
(2) Juhi ametikohale saab nimetada politseiametniku, kellel on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe.
§ 59. Spetsialisti ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed
(1) Spetsialisti ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed on:
1)
vanemspetsialisti ametikoht – politseikapteni, politseileitnandi või
vanemkomissari teenistusaste;
2) spetsialisti ametikoht – komissari,
ülemveebli, ülemkonstaabli, ülemassistendi, üleminspektori, vanemveebli,
vanemkonstaabli, vanemassistendi, vaneminspektori või veebli
teenistusaste;
3) nooremspetsialisti ametikoht – konstaabli,
assistendi, inspektori, vanemmadruse, nooremkonstaabli, nooremassistendi
või nooreminspektori teenistusaste.
(2) Spetsialisti ametikohale saab nimetada politseiametniku, kellel on erialane kutseharidus või kõrgharidus või muu kutseharidus või kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe.
§ 60. Juhi asetäitja ametikoht
Juhi asetäitja ametikohale vastav teenistusaste on sama kui juhi ametikohale vastav teenistusaste või sellest ühe teenistusastme võrra madalam.
§ 61. Kadeti õiguslik seisund
(1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett politseiasutuses ametisse tähtajaliselt vabale politseiametniku ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 44, 50–52, 55, 59–65 ja 67–77 ning käesoleva seaduse §-d 70–72, 74–78, 83–89 ja 99–107.
(2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse §-de 71, 72, 74–78, 83–89 ja 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.
(3) Kadetile makstakse stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 62. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimine
(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib
politseiametniku tema nõusolekuta üle viia muule politseiametniku
ametikohale järgmiselt:
1) sama taseme või kõrgema taseme
ametikohale sama politseiasutuse või prefektuuri struktuuriüksuses;
2)
kõrgema taseme ametikohale teises politseiasutuses või prefektuuris, kui
üleviimine on seotud politseiametniku ametikohal ülendamisega või
politseiasutuse või prefektuuri ümberkorraldamise või tegevuse
lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega;
3)
käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul ühe teenistusastme võrra
madalamale ametikohale, kui uue ametikoha teenistusaste ei ole madalam
üleviidava politseiametniku teenistusastmest.
(2) Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on politseiametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril õigus viia ühest politseiasutusest teise üle kõiki politseiasutuse juhi poolt ametikohale nimetatud politseiametnikke.
(3) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.
(4) Politseiametniku võib üle viia kõrgema taseme ametikohale, kui tal on kõrgema taseme ametikohale vastav haridus ja kutsekvalifikatsiooni tase.
(5) Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.
§ 63. Politseiametniku üleviimine kõrgema taseme ametikohale
(1) Politseiametniku võib tema kirjalikul nõusolekul üle viia või nimetada kõrgema taseme ametikohale käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud korras, kui tal on kõrgema taseme ametikohale vastav haridus ja kutsekvalifikatsiooni tase.
(2) Kõrgema taseme ametikohale ei nimetata politseiametnikku:
1)
kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2)
distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
§ 64. Politseiametniku üleviimine madalama taseme ametikohale
Politseiametniku võib üle viia või nimetada madalama taseme ametikohale
käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud korras:
1)
tema omal soovil;
2) kutsekvalifikatsiooni tasemele mittevastavusel.
§ 65. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametniku ametikohale üleviidud politseiametniku tagatised
(1) Politseiametnikule, kes on nimetatud sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised käesoleva seaduse §-de 70–72, 74–78 ja 99–107 kohaselt kogu tema vastaval ametikohal töötamise ajaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse politseiametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale.
(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk.
§ 66. Politseiametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis
(1) Politseiametniku politseiteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.
(2) Politseiametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis vastavat õigust omav isik. Politseiametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse politseiametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise asutusse või organisatsiooni tööle asumist.
(4) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, võib politseiasutus või teine valitsusasutus maksta tema soovil ametipalka ja teenistusastmetasu tema viimase politseiametniku ametikoha järgi.
(5) Politseiametniku töötamine variisikuna ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks.
(6) Teenistusaeg Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohale nimetamist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.
§ 67. Politseiametniku nimetamine kohusetäitjaks
(1) Politseiasutuse juht võib nimetada politseiametniku kõrgema taseme vabale ametikohale kohusetäitjaks kuni kuueks kuuks, kuid mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks tähtajaks.
(2) Kohusetäitjaks nimetamisel ei vabastata politseiametnikku tema ametikohalt.
5. jagu
Teenistusalased piirangud ja koolituskulude
hüvitamine
§ 68. Teenistusalased piirangud
Lisaks korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja tegevuspiirangutele ei tohi politseiametnik olla erakonna liige.
§ 69. Koolituskulude hüvitamine
(1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei
või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt
tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele
tehtud otsesed kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta
õpingud või erialase täiendusõppe;
2) vabastati
politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3)
vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
4)
vabastati omal algatusel politseiteenistusest;
5) arvati
sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala
nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või
mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
6)
ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve
eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse.
(2) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:
1)
pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku,
mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm
aastat;
2) pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 mainitud erialase
täiendusõppe läbimist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on
võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui üks aasta;
3)
on politseiteenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva
töövõimetusega või vajadusega hooldada püsivalt töövõimetut või puudega
perekonnaliiget;
4) on nimetatud või määratud muule ametikohale ja
tema politseiteenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse § 66 alusel;
5)
ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba
politseiametniku ametikoha puudumisega politseiasutuses, sisekaitselises
rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis või käesoleva seaduse §-s 66
toodud asutuses ja organisatsioonis.
(3) Koolituskulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab siseminister määrusega.
(4) Politseiametnikule, kadetile ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isikule ei laiene rakenduskõrgkooli seaduse § 273.
6. jagu
Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised
§ 70. Politseiametniku palk
(1) Politseiametniku palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
(2) Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga.
(3) Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav palgamäär. Palgaastmed 1. kuni 17. määratakse käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 ametikohtadele kinnitatud teenistusastmete alusel järgmiselt:
Ametikohale kinnitatud teenistusaste | Palgaaste |
1) politseikindral | 17 |
2) politseikindralinspektor | 16 |
3) politseikolonel | 15–16 |
4) politseikolonelleitnant | 14–15 |
5) politseimajor | 13–14 |
6) politseikapten | 11–12 |
7) politseileitnant | 10–11 |
8) vanemkomissar | 9–10 |
9) komissar, ülemveebel | 8–9 |
10) ülemkonstaabel, üleminspektor, ülemassistent, vanemveebel | 7–8 |
11) vanemkonstaabel, vaneminspektor, vanemassistent, veebel | 5–7 |
12) konstaabel, inspektor, assistent, vanemmadrus | 3–5 |
13) nooremkonstaabel, nooreminspektor, nooremassistent | 1–2 |
(4) Politseiametnikule makstakse teenistusastmetasu vastavalt politseiametniku teenistusastmele.
(5) Politseiametnikule ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks järgnevaks kalendriaastaks määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse.
(7) Politseiametniku palga määrab politseiasutuse juht, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor käskkirjaga.
(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab siseminister.
§ 71. Politseiametnikule osutatav arstiabi
(1) Politseiametnikule ja kadetile tagatakse teenistusega seotud arstlik läbivaatus, regulaarsed terviseuuringud, vaktsineerimine ja muu teenistusega seotud arstiabi üldarstiabiga võrdsustatud ulatuses eelarvelistest vahenditest.
(2) Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 72. Sõidukulude kompenseerimine
(1) Politseiametnikule hüvitab politseiasutus sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti.
(2) Politseiametnikule sõidukulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 73. Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale
Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele ametikohale samas politseiasutuses või prefektuuris või teises prefektuuris või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 41 alusel.
§ 74. Varalise kahju hüvitamine
(1) Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.
(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 75. Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega
(1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.
(2) Kui politseiametnik hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, korraldab riik tema matuse ning kannab riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.
(3) Kui politseiametnik tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse
seaduse alusel püsivalt töövõimetuks seoses asutuse põhiülesannetest
tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes
vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse
tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes
Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga
tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise
maksimummäär):
1) töövõime osalise kaotuse korral, mis
ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist – kuni tema ühe aasta
palga ulatuses;
2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa
politseiteenistusest vabastamise – kuni tema kahe aasta palga ulatuses;
3)
töövõime täieliku kaotuse korral – kuni tema seitsme aasta palga
ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.
(5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.
(6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.
(7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.
(8) Kui isikule seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel on suurenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.
(9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.
(10) Politseiametnikule, kes seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, maksab riik ühekordset hüvitist tema ühe kuu palga ulatuses.
(11) Politseiametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.
(12) Kui politseiametnik on saanud viga või haigestunud seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.
(13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.
(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui politseiametnik
on asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel
õnnetusjuhtumiga seoses või tema suhtes vägivalla kasutamisel vigastuse
saamisel:
1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses
õnnetusjuhtumiga või politseiametniku suhtes vägivalla kasutamisega või
seoses teenistusega politseis;
2) pannud toime enesetapu või
enesetapukatse;
3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole
põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute
õigusvastasest käitumisest.
(16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil
regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes.
Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.
7. jagu
Politseiametniku töö- ja puhkeaeg
§ 76. Politseiametniku tööaeg
(1) Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Politseiametnikule soodsamad töö- ja puhkeajaga seotud tingimused võib kokku leppida kollektiivlepingus.
(2) Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi, tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.
(3) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.
(4) Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.
(5) Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel.
(6) Tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
(7) Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.
§ 77. Politseiametniku ületunnitöö
(1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha
ületunnitööd, ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel:
1)
riigi julgeoleku tagamiseks;
2) riigikaitse vajadusel;
3) inimelu
päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
4)
loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle
tagajärgede kõrvaldamiseks;
5) edasilükkamatu
teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole
võimalik katkestada või lõpetada;
6) massilise
korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
7) muudel seaduses
sätestatud juhtudel.
(2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik kaasati riigi julgeoleku tagamisse. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas, mis ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel.
§ 78. Valveaeg
(1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.
(2) Politseiametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus.
(3) Valveaega ei arvata tööaja hulka.
(4) Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast.
(5) Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.
§ 79. Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(2) Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.
§ 80. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette.
(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks.
§ 81. Politseiametniku puhkus
(1) Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
(2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.
(3) Vähemalt kolmeaastase politseiteenistuse staaži korral antakse politseiametnikule kolmanda ja iga sellele järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva.
(4) Politseiametnikule politseiteenistuse staaži eest antavat puhkust ei pea liitma põhipuhkusega.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud lisapuhkuse andmisel ei anta lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse § 45 alusel.
§ 82. Politseiametniku puhkuse katkestamine
(1) Politseiametniku puhkuse võib katkestada ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel.
(2) Puhkuse katkestab politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest arvates.
(3) Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal teenistusaastal või kokkuleppel juhiga liidetakse järgmise teenistusaasta puhkusega või antakse järgmise teenistusaasta kestel mõnel muul ajal.
8. jagu
Distsiplinaarvõim
§ 83. Distsiplinaarvõim
(1) Distsiplinaarvõim on ametisse nimetamise õigusega juhile seadusega antud pädevus kohaldada oma alluvate suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.
(2) Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu.
(3) Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.
§ 84. Ergutused
(1) Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistuse,
teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea
täitmise eest järgmisi ergutusi:
1) tänukirja andmine;
2)
rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4)
nimelise relva andmine;
5) autasustamine politsei teenetemärgiga.
(2) Politseiteenistuse teenetemärkide kirjelduse ning teenetemärkide statuudi kehtestab siseminister määrusega.
(3) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes, kes ei ole politseiametnikud.
§ 85. Ergutuse kohaldamise õigus
(1) Politseiametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.
(2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile politseiametnikele ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikutele.
(3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril ja politseiasutuse juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele politseiametnikele ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikutele.
(4) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ergutuste kohaldamise õigus on ainult siseministril.
§ 86. Politseiametniku distsiplinaarsüütegu
Politseiametniku distsiplinaarsüütegu on:
1) seaduse või
selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega
ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane
täitmine;
2) teenistuskohustuste täitmisel või väljaspool seda
süüliselt toimepandud vääritu tegu, millega diskrediteeritakse politseid;
3)
süüline varalise kahju tekitamine ametiasutusele või niisuguse kahju
tekkimise ohu süüline loomine.
§ 87. Politseiametniku distsiplinaarvastutus
(1) Politseiametnik kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.
(2) Politseiametnikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.
(3) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
§ 88. Distsiplinaarkaristused
Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
1)
noomitus;
2) rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses;
3)
ametipalga vähendamine 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks;
4)
teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks;
5)
teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.
§ 89. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus
(1) Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.
(2) Käesoleva seaduse § 88 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud isikul.
(3) Siseministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile politseiametnikele.
§ 90. Distsiplinaarmenetluse eesmärk
(1) Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on esimene dokument, milles süüteo tunnustega tegu kirjeldatakse.
(3) Politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatut.
§ 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine
(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui:
1) on ilmnenud asjaolud,
mis viitavad, et on toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu;
2)
on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida
õigus käesoleva seadusega kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.
(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus alluvate politseiametnike
suhtes on:
1) siseministril;
2) politseiasutuse juhil;
3)
sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava
struktuuriüksuse juhil.
(3) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Kaitsepolitseiameti politseiametnike suhtes on Kaitsepolitseiameti peadirektoril või tema määratud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjal.
§ 92. Distsiplinaarmenetlus
(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.
(2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus nõuda distsiplinaarsüüteo kohta seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.
(3) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija
distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle
toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
1)
distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi,
ametikoht ning teenistusaste;
2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning
toimepanemise aeg ja koht;
3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist
kinnitavad tõendid;
4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale
seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga
rikkus.
(4) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastab distsiplinaarmenetluse läbiviija, see esitatakse viivitamata distsiplinaarmenetluse algatanud juhile ja seda tutvustatakse politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.
9. jagu
Politseiteenistusest vabastamine
§ 93. Politseiteenistusest vabastamise üldine kord
Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 94–97 sätestatud korras.
§ 94. Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu
(1) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.
(2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul.
(3) Laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.
(4) Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti politseiasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise korral on politseiametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad on koondatava politseiametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.
§ 95. Määratud tähtajaks ametisse nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu
Käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel määratud ajaks
ametisse nimetatud ametnik vabastatakse ametikohalt teenistustähtaja
möödumise tõttu ning käesoleva seaduse §-s 43 toodud ametniku poolt:
1)
nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele
ametikohale;
2) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul muule
ametikohale;
3) vabastatakse politseiteenistusest.
§ 96. Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega
(1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise
piirvanuseni:
1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni;
2)
juhina kuni 60-aastaseks saamiseni.
(2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.
(3) Politsei- ja Piivalveameti peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.
§ 97. Politseiteenistusest vabastamisel makstav hüvitis
(1) Politseiteenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või
politseiametniku koondamise tõttu makstakse politseiametnikule hüvitist
vastavalt tema politseiteenistuse staažile järgmiselt:
1)
alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
2) kolm kuni viis aastat
– kolme kuu ametipalk;
3) viis kuni kümme aastat – viie kuu
ametipalk;
4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.
(2) Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu politseiteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse politseiasutuses enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse politseiasutuses politseiametniku ametikohale.
(3) Politseiametnikule, kellel on õigus saada politseiteenistusest vabastamisel hüvitist sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim hüvitise liik.
§ 98. Teenistusest vabastamise vormistamine
(1) Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga.
(2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja
sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) asutuse nimetus;
2)
vabastatava ees- ja perekonnanimi;
3) teenistusaste;
4) ametikoha
nimetus, millelt ametnik vabastatakse;
5) teenistusest vabastamise
kuupäev;
6) vabastamise aluse formuleering viitega seaduse
paragrahvile, lõikele ja punktile;
7) politseiametnikule
makstava hüvitise suurus, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
8)
väljateenitud politseiteenistuse staaž.
(3) Teenistusest vabastamise käskkiri vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule.
(4) Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise käskkirja ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lõikes 2 loetletud andmed.
10. jagu
Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja
ülalpeetavate pensionikindlustus
§ 99. Pensioni liigid
(1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid
on:
1) väljateenitud aastate pension;
2) töövõimetuspension;
3)
toitjakaotuspension.
(2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.
(4) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.
§ 100. Pensioni suuruse arvutamise alus
Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks
ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on:
1)
tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või teenistuse viie
viimase aasta hulgast valitud temale soodsaim palgamäär ametikoha järgi,
millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja
2)
teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva
teenistusastme alusel.
§ 101. Väljateenitud aastate pension
(1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.
(2) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.
(3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.
(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile
ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
1)
süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle
karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) distsiplinaarsüüteo
eest.
(6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.
(7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(8) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.
§ 102. Töövõimetuspension
(1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega või kuriteo tõkestamisega, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.
(2) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.
(3) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.
(4) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.
(5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav politseiteenistuse staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.
(6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle senise pensioni maksmist eluaeg.
§ 103. Politseiametniku toitjakaotuspension
(1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Politseiametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.
(2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega
võrdsustatud isikud on:
1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on
alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse
täiskoormusega õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli
täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on
tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või
täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või
lapselapsel on õigus pensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi
vanemaid;
2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk,
kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
3)
lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt
töövõimetuks enne abielu lahutamist;
4) üks
vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla
18-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.
(3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.
(4) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tunnistanud politseiametnikust toitja surnuks.
(5) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumise korral lõpetatakse temale abikaasa surma või surnuks kuulutamise korral määratud toitjakaotuspensioni maksmine uuesti abiellumise kuule järgnevast kuust.
(6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.
§ 104. Pensioni määramine
(1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast,
milleks on:
1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – seaduses
sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest
vabastamise päev;
2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva
töövõimetuse astme määramise või politseiteenistusest vabastamise päev;
3)
toitjakaotuspensioni taotlemisel – politseiametniku surma päev.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud 12 kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.
(3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse esitamise päevast.
§ 105. Pensioni määramise tähtaeg
(1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.
(2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal politseiametnik on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks.
(3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud tingimustele.
§ 106. Pensioni ümberarvutamine
(1) Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber.
(2) Politseiametniku pensioni makstakse muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni arvutamise aluseks oleva palgamäära, teenistusastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast.
(3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul oma elukohajärgset pensioniametit teavitama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud palgamäära või teenistusastmetasu muutusest teavitab pensioni saava isiku viimase teenistuskoha politseiasutus kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit ilma isikult sellekohast avaldust nõudmata.
§ 107. Pensioni maksmine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.
(2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.
(3) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.
(4) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.
§ 108. Politseiteenistuse staaži arvestamise alused
(1) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.
(2) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse:
1)
piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud piirivalveteenistuse
seaduse alusel;
2) politseiteenistuse staaž, mis on arvestatud
politseiteenistuse seaduse alusel.
(3) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse samuti järgnevalt
nimetatud teenistuse või õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus
politseiametniku ametikohal:
1) teenistuse aeg käesoleva seaduse § 66
alusel ametikohal valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis;
2)
õppimise aeg sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve
erialal;
3) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes.
(4) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.
(5) Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates ja kuudes. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata.
6. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
1. jagu
Üldsätted
§ 109. Politseiametniku vande andmine
Politseiametniku vannet ei anna isikud, kes enne käesoleva seaduse alusel ametisse nimetamist on andnud politseiteenistuses või piirivalveteenistuses olles ametivande.
§ 110. Politseiametnike ametikohtade loomine
(1) Nende politseiametnike ametikohad, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 58–60 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja neile kinnitatud teenistusastmetega, määratakse kindlaks politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus §-des 58–60 kehtestatu alusel.
(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed kehtestab siseminister.
§ 111. Politseiteenistuse staaži arvestamine
(1) Teenistuse aeg enne 1992. aasta 1. juulit kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana arvatakse politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui sellelt ametikohalt asuti kuue kuu jooksul teenistusse politseiametniku ametikohale või kui sellele järgnes käesoleva seaduse § 108 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud teenistuse või õppimise aeg ja teenistus politseiametniku ametikohal.
(2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.
(3) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.
(4) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas
seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse
teenistusaeg, mis oli korraldatud:
1) politseiteenistuse seaduse §-de
181 ja 52 alusel;
2) piirivalveteenistuse seaduse § 35
alusel.
2. jagu
Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate
piirivalveametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse
politseiteenistusse
30.11.2011 13:25
Parandatud täheviga sõnas „piirivalve“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.
§ 112. Piirivalveauastmete vastavusse viimine teenistusastmetega
(1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametniku piirivalveauaste arvatakse teenistusastmeks järgmiselt:
Piirivalveauaste | Teenistusaste |
Laevadel ametikohale nimetatud politseiametniku teenistusaste |
1) piirivalvereamees | nooremkonstaabel | |
2) piirivalvekapral, vanemmadrus | nooremkonstaabel | |
3) piirivalvenooremseersant | konstaabel | vanemmadrus |
4) piirivalveseersant | konstaabel | vanemmadrus |
5) piirivalvevanemseersant | vanemkonstaabel | veebel |
6) piirivalvenooremveebel | vanemkonstaabel | veebel |
7) piirivalveveebel | vanemkonstaabel | veebel |
8) piirivalvevanemveebel | ülemkonstaabel | vanemveebel |
9) piirivalvestaabiveebel, ülemveebel | ülemkonstaabel | ülemveebel |
10) piirivalvelipnik | komissar | |
11) piirivalvenooremleitnant | politseileitnant | |
12) piirivalveleitnant | politseileitnant | |
13) piirivalvekapten | politseikapten | |
14) piirivalvemajor | politseimajor | |
15) piirivalvekolonelleitnant | politseikolonelleitnant | |
16) piirivalvekolonel | politseikolonel | |
17) piirivalvebrigaadikindral | politseikindralinspektor | |
18) piirivalvekindralmajor | politseikindral |
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel piirivalveauastmete vastavusse viimise teenistusastmetega korraldab siseminister.
(3) Kuni 2015. aasta 1. septembrini kasutatakse piirivalveametniku kutsekvalifikatsiooni omavate politseiametnike teenistusastmete eesliitena «piirivalve» ja eesliitega teenistusastmete puhul eesliite «politsei» asemel eesliidet «piirivalve».
§ 113. Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele laienevad käesolevas seaduses politseiametniku haridustasemele ja kvalifikatsioonile esitatavad nõuded alates 2015. aasta 1. septembrist.
(2) Kutsehariduse nõue ei laiene enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele, kellel on keskharidus ning kes omavad ametikohal nõutavat kutsekvalifikatsiooni või omandavad selle 2015. aasta 1. septembriks.
(3) Politseiametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale või selle puudumisel vabastatakse politseiteenistusest.
§ 114. Käesoleva seaduse §-de 100, 101 ja 106 rakendamine piirivalveteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes
(1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile
tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva
seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel
piirivalveteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse
jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
3) kellel
on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse
staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas
seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja
kuus kuud.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile
tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva
seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel
piirivalveteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse
jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
3) kellel
oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse
staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest
piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suurus on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast, kui tema pensionistaaži arvutuse aluseks on vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.
(4) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.
(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveametnikule piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud pensioni puhul on pensioni suuruse arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel kehtinud pensioni arvutamise alussumma ning seda pensioni käesoleva seaduse § 106 alusel ümber ei arvutata.
(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveametnikule piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.
(7) Käesolevas seaduses sätestatud alustel pensioni määramisel
võrdsustatakse:
1) piirivalveteenistuse seaduse alusel
kehtestatud ametikoha auastmele vastav palgaaste käesoleva seaduse
§-s 58, 59 või 60 ametikohale kinnitatud teenistusastmele kehtestatud
palgaastmega ametikohale kinnitatud teenistusastme alusel vastavalt
käesoleva seaduse §-le 112 ja
2) piirivalveauaste
teenistusastmega käesoleva seaduse § 112 alusel.
(8) Käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud pensioni arvutamise ametipalk arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras võrdsustatud palgaastme ja teenistusastme alusel vastavalt käesoleva seaduse § 70 lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
(9) Kui käesolevas seaduses nimetatud ametikohale, millega pensioni arvutamisel aluseks olnud ametikoht võrdsustati, on määratud kaks või enam palgaastet, võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks palgaastmete kehtestatud palgamäärade aritmeetiline keskmine.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigus väljateenitud aastate pensionile laieneb nendele isikutele, kelle teenistus on käesoleva seaduse jõustumisel korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel.
§ 115. Teenistusastme vanuse arvestamine
Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametnikul arvestatakse teenistusastme vanust alates viimase sõjaväelise auastme või piirivalveauastme andmise käskkirja kuupäevast.
3. jagu
Politseiteenistuse seaduse alusel teenivate
politseiametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse
politseiteenistusse
30.11.2011 13:25
Parandatud täheviga sõnas „piirivalve“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.
§ 116. Politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimine teenistusastmetega
(1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:
Politseiteenistuse seaduses sätestatud politseiametniku ametinimetus |
Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusaste | |
1) | nooremkonstaabel | nooremkonstaabel |
2) | konstaabel | konstaabel |
3) | politseiinspektor | inspektor |
4) | vanemkonstaabel | vanemkonstaabel |
5) | politseivaneminspektor | vaneminspektor |
6) | juhtivkonstaabel | ülemkonstaabel |
7) | politseijuhtivinspektor | üleminspektor |
8) | komissar | komissar, vanemkomissar, politseileitnant |
9) | vanemkomissar | vanemkomissar, politseileitnant, politseikapten |
10) | ülemkomissar | politseileitnant, politseikapten, politseimajor |
11) | politseinõunik | politseikapten, politseimajor |
12) | politseidirektor | politseimajor, politseikolonelleitnant |
13) | politseiprefekt, keskkriminaalpolitsei direktor, julgestuspolitsei direktor, politseipeadirektori asetäitja, Politseikolledži direktor | politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel |
14) | politseipeadirektor | politseikolonel |
10.04.2012 15:25
Veaparandus - Parandatud ametinimetuste numeratsioon. Alus: “Riigi Teataja seadus“ § 10 lg 2.
(2) Käesoleva seaduse alusel Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse Kaitsepolitseiameti politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:
Politseiteenistuse seaduses sätestatud |
Käesolevas seaduses sätestatud Kaitsepolitsei politseiametniku teenistusaste |
|
1) | nooremassistent | nooremassistent |
2) | assistent | assistent |
3) | vanemassistent | vanemassistent |
4) | juhtivassistent | ülemassistent |
5) | komissar | komissar, vanemkomissar, politseileitnant |
6) | politseinõunik | politseileitnant, politseikapten |
7) | ülemkomissar | politseileitnant, politseikapten |
8) | politseiasedirektor | politseileitnant, politseikapten, politseimajor |
9) | politseidirektor | politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel |
10) | kaitsepolitsei peadirektori asetäitja | politseikolonelleitnant, politseikolonel |
11) | kaitsepolitsei peadirektor | politseikolonel |
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 117. Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes
(1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile
tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva
seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel
politseiteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel
ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
3) kellel on
vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse
staaž.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile
tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva
seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel
politseiteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel
ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna;
3) kes vabastatakse
teenistusest käesoleva seaduse alusel vanuse, tervisliku seisundi või
koosseisude koondamise tõttu ja
4) kes on teenistusest
vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kellel on vähemalt 25-aastane
üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas
seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.
(4) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.
(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud pensioni puhul on pensioni arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel kehtinud politseiametniku ametikohale vastav ametipalk ning seda pensioni käesoleva seaduse § 106 alusel ümber ei arvutata.
(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.
(7) Käesolevas seaduses sätestatud alustel pensioni määramisel
võrdsustatakse:
1) politseiteenistuse seaduse alusel
politseiametnikule määratud ametikohale vastav palgaaste käesoleva
seaduse §-s 58, 59 või 60 ametikohale kinnitatud teenistusastmele
vastava palgaastmega Vabariigi Valitsuse määruse või tema volitusel
siseministri määruse alusel ja
2) politseiteenistuse
seaduse alusel politseiametnikule määratud ametikoha ametinimetus
teenistusastmega käesoleva seaduse § 116 või käesoleva paragrahvi
lõikes 9 nimetatud määruse alusel.
(8) Käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud pensioni arvutamise ametipalk arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras võrdsustatud palgaastme ja teenistusastme alusel vastavalt käesoleva seaduse § 70 lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
(9) Varem kehtinud, kuid käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetamata politseiametnike ametinimetused, mille andmise tingimusi ja korda ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 116 lõikes 3 nimetatud määrusega, võrdsustatakse käesoleva seaduse §-des 49 ja 50 toodud teenistusastmetega Vabariigi Valitsuse määruse või tema volitusel siseministri määruse alusel.
(10) Kui käesolevas seaduses nimetatud ametikohale, millega pensioni arvutamisel aluseks olnud ametikoht võrdsustati, on määratud kaks või enam palgaastet, võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks palgaastmetele kehtestatud palgamäärade aritmeetiline keskmine.
(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud töövõimetuspensioni maksmist jätkatakse endises suuruses kuni määratud tähtajani või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avalduse esitamiseni.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigus väljateenitud aastate pensionile laieneb nendele isikutele, kelle teenistus on käesoleva seaduse jõustumisel korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 181 ja 52 alusel.
(14) Käesoleva seaduse § 107 lõike 3 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata nende kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olevate isikute suhtes, kes on politseiteenistuse seaduse alusel omandanud õiguse politseiametniku pensionile.
§ 118. Teenistusastme vanuse arvestamine
Politseiametnike ametikohtade vastavusse viimisel teenistusastmetega käesoleva seaduse § 116 alusel arvestatakse politseiametniku teenistusastme vanust alates tema viimasele ametikohale vastava ametiastmega ametikohale nimetamise varaseimast kuupäevast.
4. jagu
Üleminekusätted. Muudatused teistes seadustes.
Seaduse jõustumine
§ 119. Üleminekusätted käesoleva seaduse § 5 lõike 1 rakendamisel
(1) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, olles politseiasutuseks käesoleva seaduse tähenduses.
(2) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politsei juhtimine ja arendamine ning politseile pandud üleriigiliste ülesannete täitmine põhimääruses sätestatud ulatuses.
(3) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril täidab prefektuur oma tööpiirkonnas neid politseile pandud ülesandeid, mis ei kuulu Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse.
(4) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kehtestab prefektuurides olevate ametikohtade üldarvu Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kogub käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 nimetatud andmeid isiku elukoha järgne politseiasutus.
(6) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril nimetab prefektuuri büroo juhi ja prefektuuri jaoskonna juhi ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Prefektuuri teised juhid ja spetsialistid nimetab ametisse prefekt.
§ 120. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35; 2009, 15, 93) § 137 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 137. Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine
Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.»
§ 121. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse rakenduskord sätestatakse rakendamise seaduses.
(3) Käesoleva seaduse § 120 jõustub 2009. aasta 1. juulil.
(4) Käesoleva seaduse § 5 lõige 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |