Teksti suurus:

Politsei ja piirivalve seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2009, 26, 159

Politsei ja piirivalve seadus

Vastu võetud 06.05.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. mai 2009. a otsusega nr 473

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab politsei ülesanded, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.

(4) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse käesolevat seadust ja eriseadustest tulenevaid nõudeid.

(5) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2. Vormiriietus ja ametitõend

(1) Politseiametnikule ja kadetile antakse politsei vormiriietus.

(2) Politsei vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.

(3) Politseivormi mittekandev politseiametnik esitleb end ametitõendi abil. Politseivormi kandev politseiametnik esitab ametitõendi isikule tema nõudmisel.

(4) Ametitõendi kirjelduse ja vormi kehtestab siseminister määrusega.

2. peatükk
POLITSEI ÜLESANDED JA KORRALDUS

§ 3. Politsei ülesanded

(1) Politsei pädevuses on:
1) riikliku järelevalve teostamine seaduses sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega;
2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle;
3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine;
4) kinnipeetud isikute saatmine;
5) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
6) süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras;
7) karistuse täideviimine seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine ja kaitsmine;
9) riigipiiri valvamine maismaal, merel ja piiriveekogudel;
10) riigipiiri ületamise kontrollimine;
11) piirirežiimi tagamine;
12) tollikontrolli teostamine piiripunktis, kus puudub alaline tollikontroll;
13) migratsioonijärelevalve teostamine;
14) migratsiooniasjade korraldamine;
15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine;
16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine;
17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine;
18) viisaasjade korraldamine;
19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine;
20) tunnistajakaitse korraldamine;
21) jälitustoimingute tegemine;
22) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel;
23) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
24) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

(2) Julgestustegevuse korraldamise alused, julgestusviisid ja julgestustegevusealase koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Siseminister määrab vastavalt vajadusele käskkirjaga kindlaks julgestatavad isikud, konkreetse isiku julgestamiseks kasutatavad julgestusviisid ja julgestuse ajalise kestuse.

(4) Politsei poolt julgestatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 4. Politsei- ja Piirivalveamet

(1) Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine.

§ 5. Prefektuur

(1) Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.

(2) Prefektuuri juhib prefekt.

(3) Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood.

§ 6. Ametikohtade arv

Politsei- ja Piirivalveametis olevate ametikohtade üldarvu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 7. Politseiametnike ettevalmistus

Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi sisekaitseline rakenduskõrgkool).

3. peatükk
POLITSEI ANDMEKOGUD

1. jagu
Politsei andmekogu

§ 8. Politsei andmekogu

(1) Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks.

(2) Andmekogu ametlik nimetus on «infosüsteem POLIS» (edaspidi politsei andmekogu).

§ 9. Politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

(1) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Politsei andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 10. Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed

(1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1) ühiste infoobjektide andmestik;
2) süüteomenetluse andmestik;
3) politsei ennetava tegevuse andmestik;
4) politsei reageeriva tegevuse andmestik;
5) politsei arestimajade tegevuse andmestik;
6) tagaotsimise andmestik;
7) jälitusmenetluse andmestik.

(2) Politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

(3) Politsei andmekogust on õigus saada andmeid:
1) politseiasutusel – kõigist andmekogu andmestikest politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
2) Maksu- ja Tolliametil – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust süüteomenetluse läbiviimisel, ennetava tegevuse andmestikust menetluse tagamiseks, tagaotsimise andmestikust tagaotsitavate isikute tabamiseks ja jälitusmenetluse andmestikust jälitustegevuse teostamisel;
3) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglatel – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust süüteomenetluse läbiviimisel, ennetava tegevuse andmestikust menetluse tagamiseks, tagaotsimise andmestikust tagaotsitavate isikute tabamiseks ja jälitusmenetluse andmestikust jälitustegevuse teostamisel;
4) Kaitsepolitseiametil – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust süüteomenetluse läbiviimisel, ennetava tegevuse andmestikust menetluse tagamiseks, tagaotsimise andmestikust tagaotsitavate isikute tabamiseks ja jälitusmenetluse andmestikust jälitustegevuse teostamisel;
5) Teabeametil – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust, ennetava tegevuse andmestikust, tagaotsimise andmestikust ja jälitusmenetluse andmestikust julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks;
6) Eesti Riiklikul Autoregistrikeskusel – tagaotsimise andmestikust tagaotsitavate sõidukite kohta ning süüteomenetluse andmestikust lisakaristuse määramise jõustunud otsuste kohta karistuse täideviimisel;
7) Siseministeeriumil – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust ja tagaotsimise andmestikust sisejulgeoleku valdkonda puudutava operatiivinformatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks ja edastamiseks;
8) prokuratuuril – ühiste infoobjektide andmestikust, süüteomenetluse andmestikust, ennetava tegevuse andmestikust, tagaotsimise andmestikust ja jälitusmenetluse andmestikust kriminaalmenetluse juhtimise tagamiseks ja jälitustegevuse seaduslikkuse üle järelevalve teostamisel;
9) liikluskindlustuse seaduses sätestatud garantiifondil – süüteomenetluse andmestikust andmed liiklusõnnetuste, liiklusõnnetuste põhjustajate ja nende vastutusele võtmise kohta ning juhtude kohta, kui liikluses osalenud sõidukil ei ole kehtivat kindlustuspoliisi, liikluskindlustuse seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 11. Politsei andmekogusse andmete esitamine

(1) Politsei andmekogusse esitab andmeid politseiasutus.

(2) Jälitusmenetluse andmestikku esitavad andmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele Maksu- ja Tolliamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

§ 12. Politsei andmekogusse kande tegemine

(1) Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.

(2) Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud ametnikud määrab andmeid esitav asutus.

(3) Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.

(4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.

§ 13. Politsei andmekogu pidamise põhimäärus

(1) Politsei andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

(2) Politsei andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

2. jagu
Piirikontrolli andmekogu

§ 14. Piirikontrolli andmekogu

(1) Siseministeerium asutab piirivalve ülesannete täitmiseks andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine.

(2) Andmekogu ametlik nimetus on «piirikontrolli infosüsteem PKIS» (edaspidi piirikontrolli andmekogu).

§ 15. Piirikontrolli andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

(1) Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Piirikontrolli andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 16. Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad

(1) Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on:
1) isiku piiriületus;
2) maismaasõiduki piiriületus;
3) veesõiduki piiriületus;
4) õhusõiduki piiriületus.

(2) Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

(3) Piirikontrolli andmekogust on õigus saada andmeid nendele seadusega pandud ülesannete täitmiseks:
1) politseiasutusel – kõigist andmekategooriatest;
2) Kaitsepolitseiametil – kõigist andmekategooriatest;
3) Maksu- ja Tolliametil – kõigist andmekategooriatest;
4) prokuratuuril – kõigist andmekategooriatest;
5) Välisministeeriumil ja tema allasutustel – isiku piiriületuse andmekategooriast;
6) Statistikaametil– kõigi andmekategooriate koondandmeid;
7) Teabeametil – kõigist andmekategooriatest.

(4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 17. Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine

Piirikontrolli andmekogusse esitab andmeid politseiasutus.

§ 18. Piirikontrolli andmekogusse kande tegemine

(1) Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed vastavalt toimunud piiriületustele.

(2) Andmed kantakse piirikontrolli andmekogusse isiku või sõiduki piirikontrolli käigus.

§ 19. Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus

(1) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

(2) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

3. jagu
Schengeni infosüsteemi riiklik register

§ 20. Schengeni infosüsteemi riiklik register

(1) Siseministeerium asutab andmekogu, mis on 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 1985. aasta 14. juuni Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (edaspidi Schengeni konventsioon), artiklis 92 nimetatud Schengeni infosüsteemi siseriiklik osa.

(2) Andmekogu ametlik nimetus on «Schengeni infosüsteemi riiklik register» (edaspidi register).

§ 21. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Registri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 22. Registrisse kantavad andmed

(1) Registrisse kantakse andmed:
1) Schengeni konventsiooni artikli 95 alusel loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta;
2) Schengeni konventsiooni artikli 96 alusel välismaalaste kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld;
3) Schengeni konventsiooni artikli 97 alusel isiku kohta, kes on kadunud või keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika;
4) Schengeni konventsiooni artikli 98 alusel tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetud isiku kohta;
5) Schengeni konventsiooni artikli 99 alusel isiku ja sõiduki kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks;
6) Schengeni konventsiooni artikli 100 alusel arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele on juurdepääs:
1) politseiasutusel – politseikontrolli teostamiseks;
2) Kaitsepolitseiametil – politseikontrolli teostamiseks;
3) Maksu- ja Tolliametil – politsei- ja tollikontrolli teostamiseks.

§ 23. Registrisse andmete esitamine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiitsministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul.

(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab politseiasutus.

(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus ja kohus kohtumenetluses olevates asjades.

(4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul.

(5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet.

(6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad politseiasutus, Välisministeerium ning Eesti Riiklik Autoregistrikeskus.

§ 24. Registrisse kande tegemine

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.

(2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale 24 tunni jooksul andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.

§ 25. Registri pidamise põhimäärus

(1) Schengeni infosüsteemi riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.

(2) Registri pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

4. peatükk
VAHETU SUND

§ 26. Sund

(1) Sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda füüsilise isiku, looma või asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.

(2) Enne sunni kohaldamist on politsei kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik õigusrikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Tulirelva kasutamise eest hoiatamisest ei või loobuda.

§ 27. Politsei erivahendid ja relvad

(1) Politsei erivahendid on passiivse ja aktiivse kaitse vahendid ning politseioperatsioonide abivahendid.

(2) Passiivse kaitse vahendid on:
1) kaitsekiiver;
2) soomus- ja muu kuulikindel vest;
3) soomus- või muu löögikindel kilp;
4) tehniline tõke, sealhulgas piirdetara;
5) muu kaitsevahend, mida ei kasutata aktiivseks kaitseks, kaasa arvatud tulekindel eririietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate.

(3) Aktiivse kaitse vahendid on:
1) käerauad;
2) jalarauad;
3) sidumisvahend;
4) rahustussärk või -tool;
5) teenistuskoer.

(4) Politseioperatsioonide abivahendid on:
1) valgus- ja heliseadeldis;
2) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend;
3) pisaravoolust, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või valuaistingut esilekutsuv granaat;
4) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu;
5) sõiduki sundpeatamise vahend;
6) veekahur;
7) politsei soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk, sealhulgas õhusõiduk.

(5) Teenistuskoer võib olla politseioperatsiooni abivahend õigusrikkumise väljaselgitamisel, mis ei ole erivahendi kasutamine käesoleva seaduse § 28 mõistes.

(6) Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on politsei erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse politseioperatsioonides.

(7) Politsei relvad on elektrišoki-, külm-, pneumo-, gaasi- ja tulirelvad.

§ 28. Füüsilise jõu, aktiivse kaitse vahendi, politseioperatsioonide abivahendi ning külm-, pneumo- ja gaasirelva kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

(2) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- või gaasirelva järgmistel juhtudel:
1) kuritegeliku ründe tõrjumisel;
2) pantvangi vabastamisel;
3) viibimiskeelu tagamiseks;
4) massilise korratuse ja avaliku korra grupiviisilise rikkumise tõkestamisel;
5) seadusvastaselt hõivatud maa-ala, hoone, ruumi ja transpordivahendi vabastamiseks;
6) isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda või tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale.

(3) Jalaraudu võib kasutada üksnes:
1) kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on võetud vabadus seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse, või muu kuriteo toimepanemisega, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav;
2) isiku suhtes, kelle tegevusest tuleneb otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes, kui käeraudade kasutamine ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav.

(4) Kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik, võib käesolevas paragrahvis sätestatud alustel kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.

(5) Massilise korratuse käigus rahvahulga suhtes füüsilise jõu, erivahendi, külm- või gaasirelva kasutamisest tuleb isikuid võimaluse korral eelnevalt hoiatada arvestusega, et isikutel oleks võimalik vabatahtlikult eemalduda. Isikuid ei pea hoiatama nende suhtes tehnilise tõkke kasutamisest.

§ 29. Aktiivse kaitse vahendi kasutamise keeld

Aktiivse kaitse vahendit on keelatud kasutada:
1) lapseealiste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes või rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel.

§ 30. Teenistuskoera kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera aktiivse kaitse vahendina käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

(2) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetamata juhtudel kasutatakse teenistuskoera ohu väljaselgitamisel ning isiku, asja ja aine otsimisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi.

(4) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades.

§ 31. Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine

(1) Politseiametnikul on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel elektrišokirelva ja tulirelva käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulirelva võib politseiametnik kasutada äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust.

(2) Tulirelva võib kasutada:
1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese või politseiametniku enda elu;
2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti esimese astme kuriteo toimepannud isiku kinnipidamisel;
3) pantvangi vabastamisel;
4) politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel;
5) konvoile või konvoeeritavale isikule kallaletungi tõkestamisel;
6) kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel;
7) korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse;
8) inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks või vigastatud looma hukkamiseks.

(3) Elektrišokirelva võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 sätestatud juhtudel. Samuti võib elektrišokirelva kasutada inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemiseks.

§ 32. Relvade kasutamise keeld

(1) Tulirelva, elektrišokirelva ja gaasirelva on keelatud kasutada:
1) laste, vanurite ja ilmsete raseduse tunnustega naiste vastu, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks;
2) välisriikide diplomaatilistes või konsulaaresindustes või rahvusvaheliste lepete alusel puutumatust omavate esinduste hoonetes, ruumides ja territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omavate sõidukite suhtes, välja arvatud nende esinduste juhtide nõusolekul või teiste rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud juhtudel;
3) hoonetes ja ruumides, kus toodetakse või hoitakse kergesti süttivaid või mürgiseid aineid või lõhkeaineid.

(2) Külm- ja pneumorelva on keelatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel.

5. peatükk
POLITSEITEENISTUS

1. jagu
Üldsätted

§ 33. Politseiteenistus

(1) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.

(2) Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 34. Politseiametnik

(1) Politseiametnik on politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik.

(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnik ning politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik loetakse käesoleva seaduse mõttes politseiametnikuks, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse alusel.

§ 35. Politseiametniku ametikoht ja ametikoha teenistusaste

(1) Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud ametikoht, millele on kinnitatud teenistusaste ja kutsekvalifikatsiooni tase ning määratud palgaaste (edaspidi ametikoht).

(2) Ametikohad on:
1) juhi ametikohad;
2) spetsialisti ametikohad, mis jagunevad vanemspetsialisti, spetsialisti ja nooremspetsialisti ametikohtadeks.
13.02 9:17
Parandatud täheviga sõnas „ametikoht“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 10.02.2012 kiri nr 4-14/12-7/1.

(3) Ametikohale kinnitatud teenistusaste määrab:
1) ametikoha liigi käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 1 mõistes;
2) ametikoha taseme käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 2 mõistes;
3) teenistusastme, mida võib sellele ametikohale nimetatud politseiametnikule anda või milleni võib tema teenistusastet ülendada käesoleva seaduse §-de 49 ja 50 mõistes.

§ 36. Teenistusaste

(1) Politseiametniku teenistusaste on politseiametnikule Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.

(2) Teenistusastmele kehtestatakse nõutav teenistusaeg (edaspidi teenistusastme vanus).

§ 37. Kadett

Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega päevases õppevormis keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.

2. jagu
Teenistusse võtmine

§ 38. Teenistusse võtmise üldnõuded

Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.

§ 39. Politseiametniku kutsesobivusnõuded

(1) Politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele.

(2) Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 40. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse

Teenistusse ei võeta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on kandnud vabaduskaotuslikku karistust;
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused;
7) kes on piiratud teovõimega;
8) kelle terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele;
9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

§ 41. Politseiametniku tervisekontroll

(1) Politseiteenistusse astuda soovija peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumine.

(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste.

(3) Politseiametniku tervisekontrolli korra, politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 42. Andmete kogumine isiku teenistusse võtmise otsustamiseks

(1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab politseiasutusele isikuankeedi.

(2) Isikuankeedi vormi kehtestab siseminister määrusega.

(3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril või selle politseiasutuse juhil, kuhu isik teenistusse kandideerib, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid politseiasutus.

§ 43. Politseiametniku ametisse nimetamine

(1) Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on töötanud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.

(4) Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.

(5) Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana või ameti osakonna juhina või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.

(6) Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse siseminister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(7) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametisse siseminister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse siseminister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.

(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või kohaliku täitevvõimu volitusi omava asutuse juhina või vähemalt kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina.

(9) Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(10) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale vastavale ametikohale nimetamise õigust omav ametnik.

(11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametisse Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

(12) Politseiametniku võib ametisse nimetada avaliku konkursita.

§ 44. Teenistustähtaeg

(1) Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

(2) Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor – viieks aastaks;
2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks.

(3) Määratud ajaks võib ametisse nimetada:
1) politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks;
2) politseiametniku, kellel ei ole erialast haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale – erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks;
3) koosseisuvälise politseiametniku – ülesande täitmise ajaks ja kadeti – ülesande täitmise või õppepraktika ajaks.

(4) Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates.

§ 45. Politseiametniku vanne

(1) Esimest korda politseiteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande:

«Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

(2) Ametivande võtab vastu siseminister või tema volitusel politseiasutuse juht või Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(3) Ametivanne antakse pidulikult riigilipu juures.

(4) Ametivannet andev politseiametnik loeb ette ametivande ja kirjutab alla ametivande tekstile.

(5) Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.

(6) Kadett annab ametivande enne esimest õppepraktikat.

§ 46. Politseiametniku teenistusleht

(1) Politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) sünniaeg ja -koht;
4) perekonnaseis;
5) haridus ja eriala;
6) kutsekvalifikatsioon;
7) ametivande andmise kuupäev ja koht;
8) politseiteenistuse staaž;
9) keeleoskus;
10) teenistusastme andmine ja muutmine;
11) teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
12) välislähetused;
13) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta;
14) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine;
15) kvalifikatsioonile vastavuse hindamise tulemused;
16) juurdepääsuload;
17) puhkused.

(2) Politseiametniku teenistuslehe vormi ja pidamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 47. Ametisse nimetamise vormistamine

(1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirjaga.

(2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse nimetus, kuhu isik teenistusse võetakse;
3) ametisse nimetatava isiku või ametikoha teenistusaste;
4) ametikoha nimetus;
5) ametisse astumiseks määratud kuupäev;
6) määratud ajaks ametisse nimetamisel – teenistustähtaeg;
7) katseaja kohaldamisel – katseaja kestus;
8) ametipalk ja lisatasud;
9) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.

3. jagu
Teenistusastmed

§ 48. Teenistusastmete põhigrupid

Teenistusastmed jagunevad spetsialisti ja juhi teenistusastmeteks.

§ 49. Spetsialisti teenistusastmed

(1) Spetsialisti teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
2) konstaabel, assistent, inspektor, vanemmadrus;
3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
5) komissar, ülemveebel;
6) vanemkomissar;
7) politseileitnant;
8) politseikapten.

(2) Vanemmadruse, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste antakse vaid laevadel spetsialisti ametikohale nimetatud politseiametnikule.

§ 50. Juhi teenistusastmed

Juhi teenistusastmed on ülenevas järjestuses:
1) politseimajor;
2) politseikolonelleitnant;
3) politseikolonel;
4) politseikindralinspektor;
5) politseikindral.

§ 51. Teenistusastme andmine

(1) Teenistusastme andmine on politseiteenistusse võtmisel käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras politseiametnikule juhi või spetsialisti teenistusastme andmine.

(2) Teenistusaste antakse politseiametnikule tähtaega määramata.

(3) Teenistusaste antakse pärast käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 sätestatud vajalikule tasemele vastava hariduse omandamist ja erialase täiendusõppe läbimist järgmiselt:
1) vanemspetsialisti ametikohale nimetamisel – vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor või veebel;
2) spetsialisti ametikohale nimetamisel – konstaabel, assistent, inspektor või vanemmadrus;
3) nooremspetsialisti ametikohale nimetamisel – nooremkonstaabel, nooremassistent või nooreminspektor.

(4) Käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavuse korral võib erandkorras politseiametnikule esimese teenistusastmena anda:
1) juhi ametikohale nimetamisel – politseikapteni teenistusastme;
2) politseikoloneli ja sellest kõrgema taseme ametikohale nimetamisel – politseimajori teenistusastme.

§ 52. Teenistusastme muutmine

Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine.

§ 53. Teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise õigust omavad isikud

(1) Teenistusastmeid annavad ja muudavad:
1) komissari, vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori, politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid – siseminister;
2) ülejäänud teenistusastmeid – Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(2) Esmase teenistusastme annab erialase kutsehariduse omandanud politseiametnikule Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiametis Kaitsepolitseiameti peadirektor.

§ 54. Teenistusastme ülendamine

(1) Teenistusastme ülendamine on käesoleva seaduse alusel politseiametnikule senisest teenistusastmest ülenevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

(2) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui:
1) ta on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse või muu kutsehariduse ja läbinud erialase täiendusõppe ning omandanud ülendamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni taseme;
2) ametikohale kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist ja
3) ta on välja teeninud käesoleva seaduse §-s 55 ettenähtud teenistusastme vanuse.

(3) Erandina võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused täitnud politseiametniku teenistusastet otsese juhi motiveeritud taotluse alusel ülendada poole teenistusastme vanuse täitumisel.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja teenistusastet võib ülendada, sõltumata eelmise teenistusastme vanusest.

(5) Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 55. Teenistusastme vanus

(1) Teenistusastme vanus on järgmine:
1) juhid – neli aastat;
2) spetsialistid – kolm aastat.

(2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirja kuupäevast.

(3) Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, millal politseiametnik ei olnud politseiteenistuses või tema teenistusaste oli alandatud käesolevas seaduses sätestatud korras.

(4) Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, millal politseiametnik teenis ametikohal käesoleva seaduse § 66 alusel.

§ 56. Teenistusastme alandamine

(1) Teenistusastme alandamine on käesoleva seaduse alusel politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

(2) Teenistusastet võib alandada:
1) juhil – alanevas järjestuses järgmise juhi teenistusastmeni;
2) spetsialistil – alanevas järjestuses järgmise spetsialisti teenistusastmeni.

(3) Teenistusastet võib alandada distsiplinaarkaristusena käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel.

4. jagu
Ametikohale nimetamine ja üleviimine

§ 57. Ametikohtade liigitus

(1) Ametikohad liigitatakse:
1) ametikohale kinnitatud teenistusastme põhigrupi järgi – juhi ja spetsialisti ametikohtadeks;
2) ametikohale kinnitatud teenistusastmete järjestuse järgi – kõrgema taseme, sama taseme ja madalama taseme ametikohtadeks.

(2) Ametikohtadele kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemed ning politseiametniku nendele vastavuse hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 58. Juhi ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed

(1) Juhi ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed on:
1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoht – politseikindrali teenistusaste;
2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoht – politseikindralinspektori teenistusaste;
3) prefekti, ameti büroo juhi ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoht – politseikoloneli teenistusaste;
4) ameti büroo juhi ja prefektuuri büroo juhi ametikoht – politseikolonelleitnandi teenistusaste;
5) prefektuuri büroo juhi, prefektuuri jaoskonna juhi, kordoni juhi ja piiripunkti juhi, ameti struktuuriüksuse juhi ja prefektuuri struktuuriüksuse juhi ametikoht – politseimajori teenistusaste.

(2) Juhi ametikohale saab nimetada politseiametniku, kellel on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe.

§ 59. Spetsialisti ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed

(1) Spetsialisti ametikohad ja nendele kinnitatud teenistusastmed on:
1) vanemspetsialisti ametikoht – politseikapteni, politseileitnandi või vanemkomissari teenistusaste;
2) spetsialisti ametikoht – komissari, ülemveebli, ülemkonstaabli, ülemassistendi, üleminspektori, vanemveebli, vanemkonstaabli, vanemassistendi, vaneminspektori või veebli teenistusaste;
3) nooremspetsialisti ametikoht – konstaabli, assistendi, inspektori, vanemmadruse, nooremkonstaabli, nooremassistendi või nooreminspektori teenistusaste.

(2) Spetsialisti ametikohale saab nimetada politseiametniku, kellel on erialane kutseharidus või kõrgharidus või muu kutseharidus või kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe.

§ 60. Juhi asetäitja ametikoht

Juhi asetäitja ametikohale vastav teenistusaste on sama kui juhi ametikohale vastav teenistusaste või sellest ühe teenistusastme võrra madalam.

§ 61. Kadeti õiguslik seisund

(1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett politseiasutuses ametisse tähtajaliselt vabale politseiametniku ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 40, 43, 44, 50–52, 55, 59–65 ja 67–77 ning käesoleva seaduse §-d 70–72, 74–78, 83–89 ja 99–107.

(2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse §-de 71, 72, 74–78, 83–89 ja 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.

(3) Kadetile makstakse stipendiumi. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 62. Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimine

(1) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele võib politseiametniku tema nõusolekuta üle viia muule politseiametniku ametikohale järgmiselt:
1) sama taseme või kõrgema taseme ametikohale sama politseiasutuse või prefektuuri struktuuriüksuses;
2) kõrgema taseme ametikohale teises politseiasutuses või prefektuuris, kui üleviimine on seotud politseiametniku ametikohal ülendamisega või politseiasutuse või prefektuuri ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul ühe teenistusastme võrra madalamale ametikohale, kui uue ametikoha teenistusaste ei ole madalam üleviidava politseiametniku teenistusastmest.

(2) Politseiametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on politseiametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril õigus viia ühest politseiasutusest teise üle kõiki politseiasutuse juhi poolt ametikohale nimetatud politseiametnikke.

(3) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

(4) Politseiametniku võib üle viia kõrgema taseme ametikohale, kui tal on kõrgema taseme ametikohale vastav haridus ja kutsekvalifikatsiooni tase.

(5) Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.

§ 63. Politseiametniku üleviimine kõrgema taseme ametikohale

(1) Politseiametniku võib tema kirjalikul nõusolekul üle viia või nimetada kõrgema taseme ametikohale käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud korras, kui tal on kõrgema taseme ametikohale vastav haridus ja kutsekvalifikatsiooni tase.

(2) Kõrgema taseme ametikohale ei nimetata politseiametnikku:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

§ 64. Politseiametniku üleviimine madalama taseme ametikohale

Politseiametniku võib üle viia või nimetada madalama taseme ametikohale käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud korras:
1) tema omal soovil;
2) kutsekvalifikatsiooni tasemele mittevastavusel.

§ 65. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametniku ametikohale üleviidud politseiametniku tagatised

(1) Politseiametnikule, kes on nimetatud sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised käesoleva seaduse §-de 70–72, 74–78 ja 99–107 kohaselt kogu tema vastaval ametikohal töötamise ajaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse politseiametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale.

(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk.

§ 66. Politseiametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

(1) Politseiametniku politseiteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.

(2) Politseiametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis vastavat õigust omav isik. Politseiametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse politseiametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise asutusse või organisatsiooni tööle asumist.

(4) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, võib politseiasutus või teine valitsusasutus maksta tema soovil ametipalka ja teenistusastmetasu tema viimase politseiametniku ametikoha järgi.

(5) Politseiametniku töötamine variisikuna ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks.

(6) Teenistusaeg Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohale nimetamist.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Siseministeeriumi või Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 67. Politseiametniku nimetamine kohusetäitjaks

(1) Politseiasutuse juht võib nimetada politseiametniku kõrgema taseme vabale ametikohale kohusetäitjaks kuni kuueks kuuks, kuid mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks tähtajaks.

(2) Kohusetäitjaks nimetamisel ei vabastata politseiametnikku tema ametikohalt.

5. jagu
Teenistusalased piirangud ja koolituskulude hüvitamine

§ 68. Teenistusalased piirangud

Lisaks korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja tegevuspiirangutele ei tohi politseiametnik olla erakonna liige.

§ 69. Koolituskulude hüvitamine

(1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või erialase täiendusõppe;
2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
4) vabastati omal algatusel politseiteenistusest;
5) arvati sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
6) ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse.

(2) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:
1) pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;
2) pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 mainitud erialase täiendusõppe läbimist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui üks aasta;
3) on politseiteenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetusega või vajadusega hooldada püsivalt töövõimetut või puudega perekonnaliiget;
4) on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema politseiteenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse § 66 alusel;
5) ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba politseiametniku ametikoha puudumisega politseiasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis või käesoleva seaduse §-s 66 toodud asutuses ja organisatsioonis.

(3) Koolituskulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

(4) Politseiametnikule, kadetile ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isikule ei laiene rakenduskõrgkooli seaduse § 273.

6. jagu
Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised

§ 70. Politseiametniku palk

(1) Politseiametniku palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.

(2) Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga.

(3) Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav palgamäär. Palgaastmed 1. kuni 17. määratakse käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 ametikohtadele kinnitatud teenistusastmete alusel järgmiselt:

Ametikohale kinnitatud teenistusaste Palgaaste
1) politseikindral 17
2) politseikindralinspektor 16
3) politseikolonel 15–16
4) politseikolonelleitnant 14–15
5) politseimajor 13–14
6) politseikapten 11–12
7) politseileitnant 10–11
8) vanemkomissar 9–10
9) komissar, ülemveebel 8–9
10) ülemkonstaabel, üleminspektor, ülemassistent, vanemveebel 7–8
11) vanemkonstaabel, vaneminspektor, vanemassistent, veebel 5–7
12) konstaabel, inspektor, assistent, vanemmadrus 3–5
13) nooremkonstaabel, nooreminspektor, nooremassistent 1–2

(4) Politseiametnikule makstakse teenistusastmetasu vastavalt politseiametniku teenistusastmele.

(5) Politseiametnikule ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.

(6) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks järgnevaks kalendriaastaks määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse.

(7) Politseiametniku palga määrab politseiasutuse juht, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor käskkirjaga.

(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab siseminister.

§ 71. Politseiametnikule osutatav arstiabi

(1) Politseiametnikule ja kadetile tagatakse teenistusega seotud arstlik läbivaatus, regulaarsed terviseuuringud, vaktsineerimine ja muu teenistusega seotud arstiabi üldarstiabiga võrdsustatud ulatuses eelarvelistest vahenditest.

(2) Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 72. Sõidukulude kompenseerimine

(1) Politseiametnikule hüvitab politseiasutus sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti.

(2) Politseiametnikule sõidukulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 73. Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale

Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele ametikohale samas politseiasutuses või prefektuuris või teises prefektuuris või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 41 alusel.

§ 74. Varalise kahju hüvitamine

(1) Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

(2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 75. Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega

(1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

(2) Kui politseiametnik hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, korraldab riik tema matuse ning kannab riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.

(3) Kui politseiametnik tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist – kuni tema ühe aasta palga ulatuses;
2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise – kuni tema kahe aasta palga ulatuses;
3) töövõime täieliku kaotuse korral – kuni tema seitsme aasta palga ulatuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.

(5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

(6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

(7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

(8) Kui isikule seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel on suurenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

(9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

(10) Politseiametnikule, kes seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, maksab riik ühekordset hüvitist tema ühe kuu palga ulatuses.

(11) Politseiametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.

(12) Kui politseiametnik on saanud viga või haigestunud seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

(13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui politseiametnik on asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses või tema suhtes vägivalla kasutamisel vigastuse saamisel:
1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga või politseiametniku suhtes vägivalla kasutamisega või seoses teenistusega politseis;
2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

(16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.

7. jagu
Politseiametniku töö- ja puhkeaeg

§ 76. Politseiametniku tööaeg

(1) Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Politseiametnikule soodsamad töö- ja puhkeajaga seotud tingimused võib kokku leppida kollektiivlepingus.

(2) Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi, tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.

(3) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

(4) Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.

(5) Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel.

(6) Tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.

(7) Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.

§ 77. Politseiametniku ületunnitöö

(1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd, ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) riigikaitse vajadusel;
3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik kaasati riigi julgeoleku tagamisse. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas, mis ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel.

§ 78. Valveaeg

(1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.

(2) Politseiametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus.

(3) Valveaega ei arvata tööaja hulka.

(4) Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast.

(5) Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.

§ 79. Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tegevuspiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(2) Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.

§ 80. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks.

§ 81. Politseiametniku puhkus

(1) Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

(3) Vähemalt kolmeaastase politseiteenistuse staaži korral antakse politseiametnikule kolmanda ja iga sellele järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva.

(4) Politseiametnikule politseiteenistuse staaži eest antavat puhkust ei pea liitma põhipuhkusega.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud lisapuhkuse andmisel ei anta lisapuhkust avaliku teenistuse seaduse § 45 alusel.

§ 82. Politseiametniku puhkuse katkestamine

(1) Politseiametniku puhkuse võib katkestada ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel.

(2) Puhkuse katkestab politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest arvates.

(3) Puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal teenistusaastal või kokkuleppel juhiga liidetakse järgmise teenistusaasta puhkusega või antakse järgmise teenistusaasta kestel mõnel muul ajal.

8. jagu
Distsiplinaarvõim

§ 83. Distsiplinaarvõim

(1) Distsiplinaarvõim on ametisse nimetamise õigusega juhile seadusega antud pädevus kohaldada oma alluvate suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.

(2) Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu.

(3) Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.

§ 84. Ergutused

(1) Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi:
1) tänukirja andmine;
2) rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4) nimelise relva andmine;
5) autasustamine politsei teenetemärgiga.

(2) Politseiteenistuse teenetemärkide kirjelduse ning teenetemärkide statuudi kehtestab siseminister määrusega.

(3) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes, kes ei ole politseiametnikud.

§ 85. Ergutuse kohaldamise õigus

(1) Politseiametnikule ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

(2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile politseiametnikele ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikutele.

(3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril ja politseiasutuse juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele politseiametnikele ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikutele.

(4) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ergutuste kohaldamise õigus on ainult siseministril.

§ 86. Politseiametniku distsiplinaarsüütegu

Politseiametniku distsiplinaarsüütegu on:
1) seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;
2) teenistuskohustuste täitmisel või väljaspool seda süüliselt toimepandud vääritu tegu, millega diskrediteeritakse politseid;
3) süüline varalise kahju tekitamine ametiasutusele või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine.

§ 87. Politseiametniku distsiplinaarvastutus

(1) Politseiametnik kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.

(2) Politseiametnikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.

(3) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 88. Distsiplinaarkaristused

Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses;
3) ametipalga vähendamine 10–50 protsenti kuni kolmeks kuuks;
4) teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks;
5) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 89. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

(1) Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

(2) Käesoleva seaduse § 88 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud isikul.

(3) Siseministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile politseiametnikele.

§ 90. Distsiplinaarmenetluse eesmärk

(1) Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on esimene dokument, milles süüteo tunnustega tegu kirjeldatakse.

(3) Politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatut.

§ 91. Distsiplinaarmenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui:
1) on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et on toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu;
2) on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida õigus käesoleva seadusega kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on:
1) siseministril;
2) politseiasutuse juhil;
3) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhil.

(3) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Kaitsepolitseiameti politseiametnike suhtes on Kaitsepolitseiameti peadirektoril või tema määratud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjal.

§ 92. Distsiplinaarmenetlus

(1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

(2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus nõuda distsiplinaarsüüteo kohta seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.

(3) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning teenistusaste;
2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus.

(4) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastab distsiplinaarmenetluse läbiviija, see esitatakse viivitamata distsiplinaarmenetluse algatanud juhile ja seda tutvustatakse politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.

9. jagu
Politseiteenistusest vabastamine

§ 93. Politseiteenistusest vabastamise üldine kord

Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 94–97 sätestatud korras.

§ 94. Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu

(1) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

(2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul.

(3) Laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.

(4) Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti politseiasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise korral on politseiametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad on koondatava politseiametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.

§ 95. Määratud tähtajaks ametisse nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

Käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel määratud ajaks ametisse nimetatud ametnik vabastatakse ametikohalt teenistustähtaja möödumise tõttu ning käesoleva seaduse §-s 43 toodud ametniku poolt:
1) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale;
2) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul muule ametikohale;
3) vabastatakse politseiteenistusest.

§ 96. Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega

(1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni;
2) juhina kuni 60-aastaseks saamiseni.

(2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

(3) Politsei- ja Piivalveameti peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.

§ 97. Politseiteenistusest vabastamisel makstav hüvitis

(1) Politseiteenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või politseiametniku koondamise tõttu makstakse politseiametnikule hüvitist vastavalt tema politseiteenistuse staažile järgmiselt:
1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk;
3) viis kuni kümme aastat – viie kuu ametipalk;
4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.

(2) Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu politseiteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse politseiasutuses enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse politseiasutuses politseiametniku ametikohale.

(3) Politseiametnikule, kellel on õigus saada politseiteenistusest vabastamisel hüvitist sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim hüvitise liik.

§ 98. Teenistusest vabastamise vormistamine

(1) Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga.

(2) Käskkiri peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) asutuse nimetus;
2) vabastatava ees- ja perekonnanimi;
3) teenistusaste;
4) ametikoha nimetus, millelt ametnik vabastatakse;
5) teenistusest vabastamise kuupäev;
6) vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
7) politseiametnikule makstava hüvitise suurus, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
8) väljateenitud politseiteenistuse staaž.

(3) Teenistusest vabastamise käskkiri vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule.

(4) Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise käskkirja ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lõikes 2 loetletud andmed.

10. jagu
Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus

§ 99. Pensioni liigid

(1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid on:
1) väljateenitud aastate pension;
2) töövõimetuspension;
3) toitjakaotuspension.

(2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.

(4) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel.

§ 100. Pensioni suuruse arvutamise alus

Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on:
1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaim palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja
2) teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel.

§ 101. Väljateenitud aastate pension

(1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

(2) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

(3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
1) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) distsiplinaarsüüteo eest.

(6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

(7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

(8) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

§ 102. Töövõimetuspension

(1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega või kuriteo tõkestamisega, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

(2) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

(3) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

(4) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

(5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav politseiteenistuse staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.

(6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle senise pensioni maksmist eluaeg.

§ 103. Politseiametniku toitjakaotuspension

(1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Politseiametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

(2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud on:
1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse täiskoormusega õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.

(3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.

(4) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tunnistanud politseiametnikust toitja surnuks.

(5) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumise korral lõpetatakse temale abikaasa surma või surnuks kuulutamise korral määratud toitjakaotuspensioni maksmine uuesti abiellumise kuule järgnevast kuust.

(6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.

§ 104. Pensioni määramine

(1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast, milleks on:
1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päev;
2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse astme määramise või politseiteenistusest vabastamise päev;
3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – politseiametniku surma päev.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud 12 kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.

(3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse esitamise päevast.

§ 105. Pensioni määramise tähtaeg

(1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.

(2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal politseiametnik on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks.

(3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud tingimustele.

§ 106. Pensioni ümberarvutamine

(1) Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber.

(2) Politseiametniku pensioni makstakse muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud pensioni arvutamise aluseks oleva palgamäära, teenistusastmetasu või püsiva töövõimetuse protsendi muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

(3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul oma elukohajärgset pensioniametit teavitama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4) Pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud palgamäära või teenistusastmetasu muutusest teavitab pensioni saava isiku viimase teenistuskoha politseiasutus kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit ilma isikult sellekohast avaldust nõudmata.

§ 107. Pensioni maksmine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

(2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.

(3) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

(4) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

§ 108. Politseiteenistuse staaži arvestamise alused

(1) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.

(2) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse:
1) piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud piirivalveteenistuse seaduse alusel;
2) politseiteenistuse staaž, mis on arvestatud politseiteenistuse seaduse alusel.

(3) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse samuti järgnevalt nimetatud teenistuse või õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal:
1) teenistuse aeg käesoleva seaduse § 66 alusel ametikohal valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis;
2) õppimise aeg sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal;
3) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes.

(4) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.

(5) Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates ja kuudes. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata.

6. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

1. jagu
Üldsätted

§ 109. Politseiametniku vande andmine

Politseiametniku vannet ei anna isikud, kes enne käesoleva seaduse alusel ametisse nimetamist on andnud politseiteenistuses või piirivalveteenistuses olles ametivande.

§ 110. Politseiametnike ametikohtade loomine

(1) Nende politseiametnike ametikohad, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 58–60 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja neile kinnitatud teenistusastmetega, määratakse kindlaks politseiasutuse ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus §-des 58–60 kehtestatu alusel.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed kehtestab siseminister.

§ 111. Politseiteenistuse staaži arvestamine

(1) Teenistuse aeg enne 1992. aasta 1. juulit kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana arvatakse politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui sellelt ametikohalt asuti kuue kuu jooksul teenistusse politseiametniku ametikohale või kui sellele järgnes käesoleva seaduse § 108 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud teenistuse või õppimise aeg ja teenistus politseiametniku ametikohal.

(2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

(3) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

(4) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse teenistusaeg, mis oli korraldatud:
1) politseiteenistuse seaduse §-de 181 ja 52 alusel;
2) piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel.

2. jagu
Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate piirivalveametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse

30.11.2011 13:25
Parandatud täheviga sõnas „piirivalve“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.

§ 112. Piirivalveauastmete vastavusse viimine teenistusastmetega

(1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametniku piirivalveauaste arvatakse teenistusastmeks järgmiselt:

Piirivalveauaste Teenistusaste Laevadel ametikohale nimetatud
politseiametniku teenistusaste
1) piirivalvereamees nooremkonstaabel  
2) piirivalvekapral, vanemmadrus nooremkonstaabel  
3) piirivalvenooremseersant konstaabel vanemmadrus
4) piirivalveseersant konstaabel vanemmadrus
5) piirivalvevanemseersant vanemkonstaabel veebel
6) piirivalvenooremveebel vanemkonstaabel veebel
7) piirivalveveebel vanemkonstaabel veebel
8) piirivalvevanemveebel ülemkonstaabel vanemveebel
9) piirivalvestaabiveebel, ülemveebel ülemkonstaabel ülemveebel
10) piirivalvelipnik komissar  
11) piirivalvenooremleitnant politseileitnant  
12) piirivalveleitnant politseileitnant  
13) piirivalvekapten politseikapten  
14) piirivalvemajor politseimajor  
15) piirivalvekolonelleitnant politseikolonelleitnant  
16) piirivalvekolonel politseikolonel  
17) piirivalvebrigaadikindral politseikindralinspektor  
18) piirivalvekindralmajor politseikindral  

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel piirivalveauastmete vastavusse viimise teenistusastmetega korraldab siseminister.

(3) Kuni 2015. aasta 1. septembrini kasutatakse piirivalveametniku kutsekvalifikatsiooni omavate politseiametnike teenistusastmete eesliitena «piirivalve» ja eesliitega teenistusastmete puhul eesliite «politsei» asemel eesliidet «piirivalve».

§ 113. Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele laienevad käesolevas seaduses politseiametniku haridustasemele ja kvalifikatsioonile esitatavad nõuded alates 2015. aasta 1. septembrist.

(2) Kutsehariduse nõue ei laiene enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele, kellel on keskharidus ning kes omavad ametikohal nõutavat kutsekvalifikatsiooni või omandavad selle 2015. aasta 1. septembriks.

(3) Politseiametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale või selle puudumisel vabastatakse politseiteenistusest.

§ 114. Käesoleva seaduse §-de 100, 101 ja 106 rakendamine piirivalveteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

(1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
3) kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suurus on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast, kui tema pensionistaaži arvutuse aluseks on vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

(4) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveametnikule piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud pensioni puhul on pensioni suuruse arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel kehtinud pensioni arvutamise alussumma ning seda pensioni käesoleva seaduse § 106 alusel ümber ei arvutata.

(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveametnikule piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.

(7) Käesolevas seaduses sätestatud alustel pensioni määramisel võrdsustatakse:
1) piirivalveteenistuse seaduse alusel kehtestatud ametikoha auastmele vastav palgaaste käesoleva seaduse §-s 58, 59 või 60 ametikohale kinnitatud teenistusastmele kehtestatud palgaastmega ametikohale kinnitatud teenistusastme alusel vastavalt käesoleva seaduse §-le 112 ja
2) piirivalveauaste teenistusastmega käesoleva seaduse § 112 alusel.

(8) Käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud pensioni arvutamise ametipalk arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras võrdsustatud palgaastme ja teenistusastme alusel vastavalt käesoleva seaduse § 70 lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

(9) Kui käesolevas seaduses nimetatud ametikohale, millega pensioni arvutamisel aluseks olnud ametikoht võrdsustati, on määratud kaks või enam palgaastet, võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks palgaastmete kehtestatud palgamäärade aritmeetiline keskmine.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigus väljateenitud aastate pensionile laieneb nendele isikutele, kelle teenistus on käesoleva seaduse jõustumisel korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel.

§ 115. Teenistusastme vanuse arvestamine

Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametnikul arvestatakse teenistusastme vanust alates viimase sõjaväelise auastme või piirivalveauastme andmise käskkirja kuupäevast.

3. jagu
Politseiteenistuse seaduse alusel teenivate politseiametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse

30.11.2011 13:25
Parandatud täheviga sõnas „piirivalve“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.

§ 116. Politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimine teenistusastmetega

(1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

Politseiteenistuse seaduses sätestatud politseiametniku ametinimetus

Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusaste
1) nooremkonstaabel nooremkonstaabel
2) konstaabel konstaabel
3) politseiinspektor inspektor
4) vanemkonstaabel vanemkonstaabel
5) politseivaneminspektor vaneminspektor
6) juhtivkonstaabel ülemkonstaabel
7) politseijuhtivinspektor üleminspektor
8) komissar komissar, vanemkomissar, politseileitnant
9) vanemkomissar vanemkomissar, politseileitnant, politseikapten
10) ülemkomissar politseileitnant, politseikapten, politseimajor
11) politseinõunik politseikapten, politseimajor
12) politseidirektor politseimajor, politseikolonelleitnant
13) politseiprefekt, keskkriminaalpolitsei direktor, julgestuspolitsei direktor, politseipeadirektori asetäitja, Politseikolledži direktor politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel
14) politseipeadirektor politseikolonel

10.04.2012 15:25
Veaparandus - Parandatud ametinimetuste numeratsioon. Alus: “Riigi Teataja seadus“ § 10 lg 2.

(2) Käesoleva seaduse alusel Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse Kaitsepolitseiameti politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

Politseiteenistuse seaduses sätestatud
Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametinimetus

Käesolevas seaduses sätestatud
Kaitsepolitsei politseiametniku teenistusaste
1) nooremassistent nooremassistent
2) assistent assistent
3) vanemassistent vanemassistent
4) juhtivassistent ülemassistent
5) komissar komissar, vanemkomissar, politseileitnant
6) politseinõunik politseileitnant, politseikapten
7) ülemkomissar politseileitnant, politseikapten
8) politseiasedirektor politseileitnant, politseikapten, politseimajor
9) politseidirektor politseimajor, politseikolonelleitnant, politseikolonel
10) kaitsepolitsei peadirektori asetäitja politseikolonelleitnant, politseikolonel
11) kaitsepolitsei peadirektor politseikolonel

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 117. Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

(1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna;
3) kes vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ja
4) kes on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kellel on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

(4) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

(5) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud pensioni puhul on pensioni arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel kehtinud politseiametniku ametikohale vastav ametipalk ning seda pensioni käesoleva seaduse § 106 alusel ümber ei arvutata.

(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.

(7) Käesolevas seaduses sätestatud alustel pensioni määramisel võrdsustatakse:
1) politseiteenistuse seaduse alusel politseiametnikule määratud ametikohale vastav palgaaste käesoleva seaduse §-s 58, 59 või 60 ametikohale kinnitatud teenistusastmele vastava palgaastmega Vabariigi Valitsuse määruse või tema volitusel siseministri määruse alusel ja
2) politseiteenistuse seaduse alusel politseiametnikule määratud ametikoha ametinimetus teenistusastmega käesoleva seaduse § 116 või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määruse alusel.

(8) Käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud pensioni arvutamise ametipalk arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras võrdsustatud palgaastme ja teenistusastme alusel vastavalt käesoleva seaduse § 70 lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

(9) Varem kehtinud, kuid käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetamata politseiametnike ametinimetused, mille andmise tingimusi ja korda ei ole sätestatud käesoleva seaduse § 116 lõikes 3 nimetatud määrusega, võrdsustatakse käesoleva seaduse §-des 49 ja 50 toodud teenistusastmetega Vabariigi Valitsuse määruse või tema volitusel siseministri määruse alusel.

(10) Kui käesolevas seaduses nimetatud ametikohale, millega pensioni arvutamisel aluseks olnud ametikoht võrdsustati, on määratud kaks või enam palgaastet, võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks palgaastmetele kehtestatud palgamäärade aritmeetiline keskmine.

(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud töövõimetuspensioni maksmist jätkatakse endises suuruses kuni määratud tähtajani või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avalduse esitamiseni.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigus väljateenitud aastate pensionile laieneb nendele isikutele, kelle teenistus on käesoleva seaduse jõustumisel korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 181 ja 52 alusel.

(14) Käesoleva seaduse § 107 lõike 3 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata nende kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olevate isikute suhtes, kes on politseiteenistuse seaduse alusel omandanud õiguse politseiametniku pensionile.

§ 118. Teenistusastme vanuse arvestamine

Politseiametnike ametikohtade vastavusse viimisel teenistusastmetega käesoleva seaduse § 116 alusel arvestatakse politseiametniku teenistusastme vanust alates tema viimasele ametikohale vastava ametiastmega ametikohale nimetamise varaseimast kuupäevast.

4. jagu
Üleminekusätted. Muudatused teistes seadustes. Seaduse jõustumine

§ 119. Üleminekusätted käesoleva seaduse § 5 lõike 1 rakendamisel

(1) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, olles politseiasutuseks käesoleva seaduse tähenduses.

(2) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politsei juhtimine ja arendamine ning politseile pandud üleriigiliste ülesannete täitmine põhimääruses sätestatud ulatuses.

(3) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril täidab prefektuur oma tööpiirkonnas neid politseile pandud ülesandeid, mis ei kuulu Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse.

(4) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kehtestab prefektuurides olevate ametikohtade üldarvu Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kogub käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 nimetatud andmeid isiku elukoha järgne politseiasutus.

(6) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril nimetab prefektuuri büroo juhi ja prefektuuri jaoskonna juhi ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Prefektuuri teised juhid ja spetsialistid nimetab ametisse prefekt.

§ 120. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35; 2009, 15, 93) § 137 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 137. Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine

Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.»

§ 121. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse rakenduskord sätestatakse rakendamise seaduses.

(3) Käesoleva seaduse § 120 jõustub 2009. aasta 1. juulil.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõige 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json