Teksti suurus:

Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.06.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 27, 164

Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 06.05.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. mai 2009. a otsusega nr 472

§ 1. Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684; 2008, 59, 330) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna «notariameti» sõnaga «notariametit»;

2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Notari õiguslik seisund

(1) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande.

(2) Notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks.

(3) Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik.

(4) Notar peab ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne.

(5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.»;

3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ametiteenuste suhtes niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti.»;

4) paragrahvi 3 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna «küsimustes» sõnaga «valdkondades»;

6) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Notariks ei või nimetada:
1) kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut;
2) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari asendamise õiguse kaotanud isikut;
3) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati.»;

7) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Enne ametisse asumist esitab notar Justiitsministeeriumile ametikindlustusdokumendi.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Allkirja ja pitseri näidis

Enne ametisse asumist, samuti nime muutumise või pitsati vahetamise korral esitab notar Notarite Kojale allkirjanäidise ning pitseri näidise.»;

9) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad «tsiviilõigusalane õigusnõustamine väljaspool tõestamismenetlust» sõnaga «loometöö»;

10) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Notari raamatupidamine ja maksustamine

(1) Notar on raamatupidamis- ja käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine.

(2) Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana.»;

11) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Notar võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või notar kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada.»;

12) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ametitoimingute käigus notari ning notari asendaja poolt koostatud ja seaduse kohaselt säilitatavad dokumendid, sealhulgas ametitoimingu alusdokumendid ning ametitegevuse raamatud, kuuluvad riigile.»;

13) paragrahvi 16 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Notarid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid salvestab notar ka digitaalsesse notariaalarhiivi notarite elektroonilises infosüsteemis.»;

14) paragrahvi 16 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigile kuuluvad dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele riigi arhiivile.»;

15) paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Riigile kuuluvate notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab justiitsminister. Notari ametiteenuste osutamise käigus koostatud muude notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab Notarite Koda.»;

16) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

« 4) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul;
5) kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist;
6) kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil.»;

17) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine ja ametisoleku peatamine

(1) Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama Notarite Kojale.

(2) Notarite Koja nõusolekul võib notaribüroo olla suletud notari ja tema töötajate üheaegseks puhkuseks kuni 28 päeva aastas. Notarite Koda annab nõusoleku tingimusel, et notariteenuse kättesaadavus selles tööpiirkonnas oluliselt ei halvene.

(3) Justiitsminister võib peatada notari ametisoleku kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel:
1) notari taotlusel ning kooskõlastatult Notarite Kojaga notari erialase enesetäiendamise korral, notari asumise korral Notarite Koja või muu notarite ühenduse teenistusse või muul mõjuval põhjusel;
2) käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni;
3) notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni;
4) notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni, notari õigeksmõistmiseni või justiitsministri poolt ametisoleku peatamise lõpetamise otsustamiseni.

(4) Notaril, kelle ametisolek on peatatud, on keelatud teha ametitoiminguid ning osutada ametiteenuseid.

(5) Ametisolek peatatakse maksimaalselt viieks aastaks. Mõjuval põhjusel võib peatamist pikendada veel viie aasta võrra.

(6) Justiitsminister peatab notari taotlusel tema ametisoleku kuni üheks aastaks koos ametikoha säilitamisega juhul, kui notar esitab põhistatud taotluse mõjuvate asjaolude esinemise kohta ning ametikoha säilitamine on õiguskäibe huvisid arvestades võimalik.

(7) Notari taotlusel ametisoleku peatamise korral kauemaks kui üheks aastaks notari ametikohta ei säilitata ning dokumentide üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16. Peatamise lõppemisel ei pea notar sooritama uut notarieksamit, küll aga kandideerima notari ametikoha täitmise konkursil käesoleva seaduse §-des 7, 8 ja 10 sätestatud korras.

(8) Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, raseduse ja sünnituse ning lapsehoolduspuhkuse korral, kui ametisolekut ei peatata, on nõutav justiitsministri luba.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetatud juhul on notar kohustatud tagama pooleliolevate ametitoimingute nõuetekohase lõpetamise ning võimaluse tutvuda tema poolt säilitatavate dokumentidega ning saada nende ärakirju.»;

19) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Justiitsminister nimetab Notarite Koja ettepanekul notarile asendaja käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata.

(2) Notari taotlusel ning kooskõlastatult Notarite Kojaga võib justiitsminister nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks. Notari asendajal on lisaks notari asendamisele õigus samaaegselt notariga teha tõestamisseaduse §-s 38 nimetatud kinnitamistoiminguid.

(3) Notari või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud notari asendaja haigestumise korral ning viiepäevase kuni ühekuulise ametikohustuste täitmisest eemalviibimise korral nimetab Notarite Koda notarile asendaja juhul, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

(4) Justiitsminister võib Notarite Koja ettepanekul nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata.

(5) Notari asendamise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid.»;

21) paragrahvi 21 lõikes 2 ja § 24 lõikes 1 asendatakse sõna «Eesti» sõnadega «Euroopa Liidu liikmesriigi»;

22) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

« (22) Notari asendajaks ei või olla endine notar, kes on notari ametist tagandatud, ega isik, kes on notari kandidaaditeenistusest vabastatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud alusel. Notari asendajaks ei või olla ka notarikandidaat, kelle kandidaaditeenistus on peatunud ning kes on asunud tööle mujale kui Notarite Kotta või notaribüroosse või õppe- ja teadustööle.»;

23) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1–3 kohaselt kandidaaditeenistuse väljaõppe kestel notari asendajaks nimetatud notarikandidaat ei saa asendamise eest täiendavat tasu.»;

24) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Pärast notarieksami sooritamist kandidaaditeenistus peatub kuni kümneks aastaks.»;

25) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on kohustus kandideerida notari ametikoha konkursil. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut.

(5) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari ametiga.»;

26) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal kuutasu Notarite Kojalt. Notarikandidaadi kuutasu suuruse kehtestab Notarite Koja üldkoosolek.»;

27) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) notarikandidaadi ja Notarite Koja kokkuleppel;»;

28) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) kümne aasta möödumisel kandidaaditeenistuse peatumisest;»;

29) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kandidaaditeenistuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel lõpetada ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.»;

30) seaduse 5. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5. peatükk
NOTARI AMETITEGEVUS

§ 29. Notari ametitoimingud

(1) Notar teeb ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras.

(2) Ametitoimingu eest saab notar seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised.

(3) Notari ametitoimingud on:
1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud;
2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel;
3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel;
4) tunnistuse (apostille’) väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel;
5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel;
6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras;
7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel;
8) nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23) artikli 57 lõike 4 teise lause ja lisa VI alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine.

§ 30. Ametitoiminguga kaasnev õigusabi ja esindamine

(1) Abielu sõlmimise või lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele vastavalt abiellumise või lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas ülalpidamiskohustusi perekonnas.

(2) Kui osalejad ei ole määranud teisiti või kui seadus ei sätesta teisiti, esindab notar osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja haldusasutuses, sealhulgas:
1) koostab ja esitab osalejate nimel tõestatud tehingu registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse;
2) koostab ja esitab osalejate nimel määruskaebusi ja vaideid registripidaja tegevuse vaidlustamiseks, kui tõestatud tehing kuulub registrisse kandmisele.

(3) Ametitoimingus osalejate nimel tehtud avaldus, määruskaebus ja vaie, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend või digitaalse dokumendi puhul notari digitaalallkiri, kehtivad kui notariaalselt kinnitatud avaldus, määruskaebus ja vaie. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja.

(4) Osalejate soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametikohustuse ulatuse kehtestab justiitsminister määrusega.

(6) Kui seadus ei sätesta teisiti, peavad kohtu- ja haldusasutused esitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalikke dokumente või nende ärakirju.

§ 31. Ametitoiminguga kaasnev registrite kontrollimine

(1) Ametitoimingu õigsuse tagamiseks kontrollib notar toiminguga seotud andmeid asjakohastest registritest. Justiitsminister võib kehtestada registrite kasutamise täpse korra.

(2) Notar võib notariaaldokumendina või selle osana väljastada registriseisu tõendi või kinnitatud väljatrüki, millel on samasugune tõenduslik tähendus nagu registripidaja väljaantud tõendil või väljatrükil.

§ 32. Notari ametiteenused

(1) Notar avaldab käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud veebilehel andmed selle kohta, milliseid ametiteenuseid ta osutab.

(2) Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Ametiteenused on:
1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
3) lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
4) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
5) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
6) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
7) väljaspool käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ametikohustusi avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel;
8) raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
9) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine.

§ 33. Nõustamine ametiteenusena

(1) Nõustamine ametiteenusena võib hõlmata ka dokumendi koostamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist notari kaudu, samuti isiku esindamist haldusmenetluses ning kohtus registriasja menetluses.

(2) Esindamine kohtus registriasja menetluses on ametiteenus vaid ulatuses, milles see ei ole seotud notari tõestatud tehinguga.

§ 34. Lepitamine ja vahekohtunikuna tegutsemine

(1) Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu.

(2) Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu.

§ 35. Hoiustamine

(1) Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha.

(2) Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel.

(3) Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus.

(4) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

(5) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.

(6) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi.

§ 36. Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise koht

(1) Isik võib notari ametitoimingut või ametiteenust taotleda ükskõik milliselt notarilt, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2) Notar teeb ametitoimingud oma büroos.

(3) Isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel ametitoimingu oma tööpiirkonnas väljaspool bürood.

(4) Notar võib avaldajate soovil abielu sõlmimise kinnitada väljaspool oma bürood ja tööpiirkonda.

(5) Ametiteenuseid osutab notar oma tööpiirkonnas. Käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 3–5 nimetatud ametiteenuseid võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonda.

(6) Väljaspool Eestit on notari ametitegevus keelatud ning seda keeldu rikkudes tehtud ametitoimingud ning ametiteenuse osutamisena tehtud tõestamistoimingud on tühised.

§ 37. Notari ametitoimingu tegemise eeldused

(1) Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed.

(2) Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada tõestamisseaduse teise peatüki alusel, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist.

§ 38. Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise edasilükkamine ja peatamine

(1) Ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi:
1) täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni;
2) ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni;
3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks.

(2) Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine peatatakse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel kuni keelu äralangemiseni.

§ 39. Muud ametitegevuse piirangud

(1) Ametitoimingutele, ametiteenuse osutamisena tehtavatele tõestamistoimingutele ning vahekohtuniku teenuse osutamisele kohaldatakse tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid ja tühisuse aluseid. Muu hulgas on notaril keelatud:
1) osaleda vahekohtunikuna vaidluse lahendamises, kui vaidlus on tekkinud seoses tema või temaga ühist bürood pidava notari poolt tõestatud tehinguga;
2) kinnitada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tunnistusega oma allkirja või pitseri ehtsust ja enda pädevust;
3) tunnistada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 5 kohaselt täidetavaks enda vahendusel sõlmitud kokkuleppeid.

(2) Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar.

(3) Kui ametitegevuse piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari justiitsminister.

§ 40. Notari ametitegevuse registreerimine ja aruandlus

(1) Kõik notari ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus.

(2) Notari ametitegevuse raamatute liigid, vormi ja pidamise korra kehtestab justiitsminister.

(3) Vajaduse korral antakse sellele isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti või kellele teenus osutati, tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust.

(4) Notar esitab justiitsministrile iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande. Justiitsminister määrab kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi.

§ 41. Ametitoimingu tegemisest ja ametiteenuse osutamisest keeldumine

(1) Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel.

(2) Ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama.

(3) Kui notar nõustus ametiteenust osutama, võib ta edasisest osutamisest keelduda üksnes siis, kui ilmneb tõestamisseaduse §-s 4 loetletud asjaolu või muu mõjuv põhjus.

(4) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates.

(5) Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses.

(6) Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5.

§ 42. Notari ametitoimingute tegemine ja ametiteenuste osutamine välismaalastele

Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindaja kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist ning ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud.»;

31) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) teostada järelevalvet notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle;»;

32) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

« 41) korraldada Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevust;»;

33) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) koostab soovituslikud lepitus- ning vahekohtukokkuleppe näidistekstid ja menetlusreeglid Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu vahenduseta läbiviidava lepitus- ja vahekohtumenetluse reguleerimiseks niivõrd, kuivõrd seadus ei sätesta kohustuslikke menetlusnorme;»;

34) paragrahvi 44 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud dokumentide säilitamise tähtaegade ja säilitamise ning üleandmise korra kohta.»;

35) paragrahvi 46 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Notarite Koja veebilehel avaldatakse teave, milline notar milliseid käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud ametiteenuseid pakub.»;

36) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Notarite Koja aukohus arutab notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiitsministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi või notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju.»;

37) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Aukohtul on õigus teha süüdlasele märkus või teha Justiitsministeeriumile ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks või notari ametist vabastamiseks. Vahekohtuna on aukohtul õigus kohustada eksinud poolt vabandama. Aukohtu seisukohad arutlusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ning Justiitsministeeriumile.»;

38) seadust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

« § 521. Notarite Koja lepitus- ja vahekohus

(1) Notarite Koja lepitus- ja vahekohus on alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ.

(2) Notarite Koda kehtestab lepitus- ja vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse lepitus- ja vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu.

(3) Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse suhtes ei kohaldata lepitusseaduse 6. peatükki.»;

39) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ja avalduse tõestamisel;»;

40) paragrahv 571 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 571. Paragrahvi 29 lõike 3 punkti 6 rakendamine

Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 6 kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.»;

41) seadust täiendatakse §-dega 572 ja 573 järgmises sõnastuses:

« § 572. Kindlustuslepingute kehtivus

Enne käesoleva seaduse ametiteenuste regulatsiooniga täiendamist käesoleva seaduse § 15 kohaselt sõlmitud ametikindlustuslepingud kehtivad edasi käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 5–9 nimetatud ametiteenuste suhtes.

§ 573. Kandidaaditeenistuse peatumine

Enne käesoleva seaduse kandidaaditeenistuse peatumise regulatsiooniga täiendamist kandidaaditeenistusse võetud, notari eksami sooritanud notarikandidaatide suhtes saab kandidaaditeenistuse peatumist rakendada vaid juhul, kui kandidaadile makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse §-s 131 sätestatud ulatuses.»

§ 2. Notari distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1995, 75, 1322; 2008, 59, 330) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad «omakasu ajendil»;

2) paragrahvi 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Notari suhtes ei saa algatada distsiplinaarmenetlust seoses tema tegutsemisega vahekohtunikuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.»;

3) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjaga moodustatakse distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon (edaspidi komisjon).»;

4) paragrahvi 6 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Komisjonis osalemiseks valib kohtunike täiskogu viieks aastaks viis kohtunikku ringkonna- või riigikohtunike hulgast ning Notarite Koja koosolek viieks aastaks viis notarit. Komisjonis ei või osaleda kohtunik ega notar, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus.»;

6) paragrahvi 6 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

« § 61. Distsiplinaarasja menetlus

(1) Komisjon arutab distsiplinaarasja kirjalikus menetluses. Istung peetakse juhul, kui seda taotleb notar või kui seda peab vajalikuks komisjon.

(2) Komisjon võib täiendavate selgituste saamiseks istungile kutsuda notari, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatatud on. Kutse komisjoni istungile saadetakse notarile vähemalt 15 päeva enne istungit. Kui notar mõjuva põhjuseta jätab komisjoni istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

(3) Komisjon on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Komisjoni nõudel on notar kohustatud esitama tema käsutuses olevad tõendid.

(4) Komisjon võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Kohus lahendab komisjoni taotluse kirjalikus menetluses määrusega.

(5) Komisjoni istung protokollitakse, kui istungile on selgitusi andma kutsutud notar või kolmas isik.

(6) Notaril on õigus tutvuda asja materjalidega, esitada kuni komisjoni poolt käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemiseni komisjonile täiendavaid seletusi, taotlusi ja tõendeid, samuti esitada küsimusi istungile kutsutud isikutele.

(7) Notaril on õigus esitada komisjonile põhistatud taandus komisjoni liikme vastu 15 päeva jooksul arvates ajast, kui notar sai või pidi saama teada asjaoludest, mis tekitavad kahtlust komisjoni liikme erapooletuses. Taanduse lahendab komisjon 15 päeva jooksul kirjaliku otsusega. Taandatav liige otsustamises ei osale. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et taandatav liige on taandatud.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses:

« § 62. Komisjoni ettepanek

(1) Komisjon teeb kuue kuu jooksul arvates distsiplinaarasja algatamisest Justiitsministeeriumile põhjendatud ettepaneku distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning määratava distsiplinaarkaristuse kohta, distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning materjalide Notarite Kojale meetmete võtmiseks suunamise kohta või distsiplinaarsüüteo puudumise kohta.

(2) Mõjuval põhjusel võib komisjon pikendada distsiplinaarasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra.

(3) Distsiplinaarasja menetlemise tähtaja hulka ei arvestata aega, kui distsiplinaarasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad notarist, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui asja arutamisest võtab osa kogu komisjoni koosseis. Komisjoni otsus ettepaneku kohta võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see kirjalikult komisjoni seisukohale.»;

9) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Justiitsminister lähtub käskkirja andmisel komisjoni ettepanekust, välja arvatud juhul, kui komisjon ei esita seisukohta tähtaegselt. Justiitsminister ei ole seotud komisjoni tehtud karistuse määramata jätmise ettepanekuga.»;

10) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Materjalide suunamine Notarite Kojale

Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamisel võib justiitsminister jätta distsiplinaarkaristuse määramata ning suunata selle asemel asja materjalid Notarite Kojale meetmete võtmiseks, kui tegemist on distsiplinaarsüüteoga, mille sisuks on eksimus, mille puhul ei ole välja kujunenud ühtset õiguspraktikat või mis on levinud paljude notarite tegevuses. Distsiplinaarkaristuse määramata jätmisel võtab justiitsminister arvesse distsiplinaarsüüteo toime pannud notari süü vormi.»;

11) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 11. Distsiplinaarsüüteo aegumine

(1) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud.

(2) Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest.

(3) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(4) Vaatamata distsiplinaarsüüteo aegumisele on komisjonil õigus distsiplinaarasja menetleda ja teha justiitsministrile ettepanek ning justiitsministril õigus anda käskkiri distsiplinaarsüüteo tuvastamise või puudumise kohta.»;

12) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna «iga» sõnaga «ühe»;

13) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 151. Vaidlustamine

(1) Notar võib käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirja peale esitada kaebuse notari büroo asukoha järgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks ühe kuu jooksul käskkirja saamisest arvates.

(2) Notar ei või tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuses komisjoni koosseisu ebaseaduslikkusele või komisjoniliikme erapoolikusele, kui ta ei esitanud taandust käesoleva seaduse § 61 lõikes 7 sätestatud korras.»;

14) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Notari asendaja vastutus

(1) Notariaadiseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud isikud vastutavad asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2–18 sätestatud alusel ja korras.

(2) Notariaadiseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud isikute suhtes käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kaotab isik õiguse olla notari asendaja.»;

15) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 21 punktis 1 nimetatud süütegusid menetleb Notarite Koja aukohus ning punktis 2 nimetatud süütegusid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud komisjon.

(2) Notarite Koja aukohus menetleb notarikandidaadi distsiplinaarsüütegu avaliku teenistuja distsiplinaarmenetluse korra kohaselt, arvestades notariaadiseaduses sätestatud erisusi.

(3) Distsiplinaarasja võib algatada, menetleda ja karistuse määrata ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.

(4) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koja ettepanekul justiitsminister, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.»

§ 3. Notari tasu seaduses (RT I 1996, 23, 456; 2008, 56, 313) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid ja ametiteenuseid.»;

2) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 100 000 krooni, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 20 000 krooni ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 60 000 krooni.»;

4) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv «1000» arvuga «4000»;

5) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse arv «2000» arvuga «10 000»;

6) paragrahvis 13 asendatakse arv «1000» arvuga «4000»;

7) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõna «otsuste» sõnadega «otsuse kohta koostatud protokolli»;

8) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse arv «5000» arvuga «100 000»;

9) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Asjaõiguslepingu tõestamine

Kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 300 krooni. Kui asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.»;

12) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahv 282 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahv 284 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) omandiõiguse tunnistuse väljaandmise eest;»;

16) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni, samuti mitte vähem kui 1000 krooni toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 5000 krooni;»;

17) paragrahvi 29 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 100 krooni;»;

19) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 50 krooni;
2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 400 krooni;
3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 770 krooni;
4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 250 krooni;
5) isiku elusoleku kinnitamine – 225 krooni;
6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 250 krooni;
7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 180 krooni;
8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 225 krooni;
9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 285 krooni;
10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 200 krooni ühe korteriomandi eseme kohta;
11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 660 krooni;
12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 200 krooni;
13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 500 kuni 2500 krooni;
14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 50 krooni lehekülg;
15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 200 krooni;
16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 350 krooni;
17) tunnistuse väljastamine Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 100 krooni;
18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 390 krooni;
19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 500 kuni 1200 krooni;
20) mereprotesti tõestamine – 1230 krooni;
21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 660 krooni;
22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 1210 krooni;
23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 1080 krooni;
24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 10 krooni iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 2000 krooni;
25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 400 krooni;
26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 200 krooni;
27) testamendi tõestamine – 510 krooni;
28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 510 krooni;
29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 650 krooni;
30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 1020 krooni;
31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 100 krooni;
32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 1000 krooni;
33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 1600 krooni;
34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 400 krooni;
35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 200 krooni;
36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 200 krooni;
37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 200 krooni;
38) sundosa saaja tunnistuse väljastamine, kui sellel ei märgita sundosa summat – 200 krooni.»;

21) seaduse 4. osa täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

« § 331. Tasu notari ametiteenuste eest

Tasu notariaadiseaduse §-s 32 sätestatud ametiteenuste eest on kokkuleppeline, välja arvatud juhul, kui lepitusteenust osutatakse Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu.»;

22) seaduse 4. osa täiendatakse §-ga 332 järgmises sõnastuses:

« § 332. Tasu abielu sõlmimise ning abielu lahutamise eest

(1) Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 1000 krooni. Tasu hõlmab vastavalt ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.

(2) Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks või lahutamiseks ning notar on avaldajaid nõustanud notariaadiseaduse § 30 lõikes 1 sätestatud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist või lahutamist ei järgne, on notari tasu 700 krooni.

(3) Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool bürood või tööpiirkonda on kokkuleppeline.»;

23) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui pärimismenetluses pärija notari poole pöördunud ei ole, hüvitab notarile pärimismenetluse kulud pärimismenetluse läbiviimist taotlenud isik.»;

24) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel.»;

25) paragrahvi 402 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1–12 ning § 31 punktides 1, 2, 9, 12, 16, 27–33 ja 38 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut.»

§ 4. Haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2009, 1, 3) § 241 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 2008, 59, 330) § 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnistusosakonnale esitatakse riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem, kui see on vajalik kande mõistmiseks.

(2) Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu plaani koopia või skeem on notariaalakti osa.»

§ 6. Konsulaarseaduse (RT I 2003, 78, 527; 2008, 59, 330) § 25 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Erikutsega konsulaarametnik on pädev tegema notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punktides 1 ja 3 ning § 32 lõike 3 punktis 6 nimetatud toiminguid.

(3) Erikutseta konsulaarametnik on pädev kinnitama allkirja, ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toiminguid tehakse tõestamisseaduse kohaselt, arvestades järgmisi erisusi:
1) tõestamisseaduse § 2 lõiget 2 ei kohaldata;
2) registriseisu tõendeid väljastatakse ja väljatrüki õigsust kinnitatakse vaid juhul, kui konsulaarametnikul on arvutivõrgu kaudu registrile juurdepääs;
3) viimse tahte avalduse tõestab konsulaarametnik siis, kui pärandaja on Eesti kodanik;
4) notariaadiseaduse § 32 lõike 3 punktis 6 nimetatud toiming tehakse siis, kui vannutatav on Eesti kodanik.»

§ 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 2008, 3, 21; 27, 177) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesolevat seadust kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta finants- või kinnisvaratehingus tegutseb oma kliendi nimel ja arvel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust nimetatud isiku suhtes, kui ta juhendab tehingu kavandamist või elluviimist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:
1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu ostu või müügiga;
2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
3) panga- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;
5) usaldusfondi, äriühingu või muu sellise üksuse asutamise, tegevuse või juhtimisega.»;

2) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isik pöörab majandus-, kutse- või ametitegevuses kõrgendatud tähelepanu tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele, millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki.»;

3) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohustatud isik kohaldab kõiki käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid, kuid võib hoolsusmeetmete kohaldamiseks valida sobiva ulatuse, lähtudes ärisuhte või tehingu iseloomust või tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi isiku riskiastmest.»;

4) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isik võib käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldada rahapesu või terrorismi rahastamise väikese riski korral käesoleva seaduse §-st 18 tulenevate tingimuste täitmisel lihtsustatud korras ning määrata meetmete sobiva ulatuse, lähtudes ärisuhte iseloomust või tehingu ja tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi riskiastmest.»;

5) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohustatud isik peab koguma piisava hulga teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas majandus- või kutsetegevuses tehtav tehing ja tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient vastab käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1–4 nimetatud tingimustele.»;

6) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isik võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras, kui majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on:»;

7) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi isikusamasus on tuvastatud ja esitatud teave kontrollitud isikuga või kliendiga samas kohas viibimata;»;

8) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud isik.»;

9) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isik kohaldab teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ja kolmanda riigi riikliku taustaga isikuga, tema perekonnaliikmega ja lähedase kaastöötajaga ärisuhte loomisel ning tehingu ja ametitoimingu tegemisel ja nimetatud isikutele ametiteenuse osutamisel käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud tugevdatud hoolsusmeetmeid.»;

10) paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kohustatud isiku nõudmisel esitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja annab asjakohast teavet.»;

11) paragrahvi 23 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kohustatud isiku nõudmisel kinnitab majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud teabe ja dokumentide õigsust oma allkirjaga.»;

12) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 2 nimetatud tehingut, kui tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või kui esitatud dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.»;

13) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohustatud isikul on õigus keelduda tehingu tegemisest, kui tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud asjaolude tuvastamiseks nõutavaid dokumente ja asjakohast teavet või tehingu objektiks oleva vara legaalset päritolu tõendavaid andmeid ja dokumente või kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal tekib kohustatud isikul kahtlus, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.»;

14) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama rahapesu andmebüroole.»;

15) paragrahvi 32 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kohustatud isikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehingu või ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine edasi lükata. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, selle tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija tabamist, tehakse tehing või ametitoiming või osutatakse ametiteenus ning pärast seda edastatakse teade rahapesu andmebüroole.»

§ 8. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2009, 18, 107) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 296 tunnistatakse kehtetuks;

2) 17. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Tõestamisseaduses (RT I 2001, 93, 564; 2007, 67, 413) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notar märgib, millisel viisil ta osaleja isiku tuvastas.»;

2) paragrahvi 18 lõikest 4 jäetakse välja teine lause ning paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Notar ei pea selgitama välismaa õiguse sisu ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi.»;

3) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 36. Juriidilise isiku organi otsuse protokolli tõestamine

(1) Juriidilise isiku organi otsuse kohta koostatava protokolli tõestamiseks kontrollib notar organi koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet. Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, kontrollib notar hääletamise korraldaja (juhatuse liikmete, nõukogu esimehe) isikusamasust ning teovõimet käesoleva seaduse §-de 10 ja 11 kohaselt.

(2) Notar kajastab kontrollimise tulemused, koosoleku päevakorra, vastuvõetud otsuse sisu, hääletamistulemused ning otsuse suhtes eriarvamusele jäämise käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud tähelepanekute aruandes.

(3) Osalejate nimekirja õigsuse eest vastutab koosoleku juhataja ning hääletusprotokolli õigsuse eest hääletamise korraldaja. Kumbki kirjutab vastava dokumendi õigsuse kinnituseks sellele notari juuresolekul alla. Osalejate nimekiri või hääletusprotokoll lisatakse notariaalaktile.

(4) Kahtlused koosoleku otsusevõime, otsuste seaduslikkuse, osalejate nimekirja või hääletusprotokolli asjaomase organi koosseisule vastavuse kohta ning esindajate volituste osas märgib notar protokolli kohta koostatavasse notariaalakti.»;

4) paragrahvi 37 senine tekst loetakse esimeseks lõikeks ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Vannutamisel ja vande all antava kirjaliku tunnistuse tõestamisel hoiatab notar osalejat karistusseadustikus tahtlikult valeandmete esitamise eest ettenähtud süütegude eest ning lisab asjakohase hoiatuse notariaalakti.»;

5) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 46. Notariaaldokumendi originaal

(1) Notariaalakt, välja arvatud volikiri, koostatakse ühes originaaleksemplaris, mis jääb notari kätte hoiule. Notariaalakti originaali väljastab notar avalduse alusel ja teiste ärakirja nõudma õigustatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolekul isikule, kui originaali on vaja välisriigis kasutamiseks.

(2) Volikiri koostatakse kahes originaaleksemplaris, millest üks jääb notari kätte hoiule ning teine väljastatakse volitajale.

(3) Originaali väljastamisel varustab notar notariaalakti originaali pitseriga; originaali asemele jätab notar ärakirja ning märgib sellele, kellele ja miks originaal väljastati. Ärakiri asendab edaspidi originaali.

(4) Notariaalmärkega dokument väljastatakse, kui ei nõuta selle notari juures säilitamist.»;

6) paragrahvi 47 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 49 asendatakse sõna «algärakiri» sõnaga «ärakiri» vastavas käändes;

7) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 48. Ärakirja õiguslik tähendus

Notariaalaktide, välja arvatud volikirjade puhul asendab notariaalakti ärakirja valdamine õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist.»;

8) paragrahv 50 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 52 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 52. Õigus ärakirjale ja tutvumisele»;

10) paragrahvi 52 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnitatud ja kinnitamata ärakirja võivad nõuda ja originaaliga tutvuda:»;

11) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ärakirja nõudma õigustatud isikud võivad kokku leppida selle õiguse piiramises, sealhulgas nii, et notar väljastab ärakirja alles notari poolt kontrollitava tingimuse täitumisel.»;

12) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3, § 12 lõikes 2 ning § 21 lõikes 2 nimetatud juhtudel võib notar väljastada notariaalakti ärakirju alles siis, kui ta on vajaliku isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse tuvastanud.»;

13) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2008, 59, 330) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) notariaadiseaduse § 2 lõikeid 3–5, § 3–5, § 6 lõike 2 punkti 1, § 7 ja 101, § 11 lõikeid 1 ja 6 ning lõike 3 teist ja kolmandat lauset, § 16 lõikeid 1, 2 ja 5, § 18 lõikeid 3 ja 4 ning § 40–42 ja 57;
2) tõestamisseaduse § 1 lõikeid 4–6, § 2 lõiget 2, § 3 ja 4, § 38 lõikeid 1 ja 11 ning lõike 2 punkte 3, 4 ja 7, § 41 ja 42, § 44 lõiget 1, § 45 ja § 46 lõiget 4;»;

2) paragrahvi 3 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Justiitsminister moodustab õppejõududest, tegevtõlkidest, riigiametnikest ning teistest asjatundjatest vandetõlgi eksami komisjoni ning kehtestab vandetõlgi eksami sooritamise, atesteerimise ja kordusatesteerimise nõuded, samuti komisjoni töökorra.»;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Justiitsminister võib kohustada ametisse nimetatud vandetõlki osalema vandetõlgi eksami komisjoni töös.

(12) Vandetõlgi eksami komisjoni töös osalemise kohustuse ja tingimused kehtestab justiitsminister määrusega.»;

4) paragrahvi 3 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Justiitsminister nimetab eksami sooritanud isiku tema taotlusel ametisse.»;

5) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Justiitsminister väljastab ametisse nimetatud vandetõlgile ametitunnistuse, millel märgitakse keeled, millesse või millest tõlkimise kohta eksam sooritati, eksami- ja atesteerimistulemused ning muud vajalikud andmed.»;

6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Atesteerimise mittesooritanud läbivad kordusatesteerimise.»;

7) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja sõna «selle»;

8) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Justiitsministeerium vabastab vandetõlgi ametist:
1) vandetõlgi enda soovil;
2) kordusatesteerimise mittesooritamisel või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumisel;
3) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad ametitegevuse võimatuks.

(2) Justiitsministeerium tagandab vandetõlgi ametist:
1) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks vandetõlgina tegutsemise;
2) tahtliku valetõlkimise, raske ametialase hooletuse või vääritu teo korral;
3) kui vandetõlk ei asu ametisse notariaadiseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul;
4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks vandetõlgina töötamise.

(3) Enne vandetõlgi ametist vabastamist või tagandamist kuulab Justiitsministeerium ära vandetõlgi selgitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul.

(4) Vandetõlk, kes on ametist vabastatud või tagandatud, peab oma ametitunnistuse ning ametitegevuse raamatu üle andma Justiitsministeeriumile. Vandetõlgi surma korral teeb seda pärija. Justiitsministeerium annab ametitegevuse raamatu säilitamiseks riigi arhiivi.»;

10) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse arv «15» arvuga «50»;

11) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vandetõlgi tasu dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise eest on 50 krooni lehekülje eest.»;

12) paragrahvi 8 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Justiitsminister võib määrusega kehtestada:»;

14) paragrahvi 11 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) täpsustavaid nõudeid notariaadiseaduse § 11 lõikes 6 sätestatu tagamiseks, ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta ning vandetõlgi büroo välise tähistuse kohta.»;

15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Tööpiirkondade kaotamisel väljastatakse ametis olevatele vandetõlkidele uued ametitunnistused vastavalt käesoleva seaduse § 3 lõikele 4.»

§ 11. Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduses (RT II 2000, 27, 165; 2005, 13, 34) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Konventsiooni artikli 6 kohaselt määrata konventsiooni artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (edaspidi tunnistus (apostille)) väljastajateks notarid.»;

2) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 5. Eesti avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise ning tunnistuse (apostille’) kehtetuks tunnistamise tähtaja ja korra, sealhulgas avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise taotlemisel esitatavate andmete loetelu, kehtestab justiitsminister.»

§ 12. Äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 2009, 13, 78) § 318 lõikes 51 asendatakse sõna «otsus» sõnadega «otsuse kohta koostatud protokoll».

§ 13. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7 ja 8, käesoleva seaduse § 1 punktiga 30 muudetud notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punkt 4 ja § 39 lõike 1 punkt 2, käesoleva seaduse § 3 punktiga 20 muudetud notari tasu seaduse § 31 punkt 17, käesoleva seaduse § 4, § 8 punkt 2 ja § 11 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktiga 30 muudetud notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punkt 5, § 32 lõike 3 punkt 3, § 34 lõige 2 ja § 39 lõike 1 punkt 3 jõustuvad lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktiga 30 muudetud notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punkt 7, § 30 lõige 1 ja § 36 lõige 4 ning käesoleva seaduse § 3 punkt 22 jõustuvad 2010. aasta 1. juulil.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9, 32, 33 ja 38, käesoleva seaduse § 1 punktiga 30 muudetud notariaadiseaduse § 32 lõike 3 punktid 1, 2 ja 4, § 33 ja § 34 lõige 1 ning käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustuvad kolm kuud pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json