Teksti suurus:

Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.06.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 26, 160

Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.05.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. mai 2009. a otsusega nr 476

§ 1. Keskkonnatasude seaduses (RT I 2005, 67, 512; 2009, 15, 93) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) sugukalade eripüügile, mida tehakse ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks, keskkonnaminister määrusega, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, teatavas veekogus loodusliku kudemise võimalusest, kala soost, suguküpsusastmest ja esmakokkuostuhinnast;»;

2) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) eripüügiõiguse eest, välja arvatud juhul, kui sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel;»;

3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist kohalikule omavalitsusele, kes ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust korraldada jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse §-dele 66–69. Käesoleva sätte tähenduses loetakse kohaliku omavalitsuse kohustus täidetuks hetkest, kui on välja kuulutatud jäätmeveo konkursid kõikides selle kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades.»;

4) paragrahvi 19 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht – 10 krooni;»;

6) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavad jäätmed, värvi- ja lakijäätmed, nakkusohtlikud haigla- või tervishoiujäätmed ning ravimijäätmed – tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad.»;

7) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «punktides 6 ja 7» tekstiosaga «punktides 4, 6 ja 7»;

8) paragrahvi 21 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1)  punktides 1–3 ja 10 nimetatud jäätmete puhul kolm korda;
2) punktides 4, 6 ja 7 nimetatud jäätmete puhul 15 korda;»;

9) paragrahvi 25 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) viis korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;»;

10) paragrahvi 25 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «
3) 500 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.»;

11) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) 10 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8–10 nimetatud jäätmete puhul;»;

12) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja  sõnastatakse järgmiselt:

« 3) 1000 korda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 4 ja 7 nimetatud jäätmete puhul.»; 

13) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale või Keskkonnaametile esitatavad dokumendid»;

14) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maavaravaru kaevandaja esitab Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks maavaravaru kaevandamise mahu aruande ja kaevandamisõiguse tasu arvutuse.»;

15) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kalapüügiõiguse tasu makstakse:
1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist;
2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel;
3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 1. juuliks. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument väljastatakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta 30. septembriks.»;

16) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Maavaravaru kaevandaja maksab kaevandamisõiguse tasu kaevandamismahu aruandekvartalile järgneva teise kuu 10. kuupäevaks. Kui mõõdistamisperiood lähtuvalt kaevandamismahust on pikem kui aruandekvartal ja kaevandamisõiguse tasu arvutatakse hinnanguliselt esitatud kaevandamismahu alusel, siis tehakse vajalikud tasaarvestused instrumentaalmõõdistamise tulemusel saadud kaevandamismahu alusel mõõdistamisperioodile järgneva aruandekvartali keskkonnatasude arvutuses.»;

17) paragrahvi 31 lõiget 4, § 32 lõiget 7, § 36 lõikeid 1–4, § 37 lõikeid 1, 7 ja 9, § 39 lõiget 1, § 40 lõiget 2, § 43 lõiget 1, § 45 lõikeid 3 ja 4, § 47 lõikeid 1–3 ning § 61 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu «keskkonnaloa andja» või «loa andja» sõnadega «või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaamet» vastavas käändes;

18) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt 1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast 1. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest 30. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks.»;

19) paragrahvi 40 lõiget 1, § 41 ja 42 ning § 43 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «Keskkonnaamet» sõnadega «ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeerium» vastavas käändes;

20) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist;»;

21) paragrahvile 56 lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.»;

22) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib Keskkonnaministeerium keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks sõlmida käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusega halduslepinguid, et korraldada:
1) riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest tehtud muude sihtotstarbeliste eraldiste kasutamist;
2) vastavate riikidevaheliste ja rahvusvaheliste programmide finantseerimist;
3) valitsusteväliste organisatsioonide ja riigi vastavate koostööprojektide realiseerimist.

(2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Keskkonnaministeerium.

(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaministeerium.»;

23) paragrahvi 681 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele vastavalt. Määruses on nimetatud maavaraliigid, mille sarnaseks maa-ainese kaevandamise loa alusel kaevandatav kivim või setend võidakse tunnistada. Maavaraliigi, mille sarnaseks kivim või setend tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.»

§ 2. Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 2009, 3, 15) § 134 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kui taotleja ei ole taotletava aasta 1. juuliks tema taotletud või talle käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel jaotusega määratud püügivõimaluse eest tasunud, loetakse püügivõimalused tasumata osas vabanenuks. Kui lubatud püügivõimalused jaotati kasutajate vahel käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused § 16 lõike 3 alusel määratud ajaloolise püügiõiguse kohaselt, seejuures ei jaotata vabanenud püügivõimalusi isikutele, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele või on püügivõimalusi vabanenud kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvelt, jagatakse püügivõimalused pärast nende vabanemist keskkonnaloa andjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Sellisel juhul võivad püügivõimalusi taotleda ka isikud, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid. Kui pärast 31. augustini esitatud taotluste rahuldamist on vabu püügivõimalusi, võib keskkonnaloa andja neid vahetada teiste riikidega muude püügivõimaluste vastu.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA