Teksti suurus:

Meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2009, 44, 609

Meetme "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

Vastu võetud 21.05.2009 nr 43

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed» (edaspidi meede) avatud taotlemisel antava toetuse tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.

(2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 3. Toetus ja toetuse andmise eesmärgid

(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.

(2) Toetuse andmise eesmärk on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine ning töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine töötamist toetavate hoolekandemeetmete pakkumise abil.

§ 4. Määruse mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) eakas – isik vanuses 65 aastat või vanem;
2) puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel;
3) dementne – dementsuse diagnoosiga isik;
4) hooldusteenus – isikule tema vajadustele vastava hooldamise tagamine hoolekandeasutuses või kodus vastavat kvalifikatsiooni omava töötaja poolt eesmärgiga abistada isikut enese eest hoolitsemisel ja igapäevaelu toimingutes, toetamaks isiku senise mittepalgalise hooldaja tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
5) lapsehoiuteenus – teenus, mida osutab vastavat kvalifikatsiooni või tegevusluba omav isik;
6) tugiisikuteenus täiskasvanule – isiku juhendamine, julgustamine ja motiveerimine tema kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel ning toimetulekul raske olukorraga töökeskkonnas ja sobiva töö leidmisel;
7) tugiisiku teenus lapsele – koostöös lapsevanemaga lapse arengu toetamine, võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist;
8) isikliku abistaja teenus – puudega inimese aktiivsuse ja iseseisva toimetuleku suurendamine igas eluvaldkonnas sh tööhõives osalemises ning puudega inimese pereliikmete hoolduskoormust vähendav teenus, võimaldamaks pereliikmetel siseneda tööturule;
9) võlanõustamisteenus – teenus, mille eesmärk on isiku mittemateriaalne abistamine rahalise võlgnevuse korral võlgnevuse isiku jaoks talutavaks muutmisel või rahalise võlgnevuse kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamine ning vajadusel isiku teavitamine võlgnevustega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest, mis aitab inimesel naasta või siseneda tööturule või töökohta säilitada;
10) sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel tööturule sisenemise, naasmise või tööturul püsimise soodustamiseks;
11) psühholoogiline nõustamine – isiku aitamine eesmärgiga saada tal paremini aru endast, oma võimetest ja situatsioonidest ning analüüsida ja otsida lahendusi nendele kriisidele ja probleemidele, mis takistavad tal töötamist;
12) puuetega inimeste abivahendid – «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 12 lõike 2 alusel kehtestatud vahendid, v.a liiklusvahendid. Nimetatud abivahenditeks on muu hulgas tooted, instrumendid, varustus ja tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet.

§ 5. Toetatavad tegevused

Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) eakale või puudega inimesele või dementsele suunatud hooldusteenuste (sh päevane ja ööpäevaringne hooldusteenus) pakkumine, võimaldamaks senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist;
3) lapsele või täiskasvanule tugiisikuteenuse pakkumine;
4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine;
5) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega inimestele või peredele (sh nendele, kelle sissetulek (leibkonnaliikme kohta) jääb alla poole miinimumpalga, kes saavad toimetulekutoetust, kes on eluaseme kaotanud, võlanõustamise sihtgrupp, puudega inimesed või asendushooldusel viibinud lapsed) nõustamisteenuste (sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja muud nõustamisteenused) pakkumine või eneseabigruppide toetamine, võimaldamaks nende tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
6) hooldust vajavale pereliikmele transporditeenuse pakkumine võimaldamaks hoolduskoormusega pereliikme tööl käimist või puudega inimese tööl käimist toetava transporditeenuse pakkumine.

§ 6. Toetuse määr

(1) Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Toetust antakse projektile abikõlblike kogukuludega vähemalt 100 000 Eesti krooni. Toetust antakse ühele projektile maksimaalselt 3 000 000 Eesti krooni. Projekti kestus on kuni 36 kuud.

§ 7. Riigiabi

(1) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

(2) Kui toetuse taotleja on viimase kolme eelarveaasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi, siis ei tohi toetuse ning nimetatud ajal saadud vähese tähtsusega abi summa kumulatiivselt ületada Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 toodud piirmäära.

(3) Vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 33 lõikele 4 on abi andja lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest ning nõudma abi saajalt talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta teatise esitamist. Teatis esitatakse vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 33 lõikele 4.

2. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 8. Taotlusvooru väljakuulutamine

(1) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutus märgib vajadusel kooskõlastuskirjas taotlusvoorus toetatavate konkreetsete tegevuste loetelu, piirkonna või meetme eelarve osa summa ning taotlusvooru toetuse jaotuse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavate täiendavate vahendite vahel. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.

(2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.

(3) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.

(4) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.

§ 9. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 12 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

(2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.

§ 10. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik;
2) füüsilisest isikust ettevõtja;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
4) kohalik omavalitsus.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja ei või olla isik, kelle juhtimisorganil on isiku maksejõuetuse tõttu seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus või kelle üle valitsevat mõju omava isiku suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus;
2) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4) taotleja ei ole taotluses esitatud kulu hüvitamiseks varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest raha saanud;
5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis.

(3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 11. Taotleja vastavuse kontroll

(1) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 10 sätestatud nõuetele.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 10 sätestatud nõuetest.

§ 12. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud projekti elluviimiseks vajalike taotleja ja projektis osaleva isiku tegevuslubade, litsentside ja tunnistuse koopiatest ja vajadusel volikirjast.

(2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud §-s 5 nimetatud toetatavale tegevusele või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 8 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;
2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 6 lõikes 1 sätestatud määras;
3) taotlus vastab § 6 lõikes 3 sätestatule;
4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
6) projekt, mille rahastamist taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2013. a 31. detsembriks;
7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.

§ 13. Taotluse vastavuse kontrollimine

(1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 12 sätestatud nõuetele 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva. Taotluste menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 12 lõikes 2 või struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõudele.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja koosseisu kinnitab rakendusasutus. Juhul kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projektis osaleva isikuga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

(3) Eksperdid hindavad taotlusi määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil. Taotluse hindamisel lähtuvad eksperdid järgmistest hindamiskriteeriumitest:
1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt 15 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;
3) projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;
4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;
5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 17 punkti;
6) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.

(4) Eksperdid põhjendavad hindamislehel antud hindeid. Kui taotlusele antud koondhinne on 75 punkti või kõrgem, teeb ekspert kirjalikult ettepaneku:
1) rahuldada taotlus osalises mahus, märkides vähendatud toetuse summa;
2) rahuldada taotlus taotletud mahus.

(5) Eksperdid esitavad täidetud hindamislehed rakendusüksusele mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

(6) Kui kahe eksperdi poolt taotlusele antud koondhinded erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav ekspert 7 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Taotlust ei saadeta täiendavale eksperdile hindamiseks, kui mõlemad eksperdid on taotluse koondhindeks andnud alla 75 punkti.

(7) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide poolt antud koondhinnete aritmeetilise keskmise alusel.

(8) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete hindamistulemuste puhul kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi.

(9) Kui § 15 lõikes 1 sätestatud keskmist hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 14 lõike 9 alusel omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse paremusjärjestuse koostamisel ajaliselt varem esitatud taotlusi.

§ 15. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole eksperdi hinnangul põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.

(4) Kui taotluse rahuldamise otsuse saanud taotleja loobub toetuse kasutamisest, rahuldatakse eelarve piisavusel pingereas esimesena välja jäänud taotlus.

§ 16. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6) toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides, toetuse maksimaalne määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus Eesti kroonides ning minimaalne määr protsentides;
7) projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
8) tähtajad aruannete esitamiseks;
9) otsuse vaidlustamise kord;
10) osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse teostamise võimalus;
11) ettemakse saamise võimalus riigiabi andmise puhul;
12) riigiabi andmise korral ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu ärakasutamise ja vastavate kuludokumentide esitamise tähtajad;
13) vähese tähtsusega abi andmise korral asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi § 7 lõikes 1 nimetatud komisjoni määruse mõistes;
14) toetuse saaja kohustused vähese tähtsusega abi andmise korral.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.

(2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.

(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 12 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 5 loetletud tegevustele;
4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumente või § 25 lõikes 1 nimetatud aruannet;
5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluse rahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.

(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
2) eelarvemuudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 100 000 Eesti krooni.

(5) Rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse taotluse suhtes 90 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 4 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord 3 kuu jooksul.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolu esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 12 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.

§ 18. Otsuse teatavaks tegemine

Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

3. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 19. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

(2) Kohalik omavalitsus ei või §-s 5 toodud teenuse osutamisel toetuse saajana saadud toetusega asendada kulusid, mis on ette nähtud kohaliku omavalitsuse eelarves talle pandud kohustuste elluviimiseks.

§ 20. Kulude abikõlblikkus

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning §-s 5 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga.

(3) Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 8 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva ning mitte hiljem kui 2013. a 31. detsember. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.

(4) Kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 8 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva, on abikõlblikud, kui kulusid on tehtud vähem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni.

(5) Omafinantseeringuna on muuhulgas abikõlblik sihtgrupile meetme eesmärkidega ja toetatavate tegevustega kooskõlas olevate kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste maksumus.

(6) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas on abikõlblikud:
1) personali- ja üldkulud;
2) personali transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud;
3) personali päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
4) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes;
5) rendi- ja üürikulud;
6) mitterahaline sissemakse;
7) kasutatud seadme ostmine;
8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
9) soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud;
10) toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud.

(7) Ühistranspordi kasutamise kuludokumendid (sõidupiletid, kuukaart), tasulise parkimise kuludokumendid ja taksoteenuse kasutamise kuludokumendid tuleb esitada koos selgitustega.

(8) Projekti administratiivpersonali mootorsõiduki liisimine ja rentimine on lubatud hilisema väljaostuõiguseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, siis on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Projekti administratiivpersonali maksimaalne hüvitatav mootorsõiduki rendi- või liisingumakse ning kütusekulu kokku on 6000 krooni (koos käibemaksuga) kalendrikuus.

(9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Hüvitis on abikõlblik vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4 krooni sõidetud kilomeetri kohta.

(10) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

(11) Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta võib kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1–11), mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.

(12) Lõikes 11 nimetatud kuludeks on muu hulgas:
1) mööbel;
2) seadmed (sh kontoritehnika);
3) abivahendid puuetega inimestele;
4) töökoha kohandamisega seotud kulu.

(13) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) ostetud asjad ja teenused, kui pakkujate paljususe korral puuduvad võrdlevad pakkumused, alates 35 000 kroonist (koos käibemaksuga) või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud piirmääradele, välja arvatud juhul, kui piirmäär on kõrgem käesolevas punktis sätestatust;
2) liiklusvahendi ja kinnisasja ost;
3) sihtgrupile makstavad riiklikud ja kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad.

§ 21. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

(3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest ja raamatupidamise asukoha aadressi;
2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;
3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.

(4) Väljamakse taotlusi projekti kohta võib esitada vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.

(6) Kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta osas.

(7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.

(8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.

(9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse toetuse saaja planeeritud ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.

(10) Kui toetuse saaja vastab struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, võib toetuse saaja rakendusüksuselt taotleda väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, kui see on lubatud taotluse rahuldamise otsuses. Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

(11) Viimane väljamakse taotlus esitatakse hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

(12) Kui projekti lõplikest abikõlblikest kuludest § 20 lõikes 11 nimetatud kulud ületavad 10%, siis peetakse ületanud osa viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus täiendavalt tagasi.

(13) Väljamakse taotlused projektis osaleva isiku kulude osas esitab rakendusüksusele toetuse saaja.

(14) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projektis osaleva isiku kontole.

(15) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.

§ 22. Ettemakse teostamine riigiabi projektidele

(1) Ettemakse teostatakse vajadusel riigiabi puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul, kui see võimalus on lubatud taotluse rahuldamise otsuses.

(2) Ettemakse teostamise võimaluse otsustab rakendusüksus kaalutlusõigusele tuginedes iga taotleja puhul eraldi. Ettemakse summa kokku ei tohi ületada 35% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.

(3) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on toodud ettemakse vajadus ja kulutuste prognoos.

(4) Toetuse saaja tõendab rakendusüksusele, et ettemakse ja ettemaksele vastav omafinantseering on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud ja esitab rakendusüksusele nõutud kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ühe aasta jooksul alates ettemakse väljamaksmisest, kuid mitte hiljem kui 6 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(5) Kulude tõendamisel loetakse esimesena ärakasutatuks ettemakse summale vastav omafinantseering ning seejärel ettemakse.

(6) Pärast ettemakse summale vastava omafinantseeringu ärakasutamise tõendamist võib toetuse saaja taotleda uut ettemakset ning väljamakseid vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale.

§ 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.

(2) Toetuse tagasimaksmine ning intressi ja viivise tasumine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27 ja 28.

4. peatükk
SEIRE EESKIRI

§ 24. Toetuse kasutamise seire

Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

§ 25. Projekti vahe- ja lõpparuanne

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.

(4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

Minister Hanno PEVKUR

Kantsler Marelle ERLENHEIM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.05.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-02903.

Lisa 2

Lisa 1 vorm A

Lisa 1 vorm B

Lisa 1 vorm C

Lisa 1 vorm D

Lisa 1 vorm E

Lisa 1 vorm F

Lisa 3 vorm A

Lisa 3 vorm B

Lisa 3 vorm C

Lisa 3 vorm D

Lisa 3 vorm E

/otsingu_soovitused.json