Teksti suurus:

Meetme «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.03.2015, 10

Meetme «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri

Vastu võetud 21.05.2009 nr 43
RTL 2009, 44, 609
jõustumine 01.06.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
08.12.2009RTL 2009, 94, 138420.12.2009
14.07.2010RT I 2010, 48, 30319.07.2010
30.11.2010RT I, 08.12.2010, 101.01.2011
06.05.2011RT I, 11.05.2011, 1514.05.2011
23.03.2012RT I, 29.03.2012, 801.04.2012
11.05.2012RT I, 17.05.2012, 120.05.2012
10.03.2015RT I, 13.03.2015, 916.03.2015

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013» inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed» (edaspidi meede) avatud taotlemisel antava toetuse tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.

  (2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 2.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 29.03.2012, 8 - jõust. 01.04.2012]

§ 3.   Toetus ja toetuse andmise eesmärgid

  (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.

  (2) Toetuse andmise eesmärk on tööjõu pakkumise suurendamine ning töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine töötamist toetavate hoolekandemeetmete pakkumise abil.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

§ 4.   Määruse mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) eakas - isik vanuses 65 aastat või vanem;
  2) puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel;
  3) dementne - dementsuse diagnoosiga isik;
  4) hooldusteenus - isikule tema vajadustele vastava hooldamise tagamine hoolekandeasutuses või kodus vastavat kvalifikatsiooni omava töötaja poolt eesmärgiga abistada isikut enese eest hoolitsemisel ja igapäevaelu toimingutes, toetamaks isiku senise mittepalgalise hooldaja tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
  5) lapsehoiuteenus - sotsiaalteenus, mida osutab vastavat tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik va lapsevanem (bioloogiline vanem, eestkostja või «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 252 lõikes 1 nimetatud hooldaja);
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  51) laste hooldamisele ja järelevalvele suunatud sotsiaalteenused - teenused, mis toetavad lapsevanemaid laste hooldamisel, kasvatamisel ja järelevalve tagamisel;
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]
  6) tugiisikuteenus - tööealise isiku (vanuses 15-64 k.a) juhendamine ja motiveerimine tööle asumise ja sobiva töö leidmise eesmärgil (isiku toetamine töövestlustel ja tööturukoolitustel). Tugiisikuks ei või olla teenuse saaja pereliige;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  7) [Kehtetu - RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]
  8) isikliku abistaja teenus - puudega inimese aktiivsuse ja iseseisva toimetuleku suurendamine igas eluvaldkonnas, sh tööhõives osalemises ning puudega inimese pereliikmete hoolduskoormust vähendav teenus, võimaldamaks pereliikmetel siseneda tööturule. Isiklik abistaja ei või olla teenuse saaja pereliige;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  9) võlanõustamisteenus - teenus, mille eesmärk on isiku mittemateriaalne abistamine rahalise võlgnevuse korral võlgnevuse isiku jaoks talutavaks muutmisel või rahalise võlgnevuse kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamine ning vajadusel isiku teavitamine võlgnevustega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest, mis aitab inimesel naasta või siseneda tööturule või töökohta säilitada;
  10) sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel tööturule sisenemise, naasmise või tööturul püsimise soodustamiseks;
  11) psühholoogiline nõustamine - isiku aitamine eesmärgiga saada tal paremini aru endast, oma võimetest ja situatsioonidest ning analüüsida ja otsida lahendusi nendele kriisidele ja probleemidele, mis takistavad tal töötamist;
  12) puuetega inimeste abivahendid - «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 12 lõike 2 alusel kehtestatud vahendid, v.a liiklusvahendid. Nimetatud abivahenditeks on muu hulgas tooted, instrumendid, varustus ja tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Abivahendid on antud määruse kontekstis jaotatud kahte ossa: abivahendid, mille soetamine on lubatud Euroopa Regionaalfondi vahenditest (toodud antud määruse lisas 5) ja abivahendid mille soetamine on lubatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (toodud antud määruse lisas 4);
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  13) hoolduskoormusega isik - mittepalgaline hooldaja, vanuses 18-64 (k.a.) kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel oleva hooldusvajadusega isiku tõttu;
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]
  14) hooldust vajav isik - isik, kellel on tulenevalt terviseseisundist, sooritusvõimest ja elukeskkonnast tingitud järelevalve, juhendamise ja kõrvalabivajadus eneseteeninduses, hügieenitoimingutes, orienteerumises ja igapäevaelu toimingutes.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

§ 5.   Toetatavad tegevused

  Meetme raames toetatavad tegevused on:
  1) eakale või puudega inimesele või dementsele suunatud hooldusteenuste (päevane ja koduhooldusteenus) pakkumine, võimaldamaks senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist või isiku hiljuti tekkinud hoolduskoormuse tõttu tööturult väljalangemise ennetamist;
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]
  11) sügava puudega või dementsuse diagnoosiga inimesele suunatud ööpäevaringse hooldusteenuse pakkumine, võimaldamaks senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist või majanduslike toimetulekuprobleemidega isiku (kelle pere sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) tööturult väljalangemise ennetamist hiljuti tekkinud hoolduskoormuse tõttu;
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]
  2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  3) tööealisele 15-64 (k.a) aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  5) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega inimestele või peredele (sh nendele, kelle sissetulek (leibkonnaliikme kohta) jääb alla poole miinimumpalga, kes saavad toimetulekutoetust, kes on eluaseme kaotanud, võlanõustamise sihtgrupp, puudega inimesed või asendushooldusel viibinud lapsed) nõustamisteenuste (sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja muud nõustamisteenused) pakkumine või eneseabigruppide toetamine, võimaldamaks nende tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
  6) hooldust vajavale pereliikmele transporditeenuse pakkumine võimaldamaks hoolduskoormusega pereliikme tööl käimist või puudega inimese tööl käimist toetava transporditeenuse pakkumine.

§ 6.   Toetuse määr

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Toetust antakse projektile abikõlblike kogukuludega vähemalt 6391 eurot. Toetust antakse ühele projektile maksimaalselt 191 735 eurot. Projekti kestus on kuni 36 kuud.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 7.   Riigiabi

  (1) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5-10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

  (2) Kui toetuse taotleja on viimase kolme eelarveaasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi, siis ei tohi toetuse ning nimetatud ajal saadud vähese tähtsusega abi summa kumulatiivselt ületada Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 toodud piirmäära.

  (3) Vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 33 lõikele 4 on abi andja lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest ning nõudma abi saajalt talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta teatise esitamist. Teatis esitatakse vastavalt «Konkurentsiseaduse» § 33 lõikele 4.

2. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 8.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutus märgib vajadusel kooskõlastuskirjas taotlusvoorus toetatavate konkreetsete tegevuste loetelu, piirkonna või meetme eelarve osa summa ning taotlusvooru toetuse jaotuse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavate täiendavate vahendite vahel. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.

  (2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.

  (3) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.

  (4) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet.

§ 9.   Taotluse esitamine

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 12 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

  (2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.

§ 10.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetust võib taotleda:
  1) juriidiline isik;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja;
  3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
  4) kohalik omavalitsus.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  2) taotleja ei või olla maksuvõlglane, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
  3) taotleja on «Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse» ja struktuuritoetuse seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]
  4) taotleja ei ole taotluses esitatud kulu hüvitamiseks varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest raha saanud;
  5) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis;
  6) taotleja on alates 2007. aastast vähemalt 6 kuud tegutsenud meetme selle tegevusega seotud valdkonnas, millele ta toetust taotleb.
[RT I, 29.03.2012, 8 - jõust. 01.04.2012]

  (3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 11.   Taotleja vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 10 sätestatud nõuetele.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 10 sätestatud nõuetest.

§ 12.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ning sellele lisatud projekti elluviimiseks vajalike taotleja ja projektis partneri tegevuslubade, litsentside ja tunnistuse koopiatest ja vajadusel volikirjast.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
  1) toetust on taotletud §-s 5 nimetatud toetatavale tegevusele või kui taotlusvoor on välja kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 8 lõikes 4 nimetatud teates sätestatule;
  2) toetust taotletakse mitte rohkem kui § 6 lõikes 1 sätestatud määras;
  3) taotlus vastab § 6 lõikes 3 sätestatule;
  4) projekti eelarves on ette nähtud omafinantseering;
  5) toetust taotletakse kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning määruses sätestatule on abikõlblikud;
  6) projekti tegevused algavad hiljemalt 6 kuu jooksul alates taotluse esitamisest ning lõpevad hiljemalt 2015. a 30. juuniks;
[RT I, 17.05.2012, 1 - jõust. 20.05.2012]
  7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
  8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
  9) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  10) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  11) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.

§ 13.   Taotluse vastavuse kontrollimine

  (1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 12 sätestatud nõuetele 42 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (21) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse poolt osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse poolt osutatud puuduste likvideerimisele.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 12 lõikes 2 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2-4 nimetatud asjaoludest või kui projekti raames teenitav tulu on võrdne või suurem projekti abikõlblike kogukuludega.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

§ 14.   [Kehtetu - RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

§ 141.   Taotluse hindamine

  (1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

  (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad vähemalt kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

  (3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

  (4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele - maksimaalselt 10 punkti;
  2) projekti põhjendatus - maksimaalselt 9 punkti;
  3) projekti teostatavus - maksimaalselt 12 punkti;
  4) projekti majanduslik efektiivsus - maksimaalselt 14 punkti;
  5) projekti mõjuulatus - maksimaalselt 12 punkti;
  6) projekti jätkusuutlikkus - maksimaalselt 3 punkti.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

  (5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.

  (6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 17 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

  (7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava projekti hinnanud ekspertide koosolek rakendusüksuse osalusel konsensusele jõudmiseks, koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.

  (8) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

  (9) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete hindamistulemuste puhul kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi.

  (10) Kui § 15 lõikes 1 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 141 lõike 9 alusel omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse paremusjärjestuse koostamisel ajaliselt varem esitatud taotlust.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

§ 15.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 45 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

  (2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või taotlusvooru eelarves puuduvad vahendid taotluse täies ulatuses rahuldamiseks, võib rakendusüksus taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 85 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.

  (4) [Kehtetu - RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

§ 16.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse kuupäev ja number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse saaja;
  5) toetatava projekti nimi;
  6) toetuse maksimaalne suurus eurodes, toetuse maksimaalne määr protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes ning minimaalne määr protsentides;
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  8) tähtajad aruannete esitamiseks;
  9) otsuse vaidlustamise kord;
  10) [Kehtetu - RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]
  11) ettemakse saamise võimalus riigiabi andmise puhul;
  12) riigiabi andmise korral ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu ärakasutamise ja vastavate kuludokumentide esitamise tähtajad;
  13) vähese tähtsusega abi andmise korral asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi § 7 lõikes 1 nimetatud komisjoni määruse mõistes;
  14) toetuse saaja kohustused vähese tähtsusega abi andmise korral;
  15) võimalus taotleda otsuses kinnitatud toetuse väljamaksmist suuremas määras, kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse projekti elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritavaid tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest;
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]
  16) projektile viimase tasutud kuludokumentide alusel tehtava väljamakse osakaal projektile antava toetuse kogusummast, kui projekt teenib tulu.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (11) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse, et juhul kui projektil on võrreldes taotluses planeerituga tekkinud kalendriaasta lõpu seisuga eelarveliste vahendite jääk, on rakendusüksusel õigus vähendada projekti kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse kuupäev ja number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse taotleja;
  5) projekti nimi, millele toetust taotleti;
  6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.

  (2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.

  (21) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise või tunnistada selle kehtetuks, kui selgub, et toetuse edasine andmine ei ole põhjendatud.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 12 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks;
  3) projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 5 loetletud tegevustele;
  4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet, täiendavaid dokumentevõi § 25 lõikes 1 nimetatud aruannet;
  5) toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi taotluse rahuldamise otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.

  (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastades, kui:
  1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt kulurea lõikes rohkem kui 5%;
  2) eelarvemuudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 6391 eurot.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse taotluse suhtes 90 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Lõikes 4 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord 3 kuu jooksul.

  (7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada vähemalt ühe struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1-3, 5 ja 6 toodud asjaolu esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 12 lõike 2 punktis 6 sätestatud tähtajaks.

§ 18.   Otsuse teatavaks tegemine

  Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 19.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

  (2) Kohalik omavalitsus ei või §-s 5 toodud teenuse osutamisel toetuse saajana saadud toetusega asendada kulusid, mis on ette nähtud kohaliku omavalitsuse eelarves talle pandud kohustuste elluviimiseks.

  (3) Kui toetuse saaja või partner ei ole «Riigihangete seaduse» § 10 lõikes 1 nimetatud isik ega pea lähtuma «Riigihangete seadusest», välja arvatud struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, peab toetuse saaja järgima ja tagama, et partner järgiks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgmisi põhimõtteid:
  1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
  2) tagama hankemenetluste läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
  3) kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
  4) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
  5) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (31) Rohkem kui ühe pakkuja korral kohustub toetuse saaja asjade ja teenuste hankimisel alates 3200 eurost (käibemaksuta) võrdlema pakkumusi ja tagama, et partner võrdleks pakkumusi.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

§ 20.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ning §-s 5 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (3) Abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui 6 kuud enne § 8 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva ning lõppkuupäev mitte hilisem kui 2015. a 30. juuni.
[RT I, 29.03.2012, 8 - jõust. 01.04.2012]

  (4) Projekti ettevalmistamise kulud on abikõlblikud, kui need vastavad abikõlblikkuse reeglitele ning ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 eurot.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (41) Paragrahv 5 punktides 1 ja 11 sätestatud hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 12 kuud ning katkestatakse juhul kui hoolduskohustusega isik ei ole tööle asunud 6 kuu jooksul pärast kulu hüvitamise algust.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (42) Paragrahvi 5 punktis 11 sätestatud hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 263 euro ulatuses kalendrikuus.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (43) Määruse lisas 4 toodud abivahendid on abikõlblikud, kui nende soetusmaksumus ei moodusta rohkem kui 10% projekti otsekuludest, aga mitte rohkem kui 3196 eurot.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

  (5) Omafinantseeringuna on muuhulgas abikõlblik sihtgrupile meetme eesmärkidega ja toetatavate tegevustega kooskõlas olevate kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste maksumus.

  (6) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas on abikõlblikud:
  1) personali- ja üldkulud;
  2) personali transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud;
  3) personali päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
  4) personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes;
  5) rendi- ja üürikulud;
  6) mitterahaline sissemakse;
  7) kasutatud seadme ostmine;
  8) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
  9) soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud;
  10) toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud;
  11) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, sealhulgas projekti taotluse koostamine.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (61) Lõike 6 punktis 6 nimetatud mitterahalisest sissemaksest võib vabatahtliku töö tasuta pakkumine moodustada kuni 20% projekti omafinantseeringust aga mitte rohkem kui 3835 eurot.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (7) Ühistranspordi kasutamise kuludokumendid (sõidupiletid, kuukaart), tasulise parkimise kuludokumendid ja taksoteenuse kasutamise kuludokumendid tuleb esitada koos selgitustega.

  (8) [Kehtetu - RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Hüvitis on abikõlblik vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 0,30 eurot sõidetud kilomeetri kohta.
[RT I, 08.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (10) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

  (11) Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25-78), artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta võib kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1-11), mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.

  (12) Lõikes 11 nimetatud kuludeks on muu hulgas:
  1) mööbel;
  2) seadmed (sh kontoritehnika);
  3) määruse lisas 5 toodud abivahendid puuetega inimestele;
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  4) töökoha kohandamisega seotud kulu;
  5) ehitamise (sh rekonstrueerimise) kulud.

  (121) Lõike 12 punktist 5 on lubatud rahastada ka eluaseme kohandamise kulusid. Kohandamise kulude abikõlblikkuse aluseks on eluruumide kohandamise vajalikkuse hinnang.
[RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]

  (13) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) [Kehtetu - RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  11) [Kehtetu - RT I, 11.05.2011, 15 - jõust. 14.05.2011]
  2) liiklusvahendi ja kinnisasja ost;
  3) sihtgrupile makstavad riiklikud ja kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad.

§ 201.   Projektist saadav tulu

  (1) Projekti tulu arvestatakse struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.

  (2) Projekti tulude osas tehakse tagasinõude otsus peale projekti viimase väljamakse taotluse ja lõpparuande esitamist.

  (3) Kui projekti tegevuse tulemusena tekib tulu, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, on toetuse saaja kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates tulu tekkimise päevast teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära juba tekkinud tulu ning võimaliku tekkiva tulu suuruse.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

§ 21.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel. Toetust võib välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

  (3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja rakendusüksusele esitama:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude, tulude ja tasumise eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest ja tuludest ja raamatupidamise asukoha aadressi;
  2) koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija riigihangete seaduse mõistes;
  3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad.

  (4) Väljamakse taotlusi projekti kohta esitab toetuse saaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse aruandega kõik konkreetse ettemakse aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele/ettemakse aruandele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (6) Kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta osas.

  (7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.

  (8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.

  (9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse toetuse saaja planeeritud ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.

  (10) Kui toetus on välja makstud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (101) Kui toetus on välja makstud ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksusele nõutavad kuludokumendid ning tasumist tõendavad dokumendid ettemakse vahenditest tehtud abikõlblike kulude katteks vähemalt kord kvartalis.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (11) Viimase väljamakse taotluse esitab toetuse saaja hiljemalt projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, välja arvatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse taotluse ja ettemakse taotluse puhul. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%. Tulu teenivate projektide puhul peab viimane väljamakse vastama taotluse rahuldamise otsuses märgitud osakaalule.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (111) Kui toetuse saaja on taotlenud viimast toetuse väljamaksmist ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitab ta eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise aruande nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt lõpparuandega. Tulu teenivate projektide puhul teostatakse viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.
[RT I 2010, 48, 303 - jõust. 19.07.2010]

  (12) Kui pärast viimase väljamakse taotluse või ettemakse aruande esitamist moodustavad projekti tegelikest abikõlblikest kuludest § 20 lõikes 12 nimetatud kulud rohkem kui 10%, siis peetakse ületanud osa võimalusel viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse toetus tagasi.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (13) Projektis osaleva partneri poolt tasutud kulude hüvitamist taotleb toetuse saaja.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (14) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projektis partneri kontole.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (15) Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:
  1) toetuse saajal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;
  2) toetuse saaja ei kõrvalda rakendusüksuse antud tähtajaks väljamakse taotluses puudusi.

§ 22.   [Kehtetu - RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

§ 23.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.

  (2) Toetuse tagasimaksmine ning intressi ja viivise tasumine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27 ja 28.

4. peatükk SEIRE EESKIRI 

§ 24.   Toetuse kasutamise seire

  Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.

§ 25.   Projekti vahe- ja lõpparuanne

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
[RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

  (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.

  (4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

Lisa 1 vorm F [Kehtetu - RT I, 11.05.2011,15 - jõust. 14.05.2011]

Lisa 1 vorm B [Kehtetu - RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

Lisa 3 vorm C [Kehtetu - RTL 2009, 94, 1384 - jõust. 20.12.2009]

Lisa 1  vorm A

Lisa 1 vorm C
[RT I, 13.03.2015, 9 - jõust. 16.03.2015]

Lisa 1 vorm D

Lisa 1 vorm E

Lisa 2 Hindamislehe vorm

Lisa 3 vorm A

Lisa 3 vorm B

Lisa 3 vorm D

Lisa 3 vorm E

Lisa 4 Abivahendid, mille soetamine on Euroopa Sotsiaalfondi tüüpi kulu

Lisa 5 Abivahendid, mille soetamine on Euroopa Regionaalfondi tüüpi kulu

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json