Teksti suurus:

Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RT I 2009, 27, 168

Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.05.2009 nr 82

Määrus kehtestatakse «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 3 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala ja programmi eesmärk

  (1) Määrus reguleerib regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi (edaspidi programm) vahenditest toetuse (edaspidi toetus) taotlemist, andmist, kasutamist ning tagasinõudmist.

  (2) Programmi eesmärgiks on kvaliteetsema kohaliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks toetada regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste (edaspidi sihtgrupp) jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks, et tõsta toetuse sihtgrupile avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

  (3) Toetust antakse esitatud taotluse (edaspidi taotlus) alusel ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks hoonetes või rajatistes (edaspidi investeeringu objekt).

  (4) Toetust taotletakse, antakse ja kasutatakse projektipõhiselt. Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

§ 2.  Taotluse esitamine toetuse saamiseks

  (1) Taotlusi esitatakse kaks korda aastas. Taotluse esitamise tähtpäevad on:
  1) 15. veebruar (I voor);
  2) 15. september (II voor).

  (2) Taotlus esitatakse lõikes 1 toodud tähtpäevaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) paberkandjal ühes eksemplaris või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt.

  (3) Taotlused ja selle lisad tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

  (4) Taotlus koosneb regionaalministri käskkirjaga kinnitatud ja Siseministeeriumi veebilehel avaldatud vormi kohasest ankeedist, milles sätestatakse eelkõige projekti nimetus, taotleja, taotleja esindusõigusliku isiku ja projektijuhi andmed, projekti eelarve, investeeringu objekti andmed ja kirjeldus, projekti kirjeldus ning ajakava, ja järgmistest lisadest:
  1) regionaalministri käskkirjaga kinnitatud ja Siseministeeriumi veebilehel avaldatud vormi kohane tabel «Projekti eelarve ja finantseerijad»;
  2) oma- või kaasfinantseeringut või oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid;
  3) rekonstrueeritava või remonditava investeeringu objekti omandiõigust tõendava dokumendi koopia ja kinnistu omandiõigust tõendava dokumendi koopia või kinnistu registriosa number ning kui taotleja ei ole objekti omanik, siis ka kasutuslepingu koopia;
  4) sõltuvalt tööde ulatusest ja iseloomust eelprojekt või põhiprojekt vastavalt standardile EVS 811:2006 «Hoone projekt», mänguväljakute ehitamise korral projekt vastavalt standarditele EVS-EN 1176 «Mänguväljaku seadmed» ja EVS-EN 1177 «Lööke summutav mänguväljaku kate»;
  5) «Ehitusseadusele» vastava ehitusloa koopia või kirjaliku nõusoleku koopia ning muud projekti elluviimiseks vajalikud load, kooskõlastused ja ettekirjutused;
  6) lähteülesanne hinnapakkumiste saamiseks ja saatmiseks töö tegijale või teenuse pakkujale;
  7) protokoll parima hinnapakkumise valimise kohta;
  8) saadud hinnapakkumised või maksumuse põhjendused või hinnapakkumised ja maksumuse põhjendused, mis saadi pakkumise kutsega. Hinnapakkumistel tuleb eraldi näidata käibemaks;
  9) kui taotleja ei ole objekti omanik, investeeringu objekti omaniku vabas vormis selgitus, miks on otstarbekam, et taotluse esitab kasutaja, mitte omanik;
  10) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, investeeringu objekti asukohajärgse valla- või linnavalitsuse kaaskiri, et kohaliku omavalitsuse üksus on teadlik taotlusest ja peab selle esitamist põhjendatuks;
  11) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, taustinformatsioon taotleja kohta (mittetulundusühingu liikmete või sihtasutuse asutajate nimekiri).

  (5) Taotlus peab olema suunatud § 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkide elluviimiseks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuste kaudu.

§ 3.  Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetust võivad taotleda ja taotluse esitada (edaspidi taotleja):
  1) valitsusasutuse hallatav riigiasutus;
  2) kohaliku omavalitsuse üksus, välja arvatud Tallinna linn. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse puhul on taotlejaks vald või linn;
  3) mittetulundusühing või sihtasutus.

  (2) Taotlejal ei tohi olla ajatamata maksuvõlga.

  (3) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-le 37 vastav arengukava.

  (4) Toetust ei saa mittetulundusühing või sihtasutus taotleda Tallinna linna territooriumil asuvale investeeringu objektile, välja arvatud juhul, kui investeeringu objekt on mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis ja taotleja pakub üleriigilise tähtsusega avalikku teenust.

  (5) Taotlust ei või esitada füüsiline isik, äriühing, ettevõtjate ühendus, korteri-, hoone-, elamu-, suvila- ega garaažiühistu.

§ 4.  Nõuded investeeringu objektile

  (1) Taotleja peab tagama investeeringu objekti sama sihtotstarbe säilimise vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

  (2) Investeeringu objekt peab olema mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. Investeeringu objekt ei tohi olla äriühingu kasutuses, välja arvatud juhul, kui investeeringu objekti valdajaks on kasutus- või kontsessioonilepingu alusel esmatasandi tervishoiuteenuste osutaja.

  (3) Taotleja peab olema projekti raames loodava, parendatava või soetatava eseme omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest.

  (4) Mittetulundusühing või sihtasutus võib toetust taotleda ka investeeringu objektile, mis ei ole tema omandis, kui objekt on antud tema valdusesse kasutuslepinguga ja objekt kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele, välja arvatud Tallinna linn, või riigile. Taotlusele tuleb sel juhul lisada investeeringu objekti omaniku nõusolek.

  (5) Kui taotleja taotleb toetust talle mittekuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimiseks, peab kasutusleping kehtima vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates.

  (6) Taotlust ei toetata, kui investeeringu objekt:
  1) on füüsilise isiku, korteri-, hoone-, elamu-, suvila- ja garaažiühistu, ettevõtjate ühenduse, äriühingu (sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi osalusega äriühingu) või Tallinna linna omandis;
  2) ei ole projekti lõppedes parandatud kvaliteedis kasutusele võetav;
  3) asub Tallinna linna territooriumil ja mittetulundusühing või sihtasutus, kelle omandis on investeeringu objekt, ei paku üleriigilise tähtsusega avalikku teenust.

  (7) Taotlust ei toetata, kui taotleja on saanud programmi vahenditest toetust sama investeeringu objekti jaoks ning toetuslepingust tulenevad kohustused ei ole täidetud.

§ 5.  Taotlussumma ning oma- ja kaasfinantseerimine

  (1) Taotluse piirsumma ühe taotleja kohta on 500 000 krooni.

  (2) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mis on ühinenud «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» kohaselt, on taotluse piirsummaks ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 500 000 krooni ja lisaks 100 000 krooni iga ühinenud omavalitsuse üksuse kohta.

  (3) Taotleja võib ühes voorus esitada ühe või mitu taotlust, kui taotletav summa kokku ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud taotluse piirsummat.

  (4) Taotleja omafinantseering või partnerite kaasfinantseering või taotleja omafinantseering ja partnerite kaasfinantseering kokku peab moodustama vähemalt 15% taotluse kogumaksumusest ning see peab olema kaetud rahaliste vahenditega.

  (5) Oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu vahenditena ei või esitada teisi EASi kaudu saadud toetusvahendeid.

  (6) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, siis omafinantseeringu vahenditena ei saa kasutada laenuna saadud vahendeid, arvestades «Valla- ja linnaeelarve seaduse» §-st 81 tulenevaid nõudeid.

§ 6.  Abikõlblikud tegevused ja kulud

  (1) Käesoleva määruse tähenduses on abikõlblikud need kulud ja tegevused, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 toodud eesmärkide saavutamiseks. Programmist toetatakse investeeringuid:
  1) üldhariduskooli, sh spordirajatise ja õpilaskodu, arendamiseks;
  2) koolieelse lasteasutuse (lastesõim, lasteaed, erilasteaed) arendamiseks;
  3) vaba aja keskusesse ja spordiobjekti, sh rahvamaja, huvikeskus, raamatukogu, võimla, spordiväljak;
  4) sotsiaalteenuse osutamiseks vajalikku infrastruktuuri, sh lastekodu, päevakeskus, hooldekodu, sotsiaalelamu.

  (2) Elluviidud tegevused peavad tagama investeeringu objekti kasutuselevõtu projekti lõppedes parandatud kvaliteedis.

  (3) Toetusest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust on abikõlblikud järgmised tegevused:
  1) investeeringu objekti rekonstrueerimine ja remont;
  2) nõrkvoolutöö, välja arvatud nõrkvoolutöö projekteerimine;
  3) hoone tehnosüsteemi või selle osa ehitamine või rekonstrueerimine;
  4) uue rajatise ehitamine ja olemasoleva rajatise rekonstrueerimine;
  5) vabaõhulava, tantsuplatsi ja püsivalt paigaldatud istepingi ehitamine koos nende juurde kuuluva väikeehitise ja rajatisega;
  6) kaldtee ehitamine ning tõstuki paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud hoone ja rajatise ligipääsetavuse parandamiseks;
  7) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud mööbli soetamine koos rekonstrueerimistööga;
  8) spordisaali ja -väljaku püsivaks paigaldamiseks ettenähtud sisustuse soetamine koos rekonstrueerimistööga;
  9) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud suurköögiseadmete ja -mööbli soetamine koos rekonstrueerimistööga.

  (4) Toetusest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust toetatakse järgmiste kulude katmist:
  1) ehitus- ja remonttöö eest töö tegijale makstav tasu;
  2) ehitusmaterjali kulu;
  3) ehitusmaterjali ja ehitustöölise transpordikulu investeeringu objekti asukohta;
  4) seadme ja selle paigaldamise eest makstav tasu;
  5) omanikujärelevalve eest makstav tasu juhul, kui kasutatakse tasulist teenust.

  (5) Käibemaks on abikõlblik, kui on tõendatud, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu muul moel.

  (6) Oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu summadest võib teha kulutusi alates projekti alguskuupäevast, kuid mitte varem kui § 2 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise tähtpäevast.

  (7) Toetust võib taotleda ja kasutada nende tegevuste ja kulude korral, mida tehakse pärast toetuslepingu sõlmimist.

  (8) Toetust võib taotleda määruses sätestatud tegevuste ja kulude kohta, kui taotleja ei ole saanud ega taotle toetust sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi.

§ 7.  Mitteabikõlblikud tegevused ja kulud

  (1) Toetuse vahenditest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust ei rahastata järgmisi tegevusi ja kulusid:
  1) projektijuhtimisega seotud kulud;
  2) hanke läbiviimisega seotud kulud, töö tegijaga peetavad läbirääkimised, töö üleandmine ja vastuvõtmine, objekti avamine;
  3) infotehnoloogiaseadmete soetamine ja installeerimine;
  4) kodumasina soetamine;
  5) tööõpetusklassi tööpingi ja masina ning õppeklassi sisustuse, käsitöö, tööõpetuse ja teiste ainete õppematerjali ning töövahendi soetamine;
  6) spordivarustuse ja spordivahendi soetamine;
  7) helitehnika soetamine;
  8) kontori- ja konverentsitehnika soetamine;
  9) transpordivahendi soetamine ja ehitamine;
  10) tekstiiltoote soetamine;
  11) pisiinventari soetamine;
  12) mööbli soetamine;
  13) ehitise üürimine ja maa rentimine;
  14) maa ja ehitise soetamine;
  15) projekteerimine, sh nõrkvoolutöö projekteerimine;
  16) füüsilisele isikule, äriühingule, korteri-, suvila- või garaažiühistule või ettevõtjate ühendusele kuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimine või ehitamine;
  17) tervise-, spordi-, suusa-, matka-, õppe- ja loodusraja rajamine ning nende juurde kuuluva väikerajatise, viida, pingi, infostendi soetamine, paigaldamine ja hooldamine;
  18) parkimisplatsi ja tee, sh kergliiklustee, rajamine, ehitamine või rekonstrueerimine koos nende juurde kuuluva valgustuse ja muu infrastruktuuriga;
  19) ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööd usulise ühenduse pühakojas;
  20) turvakaamera ja muu jälgimisseadme soetamine;
  21) investeeringud objekti, mis täidab ettevõtluskeskkonna või külastuskeskkonna, sh muuseumihoone ja -rajatise, funktsioone.

  (2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tulenevad tehingust «Tulumaksuseaduse» tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui selline tehing on vältimatu projekti elluviimiseks.

§ 8.  Laekumised projektide toetamiseks ja vahendite arvestuslik jaotus

  (1) «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 2 punkti 3 alusel laekuvad riigieelarve vahendid projektide toetamiseks jaotatakse kahe vooru vahel.

  (2) Vahendite arvestuslik jaotus igas voorus on järgmine:
  1) kuni 10% vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste üleriigilise tähtsusega investeeringu objektide toetamiseks (edaspidi üleriigilise tähtsusega objektid);
  2) 90% või rohkem vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste kohaliku ja maakondliku tähtsusega objektide toetamiseks (edaspidi kohaliku tähtsusega objektid).

  (3) Üleriigilise tähtsusega objektide toetamiseks arvestatud vahenditest võivad toetust saada:
  1) püsiasustusega väikesaartel asuvad regionaalselt olulised investeeringu objektid;
  2) mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevad investeeringu objektid maakondades, kui mittetulundusühing või sihtasutus pakub üleriigilist teenust;
  3) mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevad investeeringu objektid Tallinnas, kui mittetulundusühing või sihtasutus pakub üleriigilist teenust.

  (4) Kui voorus toetatakse üleriigilise tähtsusega objekte väiksemas mahus, suunatakse selles voorus üleriigilise tähtsusega objektide toetamiseks arvestatud vahenditest kasutamata jäänud vahendid kohaliku tähtsusega objektide toetamiseks.

  (5) Kohaliku tähtsusega objektide toetamiseks arvestatud vahendid jagatakse maakondade vahel järgmiselt:
  1) 50% vahenditest 15 maakonnale võrdselt;
  2) 50% vahenditest 15 maakonnale elanike arvu osatähtsuse alusel, kusjuures Harju maakonna elanike osatähtsuse määramisel ei arvestata Tallinna elanike arvu.

  (6) Vahendite vastava arvestuse alusel leitakse maakondade lõikes indikatiivsed summad toetussummade jaotuseks (edaspidi jaotussummad), millele lisaks arvestatakse reservina iga maakonna jaoks kuni 50% jaotussummast (edaspidi reservsummad).

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud projektide toetamiseks arvestatud vahendite jaotus koostatakse iga vooru kohta ja esitatakse Siseministeeriumi juurde moodustatud alalisele regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjonile (edaspidi komisjon) otsuste tegemiseks.

  (8) Kui kohaliku tähtsusega objektide jaotussumma maakonna kohta ühes voorus osutub väiksemaks kui § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud taotluse piirsumma, siis on komisjonil õigus teha § 9 lõike 6 punktis 2 sätestatud toetuse osalise andmise otsus.

§ 9.  Taotluste menetlemise etapid ja otsuste tegemine

  (1) Taotlusi menetletakse igas voorus kahes etapis ja mõlema etapi lõpus teeb otsused komisjon.

  (2) Komisjon moodustatakse regionaalministri käskkirjaga ning sellesse kuuluvad Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja EASi esindaja. Komisjoni juhib regionaalminister.

  (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmetest. Komisjon teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.

  (4) Komisjoni koosolekud protokollitakse. Komisjoni teenindavad Siseministeerium ja EAS.

  (5) Esimese etapi lõpus teeb komisjon jaotus- ja reservsummasid arvestades järgmised otsused:
  1) taotluse suunamine edasiseks menetlemiseks teise etappi;
  2) taotluse menetlemise lõpetamine.

  (6) Teise etapi lõpus teeb komisjon laekunud vahendite summasid arvestades järgmised otsused:
  1) toetuse andmine;
  2) toetuse osaline andmine;
  3) toetuse tingimuslik andmine;
  4) toetuse andmisest keeldumine.

  (7) Lõigetes 5 ja 6 nimetatud otsused avalikustatakse Siseministeeriumi ja EASi veebilehel.

  (8) Peale lõigetes 5 ja 6 nimetatud otsuste teeb komisjon otsuseid muudes oma tööga seotud küsimustes.

  (9) Toetuse andmise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse saaja, projekti nimetus ja toetuse suurus Eesti kroonides ning vajaduse korral kehtestatakse lisatingimusi.

  (10) Lõike 6 punktis 2 nimetatud otsus jõustub taotleja nõusoleku saamisel ning tingimusel, et projekti eesmärk on toetuse osalise andmise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega ja tegevuste muutmisega, loetakse toetuse osalise andmise otsus tühiseks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele.

  (11) Lõike 6 punktis 3 nimetatud otsuse tegemisel määratakse tingimuse täitmise tähtpäev. Kui taotleja ei täida tingimust määratud tähtpäevaks, loetakse toetuse tingimusliku andmise otsus tühiseks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele.

  (12) Lõike 6 punktides 2 ja 4 nimetatud otsuse tegemisel märgitakse taotluse menetlemise lõpetamise ja toetuse andmisest keeldumise põhjus.

§ 10.  Taotluste menetlemine esimeses etapis

  (1) EAS registreerib § 2 lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks esitatud taotlused oma dokumendiregistris.

  (2) EAS korraldab taotluse vastuvõtmise ja kontrollib taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatavate tegevuste vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

  (4) EAS saadab 15. märtsiks ja 15. oktoobriks investeeringu objektide asukohajärgsetele maavalitsustele elektrooniliselt koopiad taotluste ankeetidest ja nende lisast 1 (tabel «Projekti eelarve ja finantseerijad»), millele lisatakse informatsioon taotluse nõuetele vastavuse kohta tulenevalt lõikest 2.

§ 11.  Taotluste prioriteetsuse hindamine esimeses etapis

  (1) Maavanem moodustab EASist maavalitsusse esitatud taotluste menetlemiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi maakondlik komisjon).

  (2) Maakondliku komisjoni koosseisu peavad kuuluma lisaks maavalitsuse ametnikele ka maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu nimetatud esindaja ja mittetulundusühenduste esindaja.

  (3) Maavalitsus korraldab taotluste prioriteetsuse hindamist. Maakondlik komisjon võib küsida EASilt ja taotlejatelt lisainformatsiooni taotluse kohta ning külastada investeeringu objekte.

  (4) Maakondlik komisjon hindab taotluste prioriteetsust, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
  1) objekti prioriteetsus kohaliku omavalitsuse arengukavas, kuni 25% maksimaalsest koondhindest;
  2) objekti prioriteetsus maakondlikul tasandil, kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti mõju avaliku teenuse kvaliteedi parandamisele, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
  4) projekti jätkusuutlikkus ehk kasutajate olemasolu ja püsikulude katmine, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
  5) investeeringutoetuste piirkondlikult tasakaalustatud jaotus maakonnas, kuni 20% maksimaalsest koondhindest.

  (5) Iga kriteeriumi kohta annavad komisjoni liikmed hinded skaalal 0–4.

  (6) Maakondliku komisjoni hinne taotluse kohta leitakse aritmeetilise keskmisena, mis korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga, ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks.

  (7) Kui taotlejaks on § 5 lõikes 2 nimetatud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksus, siis lisatakse koondhindele täiendavalt 0,3 punkti.

  (8) Taotluste prioriteetsuse hindamise juhendi ja vormid kinnitab regionaalminister käskkirjaga.

  (9) Maavanem esitab 25. märtsiks ja 25. oktoobriks Siseministeeriumile ja EASile ülevaate maakondliku komisjoni koosolekust, taotluste prioriteetsuse hindamisest ja hinnetest ning maakondliku komisjoni ettepanekutest taotluste prioriteetsuse kohta. Ülevaatedokumendid tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 12.  Otsuste tegemine esimeses etapis

  (1) Siseministeeriumi juurde moodustatud komisjon lähtub esimese etapi otsuste tegemisel EASi tehtud taotluste nõuetele vastavuse kontrollist, vooru vahendite prognoosist vastavalt §-le 8 ja § 11 lõikes 9 nimetatud dokumentidest. Komisjonil on õigus põhjendatud juhul muuta maakondlikus komisjonis taotluste prioriteetsuse kohta tehtud ettepanekuid.

  (2) Komisjon teeb esimese etapi lõppedes järgmised otsused:
  1) prioriteetsete ja nõuetele vastavate taotluste suunamine edasiseks menetlemiseks, arvestades § 8 lõikes 6 sätestatud jaotus- ja reservsummasid;
  2) nõuetele mittevastavate taotluste menetlemise lõpetamine;
  3) nõuetele vastavate ja väiksema prioriteetsusega taotluste menetlemise lõpetamine, arvestades jaotus- ja reservsummasid.

  (3) Komisjoni otsused taotluste menetlemise kohta esimeses etapis tehakse teatavaks 25. aprilliks ja 25. novembriks ning saadetakse elektrooniliselt maavalitsustele ja avalikustatakse Siseministeeriumi ja EASi veebilehel.

  (4) EAS teavitab taotlejaid komisjoni otsustest kirjalikult.

§ 13.  Taotluste menetlemine ja otsuste tegemine teises etapis

  (1) Teises etapis jätkab taotluste menetlemist EAS, kes korraldab komisjoni otsuste alusel teise etappi edastatud taotluste tehnilise hindamise ja objektide kohapealse külastuse.

  (2) EASil on õigus küsida taotlejatelt, maavalitsustelt ja hinnapakkujatelt lisainformatsiooni ning külastada investeeringu objekte ja kontrollida kohapeal taotluste vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (3) EAS teavitab objekti külastamisest eelnevalt taotlejat, Siseministeeriumi ja maavalitsust ning nende esindajatel on õigus olla külastuse juures.

  (4) EAS koostab teises etapis menetletud taotluste ja külastatud objektide kohta eksperdihinnangud.

  (5) Komisjonile esitatakse otsuste tegemiseks EASi koostatud eksperdihinnangud ja Siseministeeriumi programmi vahendite tegelike laekumiste põhjal koostatud vahendite jaotused üleriigiliste ja kohaliku tähtsusega projektide lõikes ning kohaliku tähtsusega projektide jaotus- ja reservsummad.

  (6) Komisjon teeb teises etapis järgmised otsused:
  1) toetuse andmine selle vooru vahenditest;
  2) toetuse andmine lõppenud projektidest vabanenud vahenditest;
  3) toetuse andmisest keeldumine taotluse nõuetele mittevastavuse või jaotus- ja reservsummade ületamise tõttu.

  (7) Komisjoni otsused teise etapi kohta tehakse teatavaks 31. maiks ja 31. detsembriks ning saadetakse elektrooniliselt maavalitsustele ning avalikustatakse Siseministeeriumi ja EASi veebilehel.

  (8) EAS teavitab taotlejaid komisjoni otsustest kirjalikult kahe nädala jooksul komisjoni koosoleku protokolli Siseministeeriumis registreerimise päevast arvates.

  (9) Toetust saanud taotlejale vormistatakse toetuse ülekandmiseks ja kasutamise tingimustes kokkuleppimiseks toetusleping.

  (10) Komisjoni otsuste alusel esitab Siseministeerium kahe nädala jooksul komisjoni otsuste tegemise päevast arvates taotluse Rahandusministeeriumile vooruks ettenähtud hasartmängumaksu laekumistest vahendite ülekandmiseks EASile.

§ 14.  Toetuslepingu sõlmimine ja toetuse ülekandmine toetuse saajale

  (1) Toetuse andmise ja kasutamise kohta sõlmib EAS toetuse saajaga toetuslepingu, mille vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Toetuse summa kantakse toetuse saajale üle vastavalt toetuslepingu tingimustele.

  (2) Toetuslepingus lepitakse kokku, et toetuse saaja:
  1) tagab toetuse andmise otsuses ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu;
  2) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse, taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepinguga;
  3) peab eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  4) esitab EASi ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  5) taotleb EASi kaudu komisjonilt nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks;
  6) taotleb EASilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, mis on suuremad kui 10% projekti eelarvest, ning projekti kestuse ja projekti tegevuste muudatusteks;
  7) võimaldab teha järelevalvetoiminguid ja auditit toetuse ning oma- või kaasfinantseeringut või oma- ja kaasfinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde suhtes, sealhulgas võimaldab kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab või kasutab;
  8) annab kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates;
  9) osutab järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  10) võtab arvesse kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettepanekud;
  11) näitab toetuse kasutamisel regionaalarengu programmidest teavitamise meelespeas etteantud viisil, et investeeringu objekti on toetatud hasartmängumaksust laekuvate regionaalsete investeeringutoetuste vahenditest;
  12) säilitab taotluse, toetuse kasutamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt «Raamatupidamise seadusele» seitse aastat;
  13) tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ega tee selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  14) kooskõlastab eelnevalt kirjalikult EASiga kõik esitatud andmetes toimunud muudatused või asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja põhimääruse või põhikirja muutmine, seaduslike või volitatud esindajate muutumine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine, pankroti väljakuulutamine, likvideerimine ja tegevuse lõpetamine ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  15) informeerib viivitamata kirjalikult EASi kaudu komisjoni projekti elluviimise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse kaheldavusest;
  16) kooskõlastab eelnevalt EASi kaudu komisjoniga toetuse eest loodud või soetatud vara omandi- või kasutusõiguse üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest;
  17) täidab muid toetuse saamist reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustusi;
  18) tagab projekti elluviimisesse kaasatud kaasfinantseerija kohustuste täitmise;
  19) võib teha projekti eelarves muudatusi, mis on väiksemad kui 10% projekti eelarve mahust;
  20) võib saada EASi kaudu nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud punktides 1–18 nimetatud kohustuste täitmisega;
  21) võib taotleda EASi kaudu komisjoni nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks;
  22) võib taotleda EASilt nõusolekut projekti eelarve muutmiseks üle 10% projekti eelarvest;
  23) võib suurendada projekti kogumaksumust omafinantseeringu arvel.

  (3) Kui nelja kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates ei ole toetuslepingut sõlmitud, on komisjonil õigus otsus kehtetuks tunnistada.

  (4) Toetuse iga osa väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada EASile maksetaotlus EASi etteantud vormil.

  (5) Sularahamakseid võib projekti vahenditest teha ainult järgmistel tingimustel:
  1) kuni 500-krooniste kuludokumentide puhul;
  2) kokku maksimaalselt 10% ulatuses projekti üldmaksumusest.

  (6) Toetussumma viimane osamakse, kuni 30% toetussummast, kantakse toetuse saajale üle pärast lõpparuande kinnitamist EASis ja toetuse saajalt nõuetekohase maksetaotluse saamist. Viimane osamakse kantakse üle kümne päeva jooksul nõuetekohase maksetaotluse EASi saabumisest arvates.

  (7) Lõpparuande kinnitamiseks peab toetuse saaja, kes ei ole riigiasutus, olema kandnud kõik projektiga seotud kulud, sealhulgas viimase osamakse suuruse summa.

§ 15.  Aruandlus ja kontroll toetuse kasutamise üle ning toetuse vähendamine

  (1) Toetuslepingus nimetatud tähtaegadel ja tingimustel esitab toetuse saaja EASile toetuse kasutamise kohta vahearuanded ning projekti lõppedes lõpparuande. Aruandes esitatakse ka tõendid oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta.

  (2) Aruanded ja lõpparuanded tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

  (3) EAS kontrollib toetuse sihtotstarbelist ja toetuslepingu tingimustele vastavat kasutamist ning informeerib vajaduse korral kontrolli tulemustest Siseministeeriumi ja maavalitsusi. Toetuse kasutamise kontrollimisel lähtub EAS taotlusest, toetuse andmise otsusest, toetuslepingust, aruannetest ja vajaduse korral kohapealse kontrolli tulemustest. Komisjonil on õigus saada lisateavet toetuse kasutamise kohta.

  (4) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuslepingu tingimuste muu rikkumise korral on EASil õigus toetusleping üles öelda ja nõuda saadud toetuse kas täielikku või osalist tagastamist vastavalt komisjoni otsusele.

  (5) Toetuse kasutamise tähtaeg on kuni kaks aastat toetuslepingu sõlmimisest arvates.

  (6) EASil on õigus vähendada toetust juhul, kui toetuse saaja oma- ja kaasfinantseering vähenevad alla 15% projekti maksumusest.

§ 16.  Muudatused toetuse kasutamisel ja otsuse tegemine toetuslepingu muutmiseks

  (1) Toetuse saaja teavitab enne muudatuste tegemist EASi projekti kõikidest muudatustest esialgse taotlusega võrreldes.

  (2) Toetuse kasutamise ja projekti elluviimise käigus ilmneva muutmise vajaduse korral teeb toetuslepingu muutmise otsuse EAS. Kui toetuse saaja soovib muuta projekti eesmärki, on vajalik komisjoni nõusolek.

  (3) Projekti eesmärgi muutmisel vormistab EAS toetuslepingu muudatuse komisjoni otsuse alusel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need omafinantseeringu arvel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on vähenenud, vähendatakse toetussummat ja omafinantseeringut tingimusel, et omafinantseeringu osatähtsus jääb vähemalt 15% projekti maksumusest.

  (4) Kui projekti eelarve muutub üle 10% või muutuvad projekti tegevused või projekti kestus, kuid projekti eesmärk jääb samaks, teeb EAS toetuslepingu muutmise otsuse ja seejärel vormistatakse toetuslepingu muudatus.

§ 17.  Toetuse tagasinõudmine

  Komisjonil on õigus nõuda toetus tagasi, kui:
  1) ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti elluviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
  2) projekti elluviimise ajal on toetuse saaja andnud teadlikult valeandmeid või andmeid varjanud;
  3) viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates on rikutud toetuse kasutamiseks kehtestatud nõudeid.

Peaminister Andrus ANSIP


Põllumajandusminister
rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor SEEDER


Riigisekretär Heiki LOOT

/otsingu_soovitused.json