Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord¹

Vastu võetud 03.12.2004 nr 122
RTL 2004, 154, 2326
jõustumine 24.12.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

27.03.2006 nr 31 (RTL 2006, 30, 532) 10.04.2006, osaliselt 1.03.2007

28.05.2009 nr 44 (RTL 2009, 45, 625) 6.06.2009

 

Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» § 4¹ lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ja kord olenevalt nende ohtlikest omadustest.

2. peatükk
KEMIKAALI IDENTIFITSEERIMINE

§ 2. Aine identifitseerimine

Aine identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) ohtliku aine CASi, EINECSi või ELINCSi nimetus ja number;
2) ainele, millel ei ole CASi, EINECSi või ELINCSi nimetust, antakse nimetus teiste rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuuride järgi (IUPAC -nimetus – Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu nimetus, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO nimetus).

§ 3. Valmistise identifitseerimine

Valmistis identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) valmistise nimetus või kaubanduslik nimetus;
2) valmistise ohtlike koostisainete nimetused käesoleva määruse § 2 kohaselt.

§ 4. Valmistise koostisaine nimetuse konfidentsiaalsus

(1) «Kemikaaliseaduse» § 22 lg 2¹ kohaselt võib turustamise eest vastutav isik taotleda valmistise koostisaine(te) nimetuse asendamist pakendi märgistusel ja ohutuskaardil alternatiivse nimetusega.

(2) Alternatiivset nimetust võib taotleda üksnes ainete korral, millele kui ohutegurile ei ole õigusaktidega kehtestatud kokkupuutepiirangut (exposure limit), ning mis on klassifitseeritud:
1) ärritavaks, välja arvatud ained, millele on omistatud riskilause R41 või mis on klassifitseeritud ärritavaks koos ühe või mitme järgneva ohtliku omadusega: plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik või keskkonnaohtlik;
2) kahjulikuks, välja arvatud ained, mis on klassifitseeritud kahjulikuks koos ühe või mitme järgneva ohtliku omadusega: plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik või keskkonnaohtlik.

(3) Kui erinevates valmististes kasutatakse üht ja sama ainet, võib esitada ühe taotluse Kemikaalide Teabekeskusele, kui:
1) valmististes esinevate ühtede ja samade ohtlike koostisainete sisaldus on ühesugustes vahemikes;
2) valmististel on ühesugune klassifikatsioon ja märgistus;
3) valmististel on ühesugune kasutusala.

§ 5. Valmistise koostisaine nimetuse konfidentsiaalsuse taotlemine

(1) Valmistise koostisaine(te) nimetuse salastamiseks ja alternatiivse nimetuse taotlemiseks tuleb esitada piisavalt teavet valmistise kohta, et töökohal rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid tervise ja ohutuse kaitseks ja tagada, et valmistise kasutamisega kaasnev risk oleks minimaalne.

(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) Valmistise turustamise eest vastutava isiku nimi, aadress ja telefoninumber;
2) üksikasjalikud identifitseerimisandmed aine kohta, mille nimetuse salastatust taotletakse: aine CAS- ja EINECS- või ELINCS-number ning aine keemiline nimetus käesoleva määruse § 2 kohaselt;

3) aine klassifikatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) VI lisa 3. osa  järgi või klassifikatsioon käesoleva määruse kohaselt. Klassifitseerimisel käesoleva määruse kohaselt tuleb aine klassifitseerimisel arvestada kättesaadavaid andmeid aine omaduste kohta ja selle kinnitamiseks lisada üksikasjalikud andmed või viited sellise teabe asukohale;

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

4) alternatiivne nimetus käesoleva määruse 1. lisa järgi. Alternatiivne nimetus peab sisaldama piisavat teavet aine riskivabaks käitlemiseks;

5) konfidentsiaalsuse põhjendus;

6) valmistise nimetus või kaubanduslik nimetus;

7) teave selle kohta, kas punktis 6 esitatud nimetust kasutatakse ka kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui mõnes liikmesriigis kasutatakse valmistist teise nimetusega, siis esitatakse kasutatavad valmistise nimetused või kaubanduslikud nimetused liikmesriikide kaupa;

8) valmistise koostis;

9) valmistise klassifikatsioon;

10) valmistise märgistus;

11) valmistise ettenähtud kasutusala;

12) valmistise ohutuskaart.

3. peatükk
KEMIKAALI OMADUSTE MÄÄRAMINE, OHTLIKKUSE HINDAMINE JA KLASSIFITSEERIMINE

§ 6. Aine omaduste määramine

(1) Aine omaduste määramiseks viiakse läbi vajalikud uuringud REACH-määruse artikli 13 nõuete ja komisjoni määruse (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142, 31.05.2008, lk 1–739) kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(2) Aine füüsikalis-keemilised omadused määratakse määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud meetoditega.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Aine terviseohtlikud omadused määratakse määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osas sätestatud meetoditega.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(4) Aine keskkonnaohtlikud omadused määratakse määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osas sätestatud meetoditega.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

§ 7. Valmistise füüsikaliste ja keemiliste omaduste määramine

(1) Valmistise füüsikalised ja keemilised omadused määratakse üldjuhul määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud meetoditega.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(2) Valmististe järgmisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi määratakse alternatiivse konventsionaalse meetodiga:
1) mittegaasiliste orgaanilisi peroksiide sisaldavate valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.1 kohaselt;
2) gaasiliste valmististe tuleohtlikud omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.5.1 kohaselt;
3) gaasiliste valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.2 kohaselt.

(3) Valmistise plahvatus- ja tuleohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi ei määrata, kui:
1) ühelgi valmistise koostises oleval ainel ei ole nimetatud omadusi ning valmistajale kättesaadava teabe põhjal nimetatud omadusi valmistisel tõenäoliselt ei esine;
2) valmistise koostist on muudetud, kuid on teaduslikult tõestatud, et uue koostisega valmistise ohtlike omaduste taashindamine ei muuda klassifikatsiooni;
3) valmistis turustatakse aerosoolpakendis.

§ 8. Valmistise terviseohtlikkuse määramine

(1) Valmististe terviseohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 3. lisa kohaselt või

2) uuringutega määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea laboritava nõudeid.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(2) Valmististe omadused, mis ei ole kindlaks määratud lõike 1 punkti 2 kohaselt, tuleb määrata lõike 1 punkti 1 kohaselt. Valmististe kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline toime määratakse üksnes konventsionaalse meetodiga.

§ 9. Valmistise keskkonnaohtlikkuse määramine

Valmististe keskkonnaohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse 4. lisa kohaselt või

2) uuringutega määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea laboritava nõudeid.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

§ 10. Kemikaalide ohtlikkuse kategooriad ohtlike omaduste alusel

Kemikaalid klassifitseeritakse ohtlike omaduste alusel järgmistesse kategooriatesse:
1) plahvatusohtlik (explosive) – ained ja valmistised tahkel, vedelal, pasta või geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes plahvatada, äkiliselt süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada;
2) oksüdeeriv (oxidising) – ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste kemikaalidega, eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad põhjustada ägeda eksotermilise reaktsiooni;
3) eriti tuleohtlik (extremely flammable) – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 ºC, ning gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril;
4) väga tuleohtlik (highly flammable) – ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 21 ºC, või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase;
5) tuleohtlik (flammable) – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on temperatuurivahemikus 21 ºC kuni 55 ºC;
6) väga mürgine (very toxic) – ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.1 kohaselt);
7) mürgine ( toxic) – ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.2 kohaselt);
8) kahjulik (harmful) – ained ja valmistised, mis suurtes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.3 kohaselt);
9) sööbiv (corrosive) – ained ja valmistised, mis eluskoega kokkupuutel võivad selle hävitada (lisa 2 punkti 3.2.5 kohaselt);
10) ärritav (irritant) – ained ja valmistised, mis ei ole söövitavad ja mis võivad põhjustada ühekordsel lühi- või pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha- või limaskestadega nende põletikku (2. lisa punkti 3.2.6 kohaselt);
11) sensibiliseeriv (sensitising) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada organismi allergilist reaktsiooni nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad ebasoodsalt või kahjulikult mõjuda tervisele (2. lisa punkti 3.2.7 kohaselt);
12) kantserogeenne (carcinogenic) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust (2. lisa punkti 4.2.1 kohaselt);
13) mutageenne (mutagenic) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust (2. lisa punkti 4.2.2 kohaselt);
14) reproduktiivtoksiline (toxic for reproduction) – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid (2. lisa punkti 4.2.3 kohaselt);
15) keskkonnaohtlik (dangerous for the environment) – ained ja valmistised, mis võivad põhjustada keskkonda sattumisel kohest või hilisemat keskkonna või selle osa(de) kahjustust (2. lisa punkti 5 kohaselt).

§ 11. Kemikaali klassifitseerimine

(1) Aineid ja valmistisi klassifitseeritakse nende olemuslike füüsikalis-keemiliste, tervise- ja keskkonnaohtlike omaduste alusel. Kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise juhend on esitatud käesoleva määruse 2. lisas. Kui aine ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus on esitatud määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas, klassifitseeritakse ja märgistatakse aine selle kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(2) Valmististe klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta valmistise koostisse kuuluvaid ohtlikke aineid, nende sisalduse määra ja ohtlikke omadusi.

(3) Valmististe klassifitseerimisel võetakse arvesse järgmisi ohtlikke aineid:
1) ained, mis on esitatud määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas;

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

2) ained, mis on klassifitseeritud ohtlikeks käesoleva määruse alusel;
3) ELINCS-loetelus esinevad ohtlikuks klassifitseeritud ained;
4) uued ohtlikuks klassifitseeritud ained, millest on teavitatud, kuid mis ei ole veel kantud ELINCS loetelusse;
5) - 6) [Kehtetu – RTL 2006, 30, 532 – jõust. 10.04.2006].

(4) Valmistise klassifitseerimisel võetakse arvesse lõikes 3 nimetatud ja toime järgi tervisele ja keskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud ained, sh aine keemilisest puhtusastmest tulenevad kõrvalained või tehnilised abiained. Nimetatud ained võetakse arvesse, kui nende sisaldus on võrdne või suurem järgmises tabelis esitatud sisaldusest, v.a kui määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas või käesoleva määruse 3. või 4. lisa B osas ei ole ette nähtud madalamat sisaldust või kui ei ole kehtestatud erandit käesoleva määruse 8. lisaga.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

 

Aine ohtlikkuse kategooria	Arvesse võetav sisaldus
	Gaasilised valmistised mahu %	Muud valmistised massi %
Väga mürgine	≥0,02	≥0,1
Mürgine	≥0,02	≥0,1
Kantserogeenne, kategooria 1 või 2	≥0,02	≥0,1
Mutageenne, kategooria 1 või 2	≥0,02	≥0,1
Reproduktiivtoksiline, kategooria 1 või 2	≥0,02	≥0,1
Kahjulik	≥0,2	≥1
Sööbiv	≥0,02	≥1
Ärritav	≥0,2	≥1
Sensibiliseeriv	≥0,2	≥1
Kantserogeenne, kategooria 3	≥0,2	≥1
Mutageenne, kategooria 3	≥0,2	≥1
Reproduktiivtoksiline, kategooria 3	≥0,2	≥1
Keskkonnaohtlik, ohutunnus N		≥0,1
Ohtlik osoonikihile	≥0,1	≥0,1
Keskkonnaohtlik		≥1

§ 12. Kemikaali klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel

Kemikaali füüsikalistest ja keemilistest omadustest tulenevat tule- ja plahvatusohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi hinnatakse määruse §-s 6 ja §-s 7 sätestatud meetoditega saadud tulemuste järgi ning ained ja valmistised klassifitseeritakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2 kohaselt.

§ 13. Kemikaali klassifitseerimine terviseohtlikkuse alusel

(1) Ained ja valmistised on terviseohtlikud, kui nad:
1) põhjustavad akuutse surmaga lõppevat tervisekahjustust;
2) põhjustavad ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi;
3) põhjustavad korduval või pikaajalisel kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi;
4) on sööbivad ja ärritavad;
5) on sensibiliseerivad;
6) on kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised.

(2) Ained ja valmistised, mille terviseohtlikud omadused on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osa meetoditega, klassifitseeritakse määruse 2. lisa punktide 3 ja 4 kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Konventsionaalse meetodiga valmististe terviseohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe klassifitseerimiseks kasutatakse määruse 3. lisas esitatud meetodit.

(4) Kui epidemioloogiliste uuringute, usaldusväärsete teaduslike uuringute või mürgistusjuhtude või kutsehaiguste kohta esitatud statistiliste andmete alusel saab tõestada, et kemikaali terviseohtlikkus inimesele erineb käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud terviseohtlikkusest, siis lähtutakse sellise kemikaali klassifitseerimisel selle toimest inimesele.

(5) Kui valmistise koostisained võivad koos toimides avaldada võimendavat ehk potentseerivat (potentiation) või vastandlikku ehk antagonistlikku toksilist (antagonism) toimet, siis konventsionaalse meetodiga võib ala- või ülehinnata valmistise terviseohtlikkust ning selle vältimiseks tuleb klassifitseerimisel arvestada koostoime erisusi.

§ 14. Kemikaali klassifitseerimine keskkonnaohtlikkuse alusel

(1) Ained ja valmistised on keskkonnaohtlikud, kui nad on:
1) ohtlikud vesikeskkonnale;
2) ohtlikud mittevesikeskkonnale, kaasa arvatud osoonikihile ja maismaakeskkonnale.

(2) Ained ja valmistised, mille keskkonnaohtlikud omadused on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C meetoditega, klassifitseeritakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 5 kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Konventsionaalse meetodiga valmististe keskkonnaohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe klassifitseerimiseks kasutatakse käesoleva määruse 4. lisas esitatud meetodit.

(4) Kui valmistise keskkonnaohtlikud omadused on määratud käesoleva määruse §-s 9 nimetatud mõlema meetodi järgi, siis klassifitseerimisel võetakse aluseks punktiga 2 sätestatud meetoditega saadud andmed.

§ 15. Valmistise taasklassifitseerimine

(1) Valmistise ohtlikkust tuleb uuesti hinnata ja valmistis taasklassifitseerida, kui:
1) ühe või mitme ohtliku koostisaine sisaldust valmistises on muudetud piirides, mis ületab tabelis esitatud lubatud kõikumised

Koostisaine esialgne sisaldus (massi- või mahuprotsentides)	Lubatud muutmispiirid (massi- või mahuprotsentides esialgsest sisaldusest)
≤2,5%	±30%
>2,5 ≤10%	±20%
>10 ≤25%	±10%
>25 ≤100%	±5%

2) lisatakse või asendatakse üks või mitu koostisainet, mis võivad olla ohtlikud või mitteohtlikud.

(2) Taasklassifitseerimist ei kohaldata juhtudel, kui on teaduslikult põhjendatud, et ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu.

4. peatükk
KEMIKAALI PAKENDAMINE

§ 16. Üldnõuded ohtliku kemikaali pakendile

(1) Ohtlike kemikaalide müügipakend (edaspidi pakend) peab vastama «Kemikaaliseaduses» ning käesolevas määruses sätestatud järgmistele nõuetele:
1) pakend ja selle sulgur peavad olema vastupidavad kemikaali ettenähtud kasutamistingimuste korral;
2) pakend ja selle sulgur peavad olema materjalist, mis ei reageeri pakendi sisuga ega moodusta sellega ohtlikke ühendeid;
3) korduvsulguriga pakend peab olema valmistatud nii, et pakendit oleks võimalik lekkekindlalt korduvalt avada ja sulgeda.

(2) Kemikaal loetakse nõuetekohaselt pakendatuks, kui pakend vastab raudteel, maanteel, veeteel ja õhus veetavate ohtlike kaupade pakendamise rahvusvahelistele nõuetele.

§ 17. Erinõuded jaekaubanduses turustatavate kemikaalide pakenditele

(1) Käesolevas määruses käsitletakse jaekaubandust «Kaubandustegevuse seaduse» tähenduses.

(2) Ohtlike kemikaalide jaemüügipakend ei tohi:
1) oma kuju ja graafiliste kaunistustega äratada huvi lastes või eksitada tarbijat;
2) sarnaneda tähistuselt ja esitluselt toidu, sööda, ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega.

(3) Lastekindlate turvasulguritega tuleb varustada jaemüügipakendid, mis sisaldavad:
1) väga mürgiseks, mürgiseks või sööbivaks klassifitseeritud kemikaali;
2) kahjulikku ning allaneelamisel kopsukahjustusi põhjustavat kemikaali, millele on määratud riskilause R65 ja ohusümbol «Xn»;
3) metanooli (CAS nr 67-56-1) ≥3% ja/või diklorometaani (CAS nr 75-09-2) ≥1%.

(4) Lastekindla turvasulguri nõue ei kehti aerosoolpakendis turustatava kemikaali kohta.

(5) Korduvkasutusega lastekindlad turvasulgurid peavad vastama standardi EVS-EN 28317 ja ühekordsed lastekindlad turvasulgurid standardi EVS-EN 862 nõuetele.

(6) Kombatava ohumärgiga tuleb märgistada jaemüügipakendid, mis sisaldavad väga mürgiseks, mürgiseks, sööbivaks, kahjulikuks, eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud kemikaali.

(7) Kombatava ohumärgiga ei märgistata eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud ja sellekohaselt märgistatud aerosoolpakendis turustatavat kemikaali.

(8) Kombatav ohumärk peab vastama standardi EVS-EN ISO 11683 nõuetele.

5. peatükk
KEMIKAALI MÄRGISTAMINE

§ 18. Üldteave märgistusel

(1) Kemikaali märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed:
1) aine või valmistise nimetus käesoleva määruse § 2 ja § 3 järgi;
2) EÜ number (EC No), kui aine on EINECS- või ELINCS-loetelus;
3) valmistises sisalduvate ohtlike koostisainete nimetused;
4) kemikaali ohusümbol ja ohu sõnaline tähendus;
5) kemikaali riskilaused;
6) kemikaali ohutuslaused;
7) kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimiseks andmed: nimi või ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e-posti aadress;

8) sõnad «EÜ märgistus» (EC label) ainete puhul, mis on esitatud määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas;

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

9) kemikaali nimikogus, väljendatuna SI süsteemi massi- või mahuühikutes (nimimass või nimimaht) – jaemüügis turustatavate kemikaalide korral.

(2) Märgistusel esitatakse teave turustamiseks pakendatud kemikaali kohta, mitte selle erinevate vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (lahjendatult või muul kujul).

(3) Märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «ei ole mürgine», «ei ole kahjulik», «kahjutu», «ei saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või valmistise ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistise ohtlikkuse alahindamise.

§ 19. Valmistise koostisained

(1) Märgistusel esitatakse koostisainete nimetused järgmiselt:
1) väga mürgiseks («T+»), mürgiseks («T») või kahjulikuks («Xn») klassifitseeritud valmistise puhul üksnes väga mürgiste, mürgiste või kahjulike koostisainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud kahjulikuks määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

2) sööbivaks («C») klassifitseeritud valmistise puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on klassifitseeritud ärritavaks («Xi») määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas või käesoleva määruse 3. lisa B osa kohaselt;

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

3) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria kantserogeenseks;
4) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria mutageenseks;
5) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria reproduktiivtoksiliseks;
6) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud sensibiliseerivaks.

(2) Märgistusel ei esitata selliste koostisainete nimetusi, mille alusel on valmistis klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, oksüdeerivaks, eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, ärritavaks või keskkonnaohtlikuks, välja arvatud juhul, kui koostisaine nimetus tuleb esitada lõike 1 kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui nelja terviseohtlike omadustega koostisaine nimetused, mis on aluseks valmistise klassifitseerimisel ja märgistamisel. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave valmistise kõikide ohtlike omaduste kohta, esitatakse enam kui nelja koostisaine nimetused.

(4) Parfümeeriatööstuse jaoks ettenähtud kontsentreeritud valmististe turustamise eest vastutav isik võib selliste valmististe märgistusele kanda vaid ühe sensibiliseeriva toimega aine, mida tema peab esmaseks selle toime põhjustajaks, nimetuse.

(5) Looduslike ainete puhul võib eeterliku õli või ekstrakti koostisaine keemilise nimetuse asemel märkida üksnes, millise loodusliku objekti eeterliku õli või ekstraktiga on tegemist, kasutades väljendit «… eeterlik õli» või «…ekstrakt».

§ 20. Ohusümbolid

(1) Ohusümbolitega (danger symbols) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkust. Ohusümbolid, nende tähelised tunnused ja tähendused on esitatud käesoleva määruse 5. lisas. Ohusümbolid omistatakse aine või valmistise klassifitseerimisel käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.

(2) Kui ainele või valmistisele on omistatud rohkem kui üks ohusümbol, siis:

1) ohusümboli «T» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «C» ja «X» pakendi märgistusel kohustuslikud, kui määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas ei ole teisiti sätestatud;

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

2) ohusümboli «C» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «X» märgistusel kohustuslik;
3) ohusümboli «E» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «F» ja «O» märgistusel kohustuslikud;
4) ohusümboli «Xn» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «Xi» märgistusel kohustuslik.

§ 21. Riskilaused

(1) Riskilausetega (risk phrases, edaspidi R-laused) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkusest tulenevat riski kemikaalide kasutamisel. R-laused ja nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 6. lisas.

(2) Määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas esitatud ainete märgistusel kasutatakse nimetatud loetelus antud R-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele omistatakse R-laused käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus R-lauset, kusjuures riski ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave kemikaali käitlemisest tulenevate kõikide riskide kohta, esitatakse enam kui kuus R-lauset.

(4) Kemikaali märgistusel ei ole vaja kasutada R-lauseid «Eriti tuleohtlik» või «Väga tuleohtlik», mis kordavad ohusümboli tähendust.

§ 22. Ohutuslaused

(1) Ohutuslausetega (safety phrases, edaspidi S-laused) esitatakse tingimused kemikaalide ohutuks käitlemiseks ettenähtud kasutusalal. S-laused ja nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 7. lisas.

(2) Määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas esitatud ainete märgistusel kasutatakse nimetatud loetelus antud S-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele omistatakse S-laused käesoleva määruse 2. lisa kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus S-lauset, kusjuures ohutuse ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave kemikaali ohutuks käitlemiseks, esitatakse enam kui kuus S-lauset. Kui märgistusele ei ole võimalik mahutada kõiki olulisi S-lauseid, esitatakse vajalik ohutusteave eraldi teabelehel, mis edastatakse koos pakendiga kasutajale.

§ 23. Biotsiidide märgistuse erisused

(1) Biotsiide märgistatakse üldjuhul nagu valmistisi.

(2) Biotsiidide märgistusel esitatakse täiendavalt järgmine teave:
1) biotsiidis sisalduvate toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende sisaldus;
2) loa- või registreerimisnumber;
3) valmistise oleku lühikirjeldus (vedel, kontsentraat, graanulid, pulber, tahke jms);
4) lubatud või registreeritud kasutusala (puiduimmutusvahend, desinfitseeriv vahend ja muud);
5) kasutusjuhend ja ühekordseks kasutamiseks ettenähtud annus;
6) kõrvaltoimete loetelu ja juhised esmaabiks õnnetusjuhtumi korral;
7) biotsiidi ja selle pakendi ohutu kõrvaldamise juhis, vajadusel lisatakse keeld pakendi taaskasutamise kohta;
8) partii number ja toote säilivusaeg tavatingimustes hoidmise korral;
9) biotsiidi toimeaeg sihtorganismile, kasutamiskordade intervall ja ooteaeg, mille möödudes võib kasutada töödeldud objekti või siseneda töödeldud alasse;
10) töödeldud objekti või ala saastepuhastusvahendid ja -meetmed, töödeldud ala ventileerimise kestvus;
11) asjakohased meetmed kasutatud seadmete puhastamiseks;
12) ettevaatusabinõud biotsiidi kasutamisel, hoidmisel ja transportimisel (isikukaitsevahendid, tuleohutusnõuded, juhised toidu ja sööda kinnikatmiseks või eemaldamiseks, loomade kaitseks ja muud asjakohased meetmed);
13) vajadusel näidata ära biotsiidi kasutajate kategooriad, kellel on keelatud biotsiidi kasutada;
14) vajadusel lisateave keskkonna eriohtude kohta, eesmärgiga kaitsta mittesihtorganisme ja vältida vee saastumist;
15) vajadusel erimärgistus mikrobioloogiliste biotsiidide kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» asjakohaseid sätteid;
16) tekst «Käitlemisel täita ohutusnõudeid! Sisaldab biotsiidi. Enne kasutamist tutvuda kasutusjuhendiga».

(3) Biotsiidi märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «madala riskiastmega biotsiid», «mittemürgine», «tervisele kahjutu» või muid sarnase sisuga märkusi.

§ 24. Kemikaali väikesemahulise pakendi märgistamine

(1) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem ainet, ei märgita riski- ega ohutuslauseid järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, oksüdeerivaks või ärritavaks klassifitseeritud ainete puhul;
2) kahjulikuks klassifitseeritud ainete puhul, mida ei turustata jaemüügis.

(2) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem valmistist, ei märgita riski- ega ohutuslauseid järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, oksüdeerivaks või ärritavaks klassifitseeritud valmistise puhul, v.a valmistised, millele on määratud R-lause R41;
2) keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud valmistise puhul, mida tähistatakse sümboliga «N».

(3) Kui pakend sisaldab 125 ml või vähem valmistist, mis on klassifitseeritud tuleohtlikuks või keskkonnaohtlikuks, kuid seda ei ole tähistatud sümboliga «N», tuleb märkida üksnes riskilaused, ohutuslausete märkimine ei ole kohustuslik.

§ 25. Märgistamisnõuete rakendamine

(1) Märgistus esitatakse vahetult pakendil või eraldi etiketil kulumiskindlalt ja selgelt loetavalt nii, et normaalasendis pakendil on märgistuse tekst horisontaalselt loetav.

[RTL 2006, 30, 532 – jõust. 10.04.2006]

(2) Etikett kinnitatakse pakendile püsivalt ja kogu pinna ulatuses ühele või mitmele küljele.

(3) Märgistus peab olema esitatud selliselt, et esitatud teave, ohusümbol ja selle taust oleksid selgelt eristatavad.

(4) Ohusümbol peab katma vähemalt ühe kümnendiku märgistuse pinnast, aga mitte vähem kui 1 cm².

(5) Ohusümbol trükitakse märgistusel musta värviga oranžkollasele tagapõhjale.

(6) Märgistuse mõõtmed sõltuvad pakendi mahust ning peavad olema järgmised:
1) kui pakendi maht ei ole suurem kui 3 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 52 × 74 mm;
2) kui pakendi maht on suurem kui 3 liitrit, kuid ei ületa 50 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 74 × 105 mm;
3) kui pakendi maht on suurem kui 50 liitrit, kuid ei ületa 500 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 105 × 148 mm;
4) kui pakendi maht on suurem kui 500 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 148 × 210 mm.

(7) Veopakend peab olema märgistatud ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kehtestatud nõuete järgi. Kui kemikaali transporditakse müügipakendis, siis peab see olema märgistatud nii ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kui ka müügipakendi märgistusele kehtestatud nõuete kohaselt.

§ 26. Märgistamise ja pakendamise erinõuded

(1) Käesoleva määruse märgistamise ja pakendamise nõudeid ei kohaldata kemikaalidele, mida kasutatakse lõhkematerjalina ja pürotehnilise tootena «Lõhkematerjaliseaduse» tähenduses.

(2) Ainete ja valmististe märgistamise erinõuded on esitatud käesoleva määruse 8. lisas.

(3) Kui kemikaali müügipakendile ei ole selle kuju või suuruse tõttu võimalik kanda nõuetekohast märgistust, siis võib märgistusel nõutud teabe esitada lisatud voldikul või lehel, mis peab olema edastatud koos müügipakendiga nii, et oleks tagatud teabe säilimine.

(4) Ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali müügipakend, mis sisaldab kemikaali nii väikeses koguses, et see ei põhjusta ohtu tervisele, keskkonnale ega varale, võib olla märgistamata või märgistatud muul asjakohasel viisil. Muul viisil märgistamise korral tuleb kasutada käesoleva määrusega sätestatud ohusümboleid, R- ja S-lauseid.

(5) Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 13 ja 16 nõutud teave tuleb esitada märgistusel.

(6) Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktides 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 14 nõutud teabe võib esitada lisalehel, mis lisatakse pakendile.

§ 27. Sidevahendi abil turustamine

Kemikaali turustamisel sidevahendi abil «Võlaõigusseaduse» § 52 lõike 2 tähenduses, kui tarbija ei näe otseselt kemikaali märgistust, tuleb pakkumisel esitada kogu märgistusele kantav teave kemikaali ohtlikkuse kohta.

§ 28. Rakendamine

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist turul olevaid kemikaale, mis on märgistatud sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord» kohaselt, võib turustada kuni 1. juunini 2005. a.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(2) Aineid klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse käesoleva määruse kohaselt kuni 1. detsembrini 2010. a.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(3) Valmistisi klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse käesoleva määruse kohaselt kuni 1. juunini 2015. a.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(4) Erandina võib aineid enne 1. detsembrit 2010 ja valmistisi (segusid CLP-määruse mõistes) enne 1. juunit 2015 klassifitseerida, märgistada ja pakendada määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt, kusjuures klassifikatsioon tuleb esitada ka käesoleva määruse kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(5) Alates 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 klassifitseeritakse aineid nii käesoleva määruse kui ka määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt, kusjuures neid märgistatakse ja pakendatakse üksnes määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(6) Käesoleva määruse kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud aineid, mis on turul enne 1. detsembrit 2010, tuleb määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt uuesti märgistada ja pakendada alates 1. detsembrist 2012. a.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

(7) Käesoleva määruse kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud valmistisi, mis on turul enne 1. juunit 2015, tuleb määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt uuesti märgistada ja pakendada alates 1. juunist 2017 a.

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

 

¹ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ liikmesriikide ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2001/60/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 226, 22.08.2001, lk 5–6); Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 75/409/EMÜ, millega muudetakse viiendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 14.07.1975, lk 22–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 79/370/EMÜ, millega kohandatakse teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 088, 7.04.1979, lk 1–69); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 79/831/EMÜ, millega muudetakse kuuendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 15.10.1979, lk 10–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 81/957/EMÜ, millega kohandatakse kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 351, 7.12.1981, lk 5–44); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 82/232/EMÜ, millega kohandatakse neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 106, 21.04.1982, lk 18–19); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 83/467/EMÜ, millega kohandatakse viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 257, 16.09.1983, lk 1–33); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 84/449/EMÜ, millega kohandatakse kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 251, 19.09.1984, lk 1–223); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 86/431/EMÜ, millega kohandatakse seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 247, 1.09.1986, lk 1–41); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 87/432/EMÜ, millega kohandatakse kaheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 21.08.1987, lk 1–20); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/302/EMÜ, millega üheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 30.05.1988, lk 1–127); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/490/EMÜ, millega kohandatakse kümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 19.09.1988, lk 1–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 90/517/EMÜ, millega kohandatakse üheteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 287, 19.10.1990, lk 37–38); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/410/EMÜ, millega kohandatakse neljateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 228, 17.08.1991, lk 67–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/632/EMÜ, millega kohandatakse viieteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 338, 10.12.1991, lk 23–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 92/32/EMÜ, millega muudetakse seitsmendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 1–29); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/37/EMÜ, kuueteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992, lk 30–32); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/69/EMÜ, millega kohandatakse seitsmeteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 383, 29.12.1992, lk 113–115); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/21/EMÜ, millega kohandatakse kaheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 110, 4.05.1993, lk 20–21); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/72/EMÜ, millega kohandatakse üheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 29–30); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/101/EMÜ, millega kohandatakse kahekümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 013, 15.01.1994, lk 1–110); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/105/EMÜ, millega sätestatakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ seitsmenda muudatuse artiklis 12 viidatud tehniliseks toimikuks nõutavat teavet sisaldav lisa VII D (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 94/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne esimest korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 381, 31.12.1994, lk 1–1485); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 96/54/EÜ, millega kohandatakse kahekümne teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 248, 30.09.1996, lk 1–230); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/56/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 236, 18.09.1996, lk 35); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 97/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne neljandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 305, 16.11.1998, lk 1–181); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, millega kohandatakse kahekümne viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1–624); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 1–89); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/33/EÜ, millega kohandatakse kahekümne seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 90–107); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide normide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.08.2001, lk 1–333); Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/45/EÜ, 2002/83/EÜ, 2003/37/EÜ ja 2003/59/EÜ ning nõukogu direktiive 77/388/EMÜ, 91/414/EMÜ, 96/26/EÜ, 2003/48/EÜ ja 2003/49/EÜ kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise vabaduse, põllumajanduse, transpordipoliitika ja maksustamise valdkondades Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.05.2004, lk 35–67);komisjoni direktiiv 2006/8/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) II, III ja V lisa nende kohandamiseks tehnika arenguga (ELT L 19, 24.01.2006, lk 12–19). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/121/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (ELT L 396, 30.12.2006, lk 851–857), viimati parandatud (ELT L 136, 29.05.2007, lk 281–282).

[RTL 2009, 45, 625 – jõust. 6.06.2009]

 

 

Lisad