Teksti suurus:

Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 28, 170

Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 20.05.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 29. mai 2009. a otsusega nr 483

I. Planeerimisseaduses (RT I 2002, 99, 579; 2009, 19, 115) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 1:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Võimaluse korral ühendatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.»;

2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.»

§ 2. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 2. Planeering

(1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

(2) Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.

(3) Planeeringu vormistamise nõuded kehtestab regionaalminister.

(4) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisaldada:
1) teavet planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta;
2) planeeringu lähteandmeid, olemasoleva olukorra analüüsi ja lähteseisukohti, planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsuseid ja muid planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumente;
3) planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid;
4) muud planeeringuga seotud ning säilitamist vajavat teavet.»

§ 3. Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:
1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
3) maa-ala kruntideks jaotamise korral.»

§ 4. Paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;».

§ 5. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 5. Valla või linna ehitusmäärus

Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse:
1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine;
2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.»

§ 6. Paragrahvi 6 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna «eesmärgid» sõnaga «ülesanded».

§ 7. Paragrahvi 7:

1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele.»;

2) lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna «eesmärgid» sõnaga «ülesanded»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.»

§ 8. Paragrahvi 8:

1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele.»;

2) lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna «eesmärgid» sõnaga «ülesanded»;

3) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine;»;

4) lõike 3 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus.»;

5) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.»;

6) lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahvi 9:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.»;

2) lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna «eesmärgid» sõnaga «ülesanded»;

3) lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«12) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine;»;

4) lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil;»;

5) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Krundi kasutamise sihtotstarve käesoleva seaduse tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.»;

6) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

(7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;
3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.»;

7) täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

«(71) Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.»;

8) lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(10) Kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
1) tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega;
3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega;
4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;
5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel.»

§ 10. Paragrahvi 10:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses.»;

3) täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

«(61) Detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui:
1) planeeritava maa-ala kohta puudub kehtestatud üldplaneering;
2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut;
3) planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal;
4) planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse tähenduses;
5) planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas;
6) planeering koostatakse miljööväärtuslikule hoonestusalale või selle moodustamiseks;
7) planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks;
8) planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks.

(62) Kui esineb asjaolu, mis takistab detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täitmast, on kohalikul omavalitsusel õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul võib kohalik omavalitsus teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta.»;

4) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Planeeringu koostamise korraldamine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
2) planeeringu koostamise juhtimine;
3) kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine.»

§ 11. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 11. Planeeringutest informeerimine

(1) Kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal.

(2) Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on:
1) üleriigilise planeeringu puhul – vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht;
2) maakonnaplaneeringu puhul – regulaarselt ilmuv maakonnaleht või vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht ja vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht;
3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul – vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel.»

§ 12. Paragrahvi 12:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.»;

2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui detailplaneeringu või käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud planeeringu algatamisel on teada või planeerimise käigus selgub, et algatatud planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus tähtkirjaga planeeringu algatamisest selle kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates või planeerimise käigus asjaolude selgumise päevast arvates.

(5) Kohalik omavalitsus esitab maavanemale üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamise otsuse ja algatamisel teada oleva muu informatsiooni kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.»;

3) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

«(6) Kohalik omavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(7) Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tuleb edastada teated, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele.»

§ 13. Paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid.»

§ 14. Paragrahvi 15:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud.»;

2) lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad «tähtsaadetisena edastatud kirjaga» sõnaga «tähtkirjaga».

§ 15. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 16. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

(1) Planeeringud koostatakse:
1) üleriigilise planeeringu puhul koostöös maavanematega, maakondlike kohalike omavalitsuste liitudega ja ministeeriumidega;
2) maakonnaplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb;
3) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavanemaga;
4) üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega;
5) detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega;
6) detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega;
7) koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale;
8) koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt;
9) koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd;
10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega.

(2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus väljapanekuid ja avalikke arutelusid.

(3) Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel.

(4) Kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on:
1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt;
2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik;
3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.

(5) Planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja koormava piiratud asjaõiguse omanik kaasatakse käesolevas seaduses sätestatud menetlusse puudutatud isikuga samadel alustel ja korras. Isiku võib jätta kaasamata juhul, kui kaasamata jätmine ei mõjuta nimetatud isiku huve.

(6) Kohalik omavalitsus teatab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ning avaliku arutelu aja, koha ja väljapaneku kestuse:
1) vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist;
2) vastava kinnisasja omanikule hiljemalt kaks nädalat enne avaliku arutelu toimumist, kui planeeringuga kavandatav toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse.

(7) Koos planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise teate avaldamisega avaldab kohalik omavalitsus oma veebilehel planeeringu lähteseisukohad või eskiislahendused.

(8) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel.

(9) Maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul on käesoleva seaduse tähenduses kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik.»

§ 16. Paragrahvi 17:

1) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem;»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«4) maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;
5) maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu – Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid.»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määrab:
1) maakonnaplaneeringule – Siseministeerium;
2) üldplaneeringule ja üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, – maavanem;
3) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – kohalik omavalitsus.»;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kui kooskõlastuse taotlusele ei ole kooskõlastaja vastanud ühe kuu jooksul taotluse kättesaamise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.»

§ 17. Paragrahvi 18:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust:
1) planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu või käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha selle kinnisasja omanikule, kellele planeeringuga kavandatu toob kaasa temale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse;
2) detailplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha puudutatud isikule;
3) planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha isikule, kelle planeeringu koostamise ajal esitatud vastuväiteid ei arvestatud;
4) planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha planeeritava maa-ala elanikke esindavatele mittetulundusühingutele, kes on avaldanud kohalikule omavalitsusele soovi, et neid informeeritaks avalikest väljapanekutest;
5) planeeringu korduva avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha isikule, kes esitas kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu eelmisel avalikul väljapanekul.»;

3) lõike 6 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«2) tutvustada lühidalt planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid;
3) detailplaneeringu puhul anda informatsiooni kavandatava hoonestuse iseloomu, olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste ning selle kohta, kas detailplaneering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.»;

4) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

«(61) Koos avaliku väljapaneku teatega avaldab kohalik omavalitsus või maavanem planeeringu kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel:
1) avaliku arutelu toimumise päevani – maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu või detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel on kohustuslik korraldada avalik arutelu;
2) avaliku väljapaneku lõpuni – detailplaneeringu, mille avaliku väljapaneku järel ei ole kohustuslik korraldada avalikku arutelu.»;

5) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal peab maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses.»

§ 18. Paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel ja detailplaneeringutel, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, neli nädalat.»

§ 19. Paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.»

§ 20. Paragrahvi 21:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kohalik omavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste ning maavanem maakonnaplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid esitanud isik võib loobuda oma ettepanekutest või vastuväidetest, teatades sellest kirjalikult planeeringu koostamist korraldavale kohalikule omavalitsusele või maavanemale.»

§ 21. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 22. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord

(1) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega, kui detailplaneering koostatakse:
1) olemasoleval hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks;
2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on korterelamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna hoonestuslaadi ega ole vastuolus piirkonna planeerimispõhimõtetega.

(2) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.

(3) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene:
1) riikliku kaitse alla võetud maa-alale või selle kaitsevööndile, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndile või loodusobjekti kaitsevööndile;
2) miljööväärtuslikule hoonestusalale.»

§ 22. Paragrahv 221 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatusega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse.»

§ 24. Paragrahvi 25:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Maakonnaplaneeringu kehtestamise teate avaldab maavanem vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates. Maakonnaplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on linna või valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.»;

3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:
1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;
3) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld;
4) puudutatud isikule.»

§ 25. Paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Iga isik võib teha üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.»

§ 26. Paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja saadab kohalik omavalitsus maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päevast arvates.»

§ 27. Paragrahvi 29:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Maavanem vaatab hiljemalt nelja kuu jooksul pärast Riigikogu korralisi valimisi kehtestatud maakonnaplaneeringu üle ning esitab ülevaatamise tulemused ja ülevaate planeerimisalasest olukorrast maakonnas, sealhulgas informatsiooni kehtestatud üldplaneeringutest, regionaalministrile.»

§ 28. Paragrahvi 291 lõikes 4 asendatakse sõnad «tähtsaadetisena edastatud kirjaga» sõnaga «tähtkirjaga».

§ 29. Seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 292 järgmises sõnastuses:

«§ 292. Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringu koostamise erisused

(1) Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

(2) Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse üldplaneeringu alusel.

(4) Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

(5) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud asukohad jäävad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile, merealadele või avalike veekogude aladele ja üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas või võimalik, valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht maakonnaplaneeringu alusel.

(6) Olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse:
1) määrab kohalik omavalitsus koostöös maavanema ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel;
2) määrab maavanem koostöös olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha võimalike kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaametiga, kui asukoht valitakse maakonnaplaneeringu alusel;
3) kooskõlastab regionaalminister.

(7) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse maakonnaplaneeringu alusel:
1) kaasab maavanem planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kohalikud omavalitsused;
2) jõustub maakonnaplaneeringu kehtestamise otsus järgmisel päeval pärast olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha kandmist valitud asukoha kehtestatud üldplaneeringusse;
3) koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha detailplaneering või väljastatakse projekteerimistingimused kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel;
4) toimub olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamiseks vajalik sundvõõrandamine maakonnaplaneeringu ja detailplaneeringu alusel.

(8) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti rajamisega võivad kaasneda ohtlikud veosed, kaasatakse planeeringu koostamisse päästeteenistus, kellega koostöös määratakse olulise ruumilise mõjuga objekti rajamise võimalikkus ja tingimused, sealhulgas ohtlike veoste vedamise tingimused ka väljaspool planeeritavat maa-ala.

(9) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud asukohad jäävad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ning võimalikke asukohti on rohkem kui kaks, võib enne olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määrava planeeringu koostamist teha eelnevalt asukoha eelvaliku.

(10) Asukoha eelvalikut võib teha maavanem, kohalik omavalitsus või olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik. Kui eelvalikut teeb olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik, teatab ta asjaomasele maavanemale ja kohalikule omavalitsusele ning Keskkonnaametile asukoha eelvaliku alustamisest kahe nädala jooksul eelvaliku alustamise päevast arvates.

(11) Asukoha eelvaliku tegija:
1) teatab eelvaliku alustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, regulaarselt ilmuvas maakonnalehes ja vähemalt üks kord kuus ilmuvas valla- või linnalehes;
2) korraldab eelvaliku käigus olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha võimalikes kohalikes omavalitsustes avalikke väljapanekuid, teatades avaliku väljapaneku aja ja koha käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust;
3) korraldab eelvaliku tulemusi tutvustava avaliku arutelu olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha võimalikes kohalikes omavalitsustes, teatades avaliku arutelu aja ja koha käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist;
4) tutvustab eelvaliku tulemusi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ajalehtedes.

(12) Asukoha eelvaliku alusel algatab kohalik omavalitsus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul maavanem olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringu. Kohalik omavalitsus või maavanem võib põhjendatud juhtudel keelduda olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringu algatamisest.»

§ 30. Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 30. Kinnisasja võõrandamine

Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestatud maa-alal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga või detailplaneeringu koostamise kohustuseta ala kehtestatud üldplaneeringuga:
1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel;
2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.»

§ 31. Paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 44. Seaduse kohaldamine maakasutusõiguse omanikule ning maa tagastamise õigustatud subjektile

(1) Käesolevas seaduses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu koostamisel laienevad ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omanikule.

(2) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 sätestatud piiratud asjaõiguse omaniku õigust kohaldatakse ka planeeritava maa-ala või selle osa tagastamise õigustatud subjektile.»

II. § 32. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 2009, 18, 109) § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Sundvõõrandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9–15 nimetatud juhtudel on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel kehtestatud üldplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui teeprojekt on koostatud kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu ja tee eelprojekti või ehitusprojekti alusel.»

III. § 33. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.»;

2) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;»;

3) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;».

IV. § 34. Looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258; 2009, 3, 15) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla:
1) kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel volikogu määrusega;
2) ilma planeeringut koostamata volikogu määrusega.»;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma planeeringut koostamata, tuleb koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.»;

3) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) piirivalve rajatisele piiriveekogu rannal või kaldal.»

V. § 35. Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572; 2009, 3, 15) § 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga.»

VI. § 36. Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 2009, 25, 150) §-s 19 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Uue tee ehitamisel koostatakse projekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikute arvamust, mida võimaluse korral eelprojekti koostamisel arvestatakse.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Projekt koostatakse kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel.»

VII. § 37. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA