Dokumendi taotlejalt sõrmejälgede võtmise kord
Vastu võetud 09.06.2009 nr 86
Määrus kehtestatakse «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» § 116 lõike 8, § 15 lõike 6 ning § 401 lõigete 1, 2 ja 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Eesti kodaniku passi, diplomaatilise passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi ja meresõidutunnistuse (edaspidi dokument) väljaandmise taotlejalt sõrmejälgede võtmise kord.
§ 2. Sõrmejälgede võtmisele ja sõrmejäljekujutistele esitatavad nõuded
(1) Sõrmejälgede võtmisel arvestatakse Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt sõrmejälgede võtmisele ja sõrmejäljekujutistele esitatavaid nõudeid.
(2) Dokumendi väljaandmise taotlemisel saadud sõrmejäljekujutised peavad vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
2. peatükk SÕRMEJÄLGEDE VÕTMINE
§ 3. Sõrmejälgede võtmise nõuded
(1) Dokumendi taotlejalt võetakse mõlema käe nimetissõrme sõrmejälg.
(2) Sõrmejälg võetakse dokumendi taotleja sõrme esimese lüli papillaarkurrustikult.
(3) Sõrme esimesel lülil, millelt võetakse sõrmejälg, ei tohi olla võõrkehi.
(4) Enne sõrmejälje võtmist võib sõrme papillaarkurrustikku töödelda jäljekujutise kvaliteeti parandavate vahenditega.
(5) Sõrmejälg tuleb anda isiklikult selleks ettenähtud vahendi hõiveala pinnale sõrmega vajaliku survega vajutades ja hoides sõrme liigutamata.
(6) Sõrmejälje võtmiseks asetatakse sõrm hõiveala pinna keskele otse.
(7) Kui sõrmejälje võtmisel saadud sõrmejäljekujutis ei vasta §-s 6 sätestatud nõuetele, korratakse sõrmejälje võtmist.
§ 4. Sõrmejälgede võtmise erisused
(1) Kui nimetissõrmelt saadud sõrmejäljekujutis ei vasta nõuetele ka pärast korduvat sõrmejälje võtmist, võetakse sõrmejälg keskmiselt sõrmelt, neljandalt sõrmelt või pöidlalt. Väikeselt sõrmelt sõrmejälge ei võeta.
(2) Sõrmejäljekujutise muutumise korral, milleks loetakse püsivat kahjustust sõrmel või selle papillaarkurrustikul, millelt saadud sõrmejäljekujutis on kantud varem välja antud dokumenti, võetakse sõrmejälg muult lõikes 1 nimetatud sõrmelt.
(3) Juhul kui ühe käe mitte üheltki sõrmelt ei saa sõrmejälgi võtta või saadud sõrmejäljekujutised ei vasta nõuetele, võetakse sõrmejäljekujutised teise käe kahelt sõrmelt. Kui sõrmejälge on võimalik võtta vaid ühelt sõrmelt, siis võetakse ühelt sõrmelt üks sõrmejälg.
(4) Kui üheltki sõrmelt ei ole võimalik saada nõuetekohast sõrmejäljekujutist, tehakse dokumenti asjaomane märge.
§ 5. Sõrmejälgede võtmise vanuse alampiir
Alla 6-aastaselt dokumendi taotlejalt sõrmejälgi ei võeta.
§ 6. Sõrmejäljekujutistele esitatavad nõuded
(1) Sõrmejäljekujutis peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sõrmejäljekujutis peab olema piisava kontrastsusega;
2) sõrmejäljekujutis peab olema kogu ulatuses selge;
3) sõrmejäljekujutisel ei tohi olla määrdumist ega libisemist;
4) sõrmejäljekujutis peab olema piisavalt terviklik;
5) sõrmejäljekujutise keskosas peab asetsema sõrmejälje keskkurrustik;
6) sõrmejäljekujutis peab olema võrreldav ja kontrollitav isiku sõrmejäljega.
(2) Sõrmejäljekujutis peab vastama standardi ISO/IEC 1979-4:2005 nõuetele.
3. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 7. Sõrmejäljekujutiste kasutuselevõtmise tähtpäev
(1) Määruse jõustumisest arvates hakatakse dokumendi taotlejalt võtma dokumendi taotluse esitamisel sõrmejälgi.
(2) Enne määruse jõustumist esitatud dokumendi taotluste puhul dokumendi taotlejalt sõrmejälgi ei võeta.
(3) Määruse jõustumisest arvates rakendatakse «Isikut tõendavate dokumentide seaduse» § 114 lõigetes 2–5 sätestatud isikliku ilmumise nõuet ning sama seaduse §-s 115 sätestatud erisusi.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 28. juunil 2009. a.
Peaminister Andrus ANSIP |
Justiitsminister siseministri ülesannetes Rein LANG |
Riigisekretär Heiki LOOT |