Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.10.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2010 Avaldamismärge: Notari tasu seadus Vastu võetud 20.03.1996 RT I 1996, 23, 456 jõustumine 19.04.1996 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.12.1997 - RT I 1998, 2, 48 - 09.01.1998 11.02.1998 - RT I 1998, 23, 321 - 01.07.1998 17.06.1998 - RT I 1998, 59, 941 - 10.07.1998 avaldatud RT paberkandjal - RT I 1998, 95, 1512 - 17.02.1999 - RT I 1999, 27, 380 - 01.04.1999 23.02.1999 - RT I 1999, 29, 400 - 19.03.1999 06.06.2001 - RT I 2001, 56, 336 - 07.07.2001 14.11.2001 - RT I 2001, 93, 565 - 01.02.2002 19.12.2001 - RT I 2002, 3, 6 - 01.02.2002 15.05.2002 - RT I 2002, 47, 297 - 01.01.2003 05.06.2002 - RT I 2002, 53, 336 - 01.07.2002 15.01.2003 - RT I 2003, 13, 64 - 01.07.2003 29.01.2003 - RT I 2003, 18, 100 - 07.03.2003 , osaliselt 1.05.2004 14.04.2004 - RT I 2004, 30, 208 - 01.05.2004 12.10.2005 - RT I 2005, 57, 450 - 01.01.2006 15.12.2005 - RT I 2005, 71, 549 - 01.01.2006 26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52 - 01.01.2009 04.06.2008 - RT I 2008, 27, 177 - 10.07.2008 09.12.2008 - RT I 2008, 56, 313 - 24.12.2008 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 164 - 08.06.2009 , osaliselt 1.01.2010 ja 1.07.2010 21.05.2009 - RT I 2009, 30, 178 - 01.10.2009 1. osa ÜLDSÄTTED § 1. Notari tasu mõiste Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid ja ametiteenuseid. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 2. Notari tasu määrad (1) [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega. (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. 2. osa TEHINGUVÄÄRTUS § 3. Tehinguväärtuse määramise alus (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal. (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind. (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata. (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi. (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud. (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 100 000 000 krooni, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 100 000 000 krooni, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri. § 4. Kinnisasja või ehitise ja nende osade tehinguväärtuse alampiir Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 100 000 krooni, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 20 000 krooni ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 60 000 krooni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 5. Mitut tehingut sisaldav dokument (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi. (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest. (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus. § 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata. § 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus. (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus. (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus. § 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa. (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast. (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi. (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] § 10. Reaalservituudi tehinguväärtus (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 4000 krooni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest. (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 10 000 krooni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest: 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus; 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus; 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus; 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus; 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus. (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus. (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest. (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest. § 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus; 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus; 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus; 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus; 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus. (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest. § 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 4000 krooni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus: 1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast; 2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast. § 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest. § 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest. (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus. (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni. § 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus. § 17^1. Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest. § 17^2. Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus. § 17^3. Varaloendi tehinguväärtus Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus. § 17^4. Enampakkumise tehinguväärtus Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus. § 18. Äriühingutega seotud toimingud (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus. (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa. (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa. (4) Äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 2000 krooni ning ülempiir 10 000 krooni täis- ja usaldusühingu puhul, 10 000 000 krooni osaühingu puhul ning 100 000 000 krooni aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et ta vastab alam- või ülempiirile. (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata. § 19. Ühise omandiga seotud toimingud (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse. (2) Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 100 000 krooni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus. § 20. Pärimisõiguslikud toimingud (1) [Kehtetu – RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] (1^1) Annakusaaja tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud annakuks määratud eseme väärtus. [RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] (1^2) Sundosa saaja tunnistuse väljastamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud sundosa summa. [RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] (2) [ Kehtetu – RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] § 21. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE § 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.Tehinguväärtus kuni Täistasu Tehinguväärtus kuni Täistasu Tehinguväärtus kuni Täistasu 500 25 550 000 935 3 800 000 5810 1000 48 600 000 1010 3 900 000 5960 1500 70 650 000 1085 4 000 000 6110 2000 92 700 000 1160 4 100 000 6260 4000 168 750 000 1235 4 200 000 6410 6000 228 800 000 1310 4 300 000 6560 8000 272 850 000 1385 4 400 000 6710 10 000 300 900 000 1460 4 500 000 6860 20 000 310 950 000 1535 4 600 000 7010 30 000 320 1 000 000 1610 4 700 000 7160 40 000 330 1 100 000 1760 4 800 000 7310 50 000 340 1 200 000 1910 4 900 000 7460 60 000 350 1 300 000 2060 5 000 000 7610 70 000 360 1 400 000 2210 5 200 000 7910 80 000 370 1 500 000 2360 5 400 000 8210 90 000 380 1 600 000 2510 5 600 000 8510 100 000 390 1 700 000 2660 5 800 000 8810 120 000 394 1 800 000 2810 6 000 000 9110 140 000 398 1 900 000 2960 6 200 000 9410 160 000 402 2 000 000 3110 6 400 000 9710 180 000 406 2 100 000 3260 6 600 000 10 010 200 000 410 2 200 000 3410 6 800 000 10 310 220 000 440 2 300 000 3560 7 000 000 10 610 240 000 470 2 400 000 3710 7 200 000 10 910 260 000 500 2 500 000 3860 7 400 000 11 210 280 000 530 2 600 000 4010 7 600 000 11 510 300 000 560 2 700 000 4160 7 800 000 11 810 320 000 590 2 800 000 4310 8 000 000 12 110 340 000 620 2 900 000 4460 8 200 000 12 410 360 000 650 3 000 000 4610 8 400 000 12 710 380 000 680 3 100 000 4760 8 600 000 13 010 400 000 710 3 200 000 4910 8 800 000 13 310 420 000 740 3 300 000 5060 9 000 000 13 610 440 000 770 3 400 000 5210 9 200 000 13 910 460 000 800 3 500 000 5360 9 400 000 14 210 480 000 830 3 600 000 5510 9 600 000 14 510 500 000 860 3 700 000 5660 9 800 000 14 810         10 000 000 15 000 Kuni 20 000 000 krooni - 15 000 krooni + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni; kuni 30 000 000 krooni - 29 000 krooni + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 20 000 000 krooni; kuni 40 000 000 krooni - 41 000 krooni + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 30 000 000 krooni; kuni 50 000 000 krooni - 51 000 krooni + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 40 000 000 krooni; kuni 100 000 000 krooni - 59 000 krooni + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 50 000 000 krooni; üle 100 000 000 krooni - 84 000 krooni + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 100 000 000 krooni. § 23. Notari tasu tehingu tõestamise eest Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest: 1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu; 2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu. § 24. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 25. Asjaõiguslepingu tõestamine Kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 300 krooni. Kui asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 100 krooni ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist. § 27. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 28. Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine (1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust. (2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust. § 28^1. Laevakinnistusraamatu ja registerpandi alased tehingud [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009] (1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. (3) Notari tasu registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009] § 28^2. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 28^3. Varaloendi koostamine ja tõestamine Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest. § 28^4. [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 29. Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest (1) Notari tasu on ühekordne täistasu: 1) omandiõiguse tunnistuse väljaandmise eest; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 1^1) annakusaaja tunnistuse väljastamise eest; [RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] 1^2) sundosa saaja tunnistuse väljastamise eest, kuid mitte rohkem kui 500 krooni;2)–3) [Kehtetud – RT I 2008, 7, 52 – jõust. 1.01.2009] [RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] 4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 1000 krooni, samuti mitte vähem kui 1000 krooni toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 5000 krooni; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest; 6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks; 7) eellepingu tõestamise eest; [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] 8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (2) [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) Notari tasu on veerand täistasust: 1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 100 krooni; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest; 3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni; 4) [Kehtetu – RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 30. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust. 4. osa TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU § 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud: 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 50 krooni; 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 400 krooni; 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 770 krooni; 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 250 krooni; 5) isiku elusoleku kinnitamine – 225 krooni; 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 250 krooni; 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 180 krooni; 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 225 krooni; 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 285 krooni; 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 200 krooni ühe korteriomandi eseme kohta; 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 660 krooni; 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 200 krooni; 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 500 kuni 2500 krooni; 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 50 krooni lehekülg; 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 200 krooni; 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 350 krooni;[Punkt 17 jõustub 1.01.2010] 17) tunnistuse väljastamine Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 100 krooni; [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010] 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 390 krooni; 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 500 kuni 1200 krooni; 20) mereprotesti tõestamine – 1230 krooni; 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 660 krooni; 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 1210 krooni; 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 1080 krooni; 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 10 krooni iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 2000 krooni; 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 400 krooni; 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 200 krooni; 27) testamendi tõestamine – 510 krooni; 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 510 krooni; 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 650 krooni; 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 1020 krooni; 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 100 krooni; 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 1000 krooni; 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 1600 krooni; 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 400 krooni; 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 200 krooni; 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 200 krooni; 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 200 krooni; 38) sundosa saaja tunnistuse väljastamine, kui sellel ei märgita sundosa summat – 200 krooni. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 32. Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra. § 33. [Kehtetu – RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006] § 33^1. Tasu notari ametiteenuste eest Tasu notariaadiseaduse §-s 32 sätestatud ametiteenuste eest on kokkuleppeline, välja arvatud juhul, kui lepitusteenust osutatakse Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 33^2. Tasu abielu sõlmimise ning abielu lahutamise eest (1) Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 1000 krooni. Tasu hõlmab vastavalt ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist. (2) Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks või lahutamiseks ning notar on avaldajaid nõustanud notariaadiseaduse § 30 lõikes 1 sätestatud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist või lahutamist ei järgne, on notari tasu 700 krooni. (3) Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool bürood või tööpiirkonda on kokkuleppeline. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010] 5. osa NOTARI TASU TEHNILISTE TEENUSTE OSUTAMISE EEST JA KULUDE HÜVITAMINE § 34. [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] § 35. Notari tasu ärakirja valmistamise eest (1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on: 1) iga lehekülje (A 3) eest viis krooni; 2) iga lehekülje (A 4) eest kolm krooni. (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta. § 36. Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud. (2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 60 krooni tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem. (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 60 krooni iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest. § 37. Ajatasu arvutamine Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks. 6. osa NOTARI TASU MAKSMINE § 38. Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. (3) Kui pärimismenetluses pärija notari poole pöördunud ei ole, hüvitab notarile pärimismenetluse kulud pärimismenetluse läbiviimist taotlenud isik. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 39. Notari tasu selgitamine (1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda. (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusosakonnas või registriosakonnas tehtava kande või märke eest. [RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003] § 40. Notari tasu sissenõudmine (1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. (2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud: 1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood; 2) arve number ja väljastamise kuupäev; 3) kohustatud isiku nimi ning aadress; 4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid; 5) tehinguväärtus; 6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse §-dele, mille alusel on notari tasu arvutatud; 7) käibemaksusumma. (3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele. (4) Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 40^1. Notari tasu osade kaupa maksmine (1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta. (2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud. (3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 40^2. Notari tasu maksmisest vabastamine (1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1–1^2  ning § 31 punktides 1, 2, 9, 12, 16, 27–33 ja 38 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse: 1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid; 2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu; 3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist; 4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta; 6) taotleja allkiri ja kuupäev. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16. (6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 41. Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu. § 42. Notari tasu sissenõude aegumine Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 43. Notari tasu ümberarvutamine Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe. § 44. Notari tasu ettemaksmine (1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi. (2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu. § 45. Dokumentide kinnipidamise õigus Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] 7. osa NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE § 46. Kaebuse esitamine Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. § 47. [Kehtetu – RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] 8. osa RAKENDUSSÄTTED § 48. Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv. § 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 50. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. [RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]