Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord
Vastu võetud 12.02.2008 nr 9
RTL 2008, 15, 218
jõustumine 23.02.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg)
8.08.2008 nr 82 (RTL 2008, 69, 987) 18.08.2008
19.02.2009 nr 23 (RTL 2009, 20, 251) 1.03.2009
11.06.2009 nr 63 (RTL 2009, 48, 690) 25.06.2009
Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2, § 455 lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord.
2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR
JA SUURUS
§ 2. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) metsaühistu «Metsaseaduse» § 10 lõike 5 tähenduses (edaspidi metsaühistu) küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) paikneva tema liikmete omandis oleva «Metsaseaduse» § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa kohta (edaspidi metsamaa) kinnisasja omaniku antud sellekohase õiguse alusel. Kinnisasja omanik metsaühistu liikmena kinnitab lisas 1 toodud vormi kohase kinnituskirjaga oma nõusolekut toetuse taotlemise ja sellega kaasnevate kohustuste võtmise kohta;
2) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik (edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva maapiirkonnas paikneva metsamaa kohta.
(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja ei ole pärast 1. jaanuari 2007 saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale metsaeraldisele kavandatud sama tegevuse või sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
2) kui taotleja on metsaühistu, mis on asutatud tähtajaliselt, ei või tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
4) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
6) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
7) lisa 2 punktides 1.1.4–1.1.13 nimetatud investeeringuobjektide kohta toetuse taotlemise korral on erametsaomanik füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud metsaühistu, kes tegeles taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolmest majandusaastast vähemalt ühel majandusaastal metsa majandamisega ja puiduliste metsandussaaduste töötlemisega ja kelle metsa majandamise ja puiduliste metsandussaaduste töötlemise müügitulu oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolme majandusaasta müügitulust vähemalt ühel majandusaastal vähemalt 30% ja suurem kui 37 552 krooni.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta:
1) hooldusraie kuni 30-aastases puistus (edaspidi hooldusraie);
2) kasvavate puude laasimine metsa tootmispotentsiaali tõstmiseks (edaspidi puude laasimine);
3) metsa uuendamine metsa liigilise koosseisu parandamiseks, mille hulka kuulub maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning vajaduse korral metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute kasutamine (edaspidi metsa uuendamine);
4) metsatehnika ja metsatarvikute soetamine metsa majandusliku väärtuse parandamiseks (edaspidi metsatehnika soetamine);
5) ulukikahjustuse ning metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse ennetamine, mis seisneb selleks vajalike tarvikute soetamises ja kasutamises (edaspidi kahjustuse ennetamine).
(2) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse puhul võib toetust taotleda lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide kohta.
§ 4. Nõuded toetatavate tegevuste kohta
(1) Toetust võib taotleda metsamaa kohta, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaressursi arvestamise riiklikkusse registrisse (edaspidi metsaregister).
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(11) Metsatehnika soetamiseks võivad toetust taotleda erametsaomanik ja metsaühistu, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaad, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(2) Toetust võib taotleda hooldusraieks, kui:
1) kavandatav hooldusraie tehakse «Metsaseaduse» § 28 lõike 4 punktis 2 nimetatud valgustus- või harvendusraiena;
2) kavandatava hooldusraie kohta on «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele tehtud märge «lubatud»;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
3) erametsaomanik taotleb toetust kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastal ning metsaühistu kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastas ühe liikme kohta, arvestades, et selle liikme metsamaa suurus, mille kohta hooldusraieks toetust taotletakse, ei või ületada 45 hektarit kalendriaastal kokku.
(3) Toetust võib taotleda puude laasimiseks tingimusel, et laasitavate puude arv on vähemalt 200 puud hektari kohta, laasitud tüve lõpp-pikkus on vähemalt kolm meetrit ja laasitud puu on märgistatud märkelindi või -värviga.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(4) Toetust võib taotleda metsa uuendamiseks, kui:
1) metsa uuendamise kohta on «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele tehtud märge «lubatud»;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
2) uuendatav puistu on halli lepa, haava-, sookase-, sarapuu-, toominga-, pihlaka- või pajupuistu, millesse on «Metsaseaduse» § 30 alusel turberaiena või kuni 30-aastasesse lehtpuunoorendikku raiutud 1,5–3 meetri laiune koridor arvestusega, et raiutud koridoride vahekaugus on vähemalt 3 meetrit;
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
3) istutatakse keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 «Metsa majandamise eeskiri» § 15 lõikes 1 ning keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruses nr 69 «Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu» lubatud puuliikide metsapuutaimi ning hariliku männi ja kuuse kultiveerimisel arvestatakse keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 75 «Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad» § 3 lõigetes 4 ja 5 toodud nõudeid;
4) istutatav metsapuutaim on keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a määruse nr 85 «Kultiveerimismaterjali sertifitseeritavate liikide loetelu, sertifitseerimise kord ning sertifitseerimist või kontrollimist kinnitavate dokumentide sisu nõuded» kohaselt varustatud puuliiki, kvaliteeti ja päritolu tõendava põhitunnistusega ning sertifitseerimisele mittekuuluva metsapuutaime puuliiki ja päritolu tõendava vastavustunnistusega;
5) istutatav metsapuutaim on ostetud isikult, kellele on «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 66 alusel Keskkonnaamet väljastanud istutatava metsapuutaime liigi kohta kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa. Kui taotlejal või metsaühistu puhul tema liikmel endal on nimetatud tegevusluba, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
6) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kasvatatud metsapuutaim vastab keskkonnaministri 11. detsembri 2006. a määruse nr 72 «Kultiveerimismaterjali importimisele esitatavad nõuded» §-s 3 toodud nõuetele ja on varustatud tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakirjaga;
7) metsapuutaimed on istutatud ühtlaselt üle pinna arvestusega vähemalt 2000 metsapuutaime koridori ühe hektari kohta;
8) metsapuutaime kaitsvad metsatarvikud on tüvekrae, tüvetoru, tüvekaitse ja ladvakaitse.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(5) Lisa 2 punktides 2.4 ja 2.5 nimetatud repellendi, juurepessu, männikärsaka või muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral teatab taotleja vähemalt neli tööpäeva enne tööde tegemise alustamist töö tegemise aja ja koha «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 453 lõike 4 alusel Sihtasutusele Erametsakeskus (edaspidi EMK) telefoni teel või elektrooniliselt.
(51) Hooldusraiega ja metsa uuendamisega ei või alustada enne, kui «Metsaseaduse» §-s 41 sätestatud alusel ja korras koostatud metsateatisele on tehtud märge «lubatud».
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(6) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse abikõlbliku maksumuse moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus, taotleja mitterahaline omafinantseering ja abikõlbliku tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus, taotleja mitterahaline omafinantseering, abikõlbliku tegevuse tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
(2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse abikõlbliku maksumuse moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumisest, taotleja mitterahalisest omafinantseeringust ja investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumisest, taotleja mitterahalisest omafinantseeringust ja abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
(3) Kavandatava tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
4) kulutused reklaamile;
5) palga- ja koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud;
6) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
7) kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jm seotud kulud;
8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest üle läinud toetuse saajale;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
9) sularahamakse, mis ületab 1000 krooni ühe tegevuse või investeeringuobjekti kohta, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenustega seotud muu kulu;
10) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning riigilõivu ja teostatavusuuringu eest;
11) notaritasu;
12) trahv, finantskaristus ja kohtukulud;
13) kasutatud investeeringuobjekti ostmiseks tehtud kulutused;
14) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
15) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;
16) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitselised piirangud ei võimalda teha kavandatavaid töid, tehtud kulutused;
17) muud kulud, mis ei ole investeeringuga otseselt seotud;
18) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.
§ 6. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta
(1) Kui lisas 2 nimetatud ühe investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).
(2) Kui lisas 2 nimetatud ühe investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.
(3) [Kehtetu - RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(4) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.
(5) Taotleja ja isik, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, ning nende osanik või aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
§ 7. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse kuni 50% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.
(2) Toetuse maksimaalne suurus on järgmine:
1) metsatehnika soetamise korral 3 129 320 krooni ühe taotleja kohta arengukava programmiperioodil (edaspidi programmiperiood) kokku, kuid mitte rohkem kui 1 000 000 krooni ühe taotleja kohta kalendriaastas ja lisa 2 punktis 1.1.12 nimetatud investeeringuobjekti puhul mitte rohkem kui 500 000 krooni kalendriaastas;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
2) hooldusraie korral 2500 krooni hektari kohta;
3) puude laasimise korral 2200 krooni hektari kohta;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
4) metsa uuendamise korral 16 600 krooni koridori hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõike 4 punktis 8 nimetatud metsatarvikuid, ja 7850 krooni koridori hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata.
(3) Programmiperioodil võib toetust taotleda järgmistel tingimustel:
1) hooldusraie korral sama metsaeraldise kohta üks kord kahe kalendriaasta jooksul;
2) puude laasimise ning metsa uuendamise korral sama metsaeraldise kohta üks kord;
3) lisa 2 punktides 2.1–2.3 nimetatud investeeringuobjektide puhul sama metsaeraldise kohta üks kord.
(4) Kui § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul omab taotleja suhtes «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal tegevusalal tegutsev ettevõtja, ei saa taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav ettevõtja programmiperioodil kokku toetust rohkem kui 3 129 320 krooni.
§ 8. Taotleja mitterahaline omafinantseering
(1) Metsa uuendamise ning kahjustuse ennetamise korral võib taotleja omafinantseeringu osaks olla komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 alusel mitterahaline omafinantseering. Mitterahaliseks omafinantseeringuks on investeeringu tegemiseks vajalik taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.
(2) Vabatahtlik tasustamata töö võib moodustada kuni 50% järgmistest
abikõlblikest kuludest:
1) metsa uuendamise korral maapinna
ettevalmistamiseks, metsapuutaimede soetamiseks ning metsapuutaimi
kaitsvate metsatarvikute soetamiseks tehtud kulu;
2) lisa 2 punktis
2.1 nimetatud investeeringuobjekti puhul aia või tara soetamiseks tehtud
kulu;
3) lisa 2 punktis 2.2 nimetatud investeeringuobjekti puhul
signalisatsiooniseadme soetamiseks tehtud kulu;
4) lisa 2 punktis 2.3
nimetatud investeeringuobjekti puhul ulukikahjustuste ennetamise
tarvikute soetamiseks tehtud kulu;
5) lisa 2 punktis 2.4 nimetatud
investeeringuobjekti puhul repellendi soetamiseks tehtud kulu;
6)
lisa 2 punktis 2.5 nimetatud investeeringuobjekti puhul juurepessu,
männikärsaka ning muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase
tõrjevahendi soetamiseks tehtud kulu.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on toetuse maksimaalne suurus:
1) metsa uuendamise korral metsapuutaimede istutamisel 3500 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimede istutamisel kasutatakse § 4 lõike 4 punktis 8 nimetatud metsatarvikuid, ja 2250 krooni hektari kohta, kui metsapuutaimed istutatakse ilma metsatarvikuid kasutamata;
2) kahjustuse ennetamise korral aia või tara paigaldamisel 50 krooni aia või tara meetri kohta;
3) kahjustuse ennetamise korral tüvetorude, tüvekaitse või ladvakaitsmete paigaldamisel 50 senti ühe tarviku paigaldamise kohta;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
4) kahjustuse ennetamise korral repellendi, juurepessu, männikärsaka ning muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral 1250 krooni hektari kohta.
(4) Taotleja teatab vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemise alustamist vabatahtliku tasustamata töö tegemise aja ning töö tegemise koha EMK-le telefoni teel või elektrooniliselt.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(5) Taotleja täidab vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks vabatahtliku töö tegemise ajal lisas 3 toodud vormi kohast päevikut.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal lisas 4 toodud vormi kohase taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.
§ 10. Nõuded taotluse kohta
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja EMK-le taotluse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2 ja 3.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) ärakiri metsaühistu üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda arengukava raames toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel;
3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodidega ja andmetega nende omandisse kuuluva metsamaa suuruse kohta mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga;
4) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. Nimetatud tõend ei tohi olla väljastatud varem kui kümme tööpäeva enne taotluse esitamise kuupäeva.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(21) Lisa 2 punktides 1.1.4–1.1.13 nimetatud
investeeringuobjektide kohta toetuse taotlemise korral esitab taotleja
järgmised raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete
täitmist tõendavad dokumendid:
1) eraõiguslikust
juriidilisest isikust erametsaomaniku puhul taotluse esitamise aastale
vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande
ärakiri, mis kajastab taotleja vähemalt kuue kuu tegevust, kui
majandusaasta aruanne ei ole esitatud äriregistrisse;
2)
füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult
eelnenud kolmest majandusaastast vähemalt ühe majandusaasta kohta
esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu
deklareerimise vormi E Maksu- ja Tolliameti kinnitatud ärakiri.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(3) Taotleja esitab kavandatava tegevuse nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) tegevuse, välja arvatud metsatehnika soetamine, asukoha skeem või ärakiri katastriüksuse plaanist, kuhu on märgitud kavandatava tegevuse asukoht ja sellega seotud katastriüksuste piirid koos katastritunnustega;
2) vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni; kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus on alla 156 466 krooni, siis vähemalt üks investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri;
3) lisas 5 toodud vormi kohane hinnavõrdlustabel § 6 lõikes 1 nimetatud juhul, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
4) kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevus, mille kohta toetust taotletakse, viiakse ellu kaasomandis oleval metsamaal;
5) ärakiri § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kinnituskirjast, kui toetust taotleb metsaühistu.
(4) Taotleja võib taotluse esitamise tähtajal esitada vaid ühe taotluse.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 11. Taotluse vastuvõtmine
EMK kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) EMK kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(2) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.
(3) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb EMK «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
§ 13. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse rahastamise eelarve, hindab EMK § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste puhul nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt.
(2) Metsatehnika soetamise puhul hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi lisas 9 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 9 kohaselt, kui toetuse rahastamiseks jätkub eelarvevahendeid pärast § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste kohta toetuse taotlemiseks esitatud nõuetele vastavate taotluste rahuldamist ning kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse rahastamise eelarve.
(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 2 alusel taotlust, mille on esitanud metsaühistu või milles taotletav toetuse summa on väiksem.
(4) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks § 3 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste puhul lõigete 1 ja 3 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus ning metsatehnika soetamise puhul lõigete 2 ja 3 alusel kõrgema koondhinde saanud taotlus.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib EMK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 6 alusel.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(4) EMK teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
§ 15. Muudatustest teavitamine
(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 20 lõike 3 või 4 alusel.
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult:
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) metsaühistu või mittetulundusühingu ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest.
(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja EMK-d viivitamata kirjalikult nõusoleku saamiseks:
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD
§ 16. Nõuded toetuse saajale
(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid EMK-le kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates EMK poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) säilitama selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarbe metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
3) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
4) saadud toetusraha PRIA nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on metsaühistu, kelle liige on selle metsamaa, mille kohta on toetust saadud, sihtotstarvet metsamaana muutnud enne viie aasta möödumist PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt metsaühistu liikme osalusega toetatava tegevuse maksumusest;
[RTL 2009, 48, 690 – jõust. 25.06.2009]
5) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.
§ 17. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja EMK-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisas 7 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.
(2) Metsa uuendamise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks EMK-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid:
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
1) istutatud metsapuutaimede päritolu tõendava põhitunnistuse ärakiri (sertifitseeritava puuliigi puhul) või metsataimepartii vastavustunnistuse ärakiri (sertifitseerimisele mittekuuluva puuliigi puhul);
2) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki kasvatatud metsapuutaimede istutamise korral tootjariigi väljastatud põhisertifikaadi või ametliku sertifikaadi ärakiri;
3) kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa ärakiri;
4) lisas 3 toodud vormi kohane päevik, kui taotleja omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö;
5) lisas 8 toodud vormi kohane kinnitus tööde tegemise kohta.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(3) Hooldusraie, puude laasimise ja kahjustuse ennetamise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks EMK-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele lisas 8 toodud vormi kohase kinnituse tööde tegemise kohta ning kahjustuse ennetamise korral lisas 3 toodud vormi kohase päeviku, kui taotleja omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(4) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks EMK-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk;
3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri.
(5) Kapitalirendile andjaks võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.
(6) Kapitalirendi kasutamine on lubatud lisas 2 nimetatud investeeringuobjektide puhul.
(7) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve või arve-saatelehe väljastanud isiku hinnapakkumisele.
§ 18. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) EMK teeb PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1–4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(2) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole ühe kuu jooksul arvates lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest.
(3) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
(4) EMK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
§ 19. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab EMK kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 20. Rakendussätted
(1) PRIA poolt § 9 lõike 2 alusel määratud esimesel taotluse esitamise tähtajal võib taotleda toetust investeeringu kohta, mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril, ja esitada § 17 lõigetes 1–4 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.
(2) Lõikes 1 nimetatud juhul otsustatakse toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendi korral toetuse saaja poolt nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(3) Lõiget 1 ei kohaldata:
1) kui taotleja mitterahalise omafinantseeringu osaks on vabatahtlik tasustamata töö;
2) repellendi, juurepessu, männikärsaka või muu metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi kasutamise korral.
(4) Kui hooldusraieks on taotluse esitamise esimesel tähtajal sama metsaeraldise kohta saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, ei saa toetust taotleda enne ühe aasta möödumist viimase toetusosa väljamaksmisest arvates.
[RTL 2008, 69, 987 – jõust. 18.08.2008]
Facebook
Twitter