Teksti suurus:

Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord

Vastu võetud 26.01.2005 nr 2
RTL 2005, 18, 186
jõustumine 01.03.2005

Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

15.02.2005 nr 7 (RTL 2005, 24, 330) 4.03.2005

26.08.2005 nr 37 (RTL 2005, 93, 1410) 4.09.2005

27.07.2006 nr 24 (RTL 2006, 62, 1128) 11.08.2006

27.12.2006 nr 39 (RTL 2007, 2, 14) 12.01.2007

11.05.2007 nr 26 (RTL 2007, 42, 722) 25.05.2007

14.05.2008 nr 20 (RTL 2008, 43, 585) 31.05.2008

15.06.2009 nr 21 (RTL 2009, 48, 686) 1.07.2009

Määrus kehtestatakse «Riigi õigusabi seaduse» § 21 lõike 3 alusel.

1. peatükk
TASU ARVESTAMISE ALUSED JA MAKSMISE KORD

§ 1. Tasu arvestamise põhimõtted

(1) Riigi õigusabi tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks vastava õigusabi liigi tasumäära alusel, mis on ette nähtud 2. peatükis. Tasu suurendatakse või vähendatakse käesolevas määruses sätestatud juhtudel vastavalt tulemusele, mis saadakse korrutamisel riigi õigusabi tasu arvestamise koefitsiendiga.

(2) Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%.

§ 2. Kriminaalmenetluses kohaldatav koefitsient

(1) Kriminaalmenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes kriminaalmenetluse esemele vastavat üldkoefitsienti (lg 2) või erikoefitsienti (lg 3), välja arvatud § 7 lõikes 4, §-des 9 ja 18 ning § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul.

(2) Üldkoefitsient on 1,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(3) Erikoefitsient on:

1) 2,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu;

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

2) 2,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on majandusalane süütegu;

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

3) [Kehtetu – RTL 2005, 93, 1410 – jõust.4.09.2005]

(4) [Kehtetu − RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(5) Kui kriminaalmenetluse esemeks on tegu, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti, mis on ette nähtud kõrgema astme kuriteo puhul. Kui tasu suhtes on võimalik kohaldada nii üld- kui erikoefitsienti, kuulub kohaldamisele erikoefitsient.

(6) Tasu suhtes kohaldatakse koefitsienti, mis on ette nähtud tasu suuruse kindlaksmääramise otsuse tegemise hetkel kehtiva kriminaalmenetluse esemeks oleva teo kvalifikatsiooni puhul. Kui kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus muudetakse kriminaalmenetluse esemeks oleva teo kvalifikatsiooni, kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti, mis on ette nähtud kohtule saadetud süüdistusaktis märgitud kvalifikatsiooni puhul.

(7) Kui ühes ja samas kriminaalasjas osaleb mitu kaitsjat, kelle kaitsealuseid kahtlustatakse või süüdistatakse omavahel seotud kuritegudes (nt kuriteo varjamine), ning vähemalt ühe kaitsja tasu suhtes kuulub kohaldamisele erikoefitsient, võib sama erikoefitsienti kohaldada kõikide omavahel seotud tegudes kahtlustatavate või süüdistatavate isikute kaitsjate tasu suhtes.


(8) Kui advokaadi kirjalikul taotlusel või protokollitud suulisel taotlusel kvalifitseeritakse kriminaalmenetluse esemeks olev esimese astme kuritegu ümber teise astme kuriteoks, kohaldatakse ka pärast ümberkvalifitseerimist tasu suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldkoefitsienti.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

§ 3 [Kehtetu – RTL 2006, 62, 1128 – jõust. 11.08.2006]

§ 4. Riigi õigusabi tasu suurendamine

(1) Kui riigi õigusabi osutamine toimub «Töö- ja puhkeaja seaduse» tähenduses õhtusel ajal, ööajal või puhkepäevadel, suurendab kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel tasu kuni 50% tasumäära ulatuses. Advokaat peab taotluses märkima, miks ei olnud õigusabi võimalik osutada päevasel ajal või tööpäeval.

(2) Kohus võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada väärteo-, tsiviil- või haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise tasu ning §-des 15, 16 ja 17 sätestatud tasu kuni 50% tasumäära ulatuses, kui asi on eriliselt töömahukas.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

 

§ 5. Riigi õigusabi tasu vähendamine

Kohus võib riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega.

§ 6. Tasu ja kulude maksmine

Eesti Advokatuuri juhatus maksab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja riigi õigusabi osutajale, kelle on «Riigi õigusabi seaduse» § 18 lõike 1 kohaselt nimetanud kohus, prokuratuur või uurimisasutus või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt advokatuur võrdsetel alustel toimuva proportsionaalse jaotuse korras. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati.

2. peatükk
TASUMÄÄRAD

§ 7. Määratud kaitsja tasumäär kriminaalasja kohtueelses menetluses

(1) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 350 krooni ühe menetlustoimingu kohta.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(2) Lõikes 1 nimetatud tasumäär hõlmab lisaks menetlustoimingutel osalemisele ka konsultatsioone ja vestlusi kaitsealusega ning taanduste, taotluste, menetlustoiminguks nõusoleku andmise protokollide, avalduste ja muude vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist.

(3) Lõikes 1 nimetatud tasumäära kohaldatakse ka kaitsja tegevusele kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, sealhulgas kriminaaltoimiku tutvustamisele kaitsealusele ja taotluste esitamisele.

(31) Kahtlustatavale tema õiguste ja kohustuste selgitamist ei loeta käesoleva määruse tähenduses eraldi menetlustoiminguks.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(32) „Kriminaalmenetluse seadustiku“ §-s 128 nimetatud tõkendi valimist, millele vahetult eelneb või järgneb kahtlustatava ülekuulamine, ei loeta käesoleva määruse tähenduses eraldi menetlustoiminguks.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(33) Menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse käesoleva määruse tähenduses üheks menetlustoiminguks.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(4) Kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 95 krooni. Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud menetlustoimingul osalema.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

§ 8. Määratud kaitsja tasumäärad kriminaalasja kohtulikus menetluses

(1) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistamise eest on 800 krooni. Tasumäära kohaldatakse ühekordselt iga käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud menetluse puhul.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(2) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks välja arvatud kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest on 450 krooni.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasumäärad hõlmavad kohtuistungiks ettevalmistamisel peetud konsultatsioone ja vestlusi kaitsealusega ning taanduste, taotluste ja avalduste ja muude kohtumenetluse käigus vajalike õigusdokumentide koostamist ja esitamist.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(4) Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 100 krooni iga poole tunni kohta.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(5) Tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel.

(6) Kui kaitsjal on ühes ja samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, on tasu 75% kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest iga kaitsealuse eest.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(7) Väljakuulutatud kohtuistungi ärajäämisel tasu ei maksta, kui kaitsjale on istungi mittetoimumisest mõistliku aja jooksul ette teatatud. Muudel juhtudel tasustatakse advokaadi poolt kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö üldistel alustel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud tasumäärasid kohaldatakse kaitsja tasule välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

§ 9. Määratud kaitsja tasumäär määruskaebuse lahendamise menetluses ja kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel

(1) Määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 250 krooni.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(2) Tasu arvestamisel määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tasumäära. Kui määruskaebuse läbivaatamise istung kestab kauem kui üks tund, võib kohus kaitsja taotlusel tasumäära suurendada 50 % tasumäära ulatuses iga poole tunni kohta.

(3) Tasu arvestamisel määratud kaitsja poolt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega seotud taotluste esitamise eest kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tasumäära.

(4) Tasu arvestamisel kohtus lõikes 3 nimetatud küsimuste lahendamisel osalemise eest kohaldatakse lõiget 2.

[RTL 2005, 93, 1410 – jõust. 4.09.2005]

§ 10. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasumäärad kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus

(1) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 252 krooni ühe menetlustoimingu kohta.

(2) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest on 630 krooni.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(3) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest on 385 krooni.

[RTL 2008, 43, 585 − jõust 31.05.2008]

(4) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 88 krooni iga poole tunni kohta.

(5) Tasu arvestamisel lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse § 7 lõikeid 2 ja 3 ning § 8 lõikeid 3, 5, 6 ja 7 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

[RTL 2005, 24, 330 – jõust. 4.03.2005]

§ 11. Isiku kaitsja tasumäärad väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus

(1) Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtuvälises menetluses osalemise eest on 200 krooni ühe menetlustoimingu kohta.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(2) Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest on 300 krooni.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(3) Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 95 krooni iga poole tunni kohta.

(4) Tasu arvestamisel lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse § 7 lõikeid 2 ja 3 ning § 8 lõikeid 3, 5, 6 ja 7 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

[RTL 2005, 93, 1410 – jõust. 4.09.2005]

§ 12. Isiku esindaja tasumäärad tsiviilkohtumenetluses

(1) Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest on 150 krooni iga poole tunni kohta.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(2) Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 150 krooni iga poole tunni kohta.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(3) Tasu arvestamisel lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse § 8 lõikeid 3, 5, 6 ja 7 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(4) Riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse.

(5) Taotluse menetlemisel otsustab kohus, lähtudes taotlusest ja arvestades riigi õigusabi saaja allkirjastatud arvamust, kas märgitud ajakulu on põhjendatud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust võtta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamus ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 kohaselt kohtu määratud esindaja korral.

[RTL 2007, 2, 14 – jõust. 12.01.2007]

§ 13. Isiku esindaja tasumäärad halduskohtumenetluses

Isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 12.

§ 14 [Kehtetu – RTL 2005, 93, 1410 – jõust. 4.09.2005]

§ 15. Isiku esindaja tasu haldusmenetluses

(1) Isiku esindajana haldusmenetluses riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest on tasu 100 krooni iga poole tunni kohta.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

(2) Riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja.

(3) Taotluse menetlemisel otsustab kohus, lähtudes taotlusest ja pöördudes vajadusel täiendavate andmete saamiseks haldusmenetlust läbi viinud haldusorgani poole, kas märgitud ajakulu on põhjendatud.

[RTL 2006, 62, 1128 – jõust. 11.08.2006]

§ 16. Isiku esindaja tasu täitemenetluses

(1) Isiku esindaja tasu arvestamisel täitemenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 15 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Ajakulu põhjendatuse üle otsustamisel lähtub kohus lisaks taotlusele vajadusel ka täitetoimingu aktis märgitud andmetest.

§ 17. Tasu muude riigi õigusabi liikide puhul

Tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse § 15.

§ 18. Riigi õigusabi osutaja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest

(1) Kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu vastavalt kaugusele:
1) 300 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 40 kuni 50 kilomeetri kaugusel;
2) 400 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 50 kuni 100 kilomeetri kaugusel;
3) 550 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 100 kuni 150 kilomeetri kaugusel;
4) 650 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 150 kuni 200 kilomeetri kaugusel;
5) 750 krooni, kui riigi õigusabi osutamise koht asub rohkem kui 200 kilomeetri kaugusel.

(2) Kui advokaat osutab lõikes 1 nimetatud asjaoludel riigi õigusabi ühes asjas mitmele riigi õigusabi saajale, jagatakse lõikes 1 nimetatud tasumäär riigi õigusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus tasu suuruse kindlaksmääramiseks iga riigi õigusabi saaja osas eraldi.

[RTL 2005, 93, 1410 – jõust. 4.09.2005]

§ 19. Riigi õigusabi osutaja tasu rahvusvahelise õigusabi puhul

(1) Rahvusvahelise õigusabi raames riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse tasu suhtes vastava õigusabi liigi tasumäärasid.

(2) Kui advokaat peab riigi õigusabi osutamiseks viibima välisriigis, makstakse advokaadile tema põhjendatud taotlusel tasu 750 krooni iga välisriigis viibitud päeva eest.

[RTL 2005, 93, 1410 – jõust. 4.09.2005]

3. peatükk
KULUDE HÜVITAMISE ULATUS JA KORD

§ 20. Kulude hüvitamise ulatus

(1) Riigi õigusabi osutamisega seoses hüvitatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale järgmised kulud:
1) sõidu- ja majutuskulud;
2) tõlkekulud;
3) tõendite esitamisega seotud kulud.

(2) Advokaadile või advokaadibüroole hüvitatakse üksnes kuludokumentidega tõendatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel või prokuratuuril ei ole kulude kandmist võimalik kontrollida elektroonilisel teel.

§ 21. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine

(1) Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud kohtu või prokuratuuri tööpiirkonnas, mis ei hõlma advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, äriregistrisse kantud ettevõtte asukohta, või rahvusvahelise õigusabi raames välisriigis.

(2) Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse «Avaliku teenistuse seaduse» § 40 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 2 krooni iga läbitud kilomeetri kohta.

[RTL 2005, 93, 1410 – jõust. 4.09.2005]

§ 22. Tõlkekulude hüvitamine

(1) Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kutselise tõlgi teenuse kasutamise kulud.

(2) Eesti keelest teistesse keeltesse tõlkimisega seotud kulutusi, mis tulenevad asjaolust, et advokaat ei valda riigi õigusabi osutamiseks piisaval tasemel eesti keelt, ei hüvitata.

§ 23. Tõendite esitamisega seotud kulude hüvitamine

Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kulud, mis on seotud ametiasutustest ja andmekogudest asjassepuutuvate dokumentide ärakirjade, väljavõtete ja muude asjakohaste dokumentide saamisega.

 

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 231. Pärast 30. juunit 2009. a tehtud toimingutele kohaldatakse toimingu tegemise ajal kehtivat tasumäära ja koefitsienti.

[RTL 2009, 48, 686 – jõust. 1.07.2009]

§ 24. Käesolev määrus jõustub 2005. aasta 1. märtsil.