Teksti suurus:

Varudele tolliformaalsuste teostamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.12.2009
Avaldamismärge:RTL 2009, 49, 716

Varudele tolliformaalsuste teostamise kord

Vastu võetud 17.06.2009 nr 41

Määrus kehtestatakse «Tolliseaduse» § 1 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala ja mõisted

  (1) Määrust rakendatakse tolliformaalsuste teostamisel kaasavõetava varu, «Tolliseaduse» § 57 lõikes 1 nimetatud tarbevaru, varuosa ja lisavarustuse (edaspidi varud) suhtes, mis on rahvusvahelisi reise teostaval vee- või õhusõidukil või raudteeveeremil kas teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) või ühendusevälisest riigist saabumisel või mis toimetatakse vee- või õhusõidukile või raudteeveeremile Eestis viibimise ajal.

  (2) Liikmesriikidevaheliseks reisiks loetakse ka reisi, mille lähte- või sihtkoht on territooriumil, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumi koosseisu, kuid mida ei käsitata ühenduse territooriumina «Käibemaksuseaduses» või «Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses» (edaspidi eriterritoorium). Lähtekoht on sadam või lennujaam, kust vee- või õhusõiduk vahetult lahkub ning sihtkoht on sadam või lennujaam, kuhu vee- või õhusõiduk vahetult suundub.

  (3) Kaasavõetav varu on kaup, mis on ette nähtud reisijatele ja meeskonnaliikmetele tasuta või tasu eest võõrandamiseks juhul, kui see kaup võetakse vee- või õhusõiduki pardalt või raudteeveeremilt endaga maale kaasa.

  (4) Lisavarustus on reisijatele ja meeskonnaliikmetele vee- või õhusõiduki pardal tarbimiseks ette nähtud kaup, mille kasutusaeg on pikem, kui üks reis (näiteks tööriided, jalatsid, kajutite voodipesu, nõud).

  (5) Varuosa on vee- või õhusõidukile veetav tarvik, mis on ette nähtud sõiduki remontimiseks (näiteks mootori osad, värvid, korrosioonitõrjevahendid).

  (6) Määrust ei rakendata kaubale, mis toimetatakse ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatavale vee- või õhusõidukile või raudteeveeremile.

§ 2.  Tollijärelevalve teostamine

  Tollijärelevalvet teostatakse ühendusevälise kauba üle, mis on varudena rahvusvahelisi reise teostaval vee- või õhusõidukil või raudteeveeremil Eestisse saabumisel või mis toimetatakse varudeks vee- või õhusõidukile või raudteeveeremile Eestis viibimise ajal. Toll võib järelevalvet teostada ka ühenduse kauba üle, mis toimetatakse varudeks vee- või õhusõidukile või raudteeveeremile Eestis viibimise ajal.

2. peatükk TOLLIFORMAALSUSTE TEOSTAMINE VEE- JA ÕHUSÕIDUKI VARUDELE 

§ 3.  Ühendusevälise kauba toimetamine vee- või õhusõidukile

  (1) Kaasavõetav varu toimetatakse vee- või õhusõidukile järgmiselt:
  1) liikmesriikidevahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardale toimetamisel ja selle käitajale üleandmisel kasutatakse kaubaveo saatedokumenti, kusjuures kaubale rakendatakse eelnevalt vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri;
  2) ühendusevälisesse riiki suunduva vee- või õhusõiduki pardale toimetamine toimub transiidi tolliprotseduuriga, üleandmisel protseduuri raames vastavalt EÜ Komisjoni määruse 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1–766) (edaspidi ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artikli 512 lõikele 3 või tollikontrolli tsoonis asuvast tolliterminalist ning vabatsoonist samas tsoonis asuvale vee- või õhusõidukile kaubaveo saatedokumendiga. Varude üleandmisel vee- või õhusõiduki käitajale kasutatakse kaubaveo saatedokumenti.

  (2) Tarbevaru, varuosa ja lisavarustuse vee- või õhusõiduki pardale toimetamine toimub transiidi protseduuriga, üleandmisel protseduuri raames vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 512 lõikele 3 või tollikontrolli tsoonis asuvast tolliterminalist ning vabatsoonist samas tsoonis asuvale vee- või õhusõidukile kaubaveo saatedokumendiga. Varude üleandmisel vee- või õhusõiduki käitajale kasutatakse kaubaveo saatedokumenti.

  (3) Ühendusevälisele kaubale rakendatud tollikäitlusviisi või ajutise ladustamise lõpetamisel on aluseks kaubaveo saatedokument, millel on kapteni või tema poolt volitatud isiku allkiri ja pitsati jäljend. Kui kauba vedu toimus vee- või õhusõiduki pardale transiidi tolliprotseduuriga, peavad kapteni või tema poolt volitatud isiku märked olema ka transiidi saatedokumendil.

§ 4.  Ühenduse kauba toimetamine vee- või õhusõidukile

  (1) Varude vee- või õhusõiduki pardale toimetamisel ja selle käitajale üleandmisel kasutatakse kaubaveo saatedokumenti.

  (2) Kui alkoholile või tubakatoodetele taotletakse aktsiisivabastust, kohaldatakse ühendusevälisesse riiki või eriterritooriumile suunduva vee- või õhusõiduki korral tarbevarule ja kaasavõetavale varule ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut.

  (3) Kui kauba pakendile taotletakse aktsiisivabastust või tagatisraha mittekehtestamist, kohaldatakse ühendusevälisesse riiki või eriterritooriumile suunduva vee- või õhusõiduki korral tarbevarule ja kaasavõetavale varule ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut.

  (4) Kui põllumajandustoodetele või -saadustele taotletakse eksporditoetust, kohaldatakse vee- või õhusõiduki korral tarbevarule ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut.

§ 5.  Teavitamine varude toimetamisest vee- või õhusõidukile

  (1) Veesõiduki pardale tarbe- või kaasavõetavaks varuks «Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse» kohaselt kütust, alkoholi ja tubakatooteid toimetav isik peab tollile esitama elektroonilise andmetöötlussüsteemi vahendusel varude teate käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmetega vähemalt üks tund enne varude veesõiduki käitajale üleandmist. Mittetähtaegse varude teate esitamise korral on tollil õigus varude laadimise algusaega muuta etteteatamiseks ettenähtud aja ulatuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul esitab isik varude teate pärast varude vee- või õhusõiduki käitajale üleandmist, kusjuures jooksva kalendrikuu andmed peavad olema esitatud tolli elektroonilisse andmetöötlussüsteemi hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks.

  (3) Varude teate esitamisel annab tolli elektrooniline andmetöötlussüsteem sellele viitenumbri, mis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul enne kauba lähetamist veesõidukile märgitakse kaubaveo saatedokumendile, mille alusel toimub varude toimetamine veesõiduki pardale.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul muutuvad varude teatel esitatud andmed enne veesõiduki käitajale üleandmist või varustamist ei toimu, peab isik koheselt informeerima tolli ja esitama tolli elektroonilises andmetöötlussüsteemis taotluse ebaõigete andmetega varude teate tühistamiseks. Uue varude teate esitamisel tuleb arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtaega.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul muutuvad varude teatel esitatud kauba koguse või väärtusega seotud andmed pärast veesõiduki käitajale üleandmist, peab isik esitatud varude teadet hiljemalt järgmisel tööpäeval korrigeerima ja lisama tolli elektroonilisse andmetöötlussüsteemi lisadokumendina kaubaveo saatedokumendi, millel on peal kapteni või tema poolt volitatud isiku märked.

  (6) Varude teatel esitatakse järgmised andmed:
  1) kaubasaatja andmed. Märgitakse varusid vee- või õhusõiduki pardale toimetava isiku nimi, aadress ja EORI number;
  2) pakkeüksuste koguarv;
  3) sihtriik. Märgitakse selle riigi tähtkood, kus asub sadam või lennujaam, kuhu vee- või õhusõiduk Eestist vahetult suundub;
  4) transpordivahend lähetamisel. Märgitakse andmed selle vee- või õhusõiduki kohta, mida varustatakse või varustati. Veesõiduki korral märgitakse laeva nimi ja IMO number. Õhusõiduki korral märgitakse lennunumber ja kuupäev. Kui lennunumber puudub, märgitakse õhusõiduki registreerimisnumber;
  5) valuuta – summa. Märgitakse kauba väärtust tõendaval dokumendil märgitud, Eesti Panga poolt konverteeritava valuuta lühend vastavalt «Eesti Panga seaduse» § 15 lõike 5 alusel kehtestatud Eesti Panga presidendi määrusele «Eesti krooni päevakursside fikseerimise kord». Täiendavalt märgitakse lahtrisse kauba väärtust tõendavalt dokumendilt kõikide deklareeritavate kaupade maksumuste kogusumma samas valuutas. Lahtrisse märgitakse kauba maksumus eurodes, kui tehing on sõlmitud välisvaluutas, mida Eesti Pank ei konverteeri;
  6) piiri transpordiliik. Märgitakse selle aktiivse transpordivahendi liigi kood, mille pardal varud Eestist välja viiakse;
  7) kauba asukoha andmed. Märgitakse täpne asukoht, kus toimub varude üleandmine vee- või õhusõiduki käitajale;
  8) varude laadimise algus ja lõpp. Märgitakse laadimise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
  9) pakkeüksused ja kauba kirjeldus. Märgitakse kauba täpne kirjeldus, mille alusel on võimalik kaupa identifitseerida;
  10) kaubakood. «Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse» kohaselt kütuse, alkoholi ja tubakatoodete ning varuosa ja lisavarustuse korral märgitakse KN alamrubriik. Muu tarbe- ja kaasavõetava varu korral võib kasutada kauba tariifse klassifikatsiooni asemel järgmisi koode:
a) kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 1–24 kuuluva kauba puhul «99302400»;
b) kombineeritud nomenklatuuri gruppi 27 kuuluva kauba puhul «99302700»;
c) kombineeritud nomenklatuuri teistesse gruppidesse kuuluvate kaupade puhul «99309900»;
  11) eelnev protseduur. Märgitakse protseduuri kahekohaline kood, kui kaup oli eelnevalt suunatud mõnele tolliprotseduurile;
  12) protseduuri lisakood. Kaasavõetava ja tarbevaru korral märgitakse lisakoodiks «F61» ning lisavarustuse ja varuosa korral märgitakse lisakoodiks «6VL»;
  13) netomass;
  14) eelnev dokument. Kui kaup oli eelnevalt suunatud mõnele tolliprotseduurile, märgitakse eelneva tollideklaratsiooni number;
  15) kauba hind;
  16) lisadokumendid. Märgitakse kaubaveo saatedokumendi kood ja number, millega varud vee- või õhusõidukile toimetatakse. Varude korral, millele on ühenduseväline staatus, märgitakse kaubaveo saatedokumendi koodiks «4024» ja ühenduse staatuse korral koodiks «4023». Kui kaup oli eelnevalt suunatud mõnele tolli luba nõudvale tolliprotseduurile, märgitakse loa number. Täiendavalt märgitakse eriloa, litsentsi vms lisadokumendi liik ja number, kui kauba Eestist väljatoimetamiseks on see nõutav;
  17) statistiline väärtus. Kauba väärtus märgitakse Eesti kroonides ümardatuna täiskroonideks;
  18) lao kood. Märgitakse tolli poolt laole antud registreerimiskood juhul, kui varud lähetatakse tollilaost, II kontrollitüüpi vabatsoonist, aktsiisilaost või maksulaost;
  19) varude teate esitaja andmed. Märgitakse teate esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress, telefoninumber ja teate esitamise koht.

§ 6.  Varude toimetamine vee- või õhusõiduki pardalt ühenduse tolliterritooriumile

  (1) Ühendusevälisest riigist ühenduse tolliterritooriumile saabunud vee- või õhusõiduki pardalt maale toodud varusid käsitatakse ühendusevälise kaubana.

  (2) Liikmesriikidevahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardalt maale toodud kaasavõetavaid varusid käsitatakse ühenduse kaubana ning tarbevarusid, varuosi ja lisavarustust ühendusevälise kaubana.

  (3) Ühendusevälisest riigist toodud kaasavõetavate varude toimetamine reisijate või meeskonnaliikmete poolt vee- või õhusõiduki pardalt maale toimub vastavalt «Tolliseaduse» § 47 lõike 8 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud korrale.

§ 7.  Varude toimetamine ühelt vee- või õhusõidukilt teisele

  Tolli loal võib tollikontrolli tsoonis toimetada varusid ühelt vee- või õhusõidukilt teisele vee- või õhusõidukile, mille kohta tolliametnik teeb märke kaubaveo saatedokumendile.

§ 8.  Vee- või õhusõiduki varude arvestus

  (1) Vee- või õhusõidukile toimetatud varude kohta vee- või õhusõiduki käitaja poolt peetavas arvestuses peavad kajastuma andmed, mis võimaldavad tollil kontrollida pardale toimetatud varude eesmärgipärast kasutamist.

  (2) Varude arvestus peab olema tollile kättesaadav. Tolli nõudmisel tuleb esitada varude kasutamise aruanne.

  (3) Kui varude arvestuse kontrollimisel avastatakse varude vähenemine koguses, mis ei vasta reisi kestusele, reisijate ja meeskonnaliikmete arvule ning vee- ja õhusõiduki kulunormidele, ja vee- või õhusõiduki käitaja ei suuda varude vähenemist tolli rahuldavalt tõendada, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma ja muud maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud.

§ 9.  Varude vee- või õhusõiduki pardale toimetamise tõendamine

  Varude toimetamine rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardale peab olema tolli rahuldaval viisil tõendatud kapteni või tema poolt volitatud isiku allkirja ja pitsati jäljendiga kaubaveo saatedokumendil. Kui vee- või õhusõiduki pardale varusid toimetanud isik ei suuda tolli rahuldavalt tõendada varude vee- või õhusõiduki pardale toimetamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma ja muud maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud.

3. peatükk TOLLIFORMAALSUSTE TEOSTAMINE RAUDTEEVEEREMI VARUDELE 

§ 10.  Tarbe- ja kaasavõetava varu toimetamine raudteeveeremile

  (1) Liikmesriikidevahelisi reise teostavale raudteeveeremile toimetatakse tarbe- ja kaasavõetav varu kaubaveo saatedokumendi alusel, kusjuures ühendusevälise kauba tollistaatusega tarbe- ja kaasavõetavale varule rakendatakse eelnevalt vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri.

  (2) Kui tarbe- ja kaasavõetav varu toimetatakse ühendusevälisesse riiki suunduvale raudteeveeremile ekspordi tolliprotseduuriga, võib tarbe- ja kaasavõetava varu kasutusele võtta pärast raudteeveeremi ühenduse tolliterritooriumilt lahkumist. Kaubaveo saatedokumendi alusel ühendusevälisesse riiki suunduvale raudteeveeremile toimetatud tarbe- ja kaasavõetavat varu võib kasutada kogu reisi kestel.

§ 11.  Tarbe- ja kaasavõetava varu toimetamine raudteeveeremilt ühenduse tolliterritooriumile

  (1) Ühendusevälisest riigist ühenduse tolliterritooriumile saabunud raudteeveeremil olevat tarbe- ja kaasavõetavat varu käsitatakse ühendusevälise kaubana. Toll võib raudteeveo-ettevõtja soovil ühenduse tolliterritooriumile toimetatavale tarbe- ja kaasavõetavale varule paigaldada tollitõkendi. Sel juhul ei teki nimetatud varude suhtes tollivõlga, kui varud toimetatakse ühendusevälisesse riiki tagasi ja tollitõkendit ei ole rikutud.

  (2) Ühendusevälisesse riiki suunduval raudteeveeremil olevale ühenduse kauba tollistaatusega tarbe- ja kaasavõetavale varule võib ühenduse tolliterritooriumilt väljudes toll raudteeveo-ettevõtja soovil paigaldada tollitõkendi. Kui ühenduse tolliterritooriumile tagasi jõudes on tollitõkendid rikkumata, käsitatakse nimetatud varu ühenduse kaubana.

§ 12.  Raudteeveeremi varude arvestus

  (1) Raudteeveeremile toimetatud varude kohta raudteeveo-ettevõtja poolt peetavas arvestuses peavad kajastuma andmed, mis võimaldavad tollil kontrollida veeremile toimetatud varude eesmärgipärast kasutamist.

  (2) Varude arvestus peab olema tollile kättesaadav. Tolli nõudmisel tuleb esitada varude kasutamise aruanne.

  (3) Kui varude arvestuse kontrollimisel avastatakse ühendusevälise kaubana käsitatavate varude vähenemine koguses, mis ei vasta reisi kestusele, reisijate ja meeskonnaliikmete arvule ning raudteeveeremi kulunormidele, ja raudteeveo-ettevõtja ei suuda varude vähenemist tolli rahuldavalt tõendada, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma.

4. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 13.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

Minister Jürgen LIGI


Kantsler Tea VARRAK

/otsingu_soovitused.json