Transpordi infrastruktuuri arendamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord
Vastu võetud 29.05.2007 nr 39
RTL 2007, 46, 806
jõustumine 09.06.2007
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
25.06.2008 nr 57 (RTL 2008, 56, 775) 7.07.2008 (rakendatakse alates 1.01.2007)
2.04.2009 nr 36 (RTL 2009, 33, 424) 10.04.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)
11.06.2009 nr 67 (RTL 2009, 48, 688) 25.06.2009, osaliselt alates Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatustaotluse esitamisest Euroopa Komisjonile 6.08.2009 (õ) 18.01.2010
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetsete suundade «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud (ÜF)» (edaspidi ÜF-suund) ja «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine (ERF)» (edaspidi ERF-suund) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra ning investeeringute kava koostamise korra transpordi infrastruktuuri arendamise meetme (edaspidi meede) raames.
§ 2. Meetme eesmärk
Meetme eesmärgiks on ÜF- ja ERF-suundade elluviimine ja eesmärkide saavutamine vastavalt rakenduskavale.
§ 3. Mõisted
Käesoleva määruse mõistes:
1) potentsiaalne toetuse taotleja on riigi transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ja riigiasutus ning Tallinna ja Tartu linn;
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
1)
potentsiaalne toetuse taotleja on riigi transpordiinfrastruktuuri omav
riigi äriühing ja riigiasutus ning Tallinna ja Tartu linn ning avalikuks
kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri ettevõtja;
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. alates Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatustaotluse esitamisest Euroopa Komisjonile 6.08.2009] (õ) 18.01.2010
2) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis
piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks
toetust taotletakse või kasutatakse;
3) suurprojekt on EL
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78), artikli 39 mõistes
kogumaksumusega üle 25 miljoni euro ÜFist rahastatav transpordi
infrastruktuuri arendamise projekt, mis jääb üleeuroopalistest
transpordivõrkudest (edaspidi TEN-T) väljapoole ning ÜF- või
ERF-suuna transpordi infrastruktuuri arendamise projekt (sealhulgas ka
TEN-T võrgustiku osad) kogumaksumusega üle 50 miljoni euro.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
4) [Kehtetu – RTL 2008, 56, 775
– jõust. 7.07.2008]
§ 4. Meetme rakendusasutus- ja üksus
(1) Meetme rakendusasutus (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» (edaspidi struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määrus) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Toetuse taotluste menetlemise osas täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendusüksuse ülesandeid.
(3) Meetme rakendusüksused (edaspidi rakendusüksus) on loetletud struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määruses.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi Struktuuritoetuse seadus) § 19 lõike 2 alusel kinnitatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008]
– rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Tulenevalt rakenduskavas loetletud eesmärkidest ja tegevuste
fookustest on käesoleva meetme raames toetatavad tegevused alljärgnevad:
1)
TEN-T võrgustikku kuuluvate ning TEN-T võrgustikke ühendavate maanteede
arendamine;
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
2) transpordikoridoride ühendamine omavahel ning sadamate ja
lennujaamadega;
3) raudtee ja maantee piiripunktide infrastruktuuri
väljaarendamine;
4) keskkonnaprobleemide leevendamine raudteede
ja riigimaanteede mõju piirkonnas;
5) reisirongiliiklusega
seotud raudteelõikude, jaamade, perroonide ja muu infrastruktuuri
rekonstrueerimine, kaasajastamine ja ehitus ning veeremi soetamine;
6)
raudteede tehnilise taseme tõstmine reisirongiühenduse tagamiseks ja
liiklusohutuse parandamiseks;
7) sadamate infrastruktuuri ning
veeteede rekonstrueerimine ja arendamine;
8) sadamates ja veeteedel
ohutu liiklemise tagamiseks hoolduslaevastiku soetamine;
9)
navigatsioonisüsteemide kaasajastamine ohutu navigatsiooni tagamiseks;
10)
lennujaamade infrastruktuuri arendamine;
11) ohutu lennunduse
tagamiseks keskkonnakaitse, lennuohutuse ja turvameetmete parendamine;
12)
ühistranspordi toimivust tagava infrastruktuuri arendamine, sh veeremi
soetamine.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on võimalik taotleda toetust projekti tegevuste
elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas §-s 8 toodud
piirmääradega:
1) projektiga otseselt seotud vajalike ja
mõistlike kulude katmiseks;
2) liiklusvahendite soetamiseks
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblike
kulude määrus) § 7 lõike 1 mõistes, juhul kui need on
otseselt vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks, projekti eesmärkide
saavutamiseks või tagavad projekti jätkusuutlikkuse;
3)
kinnisasja ostuks, mille hind ei ületa 10% projekti abikõlblikest
kuludest, kui on täidetud abikõlblike kulude määruse §-s 9 toodud
tingimused;
4) ERF-suuna puhul kasutatud seadmete soetamiseks.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
5) kuludele, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva abikõlblike kulude määruse § 2 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
(2) Lisaks abikõlblike kulude määruse §-s 15 loetletud kuludele, on
meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1)
amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
2) projekti haldamiseks
vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
3) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud ÜF-suuna puhul;
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
4) projektijuhtimis-, personali- ja üldkulud;
5)
kindlustusmaksed, litsentside ja pangagarantiide vormistamise tasud;
6)
rendi- ja üürikulud;
7) esinduskulud ja kingitused;
8)
mitterahaline sissemakse omafinantseeringuna;
9) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud, sealhulgas uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute läbiviimine, eelprojekti koostamine.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008]
– rakendatakse alates 1.01.2007
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Abikõlblikkuse lõppkuupäevaks on Struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtaeg.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 8. Toetuse piirmäärad
(1) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta võib ERF-suuna puhul olla kuni 100% abikõlblikest kuludest. ÜF-suuna puhul võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr vähemalt 15%. ÜF üksiku projekti toetuse määr võib olla kuni 100%, kui prioriteetse suuna lõikes kokku on tagatud vajalik kaasfinantseerimine vastavalt rakenduskavas sätestatule.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008]
– rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Projekti toetuse määra kehtestamisel lähtub meetme juhtkomisjon projekti tasuvusanalüüsist.
(3) Projekti toetuse määr kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
(4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 9. Investeeringute kava koostamine
(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava.
(2) Programmperioodi 2007–2013 meetme eelarve on sätestatud
rakenduskavas.
(3) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja, mis koosneb põhi- ja lisanimekirjast, toetuse maksimaalset määra ning rahastamisallikat (ERF või ÜF). Investeeringute kava võib sisaldada projekti hinnangulist abikõlblikku kogumaksumust, maksimaalset toetuse summat ja eeldatavat rakendamise aega.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(4) Investeeringute kava põhinimekiri koostatakse potentsiaalsete toetuse taotlejate poolt esitatud investeeringu ettepanekutes (edaspidi ettepanek) sisalduvate projektide hindamise tulemusena meetme eelarve mahu ulatuses või väiksemas mahus. Lisanimekirjas olevat projekti võib rahastada juhul, kui põhinimekirjast vabaneb rahalisi vahendeid.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Investeeringute kava esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
Juhul kui Vabariigi Valitsus ei kinnita investeeringute kava või esitab
omapoolsed ettepanekud põhi- või lisanimekirja osas, lähtutakse kava
täiendamisel:
1) Vabariigi Valitsuse ettepanekutest, millised
peavad järgima sealjuures vastavust projektide valikukriteeriumidele
lähtudes käesoleva määruse §-st 11, kooskõla rakenduskava ning riigi
eelarvestrateegiaga või
2) korraldatakse uus investeeringu
ettepanekute esitamise voor lähtudes käesoleva määruse §-dest 10 ja 11.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(6) Kinnitatud investeeringute kavas sisalduvatele projektidele teostab rakendusasutus riskianalüüsi, mille põhjal nimetab toetuse taotluse rahuldamise otsuses projekti hangete eel- või järelkontrolli teostaja.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 10. Ettepaneku esitamine
(1) Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava koostamisest ja ettepaneku esitamise tähtajast kirjalikult.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Potentsiaalne toetuse taotleja esitab rakendusasutusele ettepaneku, mis sisaldab projekti kirjeldust käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil.
(3) Ettepaneku saab esitada projekti kohta, mille minimaalne kogumaksumus on 30 miljonit Eesti krooni.
(4) Tähtajaks mittelaekunud ettepanekuid ei hinnata.
§ 11. Ettepanekute hindamine
(1) Ettepanekutes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht meetme juhtkomisjoni ja kinnitab hindamise korra. Vajadusel kaasatakse hindamisse eksperte.
(2) Projektide valikukriteeriumid on järgnevad:
1) olulisus ja
sidusus prioriteetse suuna eesmärkidega;
2) sotsiaal-majanduslik
mõju ja kasulikkus;
3) projekti esialgse tulu-kulu analüüsi
tulemused;
4) projekti ettevalmistatuse aste ja rakendamise
suutlikkus.
(3) Hindamise tulemusena moodustub projektide eelistusnimekiri. Selle alusel koostab meetme juhtkomisjon investeeringute kava eelnõu ja teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile selle esitamiseks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
(4) Põhjendatud juhtudel võib meetme juhtkomisjon jagada projekti
osadeks ning teha ettepaneku projekti osa lülitamiseks investeeringute
kavasse ja/või selle osaliseks rahastamiseks.
(5) Projektide valikukriteeriumide kõrval arvestab meetme juhtkomisjon projektide nimekirja koostamisel, läbivaatamisel või muutmisel majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Vabariigi Valitsuse ettepanekuid, millised on vastavuses projektide valikukriteeriumitega, on kooskõlas rakenduskava ning riigi eelarvestrateegiaga.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 12. Investeeringute kava muutmine
(1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, projekti rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel valib meetme juhtkomisjon investeeringute kava lisanimekirjast või laekunud ja hinnatud ettepanekute hulgast järgneva sobiva projekti või teeb ettepaneku rakendusasutuse juhile teavitada kirjalikult potentsiaalseid toetuse taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast.
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
(11) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti eeldatava rakendamise alustamise viibimisel või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel võib projekti investeeringute kavast välja arvata.
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
(12) Investeeringute kava võib üle vaadata kord aastas või sagedamini projektide osas, mille kohta ei ole esitatud määruse § 13 lõikes 1 nimetatud taotlust või tehtud määruse § 19 kohast taotluse rahuldamise otsust, ning muudetakse vastavalt hindamise tulemustele. Rakendusasutusel on kava üle vaatamisel õigus küsida uusi täiendavaid ettepanekuid. Juhtkomisjon koostab uue eelistusnimekirja ettepanekute hindamise ja kava ümberhindamise tulemusena.
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
(2) Täiendava ettepaneku esitamisele kohaldatakse §-s 10 ja hindamisele või investeeringute kava ümberhindamisele §-s 11 sätestatut.
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
(3) Investeeringute kava vaadatakse üle ning muudetakse vastavalt vajadusele. Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE
§ 13. Taotluse esitamine
(1) Toetuse taotleja esitab taotluse rakendusasutusele hiljemalt kolm kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Suurprojektide puhul esitatakse taotlus kuus kuud enne investeeringute kavas märgitud eeldatavat projekti rakendamise algusaega. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul on võimalik taotluse hilisem esitamine.
(2) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia kahes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna (CD või DVD).
(3) Suurprojektide taotlus esitatakse kahes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia kolmes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna (CD või DVD).
§ 14. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus koosneb määruse lisas 2 toodud täidetud taotlusvormist ja lisadest.
(2) Taotluse lisad on:
1) tasuvusanalüüs;
2)
keskkonnamõjude hinnang;
3) toetuse taotleja kinnitus
omafinantseeringu garanteerimise kohta;
4) vajadusel esindusõigust
tõendav dokument.
(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses
sisalduva projektiga teostatakse investeeringute kavas nimetatud
investeeringut;
2) taotlus on esitatud käesolevas määruses ettenähtud
korras ja vormis;
3) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud
toetatavatele tegevustele;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa
käesolevas määruses sätestatud toetuse maksimaalset määra;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt Struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 toodud tähtajaks;
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
6) taotluses sisalduva projekti eelarve sisaldab nõutavat
omafinantseeringut;
7) taotluses sisalduva projekti eelarves ja
rahastamiskavas on selgesti eristatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
kulud;
8) taotluses näidatud taotletava toetuse maht ja määr ei tohi
ületada investeeringute kavas kinnitatud maksimaalset toetuse summat;
9)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10)
taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik.
(4) Suurprojekti taotlus koosneb Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud täidetud taotlusvormist ja lisadest (EK määrus (EÜ) nr 1828/2006). Suurprojekti taotlus ja lisad esitatakse inglise keeles ning taotluses toodud summad eurodes.
§ 15. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama toetuse taotleja ja
taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama kontrollida
taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust
tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama ettenähtud
vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4)
teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste
täitmist;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja
esitama rakendusasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse registreerimisest rakendusasutuses.
(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, struktuuritoetuse riiklikku registrisse kandmisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
§ 17. Taotluse registreerimine, struktuuritoetuse riiklikku
registrisse kandmine ja läbivaatamine
(1) Rakendusasutus registreerib taotluse oma dokumendihaldussüsteemis ja edastab toetuse taotleja poolt elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse koopia rakendusüksusele selle sisestamiseks struktuuritoetuse riiklikku registrisse. Rakendusüksus teavitab elektronposti teel rakendusasutust ja toetuse taotlejat taotluse struktuuritoetuse riiklikus registris registreerimise kuupäevast ning numbrist.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Taotluse läbivaatamisel kontrollib rakendusasutus, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, mil taotluse kohta tehakse § 19 lõikes 41 sätestatud otsus. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt ja taotleja ei ole esitanud tähtaja jooksul põhjendatud selgitust, teeb rakendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 18. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Rakendusasutus kontrollib taotluse vastavust §-s 14 esitatud
nõuetele.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule annab ekspert või meetme juhtkomisjon hinnangu tasuvusanalüüsile ning teeb rakendusasutuse juhile ettepaneku lõpliku toetuse määra ning toetuse summa määramiseks.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse kontrollimisele eksperte.
§ 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja sellest teavitamine
(1) Nõuetele vastava taotluse kohta teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, täielikult või kõrvaltingimusega.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud tingimusel, et taotluses sisalduva projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotlus ei
vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1)
taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või muul
viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda
teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
(41) Rakendusasutuse juhil on õigus teha taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega, kui on täidetud vähemalt määruse § 14 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõike 3 punktides 1, 3–8 ja 10 taotlusele sätestatud nõuded. Otsuses kohustatakse toetuse saajat esitama puuduvad ja puudulikult koostatud dokumendid otsuses märgitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates. Otsuses märgitakse rakendusasutuse õigus tunnistada otsus kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida otsusest tulenevat dokumentide esitamise nõuet või esitatavad dokumendid ei ole nõuetekohased, ning toetuse saaja kohustus tagastada väljamakstud toetus vastava nõude esitamisel. Sellisel juhul loetakse tehtud rahalised kulutused tehtuks toetuse saaja omal vastutusel.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Taotlus tagastatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.
(6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi,
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Muuhulgas sätestatakse otsuses:
1)
otsuse tegemise kuupäev;
2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nimi;
5) toetuse maksimaalne
suurus summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest
kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood;
7)
hankelepingu sõlmimise tähtaeg;
8) rahastamiskava ja
eelarve;
9) hangete eel- ja järelkontrolli teostaja;
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
10) toetuse tagasinõudmise alused.
(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise
põhjendus ja alus.
(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse taotlejani viivitamata. Taotluse kohta tehtud otsusest teavitatakse vastavat rakendusüksust.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(9) Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest esitama rakendusasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.
§ 20. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt toetuse
taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta
projekti:
1) sisu, tegevusi või alaeesmärke;
2)
tegevuste ja kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva;
3)
rahastamiskava või eelarvet.
(2) Rakendusasutus teeb 45 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või keeldub vastava otsuse tegemisest, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult ja põhjendades keeldumist. Suurprojekti toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise tähtaeg pikeneb taotluse menetlemise aja võrra Euroopa Komisjonis. Juhul kui toetuse saaja ei ole nõus projekti muudetud või muutmata jäetud tingimustel ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest rakendusasutust viivitamatult teavitama. Toetuse saajal on õigus teha ettepanek toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks viisil, mis võimaldab projekti saavutatud või saavutatavate vahetulemuste järgselt projekt katkestada.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele viivitamatult.
§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja
ei ole tagastanud allkirjastatud kinnituskirja käesoleva määruse § 19
lõikes 9 sätestatud tähtaja jooksul;
3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud
abikõlblikkuse algusajast alates kuue kuu jooksul hanget välja
kuulutanud või alustanud toetuse kasutamist;
[RTL 2009, 48, 688 – jõust. 25.06.2009]
4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei
kasuta toetust ettenähtud tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
5)
projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2015. a;
6)
toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata
ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud
tingimustel;
7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada
toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
(2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele viivitamatult.
§ 22. Suurprojektide Euroopa Komisjonile esitamise kord
(1) Nõuetele vastava suurprojekti taotluse esitab rakendusasutus läbi korraldusasutuse Euroopa Komisjonile rahastamisotsuse tegemiseks.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Pärast Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist teeb rakendusasutuse juht otsuse taotluse rahuldamise kohta kõrvaltingimusega vastavalt §-le 19. Põhjendatud juhtudel võib rakendusasutuse juht teha taotluse rahuldamise otsuse enne Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse saamist, märkides otsuses rakendusasutuse õiguse tunnistada otsus kehtetuks, kui Euroopa Komisjon ei tee rahastamisotsust, ning toetuse saaja kohustuse tagastada väljamakstud toetus vastava nõude esitamisel. Rahaliste kulutuste tegemine toetuse saaja poolt kuni Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse väljastamiseni toimub toetuse saaja omal vastutusel.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Euroopa Komisjonilt rahastamisotsust mitte saanud suurprojekti kohta teeb rakendusasutuse juht toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt §-le 19.
(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat ja korraldusasutust viivitamatult.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja tagab selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008]
– rakendatakse alates 1.01.2007
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise
otsusega;
2) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas
«Ehitusseadusega»;
3) järgib projektiga seotud hangete
läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
4)
tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud load ja
kooskõlastused;
5) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse
kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse
registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike
koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmise;
6) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse,
keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
7)
tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja
sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu
määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta
jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8)
näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuurivahenditega,
kasutades selleks nõutud sümboolikat;
9) lubab
makseasutuse, auditeeriva asutuse, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja
-üksuse esindajatel viibida toetusest rahastatavate objektide
territooriumil ning tutvuda projektiga seotud dokumentatsiooniga, sh
teostada paikvaatlust;
10) võimaldama auditit ja järelevalvet
teostavale isikule ning korraldus- ja makseasutuse ametnikule
juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud ja finantsaruannete aluseks
olevatele dokumentidele ning projektiga seotud ruumidesse ja
territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
11)
andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik soovitud
andmed ja dokumendid;
12) osutama auditi ja järelevalve, sh
paikvaatluse läbiviimiseks igakülgset abi;
13) esitab
rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
14)
informeerib rakendusüksust ja -asutust projekti elluviimist
takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga
seotud muudatustest;
15) on kohustatud säilitama projekti
dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
16)
informeerib kirjalikult rakendusasutust muudatustest toetuse saaja
omandisuhetes;
17) maksab rakendusasutuse poolt tagasinõutava toetuse
tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava
summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt
Struktuuritoetuse seaduse §-le 28;
18) täidab teisi
Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse
rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
§ 24. Rakendusasutuse ja -üksuse õigused ning rakendusüksuse kohustused
(1) Rakendusasutusel ja -üksusel on õigus:
1) kontrollida
projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis
tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse
kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti
järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid;
2) keelduda toetuse
väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud
või kui toetuse saaja rikub Struktuuritoetuse seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
3) nõuda
kooskõlastamiseks riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja
andmeid ning koosolekute protokolle;
4) osaleda vaatlejana
hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel
läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu
sõlmimiseks;
5) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus
toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
6) tutvuda projekti
ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
7)
vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades
toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
8) teostada muid
Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning
käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusasutusel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» §-le 10 õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub Struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
29.05.2013 11:19Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "Valitsuse". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.
(3) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide
seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse
riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire ja järelevalve
ning aruandlus;
3) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning
aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi
poolt ning edastamine rakendusasutusele;
4) toetuse saaja poolt
koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine, täiendamine ja
kooskõlastamine ning edastamine rakendusasutusele teadmiseks;
5)
toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes
selgituste andmine;
6) hankedokumentide eelkontroll juhul, kui seda
ei teosta rakendusasutus;
7) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse
jaoks vajalike andmete esitamine;
8) toetuse andmise ja kasutamise
kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
9)
struktuuritoetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning
ettekirjutuse täitmise jälgimine;
10) rakendusasutuse
teavitamine rikkumistest;
11) väljamaksete menetlemine, sh kulude
abikõlblikkuse kontroll;
12) toetuse andmise ja kasutamisega
seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
13)
muud Struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning
käesolevas määruses sätestatud toimingud.
§ 25. Projekti hangete eel- ja järelkontroll
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(1) Toetust saava projekti hangete pakkumismenetluse läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt «Riigihangete seadusele».
(2) Kontrolli teostatakse kõikide projektide hangetele.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(21) Toetuse taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(22) Rakendamisel olevatele projektidele, mis on lisatud investeeringute kavasse, teostatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist hangete järelkontrolli nende tegevuste osas, mis toimusid enne projekti kavasse lisamist. Järelkontrolli teostajaks on rakendusüksus või rakendusasutus vastavalt määruse § 9 lõikes 6 nimetatud riskianalüüsi tulemustele.
[RTL 2009, 33, 424 – jõust. 10.04.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Kui vastavalt riskianalüüsile on hankedokumentide eelkontrolli teostajaks rakendusasutus, kooskõlastab toetuse saaja lõikes 4 nimetatud dokumendid rakendusasutusega, muul juhul rakendusüksusega.
(4) Toetuse saaja on kohustatud ametlikult kooskõlastama rakendusasutuse
või -üksusega muu hulgas järgmiste dokumentide eelnõud enne nende
kinnitamist:
1) hankedokumendid;
2) pakkumiste hindamiskomisjoni
koosseisu määramise otsuse;
3) taotlejate ja pakkujate
kvalifitseerimise otsuse;
4) pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse;
5)
pakkumiste hindamise ja edukaks tunnistamise otsuse;
6) hankelepingu;
7)
hankelepingu muudatused, mis suurendavad hankelepingu maksumust, mis
muudavad hankelepingu kestvust või hankelepingus kokku lepitud
põhieesmärki.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(5) Rakendusasutus või -üksus nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel. Rakendusasutus või -üksus kontrollib lõikes 4 nimetatud dokumentide vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja «Riigihangete seadusele» ning hindab hankedokumentide tehnilist kvaliteeti.
§ 26. Projekti muutmine
(1) Toetuse saaja teavitab rakendusasutust ja -üksust viivitamata kirjalikult muudatustest või asjaoludest, mis ohustavad või võivad ohustada projekti elluviimist.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008]
– rakendatakse alates 1.01.2007
(2) Toetuse saaja on kohustatud kooskõlastama kõik projekti hankelepingu muudatused vastavalt § 25 lõike 4 punktis 7 toodule rakendusasutuse või -üksusega.
(3) Rakendusasutus või -üksus kiidab kavandatud muudatused heaks või keeldub muudatuste heakskiitmisest vastavalt kavandatavate muudatuse olulisusele ja iseloomule.
6. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE
NING VÄLJAMAKSETE TEGEMINE
§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse kasutamise ja väljamaksmisega seotud aruanded esitatakse
vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 7 alusel kehtestatud
korrale.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti aruande vähemalt kaks korda aastas, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Projekti aruande vormid ja aruannete esitamise tähtajad toetuse saajale kehtestab rakendusüksus. Aruandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Rakendusüksus võib vajadusel nõuda aruande täiendamist. Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele, suurprojektide ja ÜF-projektide aruanded ka korraldusasutusele teadmiseks.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine
informatsioon:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
andmed projekti kohta (nt projekti nimi, projekti number, toetuse saaja
nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed
projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, hanked jmt);
4)
andmed projektile tehtud väljamaksete kohta (võrdlus rahastamiskavaga);
5)
toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6)
toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande
esitamise kuupäev.
(4) Rikkumistega seotud teabe esitamine toimub vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(5) Toetuse kasutamise seire ja hindamise kord ning nõuded seire aastaaruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus eraldi seire eeskirjas vastavalt Struktuuritoetuse seaduse §-le 24.
§ 28. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt Struktuuritoetuse seaduse § 23
lõike 4 alusel kehtestatud korrale.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse koos toetuse saaja ja töövõtja vahel sõlmitud nõuetekohase lepingu ning tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide koopiatega või rakendusüksuse nõudel mitteabikõlblike kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega. Vajadusel peab toetuse saaja täiendavalt esitama kulude osalist tasumist tõendavad dokumendid.
[RTL 2008, 56, 775 – jõust. 7.07.2008] – rakendatakse alates 1.01.2007
(3) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus rahastamiskavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina töövõtjale.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 29. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatustaotluse esitamine Euroopa Komisjonile toimus 6.08.2009 vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.01.2010 teadaandele.
Facebook
X.com