3-3-1-47-09 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2009. a kohtumäärus Jüri Malsubi (Malsub) kaebuses Rae Vallavalitsuse 16. novembri 2007. a kirja nr 5-7/3785 õigusvastasuse tuvastamiseks ja maa tagastamise otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusakti tühistamiseks või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS
| Kohtuasja number | 3-3-1-47-09 |
| Määruse kuupäev | 19. juuni 2009 |
| Kohtukoosseis | Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann |
| Kohtuasi | Jüri Malsubi (Malsub) kaebus Rae Vallavalitsuse 16. novembri 2007. a kirja nr 5-7/3785 õigusvastasuse tuvastamiseks ja maa tagastamise otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusakti tühistamiseks või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks |
| Vaidlustatud kohtulahend | Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määrus haldusasjas nr 3-07-2565 |
| Menetluse alus Riigikohtus | Jüri Malsubi määruskaebus |
| Asja läbivaatamine | Kirjalik menetlus |
Resolutsioon
1. Rahuldada Jüri Malsubi määruskaebus.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määrus haldusasjas nr 3-07-2565 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määrus samas asjas.
3. Tagastada kautsjon.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Jüri Malsub on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud vara (Harjumaal Rae vallas Aruvalla mõisas Anepalu 9, kinnistu nr 1593) osas õigustatud subjektiks. Õigusvastaselt võõrandatud maadel asuvad karjalaut, hoidla, pumbamaja ja silohoidla, mis kuulusid AS-ile P.A.W. & Co. 1996. aastal teatati J. Malsubile, et tal on viidatud ehitiste osas maareformiseaduse (MRS) § 9 lg 7 alusel õigus kasutada ostueesõigust, tehingu hind on 110 000 krooni. J. Malsub keeldus sellistel tingimustel ostueesõiguse teostamisest. Hiljem sai ta teada, et tegelikult oli tehingu hind 10 000 krooni, vara ostis OÜ Castell. AS P.A.W. & Co on ettevõtteregistrist pärast pankrotimenetluse raugemist kustutatud.
19. aprillil 2005 esitas J. Malsub hagi, milles nõudis viidatud ehitiste osas omandiõiguse tunnistamist MRS § 9 lg 7 ja § 10 lg 2 alusel ning enda omanikuna ehitisregistrisse kandmist. Kohus rahuldas hagi osaliselt – hagejale kanti üle ostu-müügilepingust ostjale tekkinud õigused ja kohustused, sh õigus nõuda omandi üleandmist, kuid jäeti rahuldamata omandiõiguse tunnustamise ja ehitisregistrisse kandmise nõuded.
Rae vallavanem saatis 16. novembril 2007 J. Malsubile kirja, mille kohaselt OÜ Castell on esitanud Rae Vallavalitsusele vaidlusaluste ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise taotluse. J. Malsubil soovitati jõuda OÜ-ga Castell kokkuleppele omandi üleandmise osas või esitada nõue müügilepingu alusel kohtule ning esitada vallavalitsusele dokumendid, mis tõendavad ehitiste omandiõigust. 13. detsembril 2007 teatas Rae Vallavalitsus J. Malsubile, et kuna OÜ-l Castell on õigus nõuda endale kuuluvate ehitiste juurde maa erastamist, valmistab Rae valla Maa-amet ette maa ostueesõigusega erastamise korralduse eelnõu ja esitab selle vallavalitsusele 2008. a jaanuaris.
2. Jüri Malsub esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Rae Vallavalitsuse 16. novembri 2007. a kirja nr 5-7/3785 õigusvastasus ja teha vallavalitsusele ettekirjutus haldusakti väljaandmiseks, millega talle tagastatakse Rae vallas Aruvalla külas asuva Anepalu 9 kinnistu maad. Asjale liideti J. Malsubi kaebus, milles ta palub tühistada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusakti või tunnistada õigusvastaseks toimingu, millega keelduti tema kandmisest riikliku ehitisregistri andmebaasi Rae vallas Aruvalla külas asuva Anepalu farmi ehitiste omanikuna, ja teha ministeeriumile ettekirjutus kanda riikliku ehitisregistri andmebaasi ehitiste registrikoodidega 116018357, 116038328, 116038329 ja 220414047 ainuomanikuna Jüri Malsub. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja keelata Rae vallal mistahes haldusakti väljaandmine, millega otsustatakse maad erastada OÜ-le Castell.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning 28. märtsi 2008. a määrusega peatas asjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-07-52309 (J. Malsubi hagi OÜ Castell vastu valduse (Aruvalla külas asuva Anepalu farmi ehitiste) üleandmisele kohustamise nõudes) lahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud.
4. Kaebaja esitas 1. detsembril 2008 menetluse peatamise taotluse, kuna käesolevas asjas tehtav otsus sõltub tsiviilasjas nr 2-08-81319 (J. Malsubi hagi OÜ Castell vastu vallasasjade omandiõiguse üleandmiseks) tehtavast lahendist. Lähtudes otsusest tsiviilasjas nr 2-07-52309, milles leiti, et ostueesõiguslasel, kes on saanud endale ostja õigused, on õigus nõuda müügilepingust tulenevalt asja omandi üleandmist, esitas kaebaja Harju Maakohtule uue hagi OÜ Castell vastu vallasasjade (Anepalu farmi ehitiste) omandiõiguse üleandmise nõudes.
5. Vastustajad olid menetluse peatamisega nõus. Kolmas isik vaidles taotlusele vastu.
6. Tallinna Halduskohus peatas 16. detsembri 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2565 menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 kohaselt peatab halduskohus menetluse, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama teises kohtumenetluses. Halduskohtu hinnangul on käesoleva vaidluse lahendamine võimatu enne lahendi jõustumist viidatud tsiviilasjas.
7. OÜ Castell esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse, jätta uue määrusega J. Malsubi taotlus haldusasjas menetluse peatamiseks rahuldamata ja uuendada asja menetlus. Määruskaebuse kohaselt on kohus juba kahes varasemas tsiviilasjas leidnud, et kaebajal puudub omandiõigus Anepalu 9 maaüksusel asuvatele ehitistele (tsiviilasjad nr 2-07-52309 ja 2-05-1318), ning perspektiivitu on ka uus hagi. Lisaks ei sõltu käesoleva haldusasja lahendamine uue hagi esemeks oleva õigussuhte olemasolust või puudumisest.
8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2565 määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määruse. Kohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et käesoleva vaidluse lahendamine on võimatu enne lahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-08-81319. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettekirjutuse tegemise taotluse lahendamiseks tuleb halduskohtul kontrollida, kas kaebaja esitas enda kandmiseks riiklikusse ehitisregistrisse ehitiste omanikuna kõik nõuetele vastavad dokumendid või mitte. Rae Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemise taotluse lahendamiseks tuleb halduskohtul kontrollida, kas vallavalitsusel on olemasolevate dokumentide põhjal võimalik teha otsus kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta või mitte.
Menetlusosaliste põhjendused
9. J. Malsub esitas ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega menetlus käesolevas haldusasjas peatatakse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319. Määruskaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus vaidlustatavas määruses käsitlenud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Nimelt on Rae vald seisukohal, et hetkel on võimalik alustada vaidlusaluste maade erastamist kolmandale isikule. Juhul kui ringkonnakohtu määrus jõustuks ja halduskohus täidaks ringkonnakohtu suuniseid, võidakse kaebus jätta rahuldamata ja kaebaja jääks ilma esialgsest õiguskaitsest. Ebaõiglane oleks aga olukord, kus esmalt erastatakse vaidlusalused maad kolmandale isikule ja seejärel selgub pooleliolevas tsiviilvaidluses, et hooned kuuluvad kaebajale (seega tulnuks need talle tagastada). Ka menetlusökonoomia seisukohalt oleks väär minna haldusasjaga lõpuni enne, kui tsiviilvaidluses ei ole vaidlusaluste hoonete omandiõigust veel tuvastatud.
10. OÜ Castell vaidleb määruskaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et vaidlustatud määrusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 sätestab, et menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine halduskohtus toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 360 lg 2 teise lause kohaselt ei saa menetluse peatamise asjas maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 741 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. OÜ Castell hinnangul ei takista vaidlustatud määrus asja edasist menetlust.
OÜ Castell vaidleb määruskaebusele vastu ka sisuliselt. Ta nõustub ringkonnakohtu põhjendustega.
11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et menetlusökonoomia seisukohast lähtudes ja kooskõlas TsMS § 356 lg-ga 1 on halduskohtumenetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-81319 põhjendatud. Juhul kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata, võib tekkida olukord, kus vallavalitsus asub tegema erastamistoiminguid ning J. Malsubi omandiõiguse hilisema võimaliku tuvastamisega kaasnevad tõenäoliselt uued kohtuvaidlused. Samas on Rae Vallavalitsus oma kirjas selgitanud, et enne tagastataval maal asuvate ehitiste omandiküsimuste lahendamist ei ole võimalik lahendada maa tagastamise avaldust. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtul oli õigus väites, et põhimõtteliselt on halduskohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ka menetlust peatamata, kuid leiab, et õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt on menetluse peatamine menetlusreeglitega kooskõlas.
Rae Vallavalitsus toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta.
Kolleegiumi seisukoht
12. Kõigepealt peatub kolleegium OÜ Castell väitel, et Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (I). Seejärel lahendab kohus määruskaebuse (II).
I
13. HKMS § 22 sätestab, et menetluse peatumine, peatamine ja uuendamine toimub tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. TsMS § 360 lg 2 2. lause kohaselt ei saa maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 741 lg 1 alusel võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Käesoleva määruskaebuse menetlusse võtmisel tuli seega lahendada küsimused, kas tsiviilkohtumenetluses kehtiv määruskaebuse esitamise keeld laieneb ka halduskohtumenetlusele ja kas määruskaebuse esitamiseks annab aluse HKMS § 741 lg 1.
14. Kohtuasjas nr 3-3-1-19-09 leidis kolleegium järgmist (p 12): «Kui halduskohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja ringkonnakohus loeb kaebuse tähtaegselt esitatuks, siis on kohtumenetluses tekkinud eraldiseisev vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle. Kui menetlusosalisel ei oleks võimalik vaidlustada ringkonnakohtu eelmainitud määrust, siis saaks ta sisuliselt alles kassatsioonkaebuses esitada vastuväiteid kaebuse tähtaegsuse osas. Ühtlasi peaks Riigikohus pöörduma tagasi tähtaja küsimuse juurde olukorras, kus juba on olemas haldus- ja ringkonnakohtu otsused kaebuse kohta. Kui kassatsioonimenetluses selgub, et halduskohtule esitatud kaebus ei olnud tähtaegne, siis peaks Riigikohus tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetama asja menetluse. Selline olukord ei tagaks kohtuasja kiiret ja efektiivset lahendamist. Samuti koormataks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi. Eeltoodud põhjustest tingitult on kolleegiumi seisukohal, et HKMS § 741 lg-s 1 sätestatut «määrus takistab asja edasist menetlust» tuleb tõlgendada laiendavalt. See säte hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega, kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine.»
15. Tsiteeritud lahendis esitatud järeldust võib kolleegiumi hinnangul kohaldada ka menetluse peatamise osas. Vastasel korral võib juhtuda, et kohtud lahendavad ilma menetlust peatamata asja, kus tegelikult tulnuks ära oodata lahend teises kohtuasjas. Sellisel juhul oleks alles kassatsioonkaebuses võimalik esitada Riigikohtule väide, et vajalik olnuks menetluse peatamine. Riigikohus peaks siis tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatma asja halduskohtule uueks arutamiseks, et hinnataks ka täiendavat tõendit – teise kohtuasja lahendit. Selline olukord oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuivõrd lisaks menetluse võimalikule pikenemisele koormataks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi ning suureneksid menetluskulud.
16. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et HKMS § 741 lg-s 1 sätestatu hõlmab ka juhtumeid, kus määrus takistab kohtuasja ökonoomset ning efektiivset menetlemist. HKMS § 5 lg 1 sätestab, et halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. Kuna kirjeldatud olukorda reguleerib HKMS § 741 lg 1, ei kuulu kohaldamisele TsMS § 360 lg 2 2. lause. Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määruse peale haldusasjas nr 3-07-2565 määruskaebuse esitamine lubatud.
II
17. J. Malsub palub halduskohtumenetluse peatada seoses tsiviilasjaga nr 2-08-81319 (J. Malsubi hagi OÜ Castell vastu vallasasjade omandiõiguse üleandmiseks). Ta viitab, et tugines hagi esitamisel Harju Maakohtu 31. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-52309 esitatud seisukohale, et ostueesõiguslasel, kes on saanud endale ostja õigused, on õigus nõuda müügilepingust tulenevalt asja omandi üleandmist. Kolleegium ei pea asjakohaseks kolmanda isiku väiteid, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning et sisuliselt on esitatud samad nõuded veidi teises sõnastuses kui varasemates hagides. Halduskohus ei saa sellises menetlussituatsioonis asuda hindama tsiviilasja perspektiivikust. Harju Maakohus on J. Malsubi hagi menetlusse võtnud ja pole seega leidnud, et tegemist on samasisulise vaidlusega nagu varasemalt poolte vahel juba lahendatud ega ilmselgelt alusetu hagiga (TsMS § 371 lg 1 p 4, lg 2).
18. J. Malsub viitas määruskaebuses asjaolule, et menetluse peatamine käesolevas asjas on vajalik, et esialgse õiguskaitse abil tagada, et hoonete alust maad ei erastataks OÜ-le Castell enne, kui selgub, kas ta on hoonete õiguspärane omanik või peab nende omandi üle andma kaebajale, nagu viimane oma hagiavalduses nõuab. Vastustajad nõustusid ringkonnakohtu seisukohaga, et põhimõtteliselt on halduskohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ka menetlust peatamata, kuid õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetest lähtuvalt on menetluse peatamine nende hinnangul kooskõlas HKMS §-ga 22 ja TsMS § 356 lg-ga 1.
19. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.
Nii maa tagastamise otsustamiseks kui ka ehitisregistri kande tegemiseks on vajalik välja selgitada ehitiste omanik. J. Malsub taotleb esitatud hagis, et OÜ Castell annaks talle üle Anepalu farmi ehitiste omandiõiguse. Seega võib tsiviilasja lahendamise tulemusena, juhul kui hagi rahuldatakse, muutuda vaidlusaluste ehitiste omanik. Järelikult sõltub käesolevas kohtuasjas tehtav otsus sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on vaidluse esemeks tsiviilasjas nr 2-08-81319.
20. Lähtudes eeltoodust leiab kolleegium, et menetluse peatamine käesolevas haldusasjas kuni tsiviilasjas nr 2-08-81319 kohtulahendi jõustumiseni on vajalik. Riigikohus rahuldab J. Malsubi määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2009. a määruse haldusasjas nr 3-07-2565 ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2008. a määruse.
21. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada.
| Tõnu ANTON | Jüri PÕLD | Harri SALMANN |
Facebook
Twitter