HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Sadamaseadus (lühend - SadS)

Sadamaseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 37, 251

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2009 otsus nr 505

Sadamaseadus1

Vastu võetud 15.06.2009

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja sadamaoperaatorile laevaliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuded, samuti vastutuse nende nõuete rikkumise eest ja reguleerib riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid meresadamates ning laevatatavatel sisevetel ja nendega piirnevate veekogude laevatatavates suudmetes (edaspidi laevatatavad siseveed) asuvates sadamates.

 (2) Käesoleva seaduse kohaldamise erisused:
 1) füüsilise isiku poolt väljaspool tema majandus- või kutsetegevust isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud sildumisrajatisele käesolevat seadust ei kohaldata;
 2) väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata käesoleva seaduse peatükke 2, 3 ja 6, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
 3) riigikaitse ülesannetega sadamale ei kohaldata käesoleva seaduse peatükke 2–5, 7 ja 9, välja arvatud § 30 lõiget 3;
 4) riigihaldusülesannetega sadamale ei kohaldata käesoleva seaduse peatükki 3, § 25 lõikeid 2–12 ja § 26–29.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Mõisted

  Käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitis);
 2) sadama akvatoorium (edaspidi akvatoorium) – piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest;
 3) sadama pidaja – isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna;
 4) sadamaoperaator – isik, kes osutab sadamateenuseid sadama pidajaga sõlmitud lepingu alusel;
 5) sadama navigatsioonimärgistus – sadamasse sissesõiduks, sadamast väljasõiduks ja sadamasiseseks laevaliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus;
 6) sadama eeskiri – sadamateenuste osutamisele esitatavad käitus-, navigatsiooni-, keskkonna-, ohutus- ja muud nõuded ning info sadama kohta;
 7) sadamakapten – sadamas ohutut laevaliiklust ja veesõidukite ohutut seismist korraldav isik;
 8) sadama turvaülem – sadamas turvanõuete täitmist korraldav isik;
 9) sadamarajatis – sadama maa-alal või akvatooriumil (edaspidi mõlemad koos sadamaala) turvanõuete täitmiseks määratud laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, mis hõlmab vajaduse korral ka sadama territooriumi, akvatooriumi ja sissesõiduteed;
 10) laeva ja sadama vaheline liides – vastastikune mõju, mis tekib ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt;
 11) sadamarajatise turvaülem – sadamarajatise turvanõuete täitmist korraldav isik;
 12) tunnustatud turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kellel on turvateenuse osutamiseks tegevusluba turvaseaduse mõistes ning keda Veeteede Amet on käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras tunnustanud;
 13) turvatase – riskimäär, millele vastavalt rakendatakse turvaintsidendi ärahoidmiseks kaitse- ja turvameetmeid;
 14) turvaintsident – vahejuhtum, tegu või asjaolu, mis võib ohustada laeva, laeva ja sadama vahelise liidese või sadama ja sadamarajatise turvalisust;
 15) sadama sissesõidutee (edaspidi sissesõidutee) – veetee osa, mis võimaldab veesõidukil sadamasse siseneda ja sadamast väljuda ning kus selleks on vajalik korraldada laevaliiklust. Sissesõiduteena käsitatakse ka sadamate ühist sissesõiduteed ja sissesõiduteed, mis läbib teise sadama akvatooriumit;
 16) riigikaitse ülesannetega sadam – sadam, mis on ette nähtud üksnes sõjalaevade ja mereväe abilaevade sildumiseks ja teenindamiseks;
 17) riigihaldusülesannetega sadam – sadam, mis on ette nähtud üksnes riigihaldusülesandeid täitvate laevade sildumiseks ja teenindamiseks;
 18) väikesadam – sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele;
 19) laevaheitmed – kõik jäätmed, välja arvatud lastijäätmed, sealhulgas reovesi, prügi, pilsivesi, masinaruumist või veomahutist pärit naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus ja kuuluvad rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (edaspidi MARPOL) 73/78 I, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning lastiga seotud jäätmed, mis on määratletud MARPOL 73/78 V lisa rakendamise juhistes;
 20) lastijäätmed – veesõiduki pardal lastiruumides või mahutites oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimis-, lossimis- ja koristustööde lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid;
 21) prügi – MARPOL V lisas määratletud veesõiduki tavapärase tegevuse käigus tekkivad mis tahes liiki toidu-, olme- ja muud jäätmed, millest on vaja pidevalt või perioodiliselt vabaneda, välja arvatud toorkala ja selle osad ning ained, mis on määratletud või nimetatud MARPOL-i teistes lisades;
 22) reovesi – MARPOL IV lisas määratletud mis tahes tüüpi tualeti, pissuaari, bidee või WC äravooluava kaudu ärajuhitud vedelik või muud jäätmed, meditsiiniruumis (dispanser, haiglasektsioon) asuva pesuvanni, pesutorustiku või äravooluava kaudu ärajuhitud vedelik, elusloomi sisaldavast ruumist ärajuhitud vedelik või eespool loetletud ärajuhitud vedelike või jäätmetega segunenud muu reovesi;
 23) lastiga seotud jäätmed – veesõiduki pardal lasti kinnitamise või käitlemise tulemusel jäätmeteks muutunud mis tahes materjalid, seahulgas näiteks pakkimispuit, tõstealused, vooderdus- ja pakkematerjalid, vineer, paber, papp, terastrossid ja -tropid ning muu selline;
 24) sadama vastuvõtuseadmed – paiksed, ankurdatud või liikuvad seadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid ja lastijäätmeid.

§ 3. Sadamateenus

 (1) Sadamateenusena käsitatakse järgmisi sadamas teostatavaid tegevusi:
 1) veesõiduki sildumise võimaldamine;
 2) veesõiduki lastimine ja lossimine;
 3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine;
 4) laevaliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel;
 5) veesõidukite pukseerimine ja jäämurdmine akvatooriumil.

 (2) Sadamateenusena käsitatakse ka neid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi, mida ei osutata teistele isikutele.

2. peatükk LAEVALIIKLUSE OHUTUSE NÕUDED SADAMATEENUSE OSUTAMISEL 

§ 4. Akvatoorium ja sissesõidutee

 (1) Sadamal peab olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.

 (2) Sadama pidaja peab tagama navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.

 (3) Sadama pidaja korraldab sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste haldamist ning hooldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise Veeteede Ametile navigatsiooniteabes avaldamiseks.

 (4) Ühise sissesõidutee puhul korraldavad sadama pidajad sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt.

 (5) Sadama pidaja peab tagama, et ehitustegevus akvatooriumil ja sissesõiduteel toimuks vastavalt meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.

 (6) Sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Läbipääsu ei pea tagama, kui see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi.

 (7) Ühise akvatooriumiga sadamate puhul peavad sadama pidajad kokku leppima akvatooriumi kasutamise korra, mis tuleb lisada iga asjaomase sadama eeskirjale.

 (8) Sadama pidaja peab tagama sadama navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, tühistamise ja eemaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise vastavuse meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.

§ 5. Akvatooriumi määramine

 (1) Akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus. Akvatooriumi määramisel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega akvatooriumi piirid.

 (2) Kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval laevatataval siseveekogul asuva sadama akvatooriumi määrab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Akvatooriumi määramisel kehtestab volikogu otsusega akvatooriumi piirid.

 (3) Sadama akvatooriumi määramisel kehtestab akvatooriumi määraja vajaduse korral täiendavad tingimused sadamasse sissesõidu korraldamiseks ja sissesõidutee märgistamiseks looduses.

 (4) Akvatooriumi määraja võib akvatooriumi kasutamisele kehtestada muid täiendavaid tingimusi.

§ 6. Akvatooriumi määramise taotlemine

 (1) Taotlus akvatooriumi määramiseks esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

 (2) Kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval laevatataval siseveekogul asuva sadama akvatooriumi määramiseks esitatakse taotlus valla- või linnavalitsusele.

 (3) Kui akvatooriumi määramist taotlevad mitu üksteisega piirneva kinnistu või maatüki omanikku või kui sissesõidutee on ühine teise sadamaga, võib esitada taotluse ühise akvatooriumi määramiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühise akvatooriumi määramise taotlemise korral tuleb taotlusele lisada taotlejate vaheline kokkulepe ohutu veeliikluse tagamiseks vajalike tööde ja kulutuste kandmise osas ning ühise akvatooriumi kasutamise kord.

 (5) Akvatooriumi määramiseks peab taotleja koos taotlusega esitama:
 1) akvatooriumi piiripunktide koordinaadid;
 2) akvatooriumi plaani;
 3) põhjenduse akvatooriumi suuruse otstarbekuse kohta;
 4) akvatooriumil kavandatava laevaliikluse kirjelduse;
 5) kui üld- või detailplaneeringus on määratud sadama asukoht, siis väljavõtte vastavast planeeringust;
 6) omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid sadama maa-ala kinnistu või maatüki kohta;
 7) piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusoleku, kui taotletava akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool taotleja omandis oleva või muul õiguslikul alusel kasutatava kinnistu või riigi omandis oleva maaüksuse puhul taotleja valduses oleva maaüksuse piire.

§ 7. Akvatooriumi määramise kooskõlastamine ja määramise otsustamine

 (1) Akvatooriumi määramiseks peab olema Veeteede Ameti kooskõlastus, mille taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või valla- või linnavalitsus.

 (2) Kui akvatooriumi määrab või selle kehtivust pikendab Vabariigi Valitsus, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastusele olema valla- või linnavolikogu kooskõlastus, välja arvatud juhul, kui kehtiva üld- või detailplaneeringuga on juba määratud sadama asukoht.

 (3) Kui sadam piirneb teise kavandatava või olemasoleva sadamaga või neil on ühine sissesõidutee või taotletav akvatoorium mõjutaks laevaliikluse ohutust või turvalisust muul viisil, võib Veeteede Amet laevaliikluse ohutuse või turvalisuse tagamiseks teha ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks või taotletava akvatooriumi piiride muutmiseks. Kui laevaliikluse ohutust või turvalisust tagavat kokkulepet ühise akvatooriumi määramise osas ei saavutata või kui taotleja ei nõustu ettepanekuga taotletava akvatooriumi piiride muutmiseks, võib Veeteede Amet taotletava akvatooriumi kooskõlastamata jätta.

 (4) Otsus akvatooriumi määramise või sellest keeldumise kohta tehakse 30 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kooskõlastuste saamist.

§ 8. Akvatooriumi määramisest keeldumine

  Akvatooriumi määramisest keeldutakse, kui:
 1) puudub Veeteede Ameti kooskõlastus;
 2) Vabariigi Valitsuse määratava akvatooriumi korral puudub valla- või linnavolikogu kooskõlastus või sadama asukohta ei ole määratud kehtivas üld- või detailplaneeringus;
 3) ühise akvatooriumi määramise taotlemisel puudub käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud kokkulepe ja ühise akvatooriumi kasutamise kord;
 4) kavandatav sadamasisese laevaliikluse korraldus häirib taotletava akvatooriumi suuruse tõttu laevaliiklust üldkasutataval veeteel;
 5) taotletav akvatoorium ei taga veesõidukite ohutut sildumist ja manööverdamist;
 6) taotletav akvatoorium või sadamasisese laevaliikluse korraldus ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse;
 7) taotletava akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool taotleja omandis oleva või muul õiguslikul alusel kasutatava kinnistu või maaüksuse piire ja puudub piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek või
 8) esineb põhjendatud avalik huvi akvatooriumi määramisest keeldumiseks.

§ 9. Akvatooriumi piiride muutmine ja akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamine

 (1) Akvatooriumi piire muudab ja akvatooriumi määramise tunnistab kehtetuks akvatooriumi määraja.

 (2) Kui akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus, siis võib akvatooriumi piiride muutmist või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamist taotleda sadama pidaja, Veeteede Amet ja valla- või linnavolikogu. Taotlus esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

 (3) Valla- või linnavolikogu määratud akvatooriumi piiride muutmist või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamist võib taotleda sadama pidaja, Veeteede Amet ja valla- või linnavalitsus. Taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele. Kui taotleja on valla- või linnavalitsus, esitatakse taotlus valla- või linnavolikogule.

 (4) Määratud akvatooriumi piirid vaadatakse üle, kui olemasoleva akvatooriumi kõrvale taotletakse teise akvatooriumi määramist ning taotletava akvatooriumi piiripunktid piirnevad või kattuvad olemasoleva akvatooriumi piiripunktidega või olemasoleval ja rajataval sadamal on ühine sissesõidutee.

 (5) Taotlusega koos tuleb esitada:
 1) põhjendus akvatooriumi piiride muutmise või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamise kohta;
 2) akvatooriumi piiride muutmise korral uued akvatooriumi piiripunktide koordinaadid;
 3) väljavõte kehtivast üld- või detailplaneeringust, kui akvatooriumi piiride muudatus või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamine tuleneb planeeringust;
 4) sadama pidaja arvamus.

 (6) Akvatooriumi piire võib muuta, kui:
 1) sadamasisese laevaliikluse korraldus häirib akvatooriumi suuruse tõttu laevaliiklust üldkasutataval veeteel;
 2) akvatooriumi piirid ei taga veesõidukite ohutut sildumist ja manööverdamist;
 3) akvatoorium või sadamasisese laevaliikluse korraldus ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse;
 4) akvatooriumi kaldapiiripunktid asuvad väljaspool sadama pidaja omandis oleva või muul õiguslikul alusel kasutatava kinnistu või riigi omandis oleva maaüksuse puhul sadama pidaja valduses oleva maaüksuse piire ja puudub piirneva kinnistu või maatüki omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek;
 5) ühise akvatooriumi korral puudub käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud kokkulepe ja ühise akvatooriumi kasutamise kord või
 6) esineb põhjendatud avalik huvi akvatooriumi piiride muutmiseks.

 (7) Akvatooriumi määramine tunnistatakse kehtetuks, kui:
 1) esineb käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1, 2, 3, 5 või 6 loetletud asjaolu, kuid akvatooriumi piiride muutmine ei ole võimalik;
 2) sadamas ei ole viie aasta jooksul sadamateenuseid osutatud;
 3) esineb põhjendatud avalik huvi akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamiseks.

 (8) Akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamisel kustutatakse sadam sadamaregistrist.

§ 10. Nõuded sadamakaptenile ja sadamakapteni atesteerimine

 (1) Sadama pidaja peab määrama sadamale sadamakapteni.

 (2) Sadamakapten peab olema atesteeritud. Sadamakapteniks võib olla vähemalt keskharidust omav Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised.

 (3) Sadamakapteni atesteerimise aluseks on Veeteede Ameti peadirektorile sadama pidaja esitatud taotlus, milles märgitakse sadamakapteni kandidaadi nimi, kavandatav tööleasumise aeg ja vastutuspiirkond.

 (4) Sadamakapten peab valdama eesti keelt vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel. Sadamakapten peab oskama lisaks inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel.

 (5) Sadamakapten peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) laevu kogumahutavusega 7500 ja enam teenindavas sadamas peab sadamakaptenil olema 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
 2) laevu kogumahutavusega 500–7500 (välja arvatud) teenindavas sadamas peab sadamakaptenil olema vähemalt 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
 3) laevu kogumahutavusega alla 500 teenindavas sadamas peab sadamakaptenil olema vähemalt väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni kutsetunnistus.

 (6) Laevatatavatel sisevetel asuva sadama sadamakapten peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele ning omama kutselise laevajuhi diplomit või kutsetunnistust.

 (7) Sadamakapteni kandidaati atesteerib Veeteede Amet. Sadamakapteni kandidaat atesteeritakse iga sadama kohta eraldi. Atesteerimisel kontrollitakse kandidaadi sadama navigatsioonitingimuste, sadama eeskirja ja sadama tegevusega seonduvate õigusaktide tundmist.

 (8) Väikesadama sadamakapten atesteerimisele ei kuulu. Väikesadama sadamakaptenil peab olema vähemalt väikelaevajuhi tunnistus.

 (9) Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 11. Sadamakapteni õigused ja kohustused

 (1) Sadamakaptenil on ohutu laevaliikluse korraldamiseks õigus nõuda sadamas viibivatelt isikutelt õigusaktidest, sadama eeskirjast ja heast merepraktikast tulenevate nõuete täitmist.

 (2) Sadamakapten on kohustatud laevaliikluse ohutusega seotud puuduste korral viivitamata võtma tarvitusele meetmed nende kõrvaldamiseks ja teavitama puudustest sadama pidajat.

 (3) Sadamakapten kehtestab vajaduse korral veesõidukite sadamasse sisenemise ja sadamast väljumise erikorra ning suurimad veesõiduki mõõtmed, millega võib sadamasse siseneda.

 (4) Sadamakapten koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele ja sadama eeskirjale veesõidukitega veetava ohtliku lasti üle arvestuse pidamist sadamas.

§ 12. Sadama eeskiri ja sadamatasud

 (1) Sadamal peab olema sadama eeskiri. Sadama eeskirja kinnitab sadama pidaja. Sadama pidaja peab tagama sadama eeskirja ajakohastamise.

 (2) Sadama eeskiri peab olema eestikeelne ning sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kättesaadav. Välisriigi veesõidukeid teenindava sadama eeskiri peab olema tõlgitud inglise keelde.

 (3) Sadama eeskirja nõuded on kohustuslikud kõigile sadamas tegutsevatele ja viibivatele isikutele.

 (4) Sadama pidaja peab asjakohaselt teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuid sadama eeskirjast tulenevatest nõuetest.

 (5) Informatsioon sadamatasude kohta peab olema huvitatud isikutele kättesaadav. Välisriigi veesõidukeid teenindavas sadamas peab informatsioon sadamatasude kohta olema tõlgitud inglise keelde.

 (6) Sadama eeskirjas peavad olema kirjeldatud vähemalt:
 1) sadama üldandmed;
 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus;
 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil;
 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus;
 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus;
 6) osutatavad sadamateenused ja sadamateenuste osutamise korraldus;
 7) reisijate teenindamise korraldus sadamas;
 8) meditsiiniabi korraldus sadamas;
 9) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus;
 10) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord.

 (7) Sadama eeskirja vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

3. peatükk TURVANÕUDED SADAMATEENUSE OSUTAMISEL 

§ 13. Peatüki kohaldamine ja turvanõuded

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud turvanõudeid kohaldatakse sadamale, mis teenindab rahvusvahelises meresõidus sõitvaid reisilaevu või 500-se ja enama kogumahutavusega laevu.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule laienevad käesoleva peatüki nõuded ka sadamatele, mis teenindavad meresõiduohutuse seaduse kohaselt määratletud kohalikus rannasõidus sõitvaid I kategooria laevu või A-klassi reisilaevu.

 (3) Turvanõuded sadamateenuse osutamisel tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelisest laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksist, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91).

§ 14. Pädev asutus

 (1) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 mõistes sadamate osas pädev asutus ja informatsiooni vahendav asutus ning täidab administratsiooni kohustusi.

 (2) Veeteede Amet on sadama turvalisuse informatsiooni vahendav asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28–39) artikli 12 mõistes.

§ 15. Turvalisuse riskianalüüs ja selle läbiviimine

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi viib läbi Veeteede Amet. Riskianalüüsi läbiviimise kohta koostatakse riskianalüüsi aruanne.

 (2) Sadamarajatiste arvu ja piirid sadamas määrab Veeteede Amet turvalisuse riskianalüüsi tulemuste põhjal, arvestades vajaduse korral sadama pidaja ettepanekut.

 (3) Veeteede Amet kaasab turvalisuse riskianalüüsi läbiviimisesse riigi päästeasutuse ja julgeolekuasutuse ning arvestab sadama ja sadamarajatise riskianalüüsi koostamisel nende ettepanekutega.

 (4) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi aruanne tuleb üle vaadata ja vajaduse korral riskianalüüs uuesti läbi viia vähemalt iga viie aasta järel, võttes arvesse muutuvaid ohte ning muudatusi sadamas ja sadamarajatisel. Riskianalüüs tuleb läbi viia kohe, kui sadamas ja sadamarajatisel või selle ümbruses toimuvad olulised ehituslikud, töökorralduslikud või muud muudatused. Sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja peavad teavitama Veeteede Ametit sadamas ja sadamarajatises aset leidnud olulistest ehituslikest, töökorralduslikest või muudest muudatustest.

 (5) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs peab kirjeldama sadama turvalisusega seonduvaid varasid, sadama infrastruktuuri, sadama piirkondi, sadamale lähtuvaid ohte ja nende võimalikke tagajärgi, ohu vältimise meetmeid ning sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja kohustusi ja tegevusi turvalisuse tagamisel.

 (6) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsis kajastatavate teemade täpsustatud loetelu ja riskianalüüsi läbiviimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

 (7) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise eest tasub vastavalt sadama pidaja või sadamarajatise valdaja riigilõivu. Riigilõiv tuleb tasuda kümne tööpäeva jooksul pärast kirjalikult riskianalüüsi läbiviimisest teatamist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet turvalisuse riskianalüüsi aruannet.

§ 16. Turvaplaan ja selle koostamine

 (1) Sadama pidaja peab tagama, et sadama kohta oleks sadama turvalisuse riskianalüüsi alusel koostatud ja rakendatud turvaplaan. Sadama turvaplaani ajakohastamise eest vastutab sadama pidaja.

 (2) Sadamarajatise valdaja peab tagama, et tema valduses oleva sadamarajatise kohta oleks sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi alusel koostatud ja rakendatud sadamarajatise turvaplaan. Sadamarajatise turvaplaani ajakohastamise eest vastutab sadamarajatise valdaja. Kui sadamarajatise valdajaid on mitu, täidavad nad käesolevas lõikes sätestatud kohustust ühiselt.

 (3) Sadama turvaplaani koostab sadama pidaja või tunnustatud turvaettevõtja.

 (4) Sadamarajatise turvaplaani koostab sadamarajatise turvaülem või tunnustatud turvaettevõtja.

 (5) Veeteede Amet võib lubada mitme sadamarajatise kohta koostada ühise turvaplaani.

 (6) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanid ning nendes tehtud muudatused tuleb esitada kooskõlastamiseks Veeteede Ametile enne nende rakendamist. Sadamarajatise turvaplaan tuleb enne Veeteede Ametile esitamist kooskõlastada sadama pidajaga.

 (7) Turvaplaanis esinevate puuduste korral tuleb need Veeteede Ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

 (8) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanid tuleb ajakohastada vastavalt muudatustele sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsis ning seoses muudatustega turvaplaaniga seotud turvatoimingutes, -meetmetes, -varustuses või andmetes.

 (9) Kui sadamaalal tegutseval ettevõtjal peab seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt olema koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, lisatakse see sadama ja sadamarajatise turvaplaanidele.

 (10) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides sätestatakse vastavalt turvalisuse riskianalüüsile sadama turvalisuse korraldus, sealhulgas iga turvataseme puhul järgitavad turvatoimingud, rakendatavad turvameetmed ja kohustuslikud tegevused.

 (11) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides peavad olema kirjeldatud:
 1) sadamasse ja sadamarajatisse sissepääsu korraldus;
 2) isikut tõendavate dokumentide, pagasi ja lasti kontrollimise korraldus;
 3) koostöö lasti, pagasi ja reisijate kontrollimisega tegelevate asutuste vahel;
 4) tegevused kahtlase leiu puhul või isikuga seotud probleemide lahendamiseks;
 5) turvalisuse seisukohalt olulises piirkonnas läbiviidava tegevuse kontrollimise korraldus;
 6) sadama ja sadamarajatise märgistamise korraldus;
 7) infovahetuse korraldus;
 8) pädevatele asutustele turvaintsidentidest teatamise korraldus;
 9) hädaolukorra lahendamise, reostustõrje- ning muude ennetus- ja vastutegevusplaanide seosed turvaplaaniga;
 10) turvaalaste koolituste ja õppuste läbiviimise korraldus;
 11) sadama ja sadamarajatise turvalisust toetava turvaekspertgrupi koosseis ning selle töökord;
 12) sadama pidaja ja sadamarajatise valdaja turvaalased kohustused;
 13) sadama ja sadamarajatise turvaplaani ajakohastamise korraldus.

 (12) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud laevu teenindava sadamarajatise turvaplaan ei pea lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest sisaldama kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 11 loetletud elemente.

 (13) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanides kajastatavate teemade täpsustatud loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

 (14) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ning nendes tehtud muudatuste läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõiv tuleb tasuda kümne tööpäeva jooksul pärast turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet turvaplaani või selle muudatuste kooskõlastust.

 (15) Riigilõivu ei võeta sadama või sadamarajatise turvaplaani kontaktandmete lisamise ja nende muutmise eest, turvaekspertgrupi andmete muutmise ning turvaplaanile dokumentide lisamise ja nende muutmise eest, kui need dokumendid on eelnevalt teine järelevalveasutus kinnitanud või kui õigusaktidest tulenevalt ei nõuta nende dokumentide eelnevat kooskõlastamist.

§ 17. Turvaõppus

 (1) Sadama turvaõppusi korraldab sadama pidaja ning sadamarajatise turvaõppusi sadamarajatise valdaja.

 (2) Turvaõppuse eesmärk on kontrollida turvaplaani rakendamist.

 (3) Sadamas ja sadamarajatises korraldatavad turvaõppused peavad sisaldama harjutusi, mis on seotud selles sadamas käideldavate ohtlike ainetega.

 (4) Sadamarajatises korraldatakse sadamarajatise turvaplaani üksikute osade katsetamiseks õppusi vähemalt iga kolme kuu järel.

 (5) Turvaõppusi, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ja sadamate ning võimaluse korral laevade turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord kalendriaastas.

 (6) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste läbiviimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

§ 18. Turvaettevõtja tunnustamine

 (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Veeteede Amet hindab turvaettevõtja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa III punktis 4.5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ lisas IV sätestatud nõuetele.

 (2) Turvaettevõtja tunnustamise taotlemiseks tuleb esitada Veeteede Ametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa punktis 4.5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ IV lisas nõutud teadmisi, oskusi ja suutlikkust tõendavad dokumendid;
 3) turvaettevõtja töötajate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad;
 4) turvaseaduse alusel väljastatud turvateenuste osutamise tegevusloa koopia.

 (3) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Veeteede Amet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule küsida täiendavat informatsiooni.

 (4) Veeteede Amet teeb tunnustamise otsuse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.

 (5) Veeteede Amet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktidega sätestatud nõuetele või kui tal ei ole turvateenuse osutamiseks tegevusluba turvaseaduse mõistes.

 (6) Tunnustamise otsus kehtib viis aastat.

 (7) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui turvaettevõtja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele või kui tal ei ole turvateenuse osutamiseks tegevusluba turvaseaduse mõistes.

 (8) Tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 19. Sadama turvaülem

 (1) Sadama pidaja peab määrama sadamale turvaülema.

 (2) Sadama turvaülem vastutab sadama turvaplaani rakendamise eest.

 (3) Sadama turvaülem on kohustatud sadamas avastatud turvaalaste puuduste korral viivitamata võtma tarvitusele meetmed nende kõrvaldamiseks ning teavitama puudustest sadama pidajat.

 (4) Sadama turvaülem koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele, sadama turvaplaanile ning sadama eeskirjale turvanõuete täitmist sadamas.

§ 20. Sadamarajatise turvaülem

 (1) Sadamarajatise valdaja peab määrama igale tema valduses olevale sadamarajatisele turvaülema. Sadamarajatise turvaülema ülesandeid võib täita sadama turvaülem.

 (2) Sadamarajatise turvaülem vastutab sadamarajatise turvaplaani koostamise ja rakendamise eest.

 (3) Sadamarajatise turvaülem on kohustatud sadamarajatisel avastatud turvaalaste puuduste korral viivitamata võtma tarvitusele meetmed nende kõrvaldamiseks ning teavitama puudustest sadamarajatise valdajat ja sadama turvaülemat.

 (4) Sadamarajatise turvaülem koordineerib ja kontrollib vastavalt õigusaktidele, sadama turvaplaanile ja sadama eeskirjale turvanõuete täitmist sadamarajatises.

§ 21. Nõuded sadama ja sadamarajatise turvaülemale

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvaülemaks võib olla vähemalt 21-aastane keskharidust omav Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik, kellel on selleks tööks vajalikud teadmised.

 (2) Sadama ja sadamarajatise turvaülem peab valdama eesti keelt vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel.

 (3) Sadama ja sadamarajatise turvaülemana on keelatud töötada isikul, kes kannab karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.

§ 22. Sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimine

 (1) Sadama turvaülema kandidaati ning sadamarajatise turvaülema kandidaati atesteerib Veeteede Amet. Kandidaat atesteeritakse iga sadama ja sadamarajatise kohta eraldi. Atesteerimisel kontrollitakse kandidaadi teadmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa III punktis 18.1 loetletud valdkondades.

 (2) Kui isik sobib atesteerimistulemuste põhjal sadama turvaülemaks, võib teda nimetada ka sama sadama sadamarajatise turvaülemaks.

 (3) Atesteerimise aluseks on Veeteede Ameti peadirektorile sadama pidaja või sadamarajatise valdaja esitatud taotlus, milles märgitakse kandidaadi nimi, kavandatav tööleasumise aeg ja sadama või sadamarajatise nimetus.

 (4) Isiku sadama turvaülemana või sadamarajatise turvaülemana atesteerimiseks esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

§ 23. Turvataseme kehtestamine ning turvaalase teabe edastamine

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvataseme kehtestab siseminister. Turvatase kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 nõuetele.

 (2) Sadamarajatise turvaülem peab viivitamata teavitama toimunud turvaintsidendist Veeteede Ametit.

 (3) Sadama ja sadamarajatise turvaalase teabe edastamise ja vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 24. Sadamarajatise turvalisuse tunnistus ja selle väljastamine

 (1) Sadamarajatisele peab olema väljastatud turvalisuse tunnistus. Ilma turvalisuse tunnistuseta on keelatud osutada sadamateenuseid käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud laevadele.

 (2) Turvalisuse tunnistuse väljastamiseks viiakse läbi turvaalase olukorra ülevaatus (edaspidi turvaülevaatus). Turvaülevaatus on sadamarajatise turvasüsteemi ülevaatamine ja kontrollimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning tegeliku olukorra vastavuse hindamine sadamarajatise turvaplaanis sätestatule. Turvaülevaatuse viib läbi Veeteede Amet.

 (3) Turvaülevaatused liigitatakse järgmiselt:
 1) esmane ülevaatus;
 2) korraline ülevaatus;
 3) täisülevaatus;
 4) erakorraline ülevaatus.

 (4) Sadamarajatise valdaja:
 1) teavitab turvaülevaatusega seotud sadamarajatise töötajaid ülevaatuse eesmärkidest ja ulatusest;
 2) nimetab oma esindaja ülevaatuse ajaks;
 3) tagab ülevaatuse läbiviijate poolt nõutud tõendusmaterjalide kättesaadavuse;
 4) teeb koostööd ülevaatuse läbiviijatega, et tagada ülevaatuse eesmärkide saavutamine.

 (5) Esmane ülevaatus viiakse läbi hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast sadamarajatise turvaplaani esmakordset kooskõlastamist Veeteede Ametiga.

 (6) Korraline ülevaatus viiakse sadamarajatises läbi üks kord 12 kuu jooksul ajavahemikul kolm kuud enne või pärast turvalisuse tunnistuse väljastamise tähtpäeva.

 (7) Täisülevaatus viiakse läbi turvalisuse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, selle kehtetuks tunnistamisel või uue turvalisuse tunnistuse väljastamise taotlemisel.

 (8) Erakorraline ülevaatus viiakse läbi, kui on põhjendatud vajadus kontrollida sadamarajatise turvaplaani efektiivset funktsioneerimist.

 (9) Pärast esmase ülevaatuse või täisülevaatuse läbiviimist väljastab Veeteede Amet sadamarajatise kohta turvalisuse tunnistuse. Tunnistus kehtib viis aastat tingimusel, et sadamarajatis on läbinud kõik nõutud turvaülevaatused. Korralise ülevaatuse läbiviimise kohta tehakse tunnistusele vastav märge. Erakorralist ülevaatust tunnistusel ei kajastata.

 (10) Turvalisuse tunnistust ei väljastata, turvalisuse tunnistusele ei tehta käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korralise ülevaatuse läbiviimise märget ning väljastatud turvalisuse tunnistuse võib kehtetuks tunnistada, kui sadamarajatise turvasüsteem, turvalisust tagavad seadmed ja varustus ning sadamarajatise tegelik olukord ei vasta sadamarajatise turvaplaanis sätestatule.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud puuduste ilmnemisel teeb Veeteede Amet ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Kui ettekirjutust ei täideta Veeteede Ameti määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse turvalisuse tunnistus kehtetuks ning uue tunnistuse väljastamiseks tuleb läbi viia uus täisülevaatus.

 (12) Sadamarajatise turvaülevaatuse läbiviimise ning turvalisuse tunnistuse väljastamise korra ja tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

 (13) Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse läbiviimise eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse akti saamist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet turvalisuse tunnistust ega tee tunnistusele korralise ülevaatuse läbimise kohta märget.

4. peatükk KESKKONNAKAITSE NÕUDED SADAMATEENUSE OSUTAMISEL 

§ 25. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine ning üleandmine

 (1) Sadama pidaja korraldab laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt ja muudelt veesõidukitelt (edaspidi käesolevas peatükis laev), mida see sadam teenindab.

 (2) Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab, sealhulgas lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida selles sadamas remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti.

 (3) Laeva kapten on kohustatud andma enne sadamast lahkumist üle kõik laevaheitmed ja lastijäätmed.

 (4) Laeva kapten ei pea kõiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid üle andma, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud teatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevaheitmete mahutamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud, kui:
 1) üle 10 m3 mahutava laevaheitmete hoidla korral on selle täituvus enne sadamast lahkumist üle 25%;
 2) laevaheitmete üleandmissadam või sihtsadam ei ole teada;
 3) on alust arvata, et kavandatavas üleandmissadamas ei ole piisavaid vastuvõtuseadmeid ja laevale on esitatud sellekohane teave;
 4) tegemist on üleandmiseks kokku kogutud prügiga, välja arvatud toidujäätmed;
 5) tegemist on veotankide eelpesust pärit X- ja Y-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalidega, välja arvatud rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa II reegli 16 lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud juhtudel.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandite suhtes on rahvusvahelise konventsiooniga kehtestatud rangemad nõuded, kohaldatakse nimetatud konventsiooni nõudeid.

 (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ei pea lastijäätmeid üle andma, kui:
 1) rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt kohaselt ei ole üleandmine nõutav;
 2) laeval on järgmise sissesõidusadama pidajaga kirjalik kokkulepe, mille kohaselt võetakse selles sadamas vastu seda liiki lastijäätmeid;
 3) uueks lastiks on sama aine, mis oli eelmiseks lastiks, või kui lasti jäägid kõrvaldatakse tuulutamisega merel või kui lastiraamatusse tehakse sissekanne, milles põhjendatakse lastijäätmete laevale jätmine ning sissekande kinnitab meresõiduohutuse seaduse kohaselt tunnustatud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja.

 (7) Liigiti kogutud laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmisel tuleb vältida eri liiki laevaheitmete ja lastijäätmete segunemist.

 (8) Sadama pidaja peab tagama piisavate vastuvõtuseadmete kättesaadavuse sadamas, et täita sadamat külastavate laevade vajadused.

 (9) Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtjaga, kellel on teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Vastuvõtuseadmed on piisavad, kui need suudavad vastu võtta sellist liiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid sellises koguses, nagu sadamat külastavatel laevadel tavaliselt tekib, võttes arvesse sadama kasutajate tööga seotud vajadusi, sadamat külastavate laevade tüüpi, sadama suurust ja geograafilist asukohta ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud erandeid laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise kohta.

 (10) Kui sadama pidajal ei ole võimalik korraldada laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõttu vastuvõtuseadmete ebapiisavuse tõttu, väljastab sadama pidaja laevale teatise ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta.

 (11) Sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest peab laeva kapten kirjalikult teavitama Keskkonnainspektsiooni ja välisriigis lisaks sadama asukohariigi pädevat asutust.

 (12) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korralduslikud nõuded, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja üleandmise üle järelevalve teostamise korra ning teatise vormi sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamiseks kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega kooskõlastatult keskkonnaministriga.

§ 26. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava

 (1) Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava võib koostada piirkondlikult kõigi sadamate osalusel tingimusel, et vastuvõtuseadmete vajadus ja nende olemasolu täpsustatakse kavas iga sadama puhul eraldi.

 (2) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava esitab sadama pidaja heakskiitmiseks Keskkonnaametile.

 (3) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava tuleb esitada heakskiitmiseks järgmistel juhtudel:
 1) enne sadama registreerimist sadamaregistris;
 2) olemasoleva sadama puhul enne kava rakendamist;
 3) vähemalt iga kolme aasta järel;
 4) pärast olulisi muudatusi sadama töös.

 (4) Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava peab sisaldama järgmisi andmeid ja kirjeldusi:
 1) hinnangut sadama vastuvõtuseadmete vajaduse kohta, arvestades sadamat külastavate laevade vajadusi;
 2) sadama vastuvõtuseadmete liigi ja võimsuse kirjeldust;
 3) laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja kogumise protseduuride kirjeldust;
 4) vajaduse korral eelkäitlemise seadmete ja protsesside kirjeldust;
 5) laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldust;
 6) sadama vastuvõtuseadmete puudustest teatamise korda;
 7) infovahetuse korraldust sadama pidaja, sadamaehitise kasutajate, jäätmekäitlejate ja teiste sadama jäätmekäitlusega seotud isikute vahel;
 8) vastuvõetavate ja käideldavate laevaheitmete liike ja koguseid;
 9) vastuvõetavate laevaheitmete ja lastijäätmete kogust näitavate meetodite kirjeldust;
 10) viiteid laevaheitmete üleandmist reguleerivatele õigusaktidele ja laevaheitmete üleandmise protseduuride kokkuvõtet;
 11) kava rakendamise eest vastutava isiku või isikute kontaktandmeid;
 12) sadama vastuvõtuseadmete tegelikku kasutust näitavate meetodite kirjeldust;
 13) laevaheitmete ja lastijäätmete edasise töötlemise kirjeldust.

§ 27. Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamine ning laevaheitmete ja lastijäätmete üle arvestuse pidamine

 (1) Laeva kapten peab koostama ja esitama sissesõidusadamale käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vormi kohase teatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevaheitmete ja lastijäätmete liigi ja koguse kohta:
 1) vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada;
 2) viivitamata sissesõidusadama selgumisel, kui see teave on kättesaadav vähem kui 24 tundi enne sissesõidusadamasse saabumist;
 3) hiljemalt lahkumisel eelmisest sissesõidusadamast, kui reis järgmisesse sadamasse kestab alla 24 tunni.

 (2) Teatist ei pea esitama järgmiste laevade kohta:
 1) kalalaev, mis püüab kala Eesti majandusvööndis;
 2) väikelaev;
 3) käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ning üleandmise kohustusest vabastatud laev.

 (3) Teatise koopia tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis säilitada laevas vähemalt kuni lahkumiseni järgmisest sissesõidusadamast ja sadamas vähemalt 30 kalendripäeva. Vastava taotluse korral tuleb teatise koopia esitada Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile.

 (4) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 toodud erandeid, on sadama pidaja kohustatud viivitamata teavitama Keskkonnainspektsiooni, kui laev ei esita teatist või ei anna üle laevaheitmeid ja lastijäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse.

 (5) Sadama pidaja peab korraldama laevadelt vastu võetud laevaheitmete ja lastijäätmete arvestust teatiste ning teiste laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ning laevaheitmete ja lastijäätmete liikide kaupa.

 (6) Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ja arvestuse pidamise üle järelevalve teostamise korra ning sissesõidusadamale esitatava teatise vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega kooskõlastatult keskkonnaministriga.

§ 28. Tasu laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise eest

 (1) Sadama pidaja on kohustatud sadamatasu hulka arvestatud laevaheitmete vastuvõtmise tasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest, vastu võtma laeva, välja arvatud kalalaeva ja väikelaeva, pilsivee, reovee, prügi, naftat ja naftasaadusi ning õli sisaldavad jäätmed ning muud laevaheitmed, välja arvatud lastijäätmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu võib sadama pidaja diferentseerida lähtuvalt laeva kasutusalast, tüübist ja suurusest ning vähendada seda, kui kapten tõendab, et laevas tekkivad laevaheitmete kogused on laeva keskkonnaalasest haldamisest, ehitusest, seadmetest ja käitusest tulenevalt tavalisest väiksemad.

 (3) Lastijäätmete vastuvõtmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ei kata kõiki laevalt laevaheitmete vastuvõtmisega seotud kulusid, võib kulude katmata osa katta laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguse põhjal võetava lisatasuga, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt.

 (5) Laevaheitmete vastuvõtmise eest võetavad tasud ja nende arvutamise alused peavad olema sadama kasutajate jaoks arusaadavad ja avalikustatud.

§ 29. Laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine

 (1) Veeteede Amet võib anda kindlal liinil regulaarreise teostavale ja sageli sadamat külastavale laevale laevaheitmetest ja lastijäätmetest teavitamise, laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ning käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tasu maksmise kohustusest vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas, kui:
 1) külastatava sadama pidaja on andnud selleks nõusoleku ja mõne laeva teekonnale jääva sadama pidajaga on laeva reederil sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu kõik laevaheitmed ja lastijäätmed ning käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tasu või
 2) Veeteede Ametil on piisavad tõendid, et kõikide laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmine ja tasude maksmine on ühes laeva teekonnale jäävas sadamas tagatud.

 (2) Kui Veeteede Amet on laevale andnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas ning kui laev ei anna selles sadamas üle laevaheitmeid ja lastijäätmeid, ei võta selle sadama pidaja käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud tasu.

§ 30. Reostuse kõrvaldamine akvatooriumil

 (1) Sadam peab olema varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid kaupu ja sadama asukohta.

 (2) Sadama pidaja korraldab reostuse avastamist ja likvideerimist akvatooriumil, informeerides reostuse avastamisest viivitamata Keskkonnainspektsiooni, Häirekeskust, Piirivalve operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskust ning Veeteede Ametit.

 (3) Sadama pidaja peab koostama akvatooriumilt reostuse avastamise ja likvideerimise kohta sadama reostustõrje plaani.

 (4) Sadama reostustõrje plaan peab sisaldama tegevuste kirjeldust akvatooriumi reostuse korral ja reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekirja koos nende sadamas paiknemise skeemiga.

 (5) Sadama reostustõrje plaan esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile iga viie aasta järel ning kohe, kui sadamateenuste osutamisel toimub olulisi muudatusi.

 (6) Täpsemad nõuded sadama reostustõrje plaani sisule ja reostustõrje tehnikale kehtestab Vabariigi Valitsus .

5. peatükk LASTI KÄITLEMINE SADAMAS 

§ 31. Ohtliku lasti käitlemine

 (1) Ohtlikku lasti käideldakse sadamas vastavalt kemikaaliseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I kuni III alusel kehtestatud rahvusvaheliste ohtlike lastide mereveo eeskirjade nõuetele.

 (2) Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud tagama kontrolli ohtliku lasti sadamasse sisseveo, ladustamise, hoiustamise ja ümberlaadimise üle. Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator peab täitma ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta kehtestatud nõudeid vastavalt kemikaaliseadusele.

 (3) Sadamaoperaator on kohustatud enne ohtliku lasti sadamasse sissevedu, ladustamist, hoiustamist ja ümberlaadimist informeerima sadama pidajat.

 (4) Saabuvast ohtlikust lastist tuleb sadama pidajale ette teatada vähemalt kümme ööpäeva, sadama pidaja nõusolekul võib seda tähtaega lühendada 24 tunnini.

 (5) Ohtliku lasti käitlemisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator peab määrama ohtlikust lastist teatamise, ohtliku lasti käitlemise, ohtliku lasti üle arvestuse pidamise ja ohtliku lasti vastuvõtmise ja ärasaatmise eest vastutava isiku ning edastama tema kontaktandmed sadamakaptenile.

 (6) Isik, kelle vahetu tööülesanne on ohtliku lasti käitlemine, peab olema läbinud selleks vajaliku väljaõppe ja omama koolituse läbimist tõendavat dokumenti.

 (7) Sadama pidaja või sadamaoperaator peab korraldama käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikutele vähemalt iga viie aasta järel koolitusi Keskkonnainspektsiooni ja Veeteede Ameti poolt heaks kiidetud programmi alusel.

§ 32. Puistlasti käitlemine

 (1) Puistlasti lastimise ja lossimisega tegelev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud puistlastilaevade lastimisel ja lossimisel järgima meresõiduohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

 (2) Sadama pidaja või sadamaoperaator, kes tegeleb puistlastilaevade, millele kohaldub meresõiduohutuse seaduse § 41 lõike 6 alusel kehtestatud kord, lastimise ja lossimisega, peab tagama, et tema ettevõttes on loodud ja rakendatud nõuetekohane kvaliteedijuhtimise süsteem. Kvaliteedijuhtimise süsteem peab olema sertifitseeritud ISO standardi 9001:2000 ja auditeeritud ISO standardi 10011:1991 või samaväärsete standardite kohaselt.

6. peatükk RIIGIKAITSE ÜLESANNETEGA SADAM 

§ 33. Riigikaitse ülesannetega sadam

 (1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega riigikaitse ülesannetega sadama ning riigikaitse ülesannetega sadama akvatooriumi kaitseministri ettepanekul.

 (2) Riigikaitse ülesannetega sadam on suletud kaubanduslikuks meresõiduks ja sellega seonduvaks tegevuseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraõigusliku isiku omandis oleva sadama määramiseks riigikaitse ülesannetega sadamaks peab Kaitseministeeriumil olema sadama kasutamise kohta sõlmitud sadama maa-ala omanikuga sellekohane kokkulepe. Kokkuleppe olemasolu puhul ja sadama määramisel riigikaitse ülesannetega sadamaks loetakse sellise sadama pidajaks Kaitseministeerium.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sadamale on Vabariigi Valitsusel põhjendatud juhtudel õigus kaitseministri ettepanekul kehtestada korraldusega piiranguid muus sadamas osutatavatele sadamateenustele perioodiks, mil sadamas viibivad riigikaitse ülesandeid täitvad laevad. Kulud, mis tekivad sadamale seoses kehtestatud piirangutega, kannab piirangu kehtestaja.

§ 34. Riigikaitse ülesannetega sadama sadamakapten

 (1) Riigikaitse ülesannetega sadama sadamakapteni määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt mereväe ülem.

 (2) Riigikaitse ülesannetega sadamale sadamakapteni määramiseks atesteeritakse sadamakapteni kandidaati vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele.

§ 35. Riigikaitse ülesannetega sadama eeskiri

 (1) Riigikaitse ülesannetega sadama eeskirja kehtestab kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem.

 (2) Riigikaitse ülesannetega sadama eeskirjas peavad olema kirjeldatud vähemalt:
 1) sadama üldandmed;
 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus;
 3) laevaliikluse korraldus sadama veealal;
 4) veesõidukite seismise korraldus sadamas;
 5) veesõidukite lahkumise korraldus sadamast;
 6) meditsiiniabi korraldus sadamas;
 7) tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus;
 8) päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord.

§ 36. Riigikaitse ülesannetega sadama turvaülem

 (1) Riigikaitse ülesannetega sadama turvaülema määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt mereväe ülem.

 (2) Riigikaitse ülesannetega sadama turvaülemat atesteeritakse vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele.

7. peatükk SADAMAREGISTER 

§ 37. Sadamaregister

 (1) Sadamaregister on andmekogu, mis peab arvestust sadamate üle, et tagada riigiasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

 (2) Sadam peab olema kantud sadamaregistrisse. Taotluse sadama registreerimiseks sadamaregistris esitab sadama pidaja.

 (3) Sadamaregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Veeteede Amet. Sadamaregistrit peetakse elektrooniliselt.

 (4) Sadamaregistri pidamise põhimääruse ja käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 loetletud registrisse kantavate andmete täpsustatud koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 38. Sadamaregistrisse kantavad andmed

 (1) Sadamaregistrisse kantakse sadama kohta järgmised andmed:
 1) sadama pidaja isiku- või registrikood ning kontaktandmed;
 2) sadama kohta käivad üldandmed, sealhulgas sadama ülesanne ja sadama põhifunktsioonid;
 3) sadama asukoha andmed, sealhulgas geograafilised koordinaadid;
 4) andmed akvatooriumi kohta;
 5) andmed sadama maa-ala kohta;
 6) andmed sadama ehitiste, ujuvkaide ja sadamarajatiste kohta;
 7) andmed sadama hüdrotehniliste rajatiste kohta;
 8) andmed sadama tehniliste vahendite kohta;
 9) andmed sadama navigatsioonimärgistuse kohta;
 10) andmed osutatavate sadamateenuste ja sadamaoperaatorite kohta;
 11) andmed sadamas käideldavate kaubagruppide kohta;
 12) andmed sadamas teenindatavate veesõidukite liikide ja suuruse kohta;
 13) andmed sadama abilaevastiku kohta;
 14) andmed navigatsiooniperioodi kohta;
 15) andmed sadamas laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise kohta;
 16) andmed keskkonnamõju hindamise teostamise kohta ning selle tulemused;
 17) andmed sadamas teostatava riikliku järelevalve kohta, sealhulgas riikliku järelevalve tulemused ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku tehtud ettekirjutused;
 18) vajaduse korral muud registri eesmärgiga kooskõlas olevad sadama kohta käivad andmed.

 (2) Sadamaregistrisse kantud andmed on avalikud, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Sadamaregistrisse kantud avalikud andmed tehakse kättesaadavaks sadamaregistri veebilehel.

§ 39. Sadamaregistrisse andmeandjad

 (1) Sadamaregistrile esitavad andmeid sadama pidaja ning käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 17 nimetatud andmete puhul sadamas riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus.

 (2) Sadamaregistrisse kantavate andmete muutumisel peab andmeandja esitama viivitamata Veeteede Ametile muutunud andmed või tegema võimaluse korral kande sadamaregistrisse ise.

 (3) Sadamaregistrisse andmeandja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 40. Sadama registreerimine sadamaregistris

 (1) Sadama registreerimiseks sadamaregistris esitab sadama pidaja Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1–16 loetletud andmed.

 (2) Veeteede Ametil on õigus küsida täiendavaid dokumente ja lisaandmeid, kui see on kooskõlas registri eesmärgiga ja vajalik sadama registrisse kandmiseks.

 (3) Veeteede Amet registreerib sadama sadamaregistris 30 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1–16 loetletud andmete ning käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaste lisaandmete ja dokumentide esitamist.

 (4) Sadama registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu. Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu, välja arvatud sadama sadamaregistrist kustutamise eest, sadama pidaja tehtud registrikande muutmise eest ning käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud väikesadama registreerimise eest.

 (5) Sadama registreerimistaotluse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

§ 41. Sadama sadamaregistrist kustutamine

  Sadam kustutatakse sadamaregistrist:
 1) sadama pidaja vastavasisulise taotluse alusel;
 2) juriidilisest isikust sadama pidaja lõpetamisel ilma õigusjärgluseta;
 3) akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamise korral või
 4) kui sadamas ei ole viie aasta jooksul sadamateenuseid osutatud.

8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE SADAMAS 

§ 42. Riikliku järelevalve teostaja

 (1) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalvet nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213), kohaste laevade, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga, sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.

 (2) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja Veeteede Amet.

 (3) Riiklikku järelevalvet teiste käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Veeteede Amet.

§ 43. Riikliku järelevalveasutuse ametiisiku õigused ja kohustused

 (1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus vabale juurdepääsule järelevalveobjektidele ja asjakohastele dokumentidele. Sadama pidaja, sadamarajatise valdaja, nende juures töötavad isikud, sadamakapten, sadama turvaülem ning sadamarajatise turvaülem on kohustatud kaasa aitama riikliku järelevalve läbiviimisele sadamas ning andma järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

 (2) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

§ 44. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus

 (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks;
 2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või
 3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavale õigusakti sättele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
 5) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 6) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule kuni 15 000 krooni, juriidilise isiku puhul kuni 50 000 krooni.

9. peatükk VASTUTUS 

§ 45. Sadamateenuste osutamine määratud akvatooriumita

 (1) Sadamateenuse osutamise eest määratud akvatooriumita –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 46. Sadama käitamine atesteeritud sadamakaptenita

 (1) Sadama käitamise eest atesteeritud sadamakaptenita, kui atesteerimine on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni.

§ 47. Sadama eeskirja puudumine ja eeskirja ajakohastamata jätmine

 (1) Sadama eeskirja puudumise või eeskirja ajakohastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 48. Sadama ja sadamarajatise turvanõuete rikkumine

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvanõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 49. Sadamas ja sadamarajatises sadamateenuse osutamine sadama ja sadamarajatise atesteeritud turvaülemata

 (1) Sadama või sadamarajatise käitamise eest sadama või sadamarajatise atesteeritud turvaülemata –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni.

§ 50. Keskkonnakaitse nõuete rikkumine sadamateenuste osutamisel

 (1) Sadamateenuste osutamisel keskkonnakaitse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 51. Laevaheitmetest, lastijäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise ning laevaheitmete, lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine

 (1) Laevaheitmetest, lastijäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise või laevaheitmete, lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise või vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule veesõidukile teatise esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 52. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava väljatöötamata ning rakendamata jätmine

 (1) Nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava väljatöötamata või rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 53. Sadama reostustõrje plaani puudumine ja reostustõrje plaani kooskõlastamata jätmine

 (1) Sadama reostustõrje plaani puudumise ja reostustõrje plaani kooskõlastamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 54. Ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete rikkumine

 (1) Ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni.

§ 55. Lasti käitlemise nõuete rikkumine

 (1) Lasti käitlemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 56. Sadama registreerimise nõuete rikkumine

 (1) Sadama registreerimise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 krooni.

§ 57. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 45–56 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 45–49, 51, 52 ja 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 50–54 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 58. Reostustõrje plaanide kooskõlastamiseks esitamine

  Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb sadama reostustõrje plaan esitada Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.

§ 59.   Käesoleva seaduse 7. peatüki rakendamine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist sadamaregistrisse kantud sadama kannab registri volitatud töötleja üle käesoleva seaduse alusel asutatud sadamaregistrisse.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sadamaregistrisse kantud sadama sadama pidaja peab registriandmed üle vaatama ja ajakohastama hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.

 (3) Sadam, mis ei ole enne käesoleva seaduse jõustumist kantud sadamaregistrisse, tuleb kanda sadamaregistrisse hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.

§ 60. Käesoleva seaduse kohaldamine olemasolevatele akvatooriumitele

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud akvatoorium kehtib kuni selle käesoleva seaduse alusel muutmise või kehtetuks tunnistamiseni .

§ 61. Asjaõigusseaduse muutmine

  Asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 2008, 59, 330) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 133 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 133. Avaliku veekogu kaldajoon»;
 2) paragrahvi 133 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(1) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir.»;
 3) paragrahvi 133 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 133 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(3) Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa.»

§ 62. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

  Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 2008, 59, 330) § 134 tunnistatakse kehtetuks.

§ 63. Ehitusseaduse muutmine

  Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 2009, 20, 132) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata.»;
 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:«(21) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus ehitada kaldakinnisasjale üle kinnisasja piiri ulatuv ning veekogu põhjale toetuv veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatis, mis ei takista veesõidukite liiklemist ja mille ehitisealune pind ei ületa 60 m2. Sellise rajatise ehitamiseks, mille ehitisealune pind on 20–60 m2, avalike veekogude hulka kuuluvate jõgede puhul 10–60 m2, on nõutav kirjalik nõusolek, mille annab kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.»;
 3) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 31–35 järgmises sõnastuses:«(31) Kui taotletakse projekteerimistingimusi avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks, koostab ja väljastab projekteerimistingimused see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Projekteerimistingimused avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks koostatakse ja väljastatakse 60 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Põhjendatud juhul on projekteerimistingimuste koostajal õigus nimetatud tähtaega pikendada, teavitades tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest projekteerimistingimuste taotlejat.

 (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud projekteerimistingimused kooskõlastab kohalik omavalitsus enne nende väljastamist Tehnilise Järelevalve Ametiga. Projekteerimistingimused saadab kohalik omavalitsus Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlastamiseks 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Tehnilise Järelevalve Amet korraldab projekteerimistingimuste kooskõlastamise arvestusega, et kohalik omavalitsus saaks kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 31 projekteerimistingimuste koostamise ja väljastamise tähtaja kohta sätestatust.

 (33) Tehnilise Järelevalve Amet saadab kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastamiseks esitatud projekteerimistingimused seisukoha andmiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Veeteede Ametile ning vajaduse korral teistele asutustele (edaspidi seisukoha andja). Seisukoha andjad esitavad oma seisukoha projekteerimistingimuste kohta Tehnilise Järelevalve Ametile 15 päeva jooksul projekteerimistingimuste kättesaamise päevast arvates. Kui seisukoha andja ei anna oma seisukohta nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et tal ei ole projekteerimistingimustele vastuväiteid.

 (34) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus projekteerimistingimuste kooskõlastamisest põhjendatud juhul keelduda. Põhjendatud juhuks peetakse avalikku huvi, eelkõige kui kavandatav kaldaga püsivalt ühendatud ehitis:
 1) võib kahjustada keskkonda, kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses;
 2) on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
 3) häiriks lennu- või laevaliiklust.

 (35) Kui Tehnilise Järelevalve Amet avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks taotletavaid projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, jätab kohalik omavalitsus need väljastamata.»;
 4) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;»;
 5) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub.»;
 6) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(5) Ehitusluba avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga eelnevalt kooskõlastatud projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel isikule, kes on kaldakinnisasja omanik või hoonestaja. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. Avalikku veekogusse ehitatava veekaabelliini ehitamiseks on vajalik veeseaduse § 222 kohane nõusolek.»;
 7) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:«(21) Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja ulatus, väljastatakse kasutusluba üksnes pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.»;
 8) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:«(81) Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitisele kasutusloa väljastamisest teavitab kohalik omavalitsus Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest arvates.»;
 9) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:«17) avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitise puhul ei ole täidetud käesoleva seaduse § 33 lõikes 21 sätestatud nõudeid.»;
 10) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:«(51) Enne 2009. aasta 1. juulit ehitisregistrisse kantud avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks. Kui nimetatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ning ehitisele on antud kasutusluba, kantakse kinnisomandi muudatused maakatastrisse ja kinnistusraamatusse maakatastriseaduse §-s 171 sätestatud korras.

 (52) Avalikku veekogusse ehitatav kaldaga püsivalt ühendatud ehitis, mille ehitamist alustati kohaliku omavalitsuse poolt antud ehitusloa alusel enne 2009. aasta 1. juulit, loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks.»

§ 64. Maakatastriseaduse muutmine

  Maakatastriseadust (RT I 1994, 74, 1324; 2007, 69, 425) täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

  «§ 171. Avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmine

  Seaduses sätestatud juhtudel ja alusel avaliku veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel.»

§ 65. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

  Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1; 2008, 47, 263) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad «sadama valdaja» sõnadega «sadama pidaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:«91) veetee – laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel;»;
 3) paragrahvi 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«10) üldkasutatav veetee – veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi ja selle sissesõiduteed;»;
 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:«101) laevatee – veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud;»;
 5) seadust täiendatakse §-ga 934 järgmises sõnastuses:«§ 934. Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumine

 (1) Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;
 6) paragrahvi 9426 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(2) Käesoleva seaduse §-des 80–934 ja 941–9425 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.»

§ 66. Planeerimisseaduse muutmine

  Planeerimisseaduses (RT I 2002, 99, 579; 2009, 19, 115) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:«(3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud.»;
 2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:«(21) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandav maakonna-, üld- või detailplaneering kooskõlastatakse enne selle käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist Tehnilise Järelevalve Ametiga.»;
 3) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:«§ 171. Planeeringute kooskõlastamine avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise kavandamiseks

 (1) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 21 sätestatud juhul on Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud enne kooskõlastamise otsustamist küsima planeeringu kooskõlastamise osas seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Veeteede Ametilt ning vajaduse korral teistelt asutustelt (edaspidi seisukoha andjad). Kui 30 päeva jooksul seisukoha küsimise päevast arvates ei ole seisukoha andja oma seisukohta esitanud, loetakse, et tal puuduvad planeeringule vastuväited.

 (2) Põhjendatud juhul on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus planeeringu kooskõlastamisest keelduda. Põhjendatud juhuks peetakse avalikku huvi, eelkõige kui avalikku veekogusse kavandatav kaldaga püsivalt ühendatud ehitis:
 1) võib kahjustada keskkonda, kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses;
 2) on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
 3) häiriks lennu- või laevaliiklust.

 (3) Kui Tehnilise Järelevalve Amet jätab avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandava planeeringu kooskõlastamata, planeeringut vastu ei võeta.»;
 4) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:«§ 461. Avalikku veekogusse ehitiste planeerimine

 (1) Enne 2009. aasta 1. juulit kehtestatud üld- ja detailplaneeringud, mis näevad ette avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehitamise, loetakse kehtivaiks ja need ei kuulu kooskõlastamisele käesoleva seaduse § 17 lõikes 21 sätestatud korras.

 (2) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamist kavandavad planeeringud, mida ei ole kehtestatud hiljemalt 2009. aasta 1. juuliks, tuleb enne kehtestamist kooskõlastada vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 21

§ 67. Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2009, 27, 164) 8. peatüki 7. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:

  «3. jaotis
Sadamaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 1693. Sadamarajatise turvatunnistuse väljastamine ja tunnistusele märke tegemine

  Sadamarajatise turvatunnistuse väljastamise või tunnistusele märke tegemise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 1694. Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs ning turvaplaan

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

 (2) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ja nende muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

 (3) Kui sadama või sadamarajatise turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamisel selgub, et sadam või sadamarajatis ei ole nõuetekohane, tasutakse uue turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras.

§ 1695. Sadamakapteni ning sadama ja sadamarajatise turvaülema atesteerimine

  Isiku sadamakaptenina, sadama turvaülemana ja sadamarajatise turvaülemana atesteerimiseks esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1696. Turvaettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamine

 (1) Turvaettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Kui tunnustamise taotluse läbivaatamisel selgub, et turvaettevõtja ei ole nõuetekohane, tasutakse uue taotluse läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.

§ 1697. Sadama sadamaregistrisse kandmine ja sadamaregistri kande muutmine

 (1) Sadama sadamaregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

 (2) Sadamaregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.»

§ 68. Veeseaduse muutmine

  Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 2009, 20, 131) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.»;
 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:«(31) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel loetakse veekogu omaniku nõusolekuks Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastust avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitist kavandavatele projekteerimistingimustele või detailplaneeringule. Avalikku veekogusse veekaabelliini ehitamisel loetakse veekogu omaniku nõusolekuks käesoleva seaduse § 222 lõikes 1 sätestatud nõusolek.»;
 3) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:«41. peatükk
AVALIKU VEEKOGU KOORMAMINE EHITISEGA

1. jagu Üldsätted 

§ 221. Avaliku veekogu ehitisega koormamise üldised nõuded

 (1) Avaliku veekogu põhja koormamine ehitisega, mis ei ole kaldakinnisasja osa, on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel, tingimustel ja korras.

 (2) Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks ei loeta kaldaga ühendatud veekaabelliine ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu.

 (4) Sadama sihtotstarbelise kasutamise eesmärgil meresõiduohutuse tagamiseks avalikku veekogu koormava kaldaga ühendamata ehitise (näiteks muulid, navigatsioonimärgid) ehitamisele kohaldatakse seaduses avalikku veekogu koormavate kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud ehitised kuuluvad vallasasjana kaldakinnisasja omanikule.

2. jagu Avaliku veekogu koormamine veekaabelliiniga 

§ 222. Veekaabelliiniga koormamise nõusolek

 (1) Avaliku veekogu koormamiseks veekogu põhjale toetuva veekaabelliiniga annab nõusoleku Vabariigi Valitsus. Nõusolekule võib kehtestada kõrvaltingimusi. Nõusoleku taotlust menetleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolek ei asenda vee erikasutusluba, majandusvööndi seaduse § 7 lõikes 1 ja meresõiduohutuse seaduse § 45 lõikes 7 nimetatud lubasid ega lubasid, mis on vajalikud kaabli maapealse osa ehitamiseks.

 (3) Vabariigi Valitsusel on õigus avaliku veekogu koormamisest veekogu põhjale toetuva veekaabelliiniga põhjendatud juhul keelduda. Põhjendatud juhuks peetakse avalikku huvi, eelkõige kui kavandatav veekaabelliin:
 1) võib kahjustada keskkonda, kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses;
 2) on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
 3) häiriks laevaliiklust.

3. jagu Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu 

§ 223. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu

 (1) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, kui sellega kaasneb kaldakinnisasja suurenemine, peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu, mille suurus on 1/2 juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast. Juurde tekkinud maismaa maksustamishinna arvutamise aluseks on kaldakinnisasja maksustamishind.

 (2) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, millega ei kaasne kaldakinnisasja suurenemist, peab kaldakinnisasja omanik maksma iga-aastast kasutustasu. Aastase kasutustasu suurus on 4% kaldakinnisasja maa maksustamishinnast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasu võetakse avalikku veekogusse ehitise ehitamise eest, mis ei ole ajutine ehitis ja mille ehitisealune pind on suurem kui 60 m2. Maksevabastus hõlmab ühe kaldakinnisasja piires ühte avalikku veekogusse ehitatud kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga kaldaga püsivalt ühendatud ehitist.

 (4) Käesolevat jagu ei kohaldata käesoleva seaduse § 221 lõikes 4 nimetatud ehitisele.

§ 224. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu maksmise kord

 (1) Käesoleva seaduse § 223 lõikes 1 sätestatud tasu tuleb tasuda enne ehitisele kasutusloa väljastamist. Nimetatud tasu arvestab ja väljastab selle kohta makseteatise pärast kinnistusraamatus kinnisasja piiride muudatuse registreerimist Tehnilise Järelevalve Amet. Tähtaeg tasu maksmiseks on kolm kuud.

 (2) Käesoleva seaduse § 223 lõikes 2 sätestatud tasu tuleb Tehnilise Järelevalve Ameti esitatud makseteatise alusel tasuda hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. juuliks. Tasu esimene makse tasutakse hiljemalt kasutusloa saamisele järgneva aasta 1. juuliks.

 (3) Käesoleva seaduse § 223 lõikes 2 nimetatud tasu arvestatakse alates ehitise kasutusloa väljaandmise kuupäevale järgnevast kuupäevast.

 (4) Käesoleva seaduse § 223 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasude kohta esitatud makseteatisele märgitakse:
 1) makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 2) makseteatise koostamise kuupäev;
 3) maksja nimi ja aadress;
 4) tasumisele kuuluva tasu suurus;
 5) makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva tasu arvutamise alused;
 6) maksetähtpäev;
 7) hoiatus sundtäitmise rakendamise kohta tasu tähtaegselt tasumata jätmise korral.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

 (6) Käesoleva seaduse § 223 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasud laekuvad riigieelarvesse.»;
 4) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:«(14) Enne 2009. aasta 1. juulit ehitusloa saanud avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise puhul käesoleva seaduse 41. peatüki 3. jagu ei kohaldata.»

§ 69. Sadamaseaduse kehtetuks tunnistamine

  Sadamaseadus (RT I 1997, 77, 1315; 2005, 31, 229) tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu esimees Ene ERGMA


1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28–39).