Teksti suurus:

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 36, 234

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.06.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 22. juuni 2009. a otsusega nr 509

§ 1. Töölepingu seaduses (RT I 2009, 5, 35; 2009, 29, 176) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.»;

2) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.»;

3) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu.»;

4) paragrahvi 6 lõikes 9 asendatakse sõna «ja» sõnaga «või»;

5) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.»;

6) paragrahvi 29 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine.

(2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.»;

8) paragrahvi 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest.»;

9) paragrahvi 47 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.»;

10) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 50. Öötöö piirang

(1) Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja), on kohustatud töötama keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, on tühine.

(2) Kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on tühine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvatakse öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud piirangust võib teha erandeid töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.»;

11) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 51. Igapäevane puhkeaeg

(1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
1) 7–12-aastasele alaealisele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega;
2) 13–14-aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega;
3) 15-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi järjestikust puhkeaega;
4) 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

(5) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust.»;

12) paragrahvi 60 teises lauses asendatakse sõna «palga» sõnaga «töötasu»;

13) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.»;

14) paragrahvi 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.»;

15) paragrahvi 88 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «ja» sõnaga «või»;

16) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.»;

17) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Raseda või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud käesoleva seaduse § 93 lõikes 3 nimetatud tähtaega.»;

18) paragrahv 105 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 105. Ülesütlemise tühisusele tuginemine

(1) Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

(2) Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.»;

19) paragrahv 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 132. Tähtajalise töölepingu ülesütlemise erisus

Enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajalise töölepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele pärast 2009. aasta 1. juulit kohaldatakse töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu ülesütlemise kohta sätestatut.»;

20) seadust täiendatakse §-ga 1371 järgmises sõnastuses:

« § 1371. Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine

Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.»;

21) paragrahvi 138 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul.»;

22) paragrahvi 162 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 20. Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

(1) Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.

(3) Päästeteenistujale ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeteenistuja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.

(4) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis (edaspidi valveaeg), siis seda arvestatakse tema ametipalga määramisel. Selle eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata.

(5) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema ametipalga määramisel (edaspidi erakorraline valveaeg), tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 ametipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast.

(6) Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast. Päästeteenistuja valveaja kestus ei tohi ületada 128 tundi kuus.

(7) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeteenistujale töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.»»;

23) paragrahvi 162 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 178 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 või punktis 3 nimetatud 60 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse vastavalt kas 36- või 60-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.»»;

25) paragrahvi 178 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Viimase töölepingu või teenistussuhte kokkuleppel lõpetamisel ning töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte ülesütlemisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel, on töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest 40 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust esimesest kuni 360. kalendripäevani.»»;

26) paragrahvi 178 punkt 13 muudetakse osas, milles see täiendab töötuskindlustuse seadust §-ga 141 ja § 142 lõikega 1 järgmiselt:

« § 141. Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral

Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel.

§ 142. Kindlustushüvitise suurus koondamise korral

(1) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.»;

27) paragrahvi 178 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«24) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) kindlustatu nõudmisel väljastama või edastama talle elektrooniliselt töö- või teenistussuhte lõpetamisel tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa, tema viimase töö- või teenistussuhte lõppemise aluse ja aja, tema töösuhte pikkuse selle tööandja juures, ametniku teenistusstaaži pikkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja kohta.»»;

28) paragrahv 190 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 190. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 134 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 60 teine lause, § 63 lõige 1 ja § 177 punkt 8 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 178 punktid 5–10 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva seaduse § 135 tunnistatakse kehtetuks 2013. aasta 1. jaanuarist.»

§ 2. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I 2005, 54, 430; 2009, 11, 67) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «tööotsijale» sõnadega «ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule»;

2) paragrahvi 4 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna «tööotsijad» sõnadega «käesolevas seaduses sätestatud juhul muud isikud»;

3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «tööotsijale» sõnadega «ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule»;

4) paragrahvi 5 senine sõnastus loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isik on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale tööturukoolitusel osalemise katkestamisest.»;

5) paragrahvi 9 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Isikutel, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, on õigus saada teavet tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja -toetustest ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muid tööturuteenuseid.»;

6) paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad «töötu ja tööotsija» sõnaga «isiku»;

7) paragrahvi 13 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «töötule» sõnadega «ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule»;

8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tema tööle asumisega töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või kes on võetud avalikku teenistusse, on õigus osaleda tööturukoolitusel, millele ta on suunatud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

9) paragrahvi 34 punkti 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul ei ole õigust saada stipendiumi.»;

10) paragrahvi 36 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «korras» tekstiosaga «, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul».

§ 3. Töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359; 2009, 11, 67) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.»;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, on õigus töötuskindlustushüvitisele:
1) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
2) kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.

(5) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.»;

3) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti eelmise kalendriaasta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimatinimetatust. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.»;

4) paragrahvi 41 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

(2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.»

§ 4. Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 2009, 29, 176) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut:
1) avalikus teenistuses tegevuste puhul, mis nõuavad riikliku järelevalve pidevat jätkumist;
2) politseiasutuste avalikele teenistujatele.»;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Politseiasutuse avalikule teenistujale ei kohaldata valveaja rakendamisel töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut. Valveaeg on aeg, millal politseiasutuse avalik teenistuja peab olema kokkulepitud kohas kättesaadav edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal. Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus. Valveaja rakendamise ja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.»;

3) seadust täiendatakse §-ga 1801 järgmises sõnastuses:

« § 1801. Käesoleva seaduse § 44 lõike 3 rakendamine

Riigipiiril asuvas piiripunktis veterinaar-, toidu- või fütosanitaarkontrolli teostava riigiametniku suhtes võib töölepingu seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud piirangut mitte kohaldada kuni 2009. aasta 31. detsembrini tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.»

§ 5. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2009, 29, 175) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 752 lõikes 3 asendatakse sõnad «töö- ja puhkeaja seaduse» sõnadega «töölepingu seaduses töö- ja puhkeajale sätestatud»;

2) paragrahvi 761 tekstis asendatakse sõnad «töö- ja puhkeaja seaduses sätestatud nõudeid.» sõnadega «töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni.»;

3) paragrahvi 1801 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaadrikaitseväelane ja kaitseväe õppeasutuse kadett on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsesed kulutused, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulud, mida riik on kandnud seoses tema ressursimahuka koolituse ja täiendusõppega ning mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära juhul, kui ta:».

§ 6. Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2009, 15, 93) § 22 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, korraldab juhataja aasta jooksul avaliku konkursi.

(42) Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi, võib juhataja sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.»

§ 7. Piirivalveteenistuse seaduses (RT I 2007, 24, 126; 2009, 15, 94) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Piirivalveametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk, mis tal oli hukkumise või töövõime kaotuse korral püsivalt töövõimetuks tunnistamise või kehavigastuse saamise kuule eelnenud kuul. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.»;

2) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.»;

3) paragrahvi 57 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 57 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Tööaeg piirivalvekordonites ja piiripunktides ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul neljakuulise arvestusperioodi kohta. Tööaeg piirivalvelaeval ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni kuuekuulise arvestusperioodi kohta.»;

5) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Piirivalveametnikule ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta piirivalveametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud piirangut.

(8) Summeeritud tööaja arvestuse korral on piirivalveametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi.»;

6) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse piirivalveametnikule käesolevas seaduses ja töölepingu seaduse 3. peatüki 4. jaos sätestatud alustel ja korras.»

§ 8. Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 2009, 15, 94) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

« § 271. Politseiametniku öötöö

Politseiametnikule ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.»;

2) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Valveaja kohaldamisel ei rakendata politseiametnikele töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.»;

3) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Valveaja rakendamise ja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.»

§ 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 2009, 17, 101) § 38 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi.

(22) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita § 121 lõike 4 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.»

§ 10. Tolliseaduse (RT I 2004, 28, 188; 2007, 22, 113) § 36 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tolliametniku keskmine töötasu arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.»

§ 11. Vangistusseaduse (RT I 2000, 58, 376; 2009, 29, 175) § 137 lõikes 1 asendatakse sõnad «töö- ja puhkeaja seaduse» sõnadega «töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao».

§ 12. Päästeteenistuse seadust (RT I 2008, 8, 57; 2009, 5, 35) täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Erakorraline ületunnitöö

Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.»

§ 13. Välisteenistuse seaduse (RT I 2006, 26, 193; 2009, 29, 175) § 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teenistujale makstakse palka käesoleva seaduse kohaselt ning töölepingu seaduses sätestatud korras.»

§ 14. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json