Investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 10.06.2009
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 22. juuni 2009. a otsusega nr 504 |
§ 1. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 2009, 12, 71) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 7. Oluline osalus ja kontrollitav äriühing
Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 721 sätestatust.»;
2) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 44. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
Fondivalitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada
ning fondivalitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada
igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
1) kes on
laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab
fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2)
kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab
fondivalitseja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse
§-s 51 sätestatud nõuetele;
3) kelle
finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada fondivalitseja korrapärane
ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema
raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata
tema finantsseisundit;
4) kes on võimeline tagama, et fondivalitseja
on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid,
juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille
osaks fondivalitseja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada
tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd
finantsjärelevalve asutuste vahel;
5) kelle suhtes ei ole
põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine
või kontroll fondivalitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.»;
3) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Isik, kes kavatseb omandada olulise osaluse fondivalitsejas või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.»;
4) paragrahvi 45 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «20, 33 või 50» tekstiosaga «20, 30 või 50»;
5) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 461 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.»;
6) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles
oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse
omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava
osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1)
omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust,
andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja
häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2)
füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas
omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning
isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3)
juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed
igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa
suuruse ja häälte arvu kohta;
4) juriidilisest isikust
omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht,
registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja
olemasolu korral selle ärakiri;
5) andmed juriidilisest isikust
omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe
ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega,
senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute
usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet
kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel
fondivalitseja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase,
ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja
karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist
kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema
päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani
väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei
ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7) kirjeldus omandaja
tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike
ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8) kinnitus, et käesoleva
lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine
asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla
fondivalitseja juht;
9) olemasolu korral omandaja kolme viimase
majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on
möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne
majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada
audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
10)
võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud
äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning
avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema
ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
11)
konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi
struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse
suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta
aruanded ning audiitori järeldusotsused;
12) füüsilisest isikust
omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta
kohta;
13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste
vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus
omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
14)
osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse
§-dele 9, 10 ja 721;
15) pärast osaluse
omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud
asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
16)
fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan
ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;
17)
ülevaade fondivalitsejas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise
tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.»;
7) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
«(11) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
(12) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.»;
8) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.»;
9) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:
«§ 461. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 44 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 45 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise
ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel
koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1)
lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus,
fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu
finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa
saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja,
investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla
kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle
kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud
kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond,
investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.»;
10) paragrahvi 47 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud.»;
11) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 461 ja § 48 lõikes 1 sätestatust.»;
12) paragrahvi 48 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 48. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta»;
13) paragrahvi 48 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise
osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks
äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva
seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele;
2) omandaja
ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas
seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3)
Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta
õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või
puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada
Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning
selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4)
fondivalitseja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku
kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu-
või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi
finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha
Finantsinspektsiooniga koostööd.
(2) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.»;
14) paragrahvi 48 lõike 4 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.»;
15) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.»;
16) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, fondivalitseja aktsionäri või nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.»;
17) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõna «kehtetuks» sõnaga «tühiseks»;
18) paragrahvi 50 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa «ning käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kelle aktsiaid võõrandatakse»;
19) paragrahvi 50 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «väärtpaberituru seaduse §-dele 9 ja 10» tekstiosaga «väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721»;
20) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimis-kõrvalteenuseid, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 811, 821, 823, 824, 826, 827 ja 828, § 85 punktides 1–12, §-des 852, 853, 86, 87, 871, 873–876, 88, 8813, 891 ja 90 ning väärtpaberituru seaduse VI osas sätestatut ning nende sätete täpsustamiseks kehtestatud õigusakte.»;
21) seadust täiendatakse §-dega 761 ja 762 järgmises sõnastuses:
«§ 761. Kohustusliku pensionifondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine
(1) Fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et maandada või vältida kohustusliku pensionifondi valitsemisel (edaspidi fondivalitsemise teenuse osutamine) fondivalitseja sisest huvide konflikti, fondivalitsejaga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, osakuomanike omavahelisi ning osakuomanike ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju osakuomanike huvidele. Nimetatud meetmed peavad võtma arvesse fondivalitseja suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust. Fondivalitseja kehtestab nimetatud protseduurid ja meetmed sise-eeskirjadega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmed peavad hõlmama fondivalitseja sisese huvide konflikti puhul vähemalt fondivalitseja juhte ja fondivalitseja neid töötajaid, kes on seotud kohustusliku pensionifondi valitsemisega (edaspidi tegevisik), ning juhul, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, peab ta lisaks võtma arvesse kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.
(3) Fondivalitseja peab fondivalitsemise teenuse osutamisest tulenevate
osakuomaniku huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide
kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse võtma seda, kas tegevisik
või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik on fondivalitsemise
teenuse osutamisel või muul põhjusel järgmises olukorras:
1)
on tõenäoline, et fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga
kontrollsuhtes olev isik saab osakuomaniku arvel rahalist kasu või
väldib varalist kahju;
2) fondivalitseja, tegevisiku või
fondivalitsejaga kontrollsuhtes oleva isiku huvid osakuomanikule
osutatud teenuse või fondi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad
osakuomaniku huvidest;
3) fondivalitsejal, tegevisikul või
fondivalitsejaga kontrollsuhtes oleval isikul on rahaline või muu motiiv
eelistada osakuomaniku huvidele mõne teise tema poolt valitsetava fondi
osakuomanike, teiste klientide või klientide rühma huve;
4)
fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik
on tegev osakuomanikuga samas ärivaldkonnas;
5) fondivalitseja,
tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab fondiga
mitteseotud isikult osakuomanikule osutatava teenusega seoses rahana või
kaubana hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav
vahendus- või teenustasu ja mis ei ole käesoleva seaduse § 151 lõigete 6
ja 7 kohaselt lubatud.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed ei taga osakuomaniku huvide kahjustamise riski vältimist, avalikustab fondivalitseja kohustusliku pensionifondi prospektis konfliktide üldise laadi ja võimalusel konflikti allika.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konflikti
vältimise meetmetega määratakse:
1) fondivalitseja või
tema nimel osutatava iga teenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või
võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa osakuomanike huvide
kahjustamise olulise riski;
2) protseduurid ning meetmed, mida tuleb
rakendada huvide konflikti lahendamiseks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud protseduurid ja
meetmed peavad tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega
kaasneb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud huvide
konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on osakuomaniku
huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav. Nimetatud protseduurid
ja meetmed peavad hõlmama järgnevast loetelust seda, mis on
fondivalitseja nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalik ja
asjakohane:
1) protseduurid, millega välditakse või kontrollitakse
teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega,
millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine
võib kahjustada osakuomanike huve;
2) eraldi kontroll isikute
üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub fondi nimel tehingute tegemine
või fondiga seotud teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti
sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad konflikti
sattuda, sealhulgas fondivalitseja huvidega;
3) meetmed, mis
kõrvaldavad mis tahes seose erinevate tegevustega hõlmatud tegevisikute
tasustamise ja nende poolt fondivalitsejale või fondile tekitatud tulude
vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt,
sealhulgas kui sellega seatakse ohtu fondi investeerimispoliitika
realiseerumine;
4) protseduurid, millega takistatakse või piiratakse
mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, millisel viisil
tegevisik fondivalitsemise teenust osutab;
5) protseduurid, millega
takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust
tegutsemist eraldiseisvate fondide valitsemisteenuste osutamisel, kui
selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktidest tulenevate
riskide nõuetekohast juhtimist.
(7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide kohta, millega kaasneb osakuomanike huve kahjustada võiv oluline risk, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.
§ 762. Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing
(1) Fondivalitseja peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama kohustusliku pensionifondi osakuomanike huvide kaitse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seotud isikuteks on tegevisik ning tema abikaasa, ülalpeetav laps, võõraslaps, kasulaps ning isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul (edaspidi käesolevas paragrahvis lähedane).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikliku tehingu tegemine on
tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberiga tehingu tegemine, kui:
1)
tegevisik tehingu tegemisel tegutseb väljaspool oma tavapäraseid
tööülesandeid või ametivolitusi;
2) tehing tehti
tegevisiku või tema lähedase arvel;
3) tehing tehti isiku
arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos;
4)
tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline
õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud
olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu.
(4) Fondivalitseja on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on selliste tehingute vältimine, millega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt seoses kohustusliku pensionifondi valitsemisega või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või osakuomanikega seonduvale konfidentsiaalsele teabele.
(5) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
1)
iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel
kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest piirangutest isiklike
tehingute tegemisel;
2) rakenduks süsteem, mille alusel
fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku poolt tehtud
isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal endal nimetatud
tehingu kindlaks teha;
3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute
toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud
andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.»;
22) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
«(6) Pensionifondi arvel võib tasuda või katta üksnes sellised käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud tasud ja kulud, mis ei ületa vastava teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on vältimatult vajalikud pensionifondi valitsemiseks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasude ja kuludena ei käsitata tasusid ega kulusid, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondivalitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.»;
23) seadust täiendatakse §-dega 3141 ja 3142 järgmises sõnastuses:
«§ 3141. Huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumine
Fondivalitseja poolt käesolevas seaduses sätestatud huvide konflikti
avalikustamise nõuete rikkumise eest või käesoleva seaduse § 761
lõikes 7 nimetatud registri pidamata jätmise, registrisse andmete
kandmata jätmise või registrisse ebaõigete andmete kandmise eest –
karistatakse
rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
§ 3142. Huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine
Fondivalitseja poolt fondi valitsemisega ja osakuomanikega seoses
tekkida võiva huvide konflikti ärahoidmiseks meetmete kehtestamata või
rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga
kuni 500 000 krooni.»;
24) paragrahvi 3342 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «1. juulit» tekstiosaga «1. augustit»;
25) paragrahvi 3342 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«(5) Kuni 2011. aasta 1. jaanuarini ei registreerita kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatusi ega võeta vastu sellekohaseid taotlusi, kui muudatustega suurendatakse kohustusliku pensionifondi tingimustes sätestatud pensionifondi vara investeeringute osakaalu aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiasarnastesse instrumentidesse.
(6) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 761 ja 762 sätestatuga 2009. aasta 31. detsembriks.»;
26) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:
«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16).»
§ 2. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2004, 90, 616; 2008, 59, 330) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Olulise osaluse määramisel, samuti kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ning märkimisväärse seose määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 82, 9, 10 ja 721 sätestatust.»;
2) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 60. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
Kindlustusandjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada
ning kindlustusandja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada
igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
1) kes on
laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab
kindlustusandja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2)
kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab
kindlustusandja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva
seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele;
3) kelle
finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada kindlustusandja korrapärane
ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema
raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata
tema finantsseisundit;
4) kes on võimeline tagama, et kindlustusandja
on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid,
juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille
osaks kindlustusandja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada
tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd
finantsjärelevalve asutuste vahel;
5) kelle suhtes ei ole
põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine
või kontroll kindlustusandja üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.»;
3) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Isik, kes kavatseb omandada olulise osaluse kindlustusandjas või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti kindlustusandja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks kindlustusandja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed ja dokumendid.»;
4) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «20, 33 või 50» tekstiosaga «20, 30 või 50»;
5) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 611 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.»;
6) paragrahvi 61 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles
oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse
omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava
osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1)
omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust,
andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja
häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2)
füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas
omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning
isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3)
juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise
isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud
ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
4)
juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed
igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa
suuruse ja häälte arvu kohta;
5) andmed juriidilisest
isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad
neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise
korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende
isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast
mainet kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omandamise
tulemusel kindlustusandja juhiks saavat isikut ei ole karistatud
majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on
aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et
selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7)
kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud
isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8)
kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole
esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema
õiguse olla kindlustusandja juht;
9) olemasolu korral omandaja
kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta
lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud
vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb
lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette
nähtud;
10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning
temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud
reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust
omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud
krediidireitingud;
11) konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluva
omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega
sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja
konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning audiitori
järeldusotsused;
12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku
seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
13) andmed
ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu
kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda
suurendada või kontroll saavutada;
14) osaluse omandamisega
seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
15)
pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle
omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10
ja 721;
16) kindlustusandja kontrollitavaks
äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja
teostamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9
ja 10;
17) ülevaade kindlustusandjas rakendatavast strateegiast,
kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.»;
7) paragrahv 61 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
«(31) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente.
(32) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.»;
8) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.»;
9) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:
«§ 611. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 60 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 61 lõikes 21 sätestatud teate esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 61 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda vastavalt sätestatule 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise
ning kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel
koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1)
lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus,
fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu
finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa
saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja,
investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla
kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle
kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud
kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond,
investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.»;
10) paragrahvi 62 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 62. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta»;
11) paragrahvi 62 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud.»;
12) paragrahvi 62 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 611 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse
omandamise ja suurendamise ning kindlustusandja kontrollitavaks
äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva
seaduse §-s 60 sätestatud nõuetele;
2) omandaja
ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas
seaduses sätestatud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse
alusel nõutud andmeid või dokumente;
3)
Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta
õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või
puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada
Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning
selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4)
kindlustusandja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku
kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu-
või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi
finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha
Finantsinspektsiooniga koostööd.
(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või kindlustusandja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.»;
13) paragrahvi 62 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(7) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.»;
14) paragrahvi 63 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.»;
15) paragrahvi 63 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, kindlustusandja aktsionäri, nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.»;
16) paragrahvi 63 lõikes 4 asendatakse sõna «kehtetuks» sõnaga «tühiseks»;
17) paragrahvi 64 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa «ning käesoleva seaduse § 61 lõike 3 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kelle aktsiaid võõrandatakse»;
18) paragrahvi 64 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «väärtpaberituru seaduse §-dele 9 ja 10» tekstiosaga «väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721»;
19) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kindlustusandja omavahendite hulka kuuluvad:
1) rahas
sissemakstud aktsiakapital ja sellega kaasnev ülekurss;
2)
aktsiakapital ja ülekurss, mis on moodustunud vastavalt käesoleva
seaduse § 57 lõikele 3;
3) eelmiste aastate
jaotamata kasumist või puhaskasumist vastavalt õigusaktidele või
põhikirjale moodustatud reservid;
4) eelmiste aastate jaotamata
kasum;
5) aruandeaasta kasum, mille suurust on kontrollinud
kindlustusandja audiitor ja millest on maha arvatud dividendid.»;
20) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse sõna «aastaaruande» sõnaga «aruande»;
21) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kindlustusandja omavahendite miinimum on 3,5 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda edasikindlustusega, elukindlustusega või käesoleva seaduse § 12 punktides 10–15 sätestatud kahjukindlustuse liikidega, ning 2,3 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda käesolevas lõikes nimetamata kahjukindlustuse liikidega.»;
22) paragrahvi 71 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(31) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 21 nimetatud edasikindlustusandja omavahendite miinimum on 1,1 miljonit eurot.»;
23) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
«(41) Kindlustusandja omavahendite suurus ja normatiiv arvutatakse rahandusministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud järelevalvelise raamatupidamise aruande andmete alusel.»;
24) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Kindlustusandja konsolideeritud omavahendite normatiiv arvutatakse rahandusministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud konsolideeritud järelevalvelise konsolideeritud raamatupidamise aruande andmete alusel.»;
25) paragrahvi 72 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «53,1 miljonit eurot» tekstiosaga «57,5 miljonit eurot»;
26) paragrahvi 72 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «37,2 miljonit eurot» tekstiosaga «40,3 miljonit eurot»;
27) paragrahvi 78 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut võib ületada tingimusel, et piirangut ületavate investeeringute summa kokku ei ületa 40 protsenti ja ükski investeering ei ületa 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga.»;
28) paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kindlustusandjate ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate kindlustusandjate ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele kindlustusandjatele. Finantsinspektsioon võib jätta ühise audiitori määramata, kui selle on juba määranud lepinguriigi ühineva kindlustusandja asukohariigi kohus või haldusasutus.»;
29) paragrahvi 130 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Vahendusega tegeleva isiku suhtes ei kohaldata käesolevat seadust, kui tema vahendatav kindlustusleping vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ja täidetud on kõik järgmised tingimused:»;
30) paragrahvi 134 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) kindlustussumma on vähemalt 1,2 miljonit eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja 1,7 miljonit eurot aastas kõigi esitatud nõuete kohta;»;
31) paragrahvides 199, 203, 2031, 204 ning §-de 200, 201, 205 ja 207 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;
32) seadust täiendatakse §-dega 2001 ja 2002 järgmises sõnastuses:
«§ 2001. Kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule teabe esitamata jätmine
(1) Enne kindlustuslepingu sõlmimist lepingu sõlmimise eelduseks oleva
kohustusliku teabe kindlustusvõtjale esitamata jätmise või vale või
eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
§ 2002. Kindlustusvõtjale teabe esitamata jätmine
(1) Kindlustuslepingu kohta kohustusliku teabe esitamata jätmise või
vale või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –
karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse
rahatrahviga kuni 500 000 krooni.»;
33) paragrahvi 262 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 263 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«(5) Enne 2009. aasta 10. juunil vastuvõetud kindlustustegevuse seaduse redaktsiooni jõustumist nimekirja kantud kindlustusmaaklerid peavad 2009. aasta 1. juuliks esitama Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud tingimustele vastava kehtiva vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu ärakirja.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtpäevani peab nimekirja kantud kindlustusmaakleri vastutuskindlustuslepingu kindlustussumma või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu garantiisumma olema vähemalt üks miljon eurot ühe kindlustus- või garantiijuhtumi kohta ja 1,5 miljonit eurot aastas kõigi esitatud nõuete kohta.»;
35) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:
«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16).»
§ 3. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2008, 59, 330) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 29 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Kontrollitava äriühingu määramisel ning häälte kuuluvuse ja arvu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 10 ja 721 sätestatust.»;
3) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:
«§ 291. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
Pangas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning
panga üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi
käesolevas jaos isik):
1) kes on laitmatu ärialase
mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab panga kindla ja
usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kes
pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab
panga juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 48
sätestatud nõuetele;
3) kelle finantsseisund on piisavalt
tugev, et tagada panga korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning
juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende
olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
4) kes
on võimeline tagama, et pank on suuteline järgima käesolevas seaduses
sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet,
et konsolideerimisgrupil, mille osaks pank saab, on olemas struktuur,
mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha
koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
5) kelle
suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või
suurendamine või kontroll panga üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.»;
4) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Isik, kes soovib pangas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks pank tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.»;
5) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «20, 33 või 50» tekstiosaga «20, 30 või 50»;
6) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.»;
7) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles
oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse
omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava
osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1)
omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust,
andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja
häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2)
füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas
omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning
isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega;
3) juriidilisest
isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus,
asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja
põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
4) juriidilisest
isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale
omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse
ja häälte arvu kohta;
5) andmed juriidilisest isikust
omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe
ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega,
haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust,
kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad
dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel panga juhiks
saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase
või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on
karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.
Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi
karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud
samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud
rohkem kui kolm kuud;
7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta
ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja
mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8) kinnitus, et käesoleva lõike
punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid,
mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla panga juht;
9)
olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui
viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud,
esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta
kohta. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle
koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
10) võimaluse korral
füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute
finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele
mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning
konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
11)
konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi
struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse
suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta
aruanded ning audiitori järeldusotsused;
12) füüsilisest isikust
omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta
kohta;
13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste
vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus
omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
14)
osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29
ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721;
15)
pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle
omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja
väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721;
16)
panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud
kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva
seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
17)
ülevaade pangas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel
ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.»;
8) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
«(31) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente.
(32) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.»;
9) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.»;
10) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
«§ 301. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 21 sätestatud teate esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(6) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise
ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd
lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1)
lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus,
fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu
finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa
saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja,
investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla
kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle
kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud
kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond,
investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.»;
11) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 31. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta»;
12) paragrahvi 31 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud.»;
13) paragrahvi 31 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 301 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse
omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks
muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 291
sätestatud nõuetele;
2) omandaja ei ole ettenähtud
tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega
ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel
nõutud andmeid või dokumente;
3) Finantsinspektsioonile
esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud
nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud
andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni
mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine
ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4)
pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks
äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis
piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve
asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha
Finantsinspektsiooniga koostööd.
(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.»;
14) paragrahvi 31 lõike 6 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.»;
15) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.»;
16) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.»;
17) paragrahvi 32 lõikes 4 asendatakse sõna «kehtetuks» sõnaga «tühiseks»;
18) paragrahvi 33 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa «, ning esitama käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kelle aktsiaid võõrandatakse»;
19) paragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «väärtpaberituru seaduse §-le 10» tekstiosaga «väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721»;
20) paragrahvides 1347, 1348, 13413 ja §-de 1349–13411 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;
21) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:
«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16).»
§ 4. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2009, 12, 71) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 72. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
Investeerimisühingus võib olulise osaluse omandada, seda omada ja
suurendada ning investeerimisühingu üle kontrolli saavutada, seda omada
ja suurendada igaüks (edaspidi käesoleva seaduse §-des 72–78 isik):
1)
kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega
vastab investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise
põhimõtetele;
2) kes pärast osaluse omandamist või
suurendamist valib, nimetab või määrab investeerimisühingu juhiks üksnes
sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 79 sätestatud nõuetele;
3)
kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu
korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul
võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral
adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
4) kes on võimeline
tagama, et investeerimisühing on suuteline järgima käesolevas seaduses
sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet,
et konsolideerimisgrupil, mille osaks investeerimisühing saab, on olemas
struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet
ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
5)
kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine
või suurendamine või kontroll investeerimisühingu üle on seotud rahapesu
või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid
riske.»;
2) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:
«§ 721. Osaluse määramise tingimused ja erisused
(1) Olulise osaluse määramisel tuleb lisaks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule arvesse võtta ka käesoleva seaduse § 185 lõikes 5, § 1871 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut.
(2) Olulise osaluse määramisel ei arvestata aktsiakapitali väljendavaid neid hääleõigusi, mille investeerimisühing või krediidiasutus võib omandada või mida omada seoses käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisega tingimustel, et neid õigusi ei kasutata ükskõik millisel viisil selle äriühingu juhtimisse sekkumiseks ning et need õigused võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
(3) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita eurofondi fondivalitseja ja lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb, eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult.
(4) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita Eesti ja lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi, arvestades käesoleva seaduse § 1871 lõikes 7 nimetatud tingimusi.»;
3) paragrahvi 73 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Isik, kes soovib investeerimisühingus otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või osalust suurendada nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 11 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.»;
4) paragrahvi 73 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «20, 33 või 50» tekstiosaga «20, 30 või 50»;
5) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Inspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 741 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.»;
6) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline
osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja
poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse
suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1)
omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust,
andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja
häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2)
füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas
omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning
isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3)
juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise
isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud
ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
4)
juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed
igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa
suuruse ja häälte arvu kohta;
5) andmed juriidilisest
isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad
neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise
korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende
isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast
mainet kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omandamise
tulemusel investeerimisühingu juhiks saavat isikut ei ole karistatud
majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on
aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et
selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7)
kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud
isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8)
kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole
esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema
õiguse olla investeerimisühingu juht;
9) olemasolu korral
omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta
lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud
vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb
lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette
nähtud;
10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning
temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud
reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust
omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud
krediidireitingud;
11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul
konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate
äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase
majandusaasta aruanded ning audiitori järeldusotsused;
12)
füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid
kolme viimase aasta kohta;
13) andmed ja dokumendid nende rahaliste
ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse
oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
14)
osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse
§-dele 10 ja 721;
15) pärast osaluse
omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud
asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 721;
16)
investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral
äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud
vastavalt käesoleva seaduse §-le 10;
17) ülevaade
investeerimisühingus rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise
tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.»;
7) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
«(11) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Inspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
(12) Inspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.»;
8) paragrahvi 74 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Inspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Inspektsioonile esitada.»;
9) seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:
«§ 741. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Inspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 72 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Inspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 73 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.
(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(6) Inspektsioon teeb käesolevas paragrahvis sätestatud menetlusaja jooksul koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teiste lepinguriikide järelevalve asutustega. Inspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Inspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.»;
10) paragrahvi 75 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Inspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud.»;
11) paragrahvi 75 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 741 ja § 76 lõikes 1 sätestatust.»;
12) paragrahvi 76 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 76. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta»;
13) paragrahvi 76 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse
omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks
äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva
seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;
2) omandaja
ei ole ettenähtud tähtpäevaks Inspektsioonile esitanud käesolevas
seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3)
Inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega
sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või
esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Inspektsiooni
mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine
ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4)
investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku
kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu-
või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi
finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha
Inspektsiooniga koostööd.
(2) Inspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Inspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.»;
14) paragrahvi 76 lõike 4 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.»;
15) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;»;
16) paragrahvi 77 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.»;
17) paragrahvi 77 lõikes 4 asendatakse sõna «kehtetuks» sõnaga «tühiseks»;
18) paragrahvi 78 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa «, ning esitama käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiad võõrandatakse»;
19) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Kui valitseva mõju all oleva sihtemitendi üldkoosoleku või nõukogu otsusel oma aktsiate omandamisele järgneva kuue kuu jooksul teeb sihtemitendi üle valitseva mõju omaja või temaga kooskõlastatult tegutsev isik ülevõtmispakkumise selle sihtemitendi aktsionäridele, siis hüvitab ülevõtja üldkoosoleku või nõukogu otsusel oma aktsiate omandamise käigus sihtemitendile aktsia võõrandanud isikule aktsia eest tasutud hinna ja ülevõtmispakkumises makstava ostuhinna vahe, kui ostuhind ülevõtmispakkumises on kõrgem ja kui Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega (ELT L 336, 23.12.2003, lk 33–38), nõuetele vastavas aktsiate tagasiostuprogrammis või muus samaväärses dokumendis ei avalikustatud ülevõtmispakkumise tegemise kavatsust.»;
20) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:
«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega (ELT L 247, 21.09.2007, lk 1–16).»
§ 5. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2009, 12, 71) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 28. Osalus registripidajas ning olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
(1) Olulise osaluse määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 721 sätestatust.
(2) Registripidajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja
suurendada ning registripidaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja
suurendada igaüks (edaspidi käesolevas peatükis isik):
1)
kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega
vastab registripidaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2)
kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab
registripidaja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse
§-s 29 sätestatud nõuetele;
3) kelle
finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada registripidaja korrapärane
ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema
raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata
tema finantsseisundit;
4) kes on võimeline tagama, et registripidaja
on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid,
juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille
osaks registripidaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada
tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd
finantsjärelevalve asutuste vahel;
5) kelle suhtes ei ole
põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine
või kontroll registripidaja üle on seotud rahapesu või terrorismi
rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.»;
2) seadust täiendatakse §-dega 281–285 järgmises sõnastuses:
«§ 281. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1) Isik, kes kavatseb omandada registripidajas olulise osaluse või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud andmed ja dokumendid.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel registripidajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi registripidaja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui registripidaja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast registripidaja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(3) Olulise osaluse omandamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka registripidaja valimise konkursil kandideerivas isikus olulise osaluse omandamisel.
(4) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate või lõikes 8 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
(5) Finantsinspektsioonile teatatakse selle registripidaja nimi, milles
oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse
omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles registripidajas omandatava
osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1)
omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust,
andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja
häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2)
füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas
omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning
isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3)
juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise
isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud
ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
4)
juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed
igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa
suuruse ja häälte arvu kohta;
5) andmed juriidilisest
isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad
neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise
korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende
isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast
mainet kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omandamise
tulemusel registripidaja juhiks saavat isikut ei ole karistatud
majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on
aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et
selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7)
kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud
isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8)
kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole
esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema
õiguse olla registripidaja juht;
9) olemasolu korral omandaja
kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta
lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud
vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb
lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette
nähtud;
10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning
temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud
reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust
omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud
krediidireitingud;
11) konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluva
omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega
sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja
konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning audiitori
järeldusotsused;
12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku
seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
13) andmed
ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu
kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda
suurendada või kontroll saavutada;
14) osaluse omandamisega
seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721;
15)
pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle
omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10
ja 721;
16) registripidaja kontrollitavaks
äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja
teostamisega seotud asjaolud;
17) ülevaade registripidajas
rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu
kontrollitavaks äriühinguks.
(6) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente.
(7) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
(8) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
(9) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
(10) Kui olulise osaluse soovib omandada kolmanda riigi kindlustusandja, krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile selle kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud riigi isikul on kehtiv tegevusluba ja ta täidab kehtivaid nõudeid.
§ 282. Menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 281 lõikes 4 sätestatud teate esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 281 lõikes 8 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise
ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel
koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1)
lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus,
fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu
finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa
saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja,
investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla
kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle
kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud
kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond,
investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
§ 283. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus oluline osalus omandada või seda suurendada või muuta registripidaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 282 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse
omandamise ja suurendamise ning registripidaja kontrollitavaks
äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva
seaduse §-s 28 sätestatud nõuetele;
2) omandaja
ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas
seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3)
Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta
õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või
puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada
Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning
selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4)
registripidaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku
kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu-
või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi
finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha
Finantsinspektsiooniga koostööd.
(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale või käesoleva seaduse § 281 lõikes 3 sätestatud juhul registripidaja konkursi korraldajaks olevale rahandusministrile otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või registripidaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega iga kord keelata omandajal või isikul, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, registripidajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
(7) Kui omandaja või isik, kellel on registripidajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks registripidaja on, on teises lepinguriigis registreeritud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka registripidajale, tema aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
§ 284. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
(1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehinguga ei
omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud
hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1)
tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
2)
Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 283
lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
3)
tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva
seaduse §-le 281;
4) tehing on tehtud pärast
käesoleva seaduse § 283 lõikes 1 nimetatud
tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva
seaduse alusel lubatud.
(2) Niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid registripidaja tema kontrollitavaks äriühinguks.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hääled siiski arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja see mõjutas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(4) Kui teostati tehingust, millega registripidaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.
§ 285. Olulise osaluse muutumisest teavitamine
(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse registripidajas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 281 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist registripidaja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusel kontrolli registripidaja üle või olulise osaluse registripidajas või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 281 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
(3) Registripidaja on käesoleva seaduse §-s 281 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(4) Registripidaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli registripidajas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 721.»;
3) paragrahvides 461–463 ja § 464 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni».
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 punktid 21, 25 ja 26 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |