Sotsiaalministri määruste muutmise määrus
Vastu võetud 25.06.2009 nr 57
Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 16 lõike 91 ja lõike 11, «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 21 lõike 1, § 22 lõike 1 ja § 17 lõike 1 alusel ning kooskõlas «Ravikindlustuse seadusega».
§ 1. Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad» muutmine
Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määrust nr 49 «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad» (RTL 2008, 77, 1069; 2009, 10, 123) täiendatakse paragrahviga 51 järgmises sõnastuses:
« § 51. Sotsiaaltoetuste määramine korduvekspertiisi korral
(1) Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.
(2) Lõikes 1 sätestatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.».
§ 2. Sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määruse nr 57 «Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu» muutmine
Sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määruses nr 57 «Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu» (RTL 2008, 81, 1122; 2009, 10, 123) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kui isik ei ole viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist arsti vastuvõtul käinud, või hoolimata sellest puuduvad arstil patsiendi kohta piisavad meditsiinilised andmed terviseseisundi kirjelduse täitmiseks, teavitab arst sellest Sotsiaalkindlustusametit kümne päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest. Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab isikule tähtaja arsti vastuvõtul käimiseks.»;
2) paragrahvi 4 lõikes 10 asendatakse sõnad «15 päeva» sõnadega «kümne päeva»;
3) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kui isik taotleb korduvekspertiisi § 12 lõigetes 1, 11 ja 3 nimetatud juhtudel, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev.»;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Ekspertiis loetakse korduvaks ka siis, kui uus ekspertiisitaotlus on esitatud alates korduvekspertiisi taotlemise tähtajast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani.»;
5) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kui isik oli ekspertiisitaotluse saatmise või esitamise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, teeb Sotsiaalkindlustusamet isikule ja terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile ekspertiisi otsuse teatavaks kümne päeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast.»;
6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Isikule, kellele on enne käesoleva määruse jõustumist seaduse § 16 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt määratud korduvekspertiisi tähtaeg hiljemalt püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu 15. kuupäevaks, kuid kes esitab käesoleva määruse alusel uue ekspertiisitaotluse püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kuu 5. kuupäevast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani, kohaldatakse käesoleva määruse § 7 lõiget 3.».
§ 3. Sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määruse nr 61 «Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele» muutmine
Sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määruses nr 61 «Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooniplaani vormi täitmisele» (RTL 2008, 81, 1126; 2009, 10, 123) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Terviseseisundi kirjelduses hindab arst isiku vajadust ravimite
järele, mis kompenseerivad haiguslikke muutusi, järgmiste arvväärtustega:
1)
1 – ravimid kompenseerivad osaliselt;
2) 2 – ravimid
kompenseerivad täielikult.
(4) Terviseseisundi kirjelduses märgib arst kroonilise valu või
tasakaaluhäirete esinemist järgmiste arvväärtustega:
1)
0 – ei esine või esineb harva;
2) 1 – esineb vähemalt kord
nädalas.»;
2) paragrahvi 3 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Tööealise inimese puhul annab ekspertarst terviseseisundi
kirjelduse ja lisadokumentide põhjal hinnangu isiku anatoomilise,
füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või
kõrvalekalde ulatusele (edaspidi funktsiooni kõrvalekalde ulatus)
järgmiste funktsioonide osas:
1) nägemine – valguse ja
vaadeldava objekti vormi, suuruse, kuju ja värvuse tajumine;
2)
kuulmine – helide olemasolu ja nende paigutuse, kõrguse, tugevuse ja
kvaliteedi tajumine;
3) hääle ja kõne funktsioonid – helide
tekitamise ning kõne ladususe ja rütmi funktsioonid;
4)
liikumine – asukoha vahetamine;
5) liigutused – käte, sõrmede,
kaela jm kehaosade liigutamine ilma asukohavahetuseta;
6)
kehadefektid – organite ebaproportsionaalsus, puudumine, väärasend,
väärareng vm, mis mõjutab funktsioneerimist;
7)
vaimsed funktsioonid – teadvuse, orienteerumise, intellektuaalsed,
psühhosotsiaalsed jt aju funktsioonid.»;
4) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
« 8) muud funktsioonid – südame, neerude jt organite funktsioonid.»;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
« (4) Ekspertarst hindab funktsiooni kõrvalekalde ulatust, võttes
aluseks võrdluse teiste samaealiste inimestega ning arvestades
suhtumuslike ja keskkondlike takistuste esinemist ühiskonnaelus
osalemisel, järgmiste arvväärtustega:
1) 0 –
kõrvalekallet ei ole või see on tühine;
2) 1 – kerge
kõrvalekalle;
3) 2 – mõõdukas kõrvalekalle;
4)
3 – suur kõrvalekalle;
5) 4 – funktsiooni täielik
puudumine.
(5) Tööealise inimese kohta antud ekspertarsti arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtustes kompenseeritult (isik kasutab abivahendit või ravimit) ja kompenseerimata (isik ei kasuta abivahendit või ravimit).»;
6) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
« 4) terviseseisundi kirjelduses antud hinnangut kroonilise valu ja tasakaaluhäirete esinemisele.»;
7) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Kui terviseseisundi kirjelduses on märgitud järelevalve vajadus, siis lisatakse enesehoolduse ja majapidamiskulutuste hüvitamise vajaduse suurusele üks ühik.»;
8) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Kui taotleja hinnangus on hinnatud valu, ebamugavustunnet või tasakaaluhäireid arvväärtusega 3 või 4 ning terviseseisundi kirjelduses on hinnatud kroonilist valu või tasakaaluhäireid arvväärtusega 1, siis lisatakse funktsioonihäire suurusele üks ühik.»;
9) paragrahvi 8 lõiget 15 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 75% sotsiaaltoetuste määrast.»;
10) paragrahvi 8 lõiget 16 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
« 3) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast.»;
11) paragrahvi 8 lõiget 18 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast.»;
12) paragrahvi 8 lõiget 19 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) muude funktsioonihäirete korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast.»;
13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Ekspertiis loetakse korduvaks ka siis, kui uus ekspertiisitaotlus on esitatud alates korduvekspertiisi taotlemise tähtajast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani.»;
14) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Isikule, kellel on enne käesoleva määruse jõustumist «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohaselt määratud korduvekspertiisi tähtaeg hiljemalt puude raskusastme kestuse viimaseks kalendrikuuks, kuid kes esitab käesoleva määruse alusel uue ekspertiisitaotluse puude raskusastme kestuse eelviimase kuu 5. kuupäevast kuni kehtiva otsuse lõpukuupäevani, kohaldatakse käesoleva määruse § 11 lõiget 4.».
§ 4. Sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määruse nr 58 «Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm» muutmine
Sotsiaalministri 23. septembri 2008. a määruse nr 58 «Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm» (RTL 2008, 81, 1123; 2009, 10, 125) lisa 3 asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 5. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 2 punkt 6 ja § 3 punkt 14 jõustuvad 2009. aasta 1. septembril.
(2) Määruse § 3 punktid 4, 7 ja 9–12 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril.
| Minister Hanno PEVKUR |
| Kantsler Marelle ERLENHEIM |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.06.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-03484.
Facebook
Twitter