HALDUSÕIGUSEelarve

HALDUSÕIGUSKohalik omavalitsus

Teksti suurus:

Valla- ja linnaeelarve seadus (lühend - VLES)

Valla- ja linnaeelarve seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.10.2010
Avaldamismärge:

Valla- ja linnaeelarve seadus

Vastu võetud 16.06.1993
RT I 1993, 42, 615
jõustumine 01.01.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.02.1995RT I 1995, 17, 23410.03.1995
07.05.1997RT I 1997, 40, 61901.01.1998
12.01.2000RT I 2000, 7, 4001.04.2000
05.06.2001RT I 2001, 56, 33201.10.2001
20.06.2002RT I 2002, 64, 39320.07.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 58801.01.2004
20.02.2009RT I 2009, 15, 9301.03.2009
18.06.2009RT I 2009, 35, 23206.07.2009

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Valla- ja linnaeelarve seadus sätestab valla- ja linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning kohustuste võtmise tingimused ja piirangud.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 2.  Valla- ja linnaeelarve sisu

  (1) Valla- ja linnaeelarve (edaspidi eelarve) koosneb vastava omavalitsusüksuse eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.

  (11) Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid.

  (12) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse valla- või linnaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.

  (2) Valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 3.  Valla- ja linnaeelarve seotus riigieelarvega

  Valla- ja linnaeelarve seotus riigieelarvega sätestatakse seadustega.

§ 4.  Eelarve avalikustamine

  Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

II. peatükk EELARVE TULUD JA KULUD 

§ 5.  Eelarve tulud

  Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:
  1) maksud;
  2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;
  3) materiaalse ja immateriaalse vara müük;
  4) tulud varadelt;
  5) toetused, sealhulgas välisabi;
  6) muud tulud, sealhulgas trahvid.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 6.  Eelarve kulud

  (1) Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

  (2) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:
  1) personalikulud;
  2) majandamiskulud;
  3) subsiidiumid ettevõtlusele;
  4) sotsiaaltoetused;
  5) eraldised mitteresidentidele;
  6) eraldised muule valitsussektorile;
  7) muud eraldised;
  8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;
  9) intressid ja kohustistasud;
  10) muud kulud.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 7.  Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine

  Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 8.  Laenude võtmine

  (1) Vald ja linn võivad võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:
  1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;
  2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;
  3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata välisabi sildfinantseerimiseks võetavatele laenudele. Välisabi sildfinantseerimine on vastavalt riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) §-le 361välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmine välisabi saajale enne välisabi laekumist või väljamaksmise tingimuste täitmist.

  (12) Laenu võtmisel välisabi sildfinantseerimiseks on vald või linn kohustatud taotlema luba rahandusministrilt, välja arvatud riigilt laenu võtmise korral.

  (2) –(3)
[Kehtetud - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

  (4) Valla ja linna poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla või linna kinnisasi ega tema ehitis (sh. rajatis) kui vallasasi.

  (5) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist.

  (6) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muude kohustuse võtmisel (välja arvatud võlakirjade emiteerimine) nõuda valla- ja linnavalitsuselt sõlmitud lepingu ärakirja esitamist viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude esitamisest .

  (7) Vald ja linn on kohustatud registreerima Finantsinspektsioon nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla ja linna võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535) sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides.

  (8) Finantsinspektsioon teatab valla ja linna võlakirjade emissioonist Rahandusministeeriumile 5 päeva jooksul, arvates emissiooni registreerimisest.

  (9) Vabariigi Valitsusel on õigus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemine, kui Rahandusministeeriumile on saanud teatavaks laenu võtmine, mille laenulepingu ärakirja ei ole Rahandusministeeriumile esitatud, või võlakirjade emiteerimine, mis ei ole Finantsinspektsioonis registreeritud. Väljamaksete tegemine peatatakse kuni laenulepingu ärakirja esitamise või võlakirjade emissiooni registreerimiseni.
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

§ 81.  Kohustuste võtmise piirangud seoses eelarve puudujäägiga

  (1) Kui sisemajanduse koguprodukt on vähenenud kaks kvartalit järjest, võivad kuni kolme eelarveaasta jooksul makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ning valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks vald ja linn ning raamatupidamise seaduse mõistes valla või linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus (edaspidi vald ja linn ning nendest sõltuv üksus), mille tuludest üle poole moodustavad tulud vallalt või linnalt, riigilt või muudelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt sihtasutustelt, emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi, teenuse kontsessiooni kokkuleppest tekkivaid kohustusi, pikaajalisi kohustusi tarnijate ees ja muid pikaajalisi kohustusi, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist, ainult perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse alusel (edaspidi struktuuritoetus), muude õigusaktide alusel eraldatava Euroopa Liidu toetuse (edaspidi Euroopa Liidu muu toetus) ning välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatava toetuse (edaspidi muu välisabi toetus) sildfinantseerimiseks, struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks või enne seaduse jõustumist võetud eelnimetatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 06.07.2009]

  (2) Vald ja linn on kohustatud kooskõlastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste poolt võetavad kohustused Rahandusministeeriumiga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täpsema loetelu ja kohustuste võtmise kooskõlastamise taotluse esitamise ning taotluse hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (3) Rahandusministeerium hindab valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste finantssuutlikkust nende esitatud andmete põhjal. Finantssuutlikkuse hindamisel analüüsitakse, kas struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse omafinantseeringut on võimalik tagada ilma lisakohustusi võtmata, sealhulgas ülejäänud investeeringute, välja arvatud riigieelarvest või avalik õiguslikelt juriidilistelt isikutelt investeeringuteks saadava toetuse omafinantseering, mahtu vähendades, tegevuskulusid ületavate tegevustulude, eelarves kavandatud reservfondi või hoiustel olevate vabade vahendite arvelt. Kui Rahandusministeeriumi hinnangul on vald või linn või nendest sõltuv üksus suuteline kohustusi võtmata tagama struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajalikku omafinantseeringut, võib Rahandusministeerium jätta kohustuse võtmise taotluse kooskõlastamata või teha ettepaneku vähendada võetava kohustuse suurust.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 06.07.2009]

  (4) Kui vald või linn või nendest sõltuv üksus on võtnud kohustusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eesmärkidel või võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta, peatab rahandusminister käskkirjaga:
  1) riigieelarve seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigieelarve kohalike omavalitsuste eelarvete tasandusfondi eraldiste ülekandmise;
  2) tulumaksuseaduse § 5 lõike 2 alusel kehtestatud valdadele ja linnadele tulumaksu kandmise korra kohaselt tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade ülekandmise.

  (5) Rahandusministeerium informeerib valda ja linna tasandusfondi ja tulumaksu summade ülekandmise peatamisest viivitamata.

  (6) Tasandusfondist ja tulumaksust ülekandmisele kuuluvatest summadest peetakse eelarveaasta jooksul kinni summa, mille ulatuses võeti kohustusi, mida käesolev seadus ei luba, kuid mitte rohkem kui 20% vallale või linnale iga-aastase riigieelarve seaduse alusel eraldatavatest eelarvete tasandusfondi vahenditest ja tulumaksuseaduse § 5 lõike 2 alusel kehtestatud valdadele ja linnadele tulumaksu kandmise korra kohaselt vallale või linnale arvestatud tulumaksu summast.

  (7) Tasandusfondist ja tulumaksust ülekandmisele kuuluvate summade ülekandmise võib peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. Summade kinnipidamise lõpetamise kinnitab rahandusminister käskkirjaga viie tööpäeva jooksul asjaolu äralangemise tuvastamisest arvates. Rahandusministeerium informeerib valda ja linna summade ülekandmise peatamise lõpetamisest pärast vastava otsuse tegemist viivitamata. Peatatud vahendite tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  , paragrahv 81 kehtib kuni 2011. aasta lõpuni
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 9.  Eelarve kassatagavara

  (1) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara.

  (2) Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

§ 10.  Tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamine

  (1) Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile .

  (2) Vastuvõetava eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

III. peatükk EELARVE KOOSTAMINE JA VASTUVÕTMINE 

§ 11.  Eelarve projekti koostamine ja esitamine

  (1) Eelarve projekti koostab omavalitsusüksuse arengukava arvestades valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) ja esitab selle koos käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

  (2) Eelarve projektile lisatakse:
  1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
  11) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
  2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;
  3) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

  (3) Enne eelarveprojekti üleandmist volikogule esitab valitsus eelarveprojektis ettenähtud riigiabi kohta riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele.
[RT I 2001, 56, 332 - jõust. 01.10.2001]

§ 12.  Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine

  (1) Eelarve võtab vastu volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas seaduses ning valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

  (2) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus.

  (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 13.  Eelarve esitamine riigiasutustele

  Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele õigusaktides sätestatud korras.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 14.  Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  (1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

  (11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul on valitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.

  (2) Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

IV. peatükk EELARVE TÄITMINE 

§ 15.  Eelarve täitmise korraldamine

  Eelarve täitmist korraldab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 16.  Eelarve assigneeringute kasutamine

  (1) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega.

  (2) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel.

  (3) Valla- ja linnavalitsusel ning nende asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires.

§ 17.  Reservfondi käsutamine

  Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 18.  Kassatagavara kasutamine

  (1) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal.

  (2) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.

§ 19.  Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine

  (1) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu.

  (2) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves.

§ 20.  Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine

  Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad.

§ 21.  Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused

  Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 19 2.lõikes nimetatud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest.

§ 22.  Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid

  Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu.

V. peatükk EELARVE MUUTMINE, LISAEELARVE 

§ 23.  Eelarve muutmine

  Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine.

§ 24.  Lisaeelarve

  (1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve.

  (2) Lisaeelarve projekti esitab valitsus ja sellele lisatakse:
  1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
  2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

  (3) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud käesoleva seaduse § 16 2. lõike mõistes sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib valitsus volikogu poolt kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt volikogu.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 25.  Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine

  Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas seaduses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 24 toodud erisusi.

VI. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE 
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

§ 26.  Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

  (1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks volikogu kehtestatud korras.

  (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest.

  (3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
  1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
  2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;
  3) reservfondi kasutamise aruanne;
  4) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;
  5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

  (4) Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla või linna enamusosalusega äriühingute ning valla või linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.

  (5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

§ 261.  Jooksev aruandlus

  Rahandusministril on õigus kehtestada kohaliku omavalitsuse üksustele jooksva aruandluse kord
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

§ 27.  [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]

§ 28.  Majandusaasta aruande esitamine riigiasutustele

  (1) Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab volikogu asukohajärgsele maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul.

  (2) Kui valla- või linnavolikogu pole kinnitanud majandusaasta aruannet käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud tähtpäevaks, võib Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemise kuni aruande esitamiseni.
[RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004]

§ 281.  Seaduse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 81 kehtib 2011. aasta lõpuni.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 29.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist.

/otsingu_soovitused.json