Teksti suurus:

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.07.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 39, 261

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 15.06.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 3. juuli 2009. a otsusega nr 515

§ 1. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2009, 30, 177) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Vangistuse tähtaega arvutatakse aastates, kuudes ja päevades.

(2) Aresti tähtaega arvutatakse päevades. Ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi.

(3) Lisakaristuse tähtaega arvutatakse aastates ja kuudes.»;

2) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga.»;

3) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud.»;

4) paragrahvi 86 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «enne karistuse ärakandmist» sõnadega «või karistusjärgse kinnipidamise ajal»;

5) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kui isikul ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud asjaolud karistusjärgse kinnipidamise ajal, jätkatakse tema karistusjärgset kinnipidamist pärast tema tervenemist, arvestades käesoleva seadustiku §-s 873 sätestatud tähtaegu.»;

6) paragrahvi 86 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui pärast psühhiaatrilist sundravi kohaldatakse isiku suhtes karistust või karistusjärgset kinnipidamist, arvatakse raviaeg karistusaja või karistusjärgse kinnipidamise aja hulka. Ühele ravipäevale vastab üks päev vangistust või üks päev karistusjärgset kinnipidamist.»;

7) seadustikku täiendatakse §-dega 871–873 järgmises sõnastuses:

«§ 871. Karistusjärgne käitumiskontroll

(1) Kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui:
1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;
2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja
3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

(2) Kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

(3) Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat.

(4) Kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

(5) Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi.

(6) Karistusjärgne käitumiskontroll lõpeb enne tähtaja möödumist järgmistel juhtudel:
1) vangistust kandma asumisel või psühhiaatrilisele sundravile paigutamisel või
2) uue käitumiskontrolli kohaldamisel vastavalt käesoleva seadustiku §-s 74 sätestatule.

§ 872. Karistusjärgne kinnipidamine

(1) Karistusjärgne kinnipidamine on mittekaristuslik mõjutusvahend, mille peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kelle puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid.

(2) Kohus määrab lisaks karistusele karistusjärgse kinnipidamise, kui:
1) isik mõistetakse süüdi käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine, ning teda karistatakse vähemalt kaheaastase vangistusega ilma karistusest tingimisi vabastamata vastavalt käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatule;
2) süüdimõistetut on varem vähemalt kahel korral karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tegude eest iga kord vähemalt üheaastase vangistusega ja
3) arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegusid.

(3) Varem karistamata isiku suhtes võib kohus kohaldada karistusjärgset kinnipidamist juhul, kui:
1) isik mõistetakse süüdi käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kuriteos, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt kümneaastane või eluaegne vangistus;
2) isik on pannud toime vähemalt kolm käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegu;
3) kohus karistab teda vähemalt kuueaastase vangistusega ja
4) arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegusid.

(4) Varem ühel korral vangistusega karistatud isiku suhtes võib kohus kohaldada karistusjärgset kinnipidamist juhul, kui:
1) isik mõistetakse süüdi käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kuriteos, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt viieaastane või eluaegne vangistus, mille eest kohus karistab teda vähemalt kolmeaastase vangistusega;
2) süüdimõistetut on varem ühel korral karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo eest vangistusega ja isik on tegelikult kandnud ära vähemalt ühe aasta vangistust ning
3) arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuritegusid.

(5) Karistusjärgset kinnipidamist ei kohaldata isikule, kes oli viimase kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümneaastane.

(6) Karistusjärgne kinnipidamine täidetakse pärast vangistuse ärakandmist.

§ 873. Karistusjärgse kinnipidamise lõpetamine

(1) Karistusjärgset kinnipidamist kohaldatakse isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Karistusjärgse kinnipidamise lõpetamise määrab kohus, kohaldades sellisel juhul süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat.

(2) Üle kümne aasta võib karistusjärgset kinnipidamist kohaldada ainult juhul, kui isik on süüdi mõistetud käesoleva seadustiku § 872 lõike 2 punktis 1 nimetatud kuriteos, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt kümneaastane või eluaegne vangistus, ja esineb suur oht, et isik võib vabaduses viibides uusi samalaadseid tegusid toime panna.

(3) Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega iga kord kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, kui:
1) süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või
2) käitumiskontrolli jätkamine on vajalik, et vältida uute kuritegude toimepanemist süüdimõistetu poolt.

(4) Kui karistusjärgsest kinnipidamisest tingimisi vabastatu käitumisest tulenevalt on alust arvata, et ta võib panna toime uusi § 871 lõikes 1 nimetatud kuritegusid, määrab kohus isikule uuesti karistusjärgse kinnipidamise.»;

8) paragrahvi 320 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.»;

9) seadustikku täiendatakse §-ga 3314 järgmises sõnastuses:

«§ 3314. Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine

Kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»

§ 2. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2009, 27, 165) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 154 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) andmed karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluseks olevate asjaolude kohta, kui on olemas karistusseadustiku §-s 872 sätestatud alused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks.»;

2) paragrahvi 233 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluste esinemisel.»;

3) paragrahvi 239 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluste esinemisel.»;

4) paragrahvi 306 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

«71) kas süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset kinnipidamist, kui süüdistusaktis on märgitud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olevad asjaolud;»;

5) paragrahvi 312 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

«61) karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise motiivid;»;

6) paragrahvi 313 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

«61) karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine;»;

7) paragrahvi 387 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «kõrvaldamise» sõnadega «, karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse»;

8) paragrahvi 390 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa «lõikes 4» tekstiosaga «või 41»;

9) paragrahvi 390 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu ning kaitsja. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist.»;

10) paragrahvi 393, § 394 punkti 2 ning § 401 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «enne karistuse ärakandmist» sõnadega «või karistusjärgse kinnipidamise ajal»;

11) paragrahvi 403 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal, otsustab karistuse edasise kandmise ning karistusjärgse kinnipidamise kohus prokuratuuri taotlusel.»;

12) paragrahvi 426 lõikes 2 asendatakse tekstiosa «võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada» tekstiosaga «võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.»;

13) seadustikku täiendatakse §-dega 4261 ja 4262 järgmises sõnastuses:

«§ 4261. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 4262. Karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse kontroll ja kohaldamise lõpetamine

(1) Kohus lõpetab karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise, kui kohtu hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Ohtlikkust hinnatakse karistusseadustiku §-s 872 sätestatud alustest lähtudes, samuti arvestades isiku käitumist karistuse kandmise ning karistusjärgse kinnipidamise ajal.

(2) Karistusjärgse kinnipidamise täitmise asukoha järgne täitmiskohtunik kontrollib karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust vähemalt ühe korra kahe aasta jooksul kontrollimise taotlemisest sõltumata. Esmakordselt kontrollib karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise põhjendatust karistuse kandmise asukoha järgne täitmiskohtunik süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabastamisel.

(3) Süüdimõistetu või tema kaitsja võib karistusjärgse kinnipidamise täitmise algusest ühe aasta möödumisel esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.

(4) Karistusjärgset kinnipidamist kohaldava asutuse juht võib igal ajal esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida süüdimõistetu karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust, kui tema hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus.»;

14) paragrahvi 427 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.»;

15) paragrahvi 432 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.»

§ 3. Vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2009, 29, 175) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametnikuna mõiste ja tingimused.»;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

«(41) Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.»;

3) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.»;

4) paragrahvi 11 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 11 lõikes 8 asendatakse sõnad «kinnipeetav või vahistatu» sõnadega «kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu» vastavas käändes;

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

«(81) Kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.»;

7) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

«§ 21. Karistusjärgselt kinnipeetav

Karistusjärgselt kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on vanglas karistusjärgsel kinnipidamisel viibiv süüdimõistetu.»;

8) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.»;

9) paragrahvi 41 lõikes 2 asendatakse sõnad «kinnipeetava, arestialuse või vahistatu» sõnadega «kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu» vastavas käändes;

10) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad «kinnipeetava ning vahistatu» sõnadega «kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava ning vahistatu»;

11) paragrahvi 51 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«§ 51. Kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu

(1) Vabariigi Valitsus asutab riikliku andmekogu, millesse kantakse vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks andmed:
1) kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiku kohta;
2) kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vanglasse või arestimajja vastuvõtmise aluse kohta;
3) kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiklike asjade ja dokumentide hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või arestimaja poolt antud asjade kohta;
4) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute kohta, et omada ülevaadet isiku paiknemise ja liikumise kohta kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus ning kogu karistuse kandmise ajal;
5) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks;
6) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute hõivatuse kohta;
7) kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu terviseseisundi ja talle vajalike tervishoiuteenuste osutamise kohta;
8) kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete ja kontaktide kohta vangla julgeoleku tagamiseks.»;

12) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad «Vangla võib» sõnadega «Vanglateenistus võib»;

13) paragrahvi 10 lõikes 1, § 12 lõikes 2, § 15 lõikes 4, § 181 lõike 4 teises lauses, § 23 lõikes 2, § 29 lõikes 21, §-s 311, § 321 lõikes 3, § 34 lõigetes 4 ja 6, § 38 lõikes 21, § 39 lõikes 1, § 44 lõikes 1, §-s 51, § 54 lõikes 2, §-s 56, § 60 lõikes 4, § 61 lõikes 3, § 62 tekstis, § 651 lõikes 4, § 75 lõigetes 3 ja 41, § 76 lõigetes 1–31, § 90 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ning § 93 lõigetes 1 ja 7 asendatakse sõna «vangla» sõnaga «vanglateenistus» vastavas käändes;

14) paragrahvi 10 lõikes 2, § 22 lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 28 lõikes 3, § 29 lõikes 3, § 32 lõigetes 1–5, § 33 lõikes 1, § 39 lõikes 4, § 46 lõikes 2, § 65 lõikes 2, § 66 lõikes 2, § 67 punktis 3, § 99 lõikes 1, §-s 103 ja § 104 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla direktor» sõnadega «vanglateenistuse ametnik» vastavas käändes;

15) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«5) karistusjärgselt kinnipeetavaid.»;

16) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga» sõnadega «vanglateenistuse ametnikuga»;

17) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 181 lõikes 4 asendatakse sõnad «võtab vangla» sõnadega «võtab vanglateenistus»;

18) paragrahvi 16 lõikes 4, § 31 lõikes 2 ja § 33 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla direktor või tema määratud isik» sõnadega «vanglateenistuse ametnik» vastavas käändes;

19) paragrahvi 24 lõikes 1 ja § 39 lõikes 3 asendatakse sõnad «vangla juhtkond» sõnaga «vanglateenistus» vastavas käändes;

20) paragrahvis 27, § 29 lõikes 1, § 67 punktides 1 ja 2, § 68 lõigetes 1–3, § 71 lõigetes 1–4 ja lõikes 8, § 94 lõikes 3, § 95 lõigetes 1 ja 2, § 97 lõikes 1 ning § 98 lõikes 2 asendatakse sõna «vanglaametnik» sõnadega «vanglateenistuse ametnik» vastavas käändes;

21) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla vahendusel» sõnadega «vanglateenistuse vahendusel»;

22) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Lühiajalise väljaviimise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

23) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõnad «Vangla kindlustab» sõnadega «Vanglateenistus kindlustab»;

24) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad «Vangla kindlustab» sõnadega «Vanglateenistus kindlustab»;

25) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse sõnad «vangla rajada oma» sõnadega «vanglateenistus rajada vangla»;

26) paragrahvi 41 lõikes 3 asendatakse sõnad «vangla arveldusarvele» sõnadega «vanglateenistuse arveldusarvele»;

27) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõnad «Vangla võib» sõnadega «Vanglateenistus võib»;

28) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

«§ 441. Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem

(1) Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem (edaspidi andmekogu) on vangistuses, karistusjärgsel kinnipidamisel ja eelvangistuses viibivate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest summadest;
2) pidada arvestust kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete täitmise üle;
3) tagada kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine;
4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;
2) andmed isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;
3) andmed sisseostude sooritamise ja muude vanglas tarbitud teenuste kohta.

(3) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister.

(4) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Andmekogu volitatud töötlejad on vanglad, kohtute raamatupidamiskeskus ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.»;

29) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat.»;

30) paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse sõnad «tagab vangla» sõnadega «tagab vanglateenistus»;

31) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Sotsiaalhoolekannet vanglas korraldab sotsiaaltöötaja.»;

32) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Sotsiaalhoolekande teostamisele võib kaasata ka teisi ametnikke, kellel on vajalikud kõlbelised omadused ja vastav haridus.»;

33) paragrahvi 63 lõikes 4 asendatakse sõnad «vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul» sõnaga «vanglateenistusel»;

34) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse sõnad «vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik» sõnaga «vanglateenistus»;

35) paragrahvi 64 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul.»;

36) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Leitud dokumendid võtab vanglateenistus hoiule ja tagastab kinnipeetavale vanglast vabanemisel.»;

37) paragrahvi 69 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.»;

38) paragrahvi 71 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Massiliste korratuste puhul otsustatakse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine hädaolukorra lahendamist reguleerivate õigusaktide kohaselt.»;

39) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse sõnad «peab vangla» sõnadega «peab vanglateenistus»;

40) paragrahvi 75 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses.»;

41) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

«(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse määra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

42) paragrahvi 76 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.»;

43) paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse sõnad «kohtule kuue kuu möödumisel» sõnadega «kohtule ühe aasta möödumisel» ning sõnad «pikemat tähtaega» sõnadega «pikemat või lühemat tähtaega»;

44) paragrahvi 76 lõikes 31 asendatakse sõnad «kuue kuu möödumisel» sõnadega «ühe aasta möödumisel» ning sõnad «kuuest kuust pikema tähtaja» sõnadega «ühest aastast pikema või lühema tähtaja»;

45) paragrahvi 761 lõikes 1 asendatakse sõnad «annab vangla» sõnadega «annab vanglateenistus»;

46) seadust täiendatakse §-ga 762 järgmises sõnastuses:

«§ 762. Ettevalmistused vabastamiseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega

(1) Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamisel vanglateenistuse poolt ja kohtule materjalide edastamisel kohaldatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise sätteid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Kui esinevad karistusseadustiku § 871 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud alused, edastab vanglateenistus kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ning kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta hiljemalt kaks kuud enne vangistuse täieliku ärakandmise tähtaega.»;

47) paragrahvi 881 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Arestialusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud vabastamist.»;

48) paragrahvi 93 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vanglateenistuse nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Vanglateenistus võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega.»;

49) paragrahvi 93 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 491 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Vahistatu, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas või arestimajas võimalus, suunab arst ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde teavitab vanglateenistus või arestimaja viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses. Vahistatu valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus või arestimaja.»;

50) paragrahvi 98 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Paki sisu kontrollitakse enne selle üleandmist vahistatule vanglateenistuse poolt ja paki saaja juuresolekul. Vanglateenistusel on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.»;

51) seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE TÄIDEVIIMINE

§ 1041. Karistusjärgse kinnipidamise eesmärk

Karistusjärgse kinnipidamise täideviimise eesmärk on ühiskonna turvalisuse tagamine. Isikut aidatakse ühiskonda tagasipöördumiseks valmistumisel.

§ 1042. Vangistuse sätete kohaldamine

Karistusjärgsele kinnipidamisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

§ 1043. Karistusjärgse kinnipeetava kinnipidamine

(1) Karistusjärgse kinnipeetava kinnipidamine toimub kinnises vanglas.

(2) Karistusjärgselt kinnipeetavat ei paigutata ümber avavanglasse.

§ 1044. Karistusjärgselt kinnipeetava kamber ja selle sisustus

(1) Kambri sisustus peab isikut aitama oma elu kinnipidamisasutuses mõistlikult korraldada ning ühtlasi vältima pikaajalise kinnipidamise kahjulikke mõjusid. Isiku isiklikke vajadusi tuleb võimaluste piires arvestada.

(2) Isikul võib olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed, kui nende kasutamine ei ole vastuolus vangla julgeoleku kaalutlustega, ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus.

§ 1045. Karistusjärgselt kinnipeetava riietus

Isik võib kasutada oma isiklikku riietust, pesu ja voodipesu, kui see ei ole vastuolus vangla julgeoleku kaalutlustega ja isik hoolitseb omal kulul nende puhastuse, kordaseadmise ja regulaarse vahetamise eest.

§ 1046. Karistusjärgselt kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised

Karistusjärgselt kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi vähemalt kaks korda poole aasta jooksul.»;

52) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse sõnad «vangistuse ja eelvangistuse» sõnadega «vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise»;

53) paragrahvi 105 lõike 11 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ning lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui ametikoht vanglas on allutatud Justiitsministeeriumi juhtimisele, siis võib justiitsminister määrusega ette näha, et Justiitsministeerium nimetab ametniku sellele ametikohale ja vabastab ametist.»;

54) paragrahvi 105 lõikes 21 asendatakse sõnad «kinnipeetava või vahistatu» sõnadega «kinnipeetava, vahistatu või karistusjärgselt kinnipeetava»;

55) paragrahvi 105 lõikes 22 asendatakse sõnad «kinnipeetavale ja vahistatule» sõnadega «kinnipeetavale, vahistatule või karistusjärgselt kinnipeetavale»;

56) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1051. Vanglateenistus

(1) Vanglateenistuse ülesanne on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning karistusjärgse kinnipidamise, kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine.

(2) Vanglateenistusse kuuluvad:
1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad;
2) vanglad.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohad määrab justiitsminister määrusega.»;

57) paragrahvi 108 lõikes 2 asendatakse sõna «kinnipeetavate» sõnadega «kinnipeetavate ja karistusjärgselt kinnipeetavate»;

58) paragrahvi 1081 punktis 7 asendatakse sõnad «kinnipeetavatega ega vahistatutega» sõnadega «kinnipeetavate, vahistatute ega karistusjärgselt kinnipeetavatega»;

59) paragrahvi 109 lõigetes 1 ja 5 asendatakse sõnad «kinnipeetav, arestialune ja vahistatu» sõnadega «kinnipeetav, arestialune, vahistatu ja karistusjärgselt kinnipeetav» vastavas käändes;

60) 6. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Teenistus vanglaametnikuna»;

61) paragrahv 110 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava, vahistatu ja karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse toimetamine vanglas toimepandud kuritegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine.»;

63) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Teenistuseks vanglaametnikuna loetakse ka teenistus sisekaitselise rakenduskõrgkooli või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõu ametikohal.»;

64)  paragrahvi 111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Justiitsministeeriumi ametnik võib täita vanglaametniku või muu vanglatöötaja ülesandeid.»;

65) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Justiitsministeeriumi ametnik võib anda vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi.»;

66)  paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud ülesannete täitmise ja korralduste andmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.»;

67) 6. peatüki 2. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vanglaametnikuna teenistusse võtmine»;

68) paragrahvi 113 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vangla tagab esmakordselt vanglaametnikuna teenistusse võetava vanglaametniku instrueerimise, et tagada isiku valmisolek oma teenistusülesannete täitmiseks.»;

69) paragrahvi 114 pealkirjas, § 124 lõikes 3, § 142 lõigetes 3 ja 6, § 152 lõikes 1 ja § 155 lõikes 5 asendatakse sõna «vanglateenistus» sõnadega «teenistus vanglaametnikuna» vastavas käändes;

70) paragrahvi 1141 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna «vanglateenistusse» sõnadega «vanglasse tööle»;

71) paragrahvi 118 lõike 1 punktides 5–7 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna «vanglateenistus» sõnadega «teenistus vanglaametnikuna või teenistus Justiitsministeeriumis» vastavas käändes;

72) 6. peatüki 2. jao 4. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vanglaametniku teenistuskohustused»;

73) 6. peatüki 2. jao 5. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vanglaametniku sotsiaalsed tagatised»;

74) paragrahvi 139 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «vanglateenistuse ülesannetega» sõnadega «vanglaametniku teenistusülesannetega»;

75) paragrahvi 142 lõikes 1 asendatakse sõna «Vanglateenistuskohustuste» sõnadega «Vanglaametniku teenistuskohustuste»;

76) paragrahv 147 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 147. Vanglateenistuse ametniku vormiriietus

(1) Vanglateenistuse ametnikule antakse tasuta vormiriietus.

(2) Vanglateenistuse ametikohtade loetelu, kes kannavad vormiriietust, vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

77) 6. peatüki 2. jao 7. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vanglaametniku teenistusest vabastamine ja vanglaametnike reserv»;

78) paragrahvi 1541 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna «vanglateenistusest» sõnaga «teenistusest».

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 3 punkt 42 jõustub 2009. aasta 1. detsembril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json