Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused

Vastu võetud 03.07.2009 nr 10

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Kompetentsikeskuste arendamine» (edaspidi meede) raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

(2) Meetme teostamise sihtpiirkond abikõlblike tegevuste osas on kogu Eesti territoorium, v.a Tartu ja Harju maakond.

(3) Määrust ei kohaldata järgmiste tegevuste toetamiseks:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I nimetatud põllumajandustoodete esmane tootmine;
2) kalandus ja vesiviljelus;
3) laevaehitus;
4) söetööstus;
5) terasetööstus;
6) sünteeskiutööstus.

(4) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) artikli 2 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

(5) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav regionaalabina Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (edaspidi üldine grupierandi määrus), milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 23–24) artikli 13 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi ning «Konkurentsiseaduse» §-s 34² sätestatut.

(6) Kui meetme raames antav toetus on käsitletav riigiabina teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi ning «Konkurentsiseaduse» §-s 34² sätestatut.

(7) Meetme raames tugitegevuse läbiviimiseks antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, samuti külade kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse olemasolu või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised tingimused;
2) piirkondade konkurentsivõime – piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja külastajate arvu suurendamiseks;
3) kompetentsikeskus – piirkonna teadus- ja arendusasutuste ning haridusasutuste, ettevõtjate ja avaliku võimu esindajatest koosnev sektoritevahelisel koostööl põhinev ühendus, mis omab kindlaid kompetentse ja ressursse ning tegutseb ettevõtluse arendamise eesmärgil koondades, vahendades, rakendades ja arendades neid ressursse ja kompetentse;
4) kompetents – uuendusliku teabe, selle loomise, vahendamise ja rakendamisega seotud asjatundlikkus, mille valdkondlik suund on selgelt piiritletav ning mille abil saab luua lisandväärtust tekitavaid ressursi- või tulemuspõhiseid uuenduslikke arendusi ja saavutada kompetentsikeskuse kõrge konkurentsivõime;
5) teadus- ja arendusasutus – asutus ja juriidiline isik, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» mõistes;
6) haridusasutus – riigi- või munitsipaalasutus nagu rakenduskõrgkool või kutseõppeasutus, kus õpetamine ja õppimine toimub vastavalt õppekavale;
7) kompetentsikeskuse konkurentsivõime – piirkonnas tegutseva kompetentsikeskuse võime saavutada tervikuna selline väljaarendatuse tase, mis annab perspektiivis eelduse koostöö- ja partnerlussidemete loomiseks või kujuneda konkurentsivõimeliseks nii Eestis kui välisriigis olevate samalaadsete, konkreetses kompetentsivaldkonnas tegutsevate organisatsioonidega;
8) ideekavand – eeltaotlemise korras vormikohaselt esitatud kavandatava kompetentsikeskuse kontseptuaalne kirjeldus, mille heakskiitmise korral saab selle esitaja või tema koostööpartner õiguse esitada taotlus tugi- või põhitegevuse finantseerimiseks;
9) tugitegevus – kavandatava kompetentsikeskuse välja arendamisele ja põhitegevuste ette valmistamisele kaasa aitav strateegilise iseloomuga tegevus, mille tulemusena on kompetentsikeskuse arendamisega seotud partnerid omavahelises koostöös välja selgitanud kompetentsikeskuse ellukutsumiseks vajalikud arendustööd ja edasised põhitegevused;
10) põhitegevus – kompetentsikeskuse väljaarendamisele otseselt suunatud tegevus või tegevuste kogum, mis omab selget valdkondlikku piiritletust ja mida finantseeritakse käesoleva meetme raames;
11) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus tugi- või põhitegevuse läbiviimiseks, mis sisaldab projekti, millele toetust taotletakse, ja sellele lisatud dokumente toetuse taotlemiseks;
12) koostööpartner – kompetentsikeskuse arendamisega seotud, koostöölepingu allkirjastanud juriidiline isik, kes on kaasatud kompetentsikeskuse arendamiseks läbiviidava projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse. Koostööpartneritena käsitletakse nii mittetulundusühingut, sihtasutust, äriühingut, teadus- ja arendusasutust ning haridusasutust kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Koostööpartneri rahaline panus projekti elluviimisse ei pea olema rahaliselt mõõdetav;
13) koostööleping – kompetentsikeskuse arendamisega seotud koostööpartnerite vahel sõlmitud kirjalik ühise tegutsemise leping, mis esitatakse koos taotlusega ideekavandi esitamise ja põhitegevuse toetuse taotlemisel juhul, kui taotlejaks ei ole määruse § 5 kohaselt asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, mis reguleerib partneritevahelisi suhteid ideekavandi esitamisest taotluses sisalduva projekti elluviimiseni ja kompetentsikeskuse alalise juhtorgani koosseisu määramist ja juhtorgani tööpõhimõtteid;
14) teadus- ja arendusasutuse teadustöötaja – teadur, vanemteadur ja juhtivteadur; ka teadus- ja arendusasutuste juht ning teadus- ja arendusasutuste teadusliku struktuuriüksuse juht juhul, kui nad osalevad teadusteema või uurimisprojekti täitmises;
15) kõrge kvalifikatsiooniga töötaja – teadur, insener, disainer ja müügijuht, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks;
16) ettevõtja – «Äriseadustiku» kohaselt äriregistris registreeritud äriühing;
17) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse lisale 1;
18) suurettevõtja – üldise grupierandi määruse lisas 1 toodud VKE määratlusega hõlmamata ettevõtja;
19) immateriaalne vara – vara, mis saadakse tehnosiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel;
20) põllumajandustoodete esmane tootmine – tegevus, milleks on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist;
21) partner – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes panustab projekti rahaliselt või kelle panus on rahaliselt mõõdetav. Käesoleva määruse mõistes käsitletakse partnerina kohaliku omavalitsuse üksusi või muid avalik-õiguslikke isikuid, riigiasutusi, mittetulundusühinguid või sihtasutusi või avaliku sektori valitseva mõju all olevaid äriühinguid;
22) omafinantseering – toetuse saaja või partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.

(2) Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» tähenduses.

§ 4. Meetme eesmärk

(1) Meetme üldeesmärgiks on kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakondi välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda perspektiivselt vähemalt ühel valdkondlikult piiritletud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna.

(2) Meetme alaeesmärkideks on:
1) väljaspool Harju ja Tartu maakondi koondada kindlate valdkondadega seotud kriitiline hulk tipptasemel kompetentsi ja ressurssi ning seda arendada;
2) luua eeldusi piirkonna ettevõtete võimekuse tõstmiseks kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel;
3) luua soodsad tingimused teadmisemahukaks ettevõtluseks väljaspool Harju ja Tartu maakondi;
4) tugevdada eri sektorite vahelist koostööd piirkonnas pikaajalise strateegilise arendustegevuse planeerimisel ning ühiste eesmärkide elluviimisel.

§ 5. Nõuded kompetentsikeskusele

(1) Kompetentsikeskuse koosseisu peavad samaaegselt kuuluma vähemalt:
1) üks piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus;
2) üks piirkonna teadus- ja arendusasutus või haridusasutus;
3) üks ettevõtete piirkondlik ühendus või ettevõtjate esindusorganisatsiooni regionaalne esindus või vähemalt kaks asjakohast piirkondlikku ettevõtet.

(2) Kompetentsikeskuse koosseisu võivad lisaks lõikes 1 loetletud organisatsioonidele kuuluda veel:
1) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidud;
2) maakondlikud arenduskeskused;
3) maavalitsused;
4) kompetentsivaldkonnas tegutsevad ettevõtted;
5) sihtasutused,
6) mittetulundusühingud.

(3) Kompetentsikeskuse juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustavad lõigetes 1–2 loetletud organisatsioonid omavahel vastava sihtasutuse või mittetulundusühingu. Sihtasutust või mittetulundusühingut võib asendada lõigetes 1–2 loetletud organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingu alusel moodustatud ühine alaline juhtorgan.

(4) Lõikes 3 nimetatud juhtorgani pädevuses on muu hulgas:
1) kompetentsikeskuse struktuuri ja koosseisu, sh pikaajaliste koostööreeglite (koostööpartnerite liitumine, lahkumine jmt) kokku leppimine ja kinnitamine;
2) kompetentsikeskuse juhtimisprotsesside kinnitamine;
3) kompetentsikeskuse tegevusstrateegia ja -kava ning selle alusel toetatava projekti eesmärkide, tegevuste, eelarve ja finantseerimisplaani kinnitamine;
4) kompetentsikeskuse tegevuste, sh vastavate teenuste ja hinnakirja kinnitamine;
5) kompetentsikeskuse tegevuse kohta hinnangu andmine;
6) muude kompetentsikeskuse tegevust reguleerivate küsimuste otsustamine.

(5) Koostöölepinguga sätestatakse järgmised küsimused:
1) ideekavandi esitamise etapis kinnitavad kompetentsikeskuse arendamisega otseselt seotud koostööpartnerid, sh ideekavandi esitaja, koostöölepinguga osalemist ideekavandi eesmärkide väljatöötamisel, edasiste tegevuste planeerimisel ning määratlevad oma rolli, tegevused ja omavahelised koostööpõhimõtted ja koostööpartnerite kaasamise ja lahkumise korra kompetentsikeskuse arendamisel;
2) põhitegevuse toetuse taotlemise etapis reguleeritakse koostöölepinguga täiendavalt koostööpartnerite panus taotluses sisalduvate tegevuste eelarve planeerimisel, finantseerimisel, juhtimisel ja läbiviimisel ning teised olulised partneritevahelised küsimused.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse projekte, mis on suunatud:
1) ettevõtluse vajadustele vastavate kõrge kvalifikatsiooniga töötajate arvu suurenemisele piirkonnas;
2) kõrgema lisandväärtusega tegevustele orienteeritud ettevõtete arvu kasvule;
3) koostööprojektide hulga kasvule piirkonnas;
4) piirkonna investeerimiskeskkonna atraktiivsuse kasvule.

(2) Meetme raames on võimalik toetust taotleda järgmisteks tugitegevusteks:
1) kompetentsikeskuse väljaarendamiseks vajalike strateegiate, tegevuskavade, teostatavusanalüüside koostamine ja muude ettevalmistavate tööde läbiviimine;
2) konsultatsiooni ja projektijuhtimisega seotud tegevused, sh ekspertide kaasamine jm teenuste sisseostmine;
3) õppereiside korraldamine ja õppereisidel osalemine välisriikidesse tutvumaks samalaadsete praktikatega kompetentsikeskuste arendamisel.

(3) Tugitegevuste tulemusena on organisatsioonid koostöös välja selgitanud:
1) olemasolevad eriomased kompetentsid vastavates valdkondades ja nende edasiarendamiseks vajalikud tegevused;
2) olemasoleva kompetentsi baasil arenguvajadused, võimalikud kavandatavad teenused ja sihtgrupid ning sellest lähtuvalt kirjeldanud tekkiva lisandväärtuse;
3) oma rolli, võimalused ja valmisoleku kompetentsikeskuse eesmärkide saavutamisel, lähtudes vastavatest strateegilistest plaanidest;
4) kitsaskohad, võimalused ja vajalikud tegevused tööjõu-, finants- ja infrastruktuuri ressursside jagamise ja arendamise osas;
5) konkreetsete kompetentsidega seotud valdkondade arendamise perspektiivid ja konkurentsivõime Eesti turul;
6) kavandatava kompetentsikeskuse arengupotentsiaali rahvusvahelises mastaabis;
7) võimalikud põhitegevused, nende hinnangulise maksumuse ja vastavad rahastamisallikad kompetentsikeskuse välja arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

(4) Meetme raames toetatakse järgmisi kompetentsikeskuse väljaarendamiseks vajalikke põhitegevusi:
1) kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja valdkondlike spetsialistide koolitustel ja konverentsidel osalemine nii Eestis kui välisriigis;
2) kompetentsidega seotud erialase õppe- ja teaduskirjanduse ning tehnilise teabe soetamine (sh ligipääs elektroonilistele andmebaasidele jm);
3) immateriaalse vara soetamine;
4) kompetentsidega seotud valdkondlike analüüside, sh vajadusel teadus- ja arendusprojektide läbiviimine;
5) kõrge kvalifikatsiooniga töötaja või valdkondliku spetsialisti palkamine kompetentsikeskuse koosseisulise organisatsiooni, v.a riigi valitsemis- ja haldusorganisatsiooni;
6) uute seadmete, tehnika, sisustuse ja muude asjakohaste tarvikute soetamine testimiseks ja praktika läbiviimiseks;
7) kompetentsikeskusega seotud ehitustööd ja vastavate objektide ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik projekteerimine, sisekujundusprojektide koostamine, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine, autorijärelevalve ning kinnisasja ost;
8) ehitustöödega seotud juurdepääsuteede, parklate, vee- ja kanalisatsioonitrasside, maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sideliinide, küttetrasside rajamine;
9) rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemine, sh liikmemaksud, mis on lisandunud projekti rakendamisega;
10) muud meetme eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja abikõlblikud tegevused.

(5) Tugi- ja põhitegevuste toetuse taotlemise eelduseks on käesoleva määruse nõuetele vastavalt esitatud ideekavand, mis on EASi poolt heaks kiidetud.

(6) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimist, keeleõpet, töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitust, praktikat jm valdkonnaspetsiifikaga otseselt mitteseotud koolitusi;
2) haridusasutuste põhitegevused, mis on seotud tavaõppetööga ning ei ole seotud arendatava kompetentsikeskuse põhikompetentsidega (nt õppekavade välja töötamine, aineõpetajate palkamine jm);
3) haridusasutustele tugiteenuste osutamisega seotud tegevused (õpilaskodude ehitus ja renoveerimine, toitlustamisega seotud tegevused, sh toitlustamisteenuste osutamiseks eeldusi loovad ehitustegevused jm);
4) hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
5) investeeringud objektidesse ja tegevustesse, mis on suunatud riigi valitsemis- ja haldusorganisatsioonide põhifunktsioonide täitmisele;
6) tegevusi, mis on saanud rahastamisotsuse ja kuuluvad samaaegselt rahastamisele muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
7) investeeringud äriühingute või füüsiliste isikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse;
8) meetme eesmärkidega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised tegevused.

§ 7. Abikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on tugitegevuste lõikes abikõlblikud järgmised kulud:
1) projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) lisale 1 või projektijuhtimise teenustasu;
2) sisseostetud teenused, sh ekspertiisi ostmisega ja uuringute tellimisega seotud kulud;
3) õppereisi lähetusega seotud kompetentsikeskuse palgaliste töötajate, kompetentsikeskuse juhtorgani liikmete, ideekavandi esitanud organisatsiooni töötajate ja koostöölepingu allkirjastanud organisatsioonide töötajate majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2006. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord», sh «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punktide 4 ja 5 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu;
4) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad kulud;
5) muud vastavalt § 9 lõigetes 1–3 sätestatud piirmääradele need toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud ja põhjendatud § 6 lõikes 2 nimetatud abikõlblike tegevuste läbiviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ja on kooskõlas abikõlblikkuse määruses sätestatud abikõlblike kuludega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

(3) Õppereisil osalemine on abikõlblik vaid juhul, kui õppereisil osalevad samaaegselt vähemalt kolme erineva organisatsiooni töötajad nii, et kaasatud on ka ettevõtete esindajad.

(4) Meetme raames on põhitegevuste lõikes abikõlblikud järgmised kulud:
1) põhitegevuse projektiga seotud personali- ja üldkulud (kommunaal-, side-, transpordikulu, üürikulu, bürootarbed ja projektijuhtimisega seotud töötasud) ning projekti haldamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise kulud ning rendi- ja üürikulud vastavalt abikõlblikkuse määrusele;
2) sisseostetud teenused, sh veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmisega ja uuringute tellimisega seotud kulud;
3) kompetentsikeskuse §-s 5 nimetatud koosseisuliste organisatsioonide otseselt projektiga seotud palgaliste töötajate koolitusel, konverentsil või rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise kulud;
4) kompetentsikeskuse §-s 5 nimetatud koosseisuliste organisatsioonide otseselt projektiga seotud palgaliste töötajate osavõtu-, majutus- ning transpordikulud ürituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2006. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord», sh «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punktide 4 ja 5 tähenduses erisoodustusena käsitletav kulu;
5) projekti eesmärkide saavutamisega otseselt seotud ja vajalikud materiaalse ja immateriaalse vara, sh tehnoloogia, soetamine;
6) analüüside, teadus- ja arendusprojektide läbiviimisega seotud personali- ja üldkulud;
7) ehitustöödega seotud kulud;
8) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seonduvad kulud;
9) kõik Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega kaasnevad kulud;
10) muud vastavalt § 9 lõigetes 4–5 sätestatud piirmääradele abikõlblikud toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud ja põhjendatud § 6 lõikes 4 nimetatud abikõlblike tegevuste läbiviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ja on kooskõlas abikõlblikkuse määruses sätestatud abikõlblike kuludega.

(5) Juhul kui põhitegevuste raames on tegemist riigiabiga üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes, on immateriaalse vara, sh tehnoloogia soetamine abikõlblik, kui see on soetatud turutingimustel.

(6) Juhul kui põhitegevuste raames on tegemist riigiabiga üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes, on abikõlblikud teadus- ja arendusprojektidega seotud personali- ja üldkulud rakendusuuringute või tootearenduse eelsete tehnilise teostatavuse uuringute ja rakendusuuringute läbiviimiseks ulatuses, mil need on seotud konkreetse uurimisprojektiga ning mille tulemusel töötatakse välja uued, muudetud või täiustatud tooted, protsessid või teenused. Sellistele projektidele kohaldatakse üldise grupierandi määruses sätestatud abi andmise tingimusi.

(7) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.

(8) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
2) üldise töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimisega, keeleõppega, töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolituse ja praktika kulud;
3) õppekavade välja töötamise kulud;
4) projekti elluviimisega mitteseotud aineõpetajate palgakulud;
5) õpilaskodude ehitus- ja projekteerimiskulud või nendega seotud kulud;
6) majutus-, konverentsi- ja toitlustusteenuste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud ruumide väljaarendamisega seotud ehitus- ja projekteerimiskulud või nendega seotud kulud;
7) amortisatsioonikulud;
8) hooldusremondi kulud (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
9) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
10) investeeringud äriühingute või füüsiliste isikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse;
11) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus jääb vahemikku 30 000 krooni käibemaksuta kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär, kui pakkujate paljususe olemasolul ei ole võrreldud pakkumisi. Kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab antud juhtumil madalama piirmäära, kohaldatakse seda;
12) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud;
13) regionaalabi korral kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist;
14) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(9) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» mõistes seotud isikute vahel.

(10) Toetatavate kulude hulka saab arvata ainult need abikõlblikud kulud, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist EASis või taotluse rahuldamise otsusega määratletud hilisemat tähtaega kuni projekti lõpptähtajani, v.a § 10 lõikes 3 nimetatud kulud.

§ 8. Piirangud finantseeritavate kulude osas

(1) Kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(2) Ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste või ehitusprojektide ekspertiiside kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(3) Põhitegevuse projektiga seotud personali- ja üldkulud (kommunaal-, side-, transpordikulu, üürikulu, bürootarbed ja projektijuhtimisega seotud töötasud) võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Projekti üldkulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõikes 7 sätestatud nõuete kohaselt.

(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Juhul kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

(5) Juhul kui toetus on käsitletav regionaalabina, peavad investeeringud vastama üldise grupierandi määruse §-s 12 sätestatud investeeringu mõistele ning vastama samas määruses toodud tingimustele nimetatud investeeringute tegemisel nii materiaalse kui immateriaalse vara korral.

(6) Juhul kui toetus on käsitletav regionaalabina, on investeeringutega seotud töökohtade loomise kulud abikõlblikud kahe aasta jooksul tingimusel, et loodav töökoht säilib viie aasta jooksul pärast projekti lõppu.

§ 9. Toetuse määr ja taotluse finantseerimise tingimused

(1) Toetuse määr tugitegevuse puhul on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Tugitegevuse puhul on maksimaalne toetus taotleja kohta kuni 500 000 krooni.

(3) Omafinantseering peab tugitegevuse puhul kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Toetuse määr põhitegevuse puhul on üldjuhul kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, olenevalt tegevuse iseloomust. Omafinantseering peab põhitegevuste puhul kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest. Välja arvatud:
1) juhul, kui toetus on käsitletav regionaalabina, on taotletava toetuse piirmääraks suurettevõtjate puhul kuni 50% ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul vastavalt kuni 70% ja 60% projekti abikõlblikest kuludest;
2) juhul, kui toetus on käsitletav riigiabina teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, peab olema projekti abikõlblik osa liigitatav kas rakendusuuringuteks või tootearenduseks või nendega seotud teostatavusuuringuteks. Abi osatähtsus ei tohi sellisel juhul ületada rakendusuuringute puhul 50% ja tootearenduse puhul 25% projekti abikõlblikest kuludest.

(5) Maksimaalne toetus põhitegevuse ellu viimiseks taotluse kohta on 50 000 000 krooni.

(6) Põhitegevuse raames kehtivad investeeringu objektile järgmised nõuded:
1) taotleja peab tagama investeeringu objekti sama sihtotstarbe säilimise vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
2) investeeringu objekt peab olema taotleja või partneri omandis või valduses, välja arvatud juhul, kui selle osas on seatud hoonestusõigus taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(7) Juhul kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, ei tohi kasusaajale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot (3 129 320 Eesti krooni).

(8) Juhul kui toetus on käsitletav regionaalabina või riigiabina teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, ei tohi seda kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldise grupierandi määruse osakaale.

§ 10. Abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks tugitegevuse puhul on tugitegevuse toetuse taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2012.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks põhitegevuse puhul on üldjuhul põhitegevuse toetuse taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev. Projekti kavandatud tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2013.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks põhitegevuse puhul võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid, v.a juhul, kui tegemist on regionaalabiga.

3. peatükk
NÕUDED IDEEKAVANDI ESITAJALE JA IDEEKAVANDILE. IDEEKAVANDI ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 11. Ideekavandi esitajale esitatavad nõuded

(1) Meetme raames saavad ideekavandi esitajaks olla järgmised organisatsioonid juhul, kui neil on sõlmitud koostööleping § 5 lõikes 1 loetletud organisatsioonidega nii, et on koosseisuliselt täidetud kompetentsikeskusele esitatavad nõuded:
1) teadus- ja arendusasutus;
2) haridusasutus;
3) piirkonna asukohajärgne ettevõtete ühendus;
4) ettevõtjate esindusorganisatsioon.

(2) Meetme raames saavad ideekavandi esitajaks olla ka sihtasutused ja mittetulundusühingud, juhul, kui kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka ning organisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad samaaegselt vähemalt § 5 lõikes 1 nimetatud organisatsioonide esindajad.

(3) Meetme raames ei saa ideekavandi esitajaks olla äriühingud ja füüsilised isikud.

§ 12. Ideekavandile esitatavad nõuded ja ideekavandi esitamine

(1) Ideekavand peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata kompetentsikeskuse kavandamise põhjendatust tervikuna, kavandatava kompetentsikeskuse organisatsioonilist võimekust ja üldist valmisolekut ning planeeritavate tegevuste asjakohasust vastavalt rakendatavale hindamismetoodikale:
1) üldandmed ideekavandi esitaja ja kõikide partnerite kohta;
2) kavandatava kompetentsikeskuse organisatsiooniline koosseis, organisatsiooni lühikirjeldus koos ülevaatega senistest asjakohastest valdkondlikest tegevustest ja vastavatest tulemustest ning põhjendus kompetentsikeskuse kavandamises osalemiseks, sh organisatsiooni rolli kirjeldus kompetentsikeskuse välja arendamisel, valmidus pikaajaliseks koostööks, arenduses osalemise eesmärgid ja oodatavad tulemused;
3) kavandatava kompetentsikeskuse nimi ja asukoht;
4) kavandatava kompetentsikeskuse visiooni kirjeldus;
5) kavandatava kompetentsikeskuse temaatiline fookus, selle valiku põhjendus ja arengueesmärgid;
6) olemasolevate ressursside kirjeldus kompetentsikeskuse arendamiseks (tööjõud, oskusteave, infrastruktuur jm) ja sellest lähtuvad vajadused;
7) kompetentsikeskuse ellukutsumiseks kavandatavad tegevused ja vastavad finantseerimisallikad (sh tugi- ja põhitegevuste esialgne loetelu, hinnanguline teostatavuse aeg ning indikatiivne maksumus koos võimalike finantseerimisallikate ja kasusaajatega);
8) tegevuste eeldatav mõju (kompetentsikeskuse võrgustiku liikmetele, koostööle, piirkonna ettevõtluse arengule, innovatsioonile, piirkonnale tervikuna);
9) kavandatava kompetentsikeskuse eeldatav mõju meetme eesmärkidele;
10) kavandatava kompetentsikeskuse prioriteetsus tulenevalt arendusdokumentidest (kohaliku omavalitsuse arengukava, regionaalsed ja üleriigilised arendusdokumendid jm);
11) kavandatava kompetentsikeskuse jätkusuutlikkuse kirjeldus, sh võimalike riskide kirjeldus ja nende maandamise võimalused;
12) esitatud lisadokumentide loetelu;
13) ideekavandi esitaja ja kõikide partnerite kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(2) Ideekavandile tuleb lisada:
1) ideekavandi koostamisel osalenud ekspertide nimekiri;
2) koostööpartneritega sõlmitud koostööleping või selle koopia;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(3) Ideekavandid esitatakse EASi poolt kinnitatud taotlusvormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt EASi. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud ideekavandi vorm lisaks ka elektrooniliselt. Ideekavandi vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga.

(4) Ideekavandite esitamise voorude toimumise tähtajad määrab EAS, kooskõlastades tähtajad eelnevalt regionaalministriga. Vastavasisulised teated avalikustatakse EASi veebilehel ja üleriigilises päevalehes.

(5) Vormikohased ideekavandid esitatakse määratud taotlusvooru tähtpäevaks EASi.

(6) Ideekavandite esitamise tähtaeg on 3 kuud arvates vooru väljakuulutamisest.

§ 13. Ideekavandi registreerimine, ideekavandi ja selle esitaja vastavaks tunnistamine

(1) Laekunud ideekavandid registreeritakse EASis üldises korras. Teate ideekavandi registreerimise kohta saadab EAS ideekavandi esitajale 3 tööpäeva jooksul.

(2) EAS viib läbi ideekavandi ja selle esitaja osas vastavuskontrolli.

(3) Ideekavandi esitajat või ideekavandit ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) määruses ideekavandile või ideekavandi esitajale sätestatud nõuded ei ole täidetud;
2) ideekavandis on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui ideekavandi esitaja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) ideekavandi esitaja ei võimalda teha ideekavandi esmast vastavuskontrolli.

(4) Ideekavandi või selle esitaja mittevastavaks tunnistamise korral saadab EAS 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest ideekavandi esitajale vastava otsuse.

(5) Ideekavandi või selle esitaja mittevastavaks tunnistamise korral ideekavand edasisele hindamisele ei kuulu.

(6) Ideekavandi menetlemise aeg on üldjuhul kuni 65 tööpäeva taotlusvooru tähtpäevast arvates. Hiljemalt 65 tööpäeva möödumisel tehakse ideekavandi esitajale teatavaks ideekavandi heakskiitmise või rahuldamata jätmise otsus või ideekavandi menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EASil õigus ideekavandi menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

§ 14. Ideekavandi hindamine

(1) EAS viib kõikide nõuetele vastavate ideekavandite osas läbi hindamise.

(2) Nõuetele vastavaid ideekavandeid hindab EAS, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EASi veebilehel.

(3) EAS moodustab ideekavandite hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt regionaalministriga. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja ideekavandite esitajatest. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse EASi veebilehel.

(4) EAS kaasab hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid hindamiskomisjon hindamisel arvestab.

(5) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud ideekavandite sisu hindamismetoodika alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
1) kirjeldatud tegevuste eesmärgistatus ja eeldatav mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
2) kavandatava kompetentsikeskuse jätkusuutlikkus;
3) kirjeldatud projekti prioriteetsus tulenevalt arendusdokumentidest.

(6) Ideekavandeid hinnatakse skaalal 0–4. Ideekavandi hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.

(7) EASi poolt kiidetakse heaks järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud ideekavandid, mis:
1) lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja
2) ei ole lõike 5 punktis 1 või 2 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud koondhindega alla 1,0 või hinnatud vähemalt 1/3 hindamiskomisjoni liikmete poolt individuaalselt hindele 0.

(8) Ideekavandi vastavuse kontrolli ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse jälgimiseks moodustab regionaalminister valdkonna asjatundjatest meetme komisjoni. Meetme komisjon vaatab läbi kõik lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikale vastavalt positiivse hinnangu saanud taotlused ning teeb EASile ettepaneku ideekavandi heakskiitmiseks, osaliseks heakskiitmiseks või rahuldamata jätmiseks või saadab taotluse EASi täiendavaks menetlemiseks. Vajadusel vaatab meetme komisjon läbi mittevastavaks tunnistatud või negatiivse hinnangu saanud taotluse ning võtab vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse suhtes seisukoha.

(9) Meetme komisjon tugineb oma hinnangu andmisel ideekavandi esmasele vastavuse kontrollile, ekspertide hinnangule ja esitatavale lisainformatsioonile.

(10) Heakskiitmisele kuuluvad hindamise tulemusena lõikes 7 sätestatud nõuetele vastavad ideekavandid, mille osas meetme komisjon on teinud heakskiitmise või osalise heakskiitmise ettepaneku.

(11) Ideekavandi heakskiitmise, osalise heakskiitmise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui ideekavandi või selle esitaja nõuetele vastavuse kontrollimisel või ideekavandi hindamisel ei ole lähtutud käesolevas määruses sätestatud nõuetest või lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse ideekavandid tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga.

(12) Ideekavandi rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja ideekavandi rahuldamata jätmise põhjused.

(13) Ideekavandi heakskiitmise otsuses sätestatakse muu hulgas:
1) projekti nimi;
2) organisatsioonide või nende poolt asutatava või hetkel asutamisel oleva sihtasutuse või mittetulundusühingu nimed, kellest ühel on õigus esitada taotlus tugi- või põhitegevuseks konkreetse ideekavandi alusel;
3) tingimused tugi- või põhitegevuse taotluse esitamiseks, sh lõpptähtpäev tugitegevuse taotluse esitamiseks;
4) hindamiskomisjoni poolsed soovitused tugi- või põhitegevuse taotluse koostamiseks;
5) taotletava toetuse hinnanguline suurus ja asjaolu, et käesoleva otsusega ei kaasne rahalist toetust;
6) hindamiskomisjoni hindamise tulemusel tekkinud koondhinne.

(14) Ideekavandi heakskiitmise või rahuldamata jätmise otsus tehakse ideekavandi esitajale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.

4. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE. TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 15. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Meetme raames saavad tugitegevuse toetuse taotlejaks olla järgmised organisatsioonid, mis on nimetatud § 14 lõike 13 alusel ideekavandi heakskiitmise otsuses ja nimetatud partnerina vastavas koostöölepingus:
1) teadus- ja arendusasutus;
2) haridusasutus;
3) piirkonna asukohajärgne ettevõtete ühendus;
4) ettevõtjate esindusorganisatsioon;
5) sihtasutus või mittetulundusühing.

(2) Meetme raames saavad põhitegevuse toetuse taotlejaks olla järgmised organisatsioonid, mis on nimetatud § 14 lõike 13 alusel ideekavandi heakskiitmise otsuses ja kuuluvad sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt kavandatava kompetentsikeskuse juhtorganisse vastavalt § 5 lõikele 3:
1) teadus- ja arendusasutus;
2) haridusasutus;
3) piirkonna asukohajärgne ettevõtete ühendus;
4) ettevõtjate esindusorganisatsioon;
5) sihtasutus või mittetulundusühing;
6) piirkonna asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Meetme raames ei saa taotluse esitajaks olla äriühingud ja füüsilised isikud.

(4) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse;
2) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
3) taotleja ei ole varem taotluses esitatava kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust saanud;
4) taotleja peab esitama taotluses sisalduvale projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral sellekohase teabe;
5) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
6) taotlejal on projekti läbiviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi.

(5) Juhul kui projekti partner on projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, laienevad talle lõikes 4 toodud nõuded.

§ 16. Taotlusele esitatavad üldnõuded

(1) Taotluses sisalduv projekt peab olema kooskõlas meetme tingimustega.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse § 6 lõigetes 2 ja 4 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletava toetuse suurus ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määrasid;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lõppkuupäevaks;
5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
6) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal oleval taotlusel.

(3) Juhul kui taotluses sisalduva projekti kestus on pikem kui 1 aasta, peab taotleja esitama EASile igal aastal kooskõlastamiseks detailse tegevuskava järgneva aasta planeeritud tegevuste kohta.

(4) Juhul kui projektis sisalduvad § 7 lõike 4 punktides 3–4 nimetatud Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) tüüpi kulud, tuleb nimetatud kulud taotluses eraldi välja tuua.

(5) Taotluses sisalduvad tegevused peavad olema kooskõlas heakskiidetud ideekavandiga ja selges seoses ideekavandis esitatud visiooniga.

§ 17. Tugitegevuse toetuse taotlusele esitatavad nõuded ja tugitegevuse toetuse taotluse esitamine

(1) Tugitegevuse toetuse taotlus peab vastama §-s 16 toodud taotlusele esitatud üldnõuetele.

(2) Tugitegevuse toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja ning projektis osalevate kõikide partnerite kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused, mõju, projektis sisalduvate tegevuste kirjeldus, ajakava, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa, ja omafinantseeringut tõendavad dokumendid, projektis osalevate kõikide partnerite nimed;
3) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
4) esitatud lisadokumentide loetelu;
5) taotleja ning projektis osalevate kõikide partnerite kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
6) asjadele või teenustele võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh hanketeated, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
7) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd).

(3) Tugitegevuse toetuse taotluse esitamisel peab taotlus sisaldama järgmisi lisadokumente:
1) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
2) projektis osalevate partnerite vaheline koostööleping või selle koopia;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) projekti läbiviimiseks vajalikud muud dokumendid.

(4) Tugitegevuse toetuse taotlused esitatakse EASi poolt kinnitatud taotlusvormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt EASi. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud tugitegevuse toetuse taotluse vorm lisaks ka elektrooniliselt. Tugitegevuse toetuse taotluse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga.

(5) Tugitegevuse toetuse taotluste vastuvõtmise alustamise otsustab ja avalikustab EAS kooskõlastatult regionaalministriga pärast ideekavandite hindamise ja menetlemise läbiviimist.

(6) Tugitegevuse toetuse taotluse esitamise eelduseks on ideekavandi heakskiitmise otsus.

(7) Tugitegevuse toetuse taotlusi võetakse menetlusse jooksvalt nende laekumise järjekorras.

§ 18. Tugitegevuse toetuse taotluse registreerimine, tugitegevuse toetuse taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

(1) Laekunud taotlused registreeritakse EASis üldises korras.

(2) Teate taotluse registreerimise kohta saadab EAS taotlejale 3 tööpäeva jooksul.

(3) EAS viib taotleja ja taotluse osas 5 tööpäeva jooksul läbi vastavuskontrolli.

(4) Kui taotlus ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele, on EASil õigus nõuda taotluse vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetega või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses üldjuhul 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.

(5) Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

(6) Taotlejat või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) määruses sätestatud nõuded taotlusele või taotlejale ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotluse vastavuskontrolli;
4) taotleja ei ole esitanud lõike 4 alusel sätestatud tähtajaks täpsustusi.

(7) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest, tuues välja rahuldamata jätmise põhjused.

(8) Taotluste menetlemise aeg taotluse registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 55 tööpäeva. Hiljemalt 55 tööpäeva möödumisel taotluse registreerimisest tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.

§ 19. Tugitegevuse toetuse taotluse hindamine

(1) EAS viib läbi kõikide vastavaks tunnistatud taotluste osas hindamise.

(2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EASi veebilehel.

(3) Taotlusi tugitegevuste läbiviimiseks hindab § 14 lõikes 3 nimetatud hindamiskomisjon.

(4) EASil on õigus kaasata taotluse hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

(5) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud tugitegevuse toetuse taotlusi hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
1) projekti tegevuste seos ideekavandi, selle visiooni, eesmärkide ja sisuga ning sellele antud ekspertide poolse hinnanguga;
2) projekti tegevuste mõju § 6 lõikes 3 toodud asjaoludele;
3) projekti tegevuste asjakohasus ning eelarve põhjendatus ja kvaliteet.

(6) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite alusel antud hinnetest.

(7) EASi poolt kiidetakse taotluse rahuldamise või taotluse osalise rahuldamise otsusega heaks järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:
1) lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja
2) ei ole lõike 5 punktides 1–3 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud koondhindega alla 1,0 või hinnatud vähemalt 1/3 hindamiskomisjoni liikmete poolt individuaalselt hindele 0 ja
3) ei ületa § 9 lõikes 2 toodud toetuse summat.

(8) EASil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(9) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga.

(10) Taotluste, mis ei vasta lõikes 7 sätestatud nõuetele, osas tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused.

(11) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) projekti nimetus;
3) toetuse suurus Eesti kroonides;
4) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
5) projekti abikõlblikkuse periood;
6) toetuse saaja kohustused;
7) toetuse väljamaksmise tingimused;
8) aruandluse esitamine;
9) toetuse tagasinõudmise alused.

(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 20. Põhitegevuse toetuse taotlusele esitatavad nõuded ja põhitegevuse toetuse taotluse esitamine

(1) Põhitegevuse toetuse taotlus peab vastama §-s 16 toodud taotlusele esitatavatele üldnõuetele.

(2) Põhitegevuse toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed projektis osalevate kõikide partnerite kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, selle seos meetme eesmärkidega, projekti tegevuste kirjeldus, eeldatav tulemus ja haakuvus ideekavandis toodud eesmärkide ning sellele antud ekspertide poolse hinnanguga, oodatavad tulemused, mõju, projektis sisalduvate tegevuste lühikirjeldus, ajakava, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa, oma- ning kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid, projektis osalevate kõikide partnerite nimed;
3) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh hanketeated, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
4) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
5) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
6) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
7) partneri nõusolek järelepärimiste tegemiseks õiguspäevale organile.

(3) Põhitegevuse toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi lisadokumente:
1) projektis osalevate partnerite vaheline koostööleping või selle koopia;
2) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
4) hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja standardi EVS 811:2006 põhiprojekti staadiumile;
5) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele;
6) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
7) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ega kasutatud seadme ostuks ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
8) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta;
9) vastavalt projekti tegevuste iseloomule projekti finantsanalüüs;
10) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
11) vajadusel vähese tähtsusega abi teatised projektis osalevate ettevõtjate lõikes vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile.

(4) Põhitegevuse toetuse taotlused esitatakse EASi poolt kinnitatud taotlusvormil paberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt EASi. Paberkandjal esitamise korral esitatakse täidetud põhitegevuse toetuse taotluse vorm lisaks ka elektrooniliselt. Põhitegevuse toetuse taotluse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga.

(5) Põhitegevuste taotluste esitamise voorude toimumise tähtajad määrab EAS, kooskõlastades selle eelnevalt regionaalministriga. Vastavasisulise teate avaldab EAS oma veebilehel ja üleriigilises päevalehes.

(6) Põhitegevuse toetuse taotluse esitamise eelduseks on ideekavandi heakskiitmise otsus.

(7) Põhitegevuse toetuse taotluste esitamise tähtaeg on kolm kuud arvates vooru väljakuulutamise päevast.

(8) Põhitegevuse toetuse taotlus esitatakse EASi poolt välja kuulutatud vooru tähtpäevaks EASile.

§ 21. Põhitegevuse toetuse taotluse registreerimine, põhitegevuse toetuse taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

(1) Laekunud taotlused registreeritakse EASis üldises korras. Teate taotluse registreerimise kohta saadab EAS taotlejale 3 tööpäeva jooksul.

(2) EAS viib läbi taotleja ja taotluse osas 10 tööpäeva jooksul vastavuskontrolli.

(3) Kui taotlus ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele, on EASil õigus nõuda taotluse vastavusse viimist määruses sätestatud nõuetega või täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluses üldjuhul 10 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude esitamisest.

(4) Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

(5) Taotlejat või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) määruses taotlusele või taotlejale sätestatud nõuded ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teha taotluse vastavuskontrolli;
4) taotleja ei ole esitanud lõike 3 alusel määratud tähtajaks täpsustusi.

(6) Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest, tuues välja rahuldamata jätmise põhjused.

(7) Põhitegevuse toetuse taotluse menetlemise aeg on üldjuhul kuni 55 tööpäeva taotlusvooru tähtpäevast arvates. Hiljemalt 55 tööpäeva möödumisel tehakse taotluse esitajale teatavaks taotluse heakskiitmise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EASil õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

§ 22. Põhitegevuse toetuse taotluste hindamine

(1) EAS viib läbi kõikide vastavaks tunnistatud taotluste osas hindamise.

(2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EASi veebilehel.

(3) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab § 14 lõike 3 alusel moodustatud hindamiskomisjon.

(4) EASil on õigus kaasata taotluse hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid võib hindamiskomisjon hindamisel aluseks võtta.

(5) Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud põhitegevuste taotlusi hindamisjuhendi alusel järgmiste kriteeriumide lõikes:
1) projekti seos ideekavandi, selle eesmärkide ja sisuga ning sellele antud ekspertide poolse hinnanguga;
2) projekti mõju meetme üldiste eesmärkide saavutamisele ja tegevuste jätkusuutlikkus;
3) projekti teostatavus ja kindlustatus organisatsiooniliste ressurssidega;
4) eelarve põhjendatus ja kvaliteet;
5) projekti prioriteetsus lähtuvalt arendusdokumentidest.

(6) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.

(7) EASi poolt kiidetakse heaks järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:
1) lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,5 ja
2) ei ole lõike 5 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud koondhindega alla 1,0 või hinnatud vähemalt 1/3 hindamiskomisjoni liikmete poolt individuaalselt hindele 0 ja
3) ei ületa § 9 lõikes 5 toodud toetuse summat.

(8) EAS järjestab kõik heakskiidetud taotlused saadud koondhinde alusel.

(9) Järjestatud taotlused esitatakse § 14 lõikes 8 nimetatud meetme komisjonile. Komisjonil on õigus teha EASile ettepanek taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks või saata taotlus EASi täiendavaks menetlemiseks. Vajadusel vaatab meetme komisjon läbi mittevastavaks tunnistatud või negatiivse hinnangu saanud taotluse ning võtab vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse suhtes seisukoha.

(10) Meetme komisjon tugineb oma hinnangu andmisel taotluse nõuetele vastavuse kontrollile, ekspertide hinnangule ja esitatavale lisainformatsioonile.

(11) Täielikule või osalisele rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusena lõikes 7 sätestatud nõuetele vastavad taotlused, mille osas meetme komisjon on teinud taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise ettepaneku tingimusel, et nende rahastamise summa ei ületa meetme taotluste rahastamise eelarvet.

(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud määruses sätestatud nõuetest või lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse taotlus tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga.

(13) Taotluste, mis ei vasta lõikes 7 sätestatud nõuetele, osas tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

(14) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused;
9) info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, juhul kui toetust käsitletakse vähese tähtsusega abina;
10) info toetuse kui regionaalabi kohta § 1 lõikes 5 nimetatud üldise grupierandi määruse mõistes, juhul kui toetus antakse regionaalabina;
11) info toetuse kui teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsiooniabi kohta § 1 lõikes 6 nimetatud üldise grupierandi määruse mõistes, juhul kui toetus antakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks.

(15) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EASilt taotlema järgmistel juhtudel:
1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist.

(2) EAS võib jätta toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) muudatused ei ole kooskõlas määruses sätestatud nõuetega;
3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lõppkuupäevaks;
4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
5) muudatused ei ole põhjendatud.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul kuni 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EASil õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti ei ole võimalik lõpetada käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lõppkuupäevaks;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

(5) Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega.

§ 24. Vaide esitamine ja läbivaatamine

Otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlus toimub vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD. TOETUSE SAAJA JA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 25. Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetus makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte rohkem kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.

(3) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks tasutud kuludokumentide alusel on:
1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulutuste tegemine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
3) toetuse saaja poolt EASile vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine § 19 lõikes 11 ja § 22 lõikes 14 nimetatud otsustes toodud tähtaegadel ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(4) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja vahearuannete raames ning ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.

(6) Väljamakse teostamiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-le 6 esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamaksetaotluse koos EASi poolt nõutud dokumentidega.

(7) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamaksetaotluse abikõlblikust kogusummast minimaalse omafinantseeringu osa ning esitab EASile väljamakse taotluse ja rakendusüksuse poolt nõutud dokumendid.

(8) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita EASile tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib rakendusüksus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel toetuse saajalt toetuse tagasi.

(9) Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis, v.a erandjuhtudel.

(10) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.

(11) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust 16 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse toetuse saajalt laekumist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EASi poolse maksetaotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».

(12) EAS võib teha taotluse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused EASi ees ei ole täidetud.

§ 26. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu ning projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama EASile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EASi juhatus nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama EASi poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et projektis osalev isik eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
6) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti eelarve muutmiseks, kui muudatused on suuremad kui 10% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahust;
7) taotlema EASilt nõusolekut taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks, peatamiseks, tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
8) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit ning omafinantseeringu ja projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
11) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
12) esitama EASile vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
14) näitama, et tegemist on toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 59 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 10 lõikele 1 kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
16) viivitamatult kirjalikult informeerima EASi kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima EASi projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima EASi projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama EASiga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
21) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi;
22) tagama § 5 lõikes 3 nimetatud juhtorgani loomise koostöölepingu alusel ning muude asjakohaste korraldustega käesoleva paragrahvi punktides 1, 2, 5, 8–11, 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud partnerite poolt.

§ 27. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EASile esitamata, juhul kui projekti eelarve väheneb ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. EASi tuleb muudatustest eelnevalt kirjalikult teavitada;
2) saada EASilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 26 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 28. EASi kohustused

EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) paragrahvi 26 punktis 7 nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima Siseministeeriumi ettepanekut muudatuse otstarbekuse kohta;
3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 26 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 26 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 25 lõikes 4 nimetatud väljamaksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimi, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
5) säilitama taotluse ja projektide menetlemisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 29. EASi õigused

EASil on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning oma- või kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt § 25 lõikes 12 sätestatud juhtudel;
4) keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui § 23 lõikes 1 nimetatud põhjustel tehtavad muudatustaotlused ei vasta meetme tingimuste määruses kehtestatud nõuetele;
5) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
6) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.

Minister Siim Valmar KIISLER

Halduse asekantsler kantsleri ülesannetes Merle KÜNGAS