Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
Vastu võetud 07.07.2009 nr 13
Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse» (edaspidi seadus) § 17 lõike 4 punkti 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Valimisjaoskond
(1) Valimisjaoskonnad on alalised. Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades.
(2) Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel.
(3) Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.
(4) Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas valimisringkonnas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.
(6) Valla- või linnavalitsus avalikustab valimisjaoskondade andmed enne valimisi ning maakonna valimiskomisjon, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon (edaspidi maakonna valimiskomisjon) eelhääletamise algusele eelneval nädalal.
§ 2. Jaoskonnakomisjon
(1) Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon.
(2) Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.
(3) Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine, teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
§ 3. Hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine vallas või linnas
Hääletamis- ja valimistulemused valimisringkonnas ja vallas või linnas teeb kindlaks valla või linna valimiskomisjon.
2. peatükk HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE
§ 4. Nõuded hääletamisruumile
(1) Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse hääletamisruumis, mille valla- või linnavalitsus on määranud käesoleva määruse § 1 lõikes 2 ettenähtud korras, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi.
(2) Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. Samal eelhääletamise päeval ei või korraldada hääletamist mitmes erinevas hääletamisruumis.
(3) Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.
(4) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.
(5) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.
(6) Hääletamisruumis peab olema piisavalt hääletamiskabiine, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.
(7) Hääletamisruumis, kus korraldatakse eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.
(8) Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. Mitme valimisringkonnaga vallas või linnas pannakse hääletamisruumis välja ka erakondade ja valimisliitude kandidaatide ülevallalised või -linnalised nimekirjad.
§ 5. Kord hääletamisruumis
(1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud.
§ 6. Nõuded hääletamiskabiinile
(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada.
(3) Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.
(4) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ega kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja välja ei panda.
(5) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.
§ 7. Nõuded hääletamiskastile
(1) Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 (kõrgus) × 50 × 50 cm.
(2) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti.
(3) Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.
(4) Hääletamiskasti ei kaunistata.
§ 8. Hääletamiskasti pitseerimine
(1) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti, sealhulgas, kas kast on tühi, ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.
(2) Hääletamiskast pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab oma allkirja ja kuupäeva. Soovi korral võivad allkirja anda ka vaatlejad. Hääletamiskastid, mida kasutatakse eelhääletamisel valija elukohajärgses jaoskonnas ja valija asukohas ning valimispäeval kodus hääletamisel, suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommidega, mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada.
(3) Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
§ 9. Hääletamiskasti kasutamine
(1) Valimisjaoskond kasutab järgmisi hääletamiskaste:
1) eelhääletamise kast;
2) valimispäeval hääletamise kast;
3) kodus hääletamise kast.
(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav valimisjaoskond kasutab lisaks hääletamiskasti, kuhu:
1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;
2) asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud.
§ 10. Hääletamissedel
(1) Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kättetoimetamise jaoskonnakomisjonidele.
(3) Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.
(4) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised» ja valimispäeva kuupäev.
(5) Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.
§ 11. Valijakaart
Valijakaardile kantakse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud andmed, valija elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress.
§ 12. Valijate nimekiri
(1) Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.
(2) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.
(3) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast.
(4) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:
1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri;
2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas hääletavate valijate nimekiri, sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri.
(5) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri.
§ 13. Valijate nimekirja koostamine
(1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilist valijate nimekirja.
(2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadress.
(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
(4) Hääleõiguslikud Eesti kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud ja välismaalased kantakse ühte valijate nimekirja.
(5) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjestuses.
(6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.
(7) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedelite andmise järjekorras.
§ 14. Valijate nimekirjale allakirjutamine
(1) Valimisjaoskonna valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.
(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(3) Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.
§ 15. Valijate nimekirja avalikkus
(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil.
(3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.
§ 16. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas
(1) Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vigade parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
(2) Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.
(3) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
(4) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.
(5) Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse valijate nimekirjas.
(6) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.
§ 17. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas
(1) Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja.
(2) Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
1) valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
2) valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
(3) Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.
(4) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
(5) Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest viivitamata jaoskonnakomisjoni.
(6) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:
1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;
2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.
(7) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.
(8) Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega.
(9) Valija võib vastavalt seaduse § 30 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning sellest teavitatakse viivitamata jaoskonnakomisjoni.
§ 18. Kandidaatide nimekirjad
(1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalise või -linnalise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka pannakse valla või linna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Valla või linna valimiskomisjon korraldab nimekirja jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.
(2) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valla ja linna valimiskomisjonidelt saadud andmete alusel kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja. Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekiri koosneb valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjadest ning mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuse erakondade ja valimisliitude kandidaatide ülevallalistest või -linnalistest nimekirjadest.
(3) Jaoskonnakomisjonidele, kes korraldavad eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, edastab kõigi volikogude liikmekandidaatide nimekirja Vabariigi Valimiskomisjon.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon kasutab kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja elektroonilise hääletamise korraldamisel.
(5) Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.
(6) Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalise või -linnalise nimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.
(7) Kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda.
(8) Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.
§ 19. Kandidaatide nimekirja parandamine ja muutmine
(1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja, mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses ka erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalisse või -linnalisse nimekirja, nimekirjad trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.
(2) Valla või linna valimiskomisjon teavitab kandidaatide nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni. Vabariigi Valimiskomisjon teavitab parandustest ja muudatustest teisi valimiskomisjone.
(3) Paranduse või muudatuse kõikide volikogude liikmekandidaatide nimekirja teeb valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni liige, lisades selle toimingu kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse valla või linna valimiskomisjoni või jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga.
(4) Kandidaatide koondnimekirja ning erakonna või valimisliidu kandidaatide ülevallalist või -linnalist nimekirja ei muudeta pärast eelhääletamise algust.
§ 20. Muud valimisdokumendid ja pitsatid
Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud hääletamiskastid ja kastide turvaplommid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab komisjoni esimees.
§ 21. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine
(1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Vabariigi Valimiskomisjonile esialgsed valijate elektroonilised nimekirjad 20. päeval enne valimispäeva ja uuendatud andmetega nimekirjad hiljemalt 11. päeval enne valimispäeva.
(2) Elektroonilise hääletamise süsteem valmistatakse hääletamiseks ette, sealhulgas sisestatakse iga valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja valijate elektroonilised nimekirjad hiljemalt 11. päeval enne valimispäeva.
(3) Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja Vabariigi Valimiskomisjonile valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valimiskomisjon sisestab need elektroonilise hääletamise süsteemi vähemalt üks kord päevas.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon on elektroonilise hääletamise süsteemi privaatvõtme haldur.
(5) Enne elektroonilise hääletamise algust luuakse elektroonilise hääletamise süsteemile võtmepaar. Võtme üks osa salastab valija arvutist edastatava hääle, teine osa, mis on vajalik häälte avamiseks valimispäeval pärast hääletamise lõppu, jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. Võtmehalduse protseduuride sooritamiseks peab kohal olema üle poole komisjoni liikmetest.
3. peatükk HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI
§ 22. Hääletamise üldeeskiri
(1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kus on kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis ning see on kehtiv.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.
(4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(6) Valija täidab hääletamissedeli ise.
(7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.
(8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
(9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel.
(10) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.
(11) Valija peab rikutud või defektiga hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge «tagastatud» ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
(13) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.
(14) Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.
4. peatükk EELHÄÄLETAMINE
§ 23. Eelhääletamise üldeeskiri
(1) Eelhääletamine toimub:
1) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
2) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 20.00.
(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane.
(3) Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata.
(4) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel.
§ 24. Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis
(1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 22 ettenähtud korras.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.
§ 25. Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel
(1) Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
(2) Eelhääletamisel valija elukohajärgses jaoskonnas ning valija asukohas kasutatavate hääletamiskastide avad suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number kirjutatakse üles. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisel hääletamisruumis kasutatava hääletamiskasti ava pitseeritakse valge paberiribaga, millele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva.
(3) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda.
(4) Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.
(6) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata valla või linna valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitavad Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.
§ 26. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis
(1) Valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 22 lõigetes 1, 3 ja 5–11, § 24 lõikes 1 ning §-s 25 sätestatut järgides.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.
(4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 39 lõikes 7 sätestatud korras.
(6) Välimisele ümbrikule kantavad andmed võib trükkida valimiste infosüsteemist.
(7) Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
§ 27. Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine
(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist asukohas, sealhulgas haiglas.
(2) Asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas.
(3) Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus.
(4) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.
(5) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
§ 28. Eelhääletamine valija asukohas
(1) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna või valimisliidu ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
(2) Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse § 22 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 25 ning § 26 lõigetes 2–7 sätestatut järgides.
§ 29. Elektrooniline hääletamine
(1) Valija saab kümnendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva hääletada elektrooniliselt veebilehel www.valimised.ee. Valija hääletab ise.
(2) Valija tõendab oma isikut isikutunnistusele kantud digitaalset isikutuvastust võimaldava sertifikaadi alusel.
(3) Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse veebilehel valijale kandidaatide koondnimekiri.
(4) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab, ning kinnitab hääletamist digitaalallkirja andmisega isikutunnistusele kantud digitaalallkirjastamist võimaldava sertifikaadi alusel.
(5) Valija saab veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta.
(6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva määruse § 23 lõike 1 punktis 2 ettenähtud ajal;
2) hääletades hääletamissedeliga käesoleva määruse §-s 24, 26, 28, 30 või 31 ettenähtud korras.
(7) Elektrooniliselt antud häält valimispäeval muuta ei saa.
§ 30. Eelhääletamine kinnipidamiskohas
(1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha juhi kirjaliku taotluse alusel.
(2) Kinnipidamiskoha juht esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva.
(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 22 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 25 ning § 26 lõigetes 2–7 sätestatut järgides.
(4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «K» ja hääletamise kuupäeva.
(5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse §-des 31–32 ettenähtud toimingud.
§ 31. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele
(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri.
(3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.
(4) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.
(5) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
§ 32. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine
(1) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ega ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse, kui valija:
1) ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja;
2) on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda;
3) on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.
(3) Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «V» valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti käesoleva määruse § 25 lõikes 2 ettenähtud korras.
(5) Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti ava avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti ava avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.
(6) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(7) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi tema elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega valla või linna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva määruse § 55 lõike 1 kohaselt.
§ 33. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine
(1) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab Vabariigi Valimiskomisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile sellekohase teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(2) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «E» valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(3) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält.
(4) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.
(5) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.
(6) Elektrooniliste häälte tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatis koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatisele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.
5. peatükk HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL
§ 34. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri
(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
(2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.
(3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.
§ 35. Hääletamine hääletamisruumis
(1) Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 22 ettenähtud korras.
(2) Hääletamissedelit ei anta valijale, kelle kohta on valijate nimekirja tehtud märge eelhääletamise või elektroonilise hääletamise kohta.
§ 36. Kodus hääletamise taotluse esitamine
(1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.
(2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.
(3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas.
(4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus.
(5) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukohajärgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.
(6) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(7) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta võimaluse korral taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.
§ 37. Kodus hääletamise korraldamine
(1) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.
(2) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».
(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 22 lõigetes 1–3, 6–9, 11 ja 13 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna või valimisliidu ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
(4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.
(6) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus».
(7) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.
(8) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval käesoleva määruse § 39 lõikes 1 nimetatud ajal.
6. peatükk HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
§ 38. Eelhääletamisel antud häälte lugemine
(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti häälte lugemiseks valimispäeval mitte enne kella 19.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget.
(2) Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi asuvas ruumis.
(3) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neis olevaid sedeleid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi panemiseni.
(4) Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile.
(5) Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.
(6) Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.
§ 39. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas
(1) Jaoskonnakomisjon avab valimispäeval kasutatud hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist.
(2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik.
(3) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
(4) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste «E» ning «V» alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.
(5) Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel oleva pitsati jäljendi või turvaplommide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.
(6) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka.
(7) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.
(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
3) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud;
4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.
(9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
(10) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 40 sätestatust.
§ 40. Hääletamistulemuste protokoll
(1) Hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll.
(2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
1) lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
2) lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 23.15);
3) lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga;
4) lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
5) lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;
6) lahtri «D» täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva;
7) lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
8) lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;
9) lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;
10) lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
11) lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
12) lahtrisse «J» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv;
13) lahtrisse «K» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv;
14) lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;
15) lahtrisse «M» kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;
16) lahtrisse «N» kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel;
17) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade ja valimisliitude nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;
18) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
19) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
20) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0».
(3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
1) lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga;
2) lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga;
3) lahtris «G» olev arv ei saa olla suurem, kui lahtrites «C» ja «J» olevate arvude summa;
4) lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga;
5) erakonna või valimisliidu häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust;
6) lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.
(4) Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.
(5) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.
§ 41. Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis
(1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:
1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa;
2) kehtetud hääletamissedelid;
3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid.
(2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutavad alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.
(3) Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata valla või linna valimiskomisjonile:
1) hääletamissedelid;
2) valijate nimekirjad;
3) jaoskonnakomisjoni pitsati;
4) elektrooniliste häälte tühistamise teatise;
5) eelhääletamise tulemuste kokkuvõtte;
6) hääletamistulemuste protokolli;
7) kasutamata ümbrikud;
8) arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akti;
9) komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused;
10) komisjonile esitatud avaldused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid annab üle jaoskonnakomisjoni esimees vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.
§ 42. Elektrooniliselt antud häälte lugemine
(1) Vabariigi Valimiskomisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval mitte enne kella 19.00.
(2) Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(3) Hääletamistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult, käesoleva määruse § 38 lõikes 6 sätestatud piiranguid arvestades.
(4) Enne häälte lugemist tühistab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva määruse § 33 lõikes 6 nimetatud tühistamise teatise alusel elektroonilised hääled.
(5) Enne elektrooniliste häälte avamist eraldatakse elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
(6) Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled.
(7) Vabariigi Valimiskomisjon teeb valimisringkonna kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud elektrooniliste häälte arvu.
§ 43. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis
(1) Hääletamistulemuste kindlakstegemise ja häälte ülelugemise ajast ning kohast teavitab valla või linna valimiskomisjon hiljemalt kolm päeva enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni, erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide volitatud esindajaid ning üksikkandidaate.
(2) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide ja Vabariigi Valimiskomisjonilt laekunud elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb valla või linna valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks:
1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
5) kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu.
(3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis on avalik.
(4) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel.
(5) Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse valla või linna valimiskomisjon.
(6) Hääletamistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 40 sätestatust.
7. peatükk VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE*
§ 44. Üldsätted
(1) Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema ringkonnanimekirjas või käesoleva määruse § 48 lõikes 2 sätestatud juhul ülevallalises või -linnalises nimekirjas kandidaate.
(2) Kui erakonna või valimisliidu kandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, jäävad temale antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(3) Valimistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis on avalik.
§ 45. Valimiskünnis
(1) Käesoleva määruse § 46 lõikes 3, §-s 47 ning §-s 48 sätestatud mandaatide jaotamises osalevad erakonnad ja valimisliidud, kelle kandidaadid kogusid vallas või linnas vähemalt 5 protsenti häältest.
(2) Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik selles vallas või linnas antud kehtivad hääled, sealhulgas üksikkandidaatidele antud hääled.
§ 46. Mandaatide jaotamine lihtkvoodi alusel
(1) Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti erakonna või valimisliidu nimekirjas olevale kandidaadile, kes suri pärast eelhääletamise algust.
(2) Lihtkvoodi alusel osutub valituks kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
(3) Mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond või valimisliit saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna või valimisliidu mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide ülevallalises või -linnalises nimekirjas eespool olev kandidaat.
§ 47. Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud nimekirjamandaatide jaotamine ühe valmisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Mandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjas vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kandidaatide ümberreastamisel jäetakse välja need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool.
(2) Nimekirjamandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne.
(3) Erakonna ja valimisliidu kandidaatidele antud kehtivad hääled liidetakse. Võrdlusarvude leidmisel jagatakse igale erakonnale või valimisliidule antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.
(4) Igale erakonnale ja valimisliidule arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui mitu kandidaati on selle nimekirjas (ei arvestata kandidaate, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel). Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel.
(5) Ümberreastatud kandidaatidega ringkonnanimekirjas saab nimekirjamandaadi kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
§ 48. Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud kompensatsioonimandaatide jaotamine mitme valmisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Kompensatsioonimandaatide jaotamiseks arvutatakse võrdlusarvud käesoleva määruse § 47 lõigetes 2–4 sätestatud korras.
(2) Kandidaatide ülevallalises või -linnalises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks käesoleva määruse §-s 46 sätestatud korras.
(3) Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
§ 49. Valimistulemuste protokoll
(1) Valla või linna valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli.
(2) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja valla või linna valimiskomisjoni esimees.
(3) Valla või linna valimiskomisjon edastab valimistulemuste protokolli koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile.
§ 50. Valimistulemuste protokolli täitmine ühe valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Valimistulemuste protokollis lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamise osa täitmisel:
1) lahtrisse «Kehtivaid hääli valimisringkonnas» kirjutatakse vastavas valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv;
2) lahtrisse «Mandaate» kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas;
3) käesoleva määruse § 46 lõike 1 kohaselt arvutatakse lihtkvoot ning see kirjutatakse lahtrisse «Lihtkvoot»;
4) lahtrisse «Kandidaadi number» kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber. Tabelisse kantakse kõik kandidaadid valimisringkonna koondnimekirjas esitatud järjestuses;
5) lahtritesse «eesnimi» ja «perekonnanimi» kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi;
6) lahtrisse «Hääli» kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
7) lahter «Valituks osutumine» märgistatakse ristiga, kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva määruse § 46 lõige 2).
(2) Valimistulemuste protokollis võrdlusarvude alusel nimekirjamandaatide jaotamise osa täitmisel:
1) lahtrisse «Kehtivaid hääli vallas/linnas» kirjutatakse vallas või linnas antud kehtivate häälte arv;
2) viis protsenti kehtivatest häältest arvutatakse käesoleva määruse § 45 lõike 2 kohaselt;
3) lahtrisse «Erakond, valimisliit» kirjutatakse valimisringkonnas valimistel osalenud erakonna või valimisliidu nimi, kes osaleb nimekirjamandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti vallas või linnas antud kehtivatest häältest;
4) lahtrisse «Hääli» kirjutatakse erakonnale või valimisliidule vallas või linnas antud kehtivate häälte arv;
5) lahtrite «Võrdlusarv», «Erakond, valimisliit», «Erakonnal või valimisliidul hääli», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Kandidaadil hääli», «Valituks osutumine» täitmisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 47 sätestatust.
§ 51. Valimistulemuste protokolli täitmine mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Valimistulemuste protokollis lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamise osa täitmisel lähtutakse käesoleva määruse § 50 lõikest 1.
(2) Lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamise osa täitmisel:
1) lahtrisse «Kehtivaid hääli vallas/linnas» kirjutatakse kehtivate häälte arv vallas või linnas;
2) viis protsenti kehtivatest häältest arvutatakse käesoleva määruse § 45 lõike 2 kohaselt;
3) lahtrisse «Erakond, valimisliit» kirjutatakse erakonna või valimisliidu nimi;
4) lahtrisse «Hääli» kirjutatakse vastavale erakonnale või valimisliidule selles valimisringkonnas antud häälte arv;
5) lahtrisse «Kvoote» kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu jagamisel vastavale erakonnale või valimisliidule valimisringkonnas antud häälte arvuga;
6) lahtrisse «Hääli kandidaadil» kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
7) lahter «Valituks osutumine»« märgistatakse ristiga, kui kandidaat osutub valituks.
(3) Võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamise osa täitmisel:
1) lahtrisse «Erakond, valimisliit» kirjutatakse erakonna või valimisliidu nimi, kes osaleb kompensatsioonimandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv on vähemalt viis protsenti vallas või linnas antud kehtivatest häältest;
2) lahtrisse «Hääli» kirjutatakse erakonnale või valimisliidule selles vallas või linnas antud häälte arv;
3) lahtrite «Võrdlusarv», «Erakond, valimisliit», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Hääli kandidaadil», «Valituks osutumine» täitmisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 48 sätestatust.
§ 52. Valimistulemuste kindlakstegemise erijuhud
(1) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. Valimistulemuste protokollis täidetakse sel juhul protokolli esimene osa (käesoleva määruse § 50 lõige 1). Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse märge protokolli lahtrisse «Valituks osutumine».
(2) Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel (käesoleva määruse § 46) ja nimekirjamandaatidena (käesoleva määruse § 47) või kompensatsioonimandaatidena (käesoleva määruse § 48) on osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Valituks osutunud kandidaatide kohta tehakse märge protokolli lahtrisse «Valituks osutumine».
§ 53. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valimisringkonna, maakonna, Tallinna või Tartu linna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas või riigis korraldatakse kordushääletamine.
§ 54. Valimiste edasilükkamine, täiendavad valimised ja kordushääletamine
(1) Valimiste edasilükkamise korral, täiendavatel valimistel ja kordushääletamisel ei kohaldata seaduse §-des 46–51 ettenähtut ning eelhääletamist, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist, elektroonilist hääletamist ja kinnipidamiskohas hääletamist ei korraldata.
(2) Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval seaduse §-s 45 või 52 sätestatud korras.
§ 55. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine
(1) Valla või linna valimiskomisjon säilitab eelhääletamise tulemuste kokkuvõtted, hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.
(2) Valla või linna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates, valijate nimekirjad, pitsatid, hääletamistulemuste protokollide koopiad, kasutamata ümbrikud, elektrooniliste häälte tühistamise teatised ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid maakonna valimiskomisjonile, kes annab need üle Vabariigi Valimiskomisjonile.
(3) Valla- või linnasekretär arhiveerib:
1) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid;
2) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
3) valijate nimekirjad;
4) avaldused ja kaebused.
(4) Valijate nimekirju ning hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt.
(5) Vabariigi Valimiskomisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled ning Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete halduses oleva elektroonilise hääletamise süsteemi salastamise võtme.
8. peatükk VOLIKOGU LIIKMETE, ASENDUSLIIKMETE JA LISAMANDAATIDE REGISTREERIMINE
§ 56. Volikogu liikmete registreerimine
(1) Pärast valimistulemuste kindlakstegemist, Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaja möödumist ning esitatud kaebuste kohta lõplike otsuste tegemist registreerib valla või linna valimiskomisjon oma otsusega valitud valla- või linnavolikogu liikmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus avalikustatakse. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Valla või linna valimiskomisjon edastab otsuse koopia maakonna valimiskomisjonile, kes annab selle üle Vabariigi Valimiskomisjonile.
(3) Valimiste edasilükkamise või kordushääletamise korral registreeritakse valitud volikogu liikmed pärast valimistulemuste kindlakstegemist, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
(4) Valla või linna valimiskomisjon edastab volikogu liikmete registreerimise otsuse koopia volikogu esimehele.
§ 57. Volikogu asendusliikmete registreerimine
(1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed oma otsusega.
(2) Asendusliikmed registreeritakse valimisringkondade kaupa erakondadele ja valimisliitudele, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, registreeritakse asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid.
(3) Valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid erakondadele ja valimisliitudele valimisringkondade kaupa reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(4) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid erakonna või valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas määratud järjestuses.
(5) Valla või linna valimiskomisjoni otsuse koopia asendusliikmete registreerimise kohta edastatakse volikogu esimehele.
§ 58. Lisamandaatide registreerimine
(1) Lisamandaadid jaotatakse valimisringkondade kaupa. Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja valimisliitude võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud valla või linna valimiskomisjoni otsusega. Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaatide jaotamisel või mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses kompensatsioonimandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
(2) Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või valimisliidu võrdlusarv. Kui erakondadele või valimisliitudele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(3) Valla või linna valimiskomisjoni otsuse koopia lisamandaatide registreerimise kohta edastatakse volikogu esimehele.
9. peatükk LÕPPSÄTE
§ 59. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määrus nr 9 «Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel» (RTL 2005, 97, 1467; 2006, 16, tunnistatakse kehtetuks.
| Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL |
* Näide
I. osa Valimistulemuste kindlakstegemine ühe valimisringkonnaga vallas või linnas
Vallas on üks valimisringkond. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Registreeritud on neli erakondade nimekirja (Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Erakond, Lauda Erakond), üks valimisliit (Kalade Valimisliit) ja kaks üksikkandidaati.
Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt:
|
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Erakonna nimi või üksikkandidaat |
Häälte arv |
| 101 | Tuuli Tursk | Kalade Valimisliit | 286 |
| 102 | Kalev Koha | Kalade Valimisliit | 453 |
| 103 | Kai Koger | Kalade Valimisliit | 18 |
| 104 | Luule Luts | Kalade Valimisliit | 61 |
| 105 | Ain Ahven | Kalade Valimisliit | 61 |
| 106 | Henn Heeringas | Kalade Valimisliit | 9 |
| 107 | Lembit Lest | Kalade Valimisliit | 286 |
| 108 | Kersti Karp | Kalade Valimisliit | 6 |
| 109 | Lauri Latikas | Kalade Valimisliit | 12 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1192 | ||
| 110 | Karl Kajakas | Lindude Erakond | 689 |
| 111 | Kaarel Kana | Lindude Erakond | 83 |
| 112 | Helve Hani | Lindude Erakond | 23 |
| 113 | Koit Kotkas | Lindude Erakond | 24 |
| 114 | Leena Leevike | Lindude Erakond | 31 |
| 115 | Peep Part | Lindude Erakond | 96 |
| 116 | Tarmo Teder | Lindude Erakond | 163 |
| 117 | Valli Varblane | Lindude Erakond | 29 |
| 118 | Hans Harakas | Lindude Erakond | 54 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1192 | ||
| 119 | Loit Lepp | Puude Partei | 132 |
| 120 | Katrin Kuusk | Puude Partei | 45 |
| NIMEKIRI KOKKU | 177 | ||
| 121 | Igor Ilves | Metsa Erakond | 590 |
| 122 | Siim Siil | Metsa Erakond | 34 |
| 123 | Kati Karu | Metsa Erakond | 11 |
| 124 | Rein Rebane | Metsa Erakond | 23 |
| NIMEKIRI KOKKU | 658 | ||
| 125 | Heino Hobune | Lauda Erakond | 1054 |
| 126 | Lehte Lehm | Lauda Erakond | 51 |
| 127 | Saima Siga | Lauda Erakond | 23 |
| 128 | Laine Lammas | Lauda Erakond | 528 |
| 129 | Kaido Kits | Lauda Erakond | 37 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1693 | ||
| 130 | Kalle Kaamel | üksikkandidaat | 547 |
| 131 | Kirill Kivi | üksikkandidaat | 7 |
| KÕIK KOKKU | 5466 |
Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti erakonna või valimisliidu kandidaadile, kes suri ajavahemikus eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani (kaasa arvatud). Surnud üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
Näide:
| Kehtivate häälte arv | 5466 |
| Mandaatide arv | 10 |
| Lihtkvoot | 5466 : 10 = 546,6 |
Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Näide:Karl Kajakas (689 häält, Lindude Erakond), Igor Ilves (590 häält, Metsa Erakond), Heino Hobune (1054 häält, Lauda Erakond) ja Kalle Kaamel (547 häält, üksikkandidaat) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte arv ületab lihtkvoodi (546,6 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud neli mandaati kümnest. Edasisest konkurentsist langeb välja üksikkandidaat Kirill Kivi, sest ta ei osutunud valituks lihtkvoodi alusel.
Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest.
Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku kõik selles vallas või linnas antud kehtivad hääled, sealhulgas üksikkandidaatidele antud hääled.
| Erakonna nimi, üksikkandidaat | Ringkond nr 1 |
| Kalade Valimisliit | 1192 |
| Lindude Erakond | 1192 |
| Puude Partei | 177 |
| Metsa Erakond | 658 |
| Lauda Erakond | 1693 |
| Kalle Kaamel | 547 |
| Kirill Kivi | 7 |
| Sergei Sidrun | 0 |
| Ülle Ülane | 0 |
| KÕIK KOKKU | 5466 |
Viie protsendi künnis on 5466 × 5 : 100 = 273,3.
Viie protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 274 häält.
Puude Partei langeb edasisest konkurentsist välja, sest kogus selles vallas alla viie protsendi hääli.
Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjas neile antud häälte arvu järgi. Kandidaatide ümberreastamisel jäetakse välja need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel.
Näide: Kandidaatide ümberreastamisel on jäetud välja Karl Kajakas, Igor Ilves ja Heino Hobune, sest nemad osutusid valituks lihtkvoodi alusel.
|
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Nimekiri |
Hääli kandidaadil |
| 102 | Kalev Koha | Kalade Valimisliit | 453 |
| 107 | Lembit Lest | Kalade Valimisliit | 286 |
| 101 | Tuuli Tursk | Kalade Valimisliit | 286 |
| 105 | Ain Ahven | Kalade Valimisliit | 61 |
| 104 | Luule Luts | Kalade Valimisliit | 61 |
| 103 | Kai Koger | Kalade Valimisliit | 18 |
| 109 | Lauri Latikas | Kalade Valimisliit | 12 |
| 106 | Henn Heeringas | Kalade Valimisliit | 9 |
| 108 | Kersti Karp | Kalade Valimisliit | 6 |
| 116 | Tarmo Teder | Lindude Erakond | 163 |
| 115 | Peep Part | Lindude Erakond | 96 |
| 111 | Kaarel Kana | Lindude Erakond | 83 |
| 118 | Hans Harakas | Lindude Erakond | 54 |
| 114 | Leena Leevike | Lindude Erakond | 31 |
| 117 | Valli Varblane | Lindude Erakond | 29 |
| 113 | Koit Kotkas | Lindude Erakond | 24 |
| 112 | Helve Hani | Lindude Erakond | 23 |
| 122 | Siim Siil | Metsa Erakond | 34 |
| 124 | Rein Rebane | Metsa Erakond | 23 |
| 123 | Kati Karu | Metsa Erakond | 11 |
| 128 | Laine Lammas | Lauda Erakond | 528 |
| 126 | Lehte Lehm | Lauda Erakond | 51 |
| 129 | Kaido Kits | Lauda Erakond | 37 |
| 127 | Saima Siga | Lauda Erakond | 23 |
Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, paigutatakse ümberreastamisel ettepoole kandidaat, kes paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Näide: Kalade Valimisliidu nimekirjas said kandidaadid Tuuli Tursk ja Lembit Lest hääli võrdselt – 286 häält. Lembit Lest paigutatakse ümberreastamisel ettepoole, sest ta paiknes valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Nimekirjamandaatide jaotamiseks liidetakse sama erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud kehtivad hääled.
Näide: Kõigile ühes erakonna või valimisliidu nimekirjas olevatele kandidaatidele, sealhulgas lihtkvoodi alusel valituks osutunutele, antud kehtivate häälte liitmisel saame järgmised arvud:
| Kalade Valimisliit | |
| KOKKU | 1192 |
| Lindude Erakond | |
| KOKKU | 1192 |
| Metsa Erakond | |
| KOKKU | 658 |
| Lauda Erakond | |
| KOKKU | 1693 |
Nimekirjamandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4.
Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse igale erakonna või valimisliidu nimekirjale valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.
Igale erakonnale ja valimisliidule arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui mitu kandidaati on selles nimekirjas (ei arvestata kandidaate, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel). Seejuures jäetakse igale erakonnale ja valimisliidule võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai sama erakond või valimisliit valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Nimekirjamandaadi saab erakond või valimisliit, kelle võrdlusarv on suurem.
Näide: Erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud on järgmised:
| Võrdlusarv | Erakond, valimisliit |
Hääli erakonnal |
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Hääli kandidaadil |
| 1192,000 | Kalade Valimisliit | 1192 | 102 | Kalev Koha | 453 |
| 846,500 | Lauda Erakond | 1693 | 128 | Laine Lammas | 528 |
| 596,000 | Lindude Erakond | 1192 | 116 | Tarmo Teder | 163 |
| 596,000 | Kalade Valimisliit | 1192 | 107 | Lembit Lest | 286 |
| 564,330 | Lauda Erakond | 1693 | 126 | Lehte Lehm | 51 |
| 423,250 | Lauda Erakond | 1693 | 129 | Kaido Kits | 37 |
| 397,333 | Kalade Valimisliit | 1192 | 101 | Tuuli Tursk | 286 |
| 397,333 | Lindude Erakond | 1192 | 115 | Peep Part | 96 |
| 338,600 | Lauda Erakond | 1693 | 127 | Saima Siga | 23 |
| 329,000 | Metsa Erakond | 658 | 122 | Siim Siil | 34 |
Kuna Lauda Erakond on saanud lihtkvoodi alusel juba ühe mandaadi, alustatakse selle erakonna võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada teisest elemendist. Lauda Erakonna esimese kandidaadi (Laine Lammas) võrdlusarv on seega 1693 : 2 = 846,5. Sama erakonna järgmise kandidaadi (Lehte Lehm) võrdlusarv on 1693 : 3 = 564,33 jne.
Samamoodi arvutatakse Kalade Valimisliidu ja Lindude Erakonna nimekirja võrdlusarvud. Kalade Valimisliidu esimese kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 1 = 1192, teise kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 2 = 596. Lindude Erakond esimese kandidaadi võrdlusarvu saame, jagades 1192 : 2 = 596. Häälte arv jagatakse kahega, sest võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele jada esimene element, kuna Lindude Erakond sai ühe mandaadi lihtkvoodi alusel.
Kui mandaadi jaotamisel on võrdlusarvud võrdsed, antakse mandaat erakonnale või valimisliidule, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Näites on Kalade Valimisliidu ja Lindude Erakonna võrdlusarvud (596,0) võrdsed. Esimesena saab mandaadi Lindude Erakond, kuna tema kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Valimisliidu või erakonna nimekirjas ettepoole reastatud kandidaatidest osutub valituks nii mitu kandidaati, kui palju erakond või valimisliit sai mandaate.
Näites saavad valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud kuus mandaati nimekirjamandaatidena Kalev Koha, Laine Lammas, Tarmo Teder, Lembit Lest, Lehte Lehm ja Kaido Kits.
II. osa Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga vallas või linnas
Valdade ühinemisel tekkinud uues vallas on moodustatud kaks valimisringkonda. Valimisringkonnas nr 1 on 10 mandaati, valimisringkonnas nr 2 on 40 mandaati.Registreeritud on neli erakondade nimekirja (Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Erakond, Lauda Erakond), üks valimisliit (Kalade Valimisliit) ja kaks üksikkandidaati.
Hääletamise tulemusena said kandidaadid valimisringkonnas nr 1 hääli järgmiselt:
|
Kandidaadi number |
Kandidaadi ees- ja perekonnanimi |
Erakonna nimi või üksikkandidaat |
Häälte arv |
| 101 | Tuuli Tursk | Kalade Valimisliit | 286 |
| 102 | Kalev Koha | Kalade Valimisliit | 453 |
| 103 | Kai Koger | Kalade Valimisliit | 18 |
| 104 | Luule Luts | Kalade Valimisliit | 61 |
| 105 | Ain Ahven | Kalade Valimisliit | 61 |
| 106 | Henn Heeringas | Kalade Valimisliit | 9 |
| 107 | Lembit Lest | Kalade Valimisliit | 286 |
| 108 | Kersti Karp | Kalade Valimisliit | 6 |
| 109 | Lauri Latikas | Kalade Valimisliit | 12 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1192 | ||
| 127 | Karl Kajakas | Lindude Erakond | 689 |
| 128 | Kaarel Kana | Lindude Erakond | 83 |
| 129 | Helve Hani | Lindude Erakond | 23 |
| 130 | Koit Kotkas | Lindude Erakond | 24 |
| 131 | Leena Leevike | Lindude Erakond | 31 |
| 132 | Peep Part | Lindude Erakond | 96 |
| 133 | Tarmo Teder | Lindude Erakond | 163 |
| 134 | Valli Varblane | Lindude Erakond | 29 |
| 135 | Hans Harakas | Lindude Erakond | 54 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1192 | ||
| 143 | Loit Lepp | Puude Partei | 132 |
| 144 | Katrin Kuusk | Puude Partei | 45 |
| NIMEKIRI KOKKU | 177 | ||
| 157 | Igor Ilves | Metsa Erakond | 590 |
| 158 | Siim Siil | Metsa Erakond | 34 |
| 159 | Kati Karu | Metsa Erakond | 11 |
| 160 | Rein Rebane | Metsa Erakond | 23 |
| NIMEKIRI KOKKU | 658 | ||
| 173 | Heino Hobune | Lauda Erakond | 1054 |
| 174 | Lehte Lehm | Lauda Erakond | 51 |
| 175 | Saima Siga | Lauda Erakond | 23 |
| 176 | Laine Lammas | Lauda Erakond | 528 |
| 177 | Kaido Kits | Lauda Erakond | 37 |
| NIMEKIRI KOKKU | 1693 | ||
| 180 | Kalle Kaamel | üksikkandidaat | 547 |
| 181 | Kirill Kivi | üksikkandidaat | 7 |
| KÕIK KOKKU | 5466 |
Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kehtivate häälte hulka arvatakse ka hääled, mis anti erakonna või valimisliidu kandidaadile, kes suri ajavahemikus eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani (kaasa arvatud). Surnud üksikkandidaadile antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
Näide:
| Kehtivate häälte arv | 5466 |
| Mandaatide arv | 10 |
| Lihtkvoot | 5466 : 10 = 546,6 |
Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
Näide:Karl Kajakas (689 häält, Lindude Erakond), Igor Ilves (590 häält, Metsa Erakond), Heino Hobune (1054 häält, Lauda Erakond) ja Kalle Kaamel (547 häält, üksikkandidaat) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte arv ületab lihtkvoodi (546,6 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud neli mandaati kümnest. Edasisest konkurentsist langeb välja üksikkandidaat Kirill Kivi, sest ta ei osutunud valituks lihtkvoodi alusel.
Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade ja valimisliitude vahel, mille kandidaadid kogusid ülevallaliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.
Viie protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku erakonnale või valimisliidule kõikides valimisringkondades antud hääled.
Näide:
| Erakonna nimi, üksikkandidaat | Ringkond nr 1 | Ringkond nr 2 | Kokku | ||
| Kalade Valimisliit | 1192 | + | 4 172 | = | 5 364 |
| Lindude Erakond | 1192 | + | 997 | = | 2 189 |
| Puude Partei | 177 | + | 266 | = | 443 |
| Metsa Erakond | 658 | + | 150 | = | 808 |
| Lauda Erakond | 1693 | + | 5 926 | = | 7 619 |
| Kalle Kaamel | 547 | + | 0 | = | 547 |
| Kirill Kivi | 7 | + | 0 | = | 7 |
| Sergei Sidrun | 0 | + | 148 | = | 148 |
| Ülle Ülane | 0 | + | 201 | = | 201 |
| KÕIK KOKKU | 5466 | + | 11 860 | = | 17 326 |
Viie protsendi künnis on 17 326 × 5 : 100 = 866,3.
Viie protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 867 häält.
Puude Partei ja Metsa Erakond langevad edasisest konkurentsist välja, sest kogusid selles vallas alla viie protsendi hääli. Ringkonnamandaatide jaotamisel ei osale üksikkandidaadid.
Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Sama erakonna või valimisliidu kandidaatidele antud hääled liidetakse.
Näide:
| Kalade Valimisliit | Lindude Erakond | Erakond Laut | |||
| 1. Kalev Koha | 453 | 1. Karl Kajakas | 689 | 1. Heino Hobune | 1054 |
| 2. Tuuli Tursk | 286 | 2. Tarmo Teder | 163 | 2. Laine Lammas | 528 |
| 3. Lembit Lest | 286 | 3. Peep Part | 96 | 3. Lehte Lehm | 51 |
| 4. Ain Ahven | 61 | 4. Kaarel Kana | 83 | 4. Kaido Kits | 37 |
| 5. Luule Luts | 61 | 5. Hans Harakas | 54 | 5. Saima Siga | 23 |
| 6. Kai Koger | 18 | 6. Leena Leevike | 31 | ||
| 7. Lauri Latikas | 12 | 7. Valli Varblane | 29 | ||
| 8. Henn Heeringas | 9 | 8. Koit Kotkas | 24 | ||
| 9. Kersti Karp | 6 | 9. Helve Hani | 23 | ||
| Kokku | 1192 | Kokku | 1192 | Kokku | 1693 |
Erakond või valimisliit saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati.
Näide:
| Kalade Valimisliit | 1192 / 546,6 = 2,18 |
| Lindude Erakond | 1192 / 546,6 = 2,18 |
| Erakond Laut | 1693 / 546,6 = 3,1 |
Antud valimisringkonnas saab Kalade Valimisliit kaks mandaati, Lindude Erakond kaks mandaati ja Erakond Laut kolm mandaati.
Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile antud häälte arv on võrdne, osutub valituks kandidaatide ülevallalises või -linnalises nimekirjas eespool olev kandidaat.
Näide:
Ringkonnamandaadi saavad Kalade Valimisliidust Kalev Koha (453 häält) ja Lembit Lest (286 häält). Lindude Erakond on juba saanud ühe mandaadi valimistulemuste kindlakstegemise esimeses voorus, kuna Karl Kajakale antud häälte arv ületas lihtkvoodi. Lindude Erakonna teise mandaadi saab Tarmo Teder (163 häält). Erakonnast Laut saavad mandaadi Laine Lammas (528 häält) ja Lehte Lehm (51 häält). Erakonna poolt saadud üks mandaat läks juba Heino Hobusele, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Kalade Valimisliidu nimekirjas kogusid Tuuli Tursk ja Lembit Leht ühepalju hääli, kuid mandaadi sai Lembit Lest, sest ta oli Kalade Valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas eespool.
Seega jaotati valimisringkonnas 9 mandaati.
Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade ja valimisliitude ülevallaliste või -linnaliste nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt vähemalt viis protsenti häältest.
Kompensatsioonimandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadaga 1, 2, 3, 4 jne.
Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse erakonnale või valimisliidule kogu vallas antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.
Igale kandidaatide ülevallalisele nimekirjale arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui palju on selles nimekirjas kandidaate. Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit valimisringkondades. Kui vähemalt kahe nimekirja võrdlusarvud on võrdsed, eelistatakse erakonda või valimisliitu, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
Kompensatsioonimandaadi saab erakond või valimisliit, mille võrdlusarv on suurem.
Kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kes on ülevallalises või -linnalises nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.
Näide:
Lihtkvoodi alusel mõlemas valimisringkonnas sai Kalade Valimisliit 9 mandaati, Lindude Erakond 9 mandaati, Erakond Laut 18 mandaati.
Kompensatsioonimandaatide jaotuse aluseks võetakse ülevallalised või -linnalised (erakonna või valimisliidu poolt järjestatud) kandidaatide nimekirjad.
| Kalade Valimisliit | Lindude Erakond | Erakond Laut |
| L. Lõhe | K. Kajakas | H. Hobune |
| L. Lest | H. Harakas | H. Hiir |
| K. Koha | K. Kana | L. Lehm |
| L. Latikas | H. Hani | L. Lammas |
| T. Tursk | P. Part | K. Kits |
| A. Ahven | L. Leevike | R. Rott |
| L. Luts | K. Kotkas | S. Siga |
| K. Koger | V. Varblane | P. Pull |
| K. Karp | T. Tuvi | E. Eesel |
| H. Heeringas | V. Vutt | P. Pühvel |
| S. Särg | E. Emu | K. Kaamel |
| K. Kilu | P. Pääsuke | K. Küülik |
| jne | jne | jne |
Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele kandidaadid, kes on juba saanud isikumandaadi või ringkonnamandaadi.
Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
Järgnevalt arvutatakse nimekirjadele iga kandidaadi võrdlusarv. Selleks jagatakse nimekirjale kogu vallas antud häälte arv jagajate jada vastava elemendiga.
Näide:
Kuna näiteks Kalade Valimisliit oli juba saanud 9 mandaati, siis alustatakse selle nimekirja võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada 10-ndast elemendist. Kalade Valimisliidu nimekirja esimese kandidaadi L. Lõhe võrdlusarv on seega 5364 / 10 = 536,4.
| Nimekiri | Kandidaat | Jada jrk nr | Häälte arv | Jagaja | Võrdlusarv | |
| Kalade Valimisliit | L. Lõhe | 10 | 5364 | 10 | = | 536,40 |
| Kalade Valimisliit | T. Tursk | 11 | 5364 | 11 | = | 487,64 |
| Kalade Valimisliit | A. Ahven | 12 | 5364 | 12 | = | 447,00 |
| Kalade Valimisliit | L. Luts | 13 | 5364 | 13 | = | 412,62 |
| Kalade Valimisliit | S. Särg | 14 | 5364 | 14 | = | 383,14 |
| Kalade Valimisliit | K. Kilu | 15 | 5364 | 15 | = | 357,60 |
| jne | ||||||
| Lindude Erakond | H. Harakas | 10 | 2189 | 10 | = | 218,90 |
| Lindude Erakond | K. Kana | 11 | 2189 | 11 | = | 199,00 |
| Lindude Erakond | P. Part | 12 | 2189 | 12 | = | 182,42 |
| Lindude Erakond | T. Tuvi | 13 | 2189 | 13 | = | 168,38 |
| Lindude Erakond | V. Vutt | 14 | 2189 | 14 | = | 156,36 |
| Lindude Erakond | E. Emu | 15 | 2189 | 15 | = | 145,93 |
| Lindude Erakond | P. Pääsuke | 16 | 2189 | 16 | = | 136,81 |
| jne | ||||||
| Erakond Laut | H. Hiir | 19 | 7619 | 19 | = | 401,00 |
| Erakond Laut | K. Kits | 20 | 7619 | 20 | = | 380,95 |
| Erakond Laut | R. Rott | 21 | 7619 | 21 | = | 362,81 |
| Erakond Laut | P. Pull | 22 | 7619 | 22 | = | 346,32 |
| Erakond Laut | E. Eesel | 23 | 7619 | 23 | = | 331,26 |
| Erakond Laut | P. Pühvel | 24 | 7619 | 24 | = | 317,46 |
| Erakond Laut | K. Kaamel | 25 | 7619 | 25 | = | 304,76 |
| Erakond Laut | K. Küülik | 26 | 7619 | 26 | = | 293,04 |
| jne |
Iga järgmise kompensatsioonimandaadi saab selle nimekirja kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Võrdlusarvude suuruse järjekorras jaotatakse ära kõik valimistulemuste kindlakstegemise esimeses kahes voorus jaotamata jäänud mandaadid.
Esimese kompensatsioonimandaadi saab Kalade Valimisliidust L. Lõhe (võrdlusarv 536,40), teise, kolmanda ja neljanda samast valimisliidust T. Tursk (487,64), A. Ahven (447,00), L. Luts (412,62), viienda Erakonnast Laut H. Hiir (401,00), kuuenda Kalade Valimisliidust S. Särg (383,14) jne.
Facebook
X.com