Teksti suurus:

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja 25. jaanuari 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ muutmine

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.07.2009
Avaldamismärge:RTL 2009, 59, 868

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ja 25. jaanuari 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ muutmine

Vastu võetud 15.07.2009 nr 28

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» § 33 lõike 21, § 75 lõike 4, § 105 lõigete 11 ja 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 «Vangla sisekorraeeskiri» (RTL 2000, 134, 2139; 2009, 45, 614) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna «vanglatöötaja» sõnaga «vanglateenistuja» vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad «vangla direktor või tema määratud isik» sõnadega «vangla direktori määratud vanglateenistuja»;

3) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna «vanglaametnik» sõnaga «vanglateenistuja» vastavas käändes;

4) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna «ametnik» sõnaga «vanglateenistuja» vastavas käändes;

5) määrust täiendatakse §-dega 11–15 järgmises sõnastuses:

« § 11. Direktori otsustuspädevus

Direktori pädevuses on teha otsus «Vangistusseaduse» § 10 lõike 2, § 15 lõike 4, § 22, § 32, § 33 lõike 1, § 39 lõike 4 ja § 99 alusel.

§ 12. Direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, otsustuspädevus

Direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus «Vangistusseaduse» § 8 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel.

§ 13. Julgeolekuosakonna juhataja otsustuspädevus

Julgeolekuosakonna juhata pädevuses on teha otsus «Vangistusseaduse» § 12 lõike 2, § 69 lõike 4 esimese lause ja § 103 alusel.

§ 14. Korrapidaja otsustuspädevus

Korrapidaja pädevuses on teha otsus «Vangistusseaduse» § 63 lõike 4 ja § 69 lõike 4 teise lause alusel.

§ 15. Üksuse juhi otsustuspädevus või vangistusosakonna juhataja otsustuspädevus vanglates, kus ei ole üksusi

Üksuse juhi otsustuspädevuses või vangisotsosakonna juhataja otsustuspädevuses vanglates, kus ei ole üksusi, on teha otsus «Vangistusseaduse» § 16 lõike 4, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ja § 93 lõike 3 alusel.»;

6) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna «vangla» sõnadega «vangla direktori määratud vanglateenistuja»;

7) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse sõna «selgitab vangla» sõnaga «selgitatakse» ja sõna «hoolitseb vangla» sõnaga «hoolitsetakse»;

8) paragrahvi 82 lõikes 5, § 412 lõikes 2, § 53 lõikes 3, § 64 lõikes 1 pärast sõna «talle», § 66 lõike 2 punktis 1 ja §-s 73 jäetakse välja sõna «vangla» vastavas käändes;

9) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetavat ravitakse vanglateenistuse võimaluse piires.»;

10) paragrahvi 9 lõikes 2 pärast sõna «puudub», § 31 lõike 3 teises lauses, § 412 lõike 3 esimeses ja teises lauses, § 46 lõigetes 11 ja 12, §-s 491, § 50 lõikes 11, § 51 lõigetes 1, 4 ja 5, § 57 lõikes 1 pärast sõna «ja», § 592 esimeses lauses pärast sõna «elektriseadme» ja teises lauses, § 61 lõike 11 ja lõike 2 kolmandas lauses pärast sõna «lisatakse», § 64 lõike 4 teises lauses enne sõna «peab» ja lõike 5 esimeses lauses pärast sõna «asjad», § 66 lõike 2 punktis 3, § 70 lõikes 1, § 74 lõikes 1 ja §-s 76 pärast sõna «asukohta» asendatakse sõna «vangla» sõnaga «vanglateenistus» vastavas käändes;

11) paragrahvi 91 lõikes 3 ja § 100 lõikes 4 asendatakse sõna «isiku» sõnaga «vanglateenistuja» vastavas käändes;

12) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse sõnad «vangla direktori või tema volitatud isiku» sõnadega «vangla direktori määratud vanglateenistuja»;

13) paragrahvi 35 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Loa andmisest võib keelduda, kui kinnipeetaval on olnud samal kuul üks kokkusaamine või kokkusaamisruumis ei ole taotletud ajal vaba kohta või kui kokkusaaja maines on alust kahelda.»;

14) paragrahvi 37 lõike 1 punktis 3 jäetakse välja sõnad «vangla vastutavale»;

15) paragrahvi 411 lõikes 3 ja § 412 lõikes 1 asendatakse sõnad «arvestab vangla» sõnaga «arvestatakse»;

16) paragrahvi 45 tekst sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.»;

17) paragrahvi 451 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lõikes 1 nimetatud otsus tehakse kahe nädala jooksul taotluse esitamisest.»;

18) paragrahvi 46 lõikes 31 asendatakse sõnad «vangla vahendusel või vangla kauplusest» sõnadega «vanglateenistuse vahendusel või vanglas asuvast kauplusest»;

19) paragrahvi 54 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse enne sõna «taotluse,» sõnadega «finants- ja majandusosakonna juhatajale»;

20) paragrahvi 57 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Direktori asetäitja, kellele allub avavangla osakond, võib lubada kinnipeetava taotluse alusel soetada asju vanglateenistuse vahenduseta, kui vanglateenistuse vahendusel asjade soetamine ei ole otstarbekas.»;

21) paragrahvi 62 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Hügieeninõuete täitmise tagamiseks võib direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, arsti ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud.»;

22) paragrahvi 66 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «vangla tuvastab» sõnaga «tuvastatakse»;

23) määrust täiendatakse §-dega 801 ja 802 järgmises sõnastuses:

« § 801. Lühiajalise väljaviimise kulude määrad ja arvestamine

(1) Lühiajalise väljaviimise kulud koosnevad vanglateenistuse saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kuludest ning muudest kulutustest.

(2) Lühiajalise väljaviimise kulude määraks vanglateenistuse saatemeeskonna kasutamisel on Harku Vanglas 85 krooni, Tallinna Vanglas 105 krooni, Tartu Vanglas 95 krooni, Murru Vanglas 115 krooni ja Viru Vanglas 109 krooni tunnis ühe saatemeeskonna liikme kohta. Väikseimaks kuluarvestuse ühikuks on kolmkümmend minutit.

(3) Lõikes 2 nimetatud kuludele lisanduvad lühiajalisel väljaviimisel kasutatava vanglateenistuse transpordi kulud ühe kilomeetri kohta. Transpordikuluna arvestatakse kulu konkreetse sõiduvahendi kütusele, remondile ja hooldusele, rehvidele, kindlustusele ja kaskokindlustusele, sõiduki rendi kulu ning muid vajalikke kulusid, nagu kulu autokeemiale, pesemisele ja muule. Vastavad arvutused teeb iga vangla finantsosakond.

(4) Lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lisanduvad kulutused, mis tulenevad konkreetse lühiajalise väljaviimise eripärast nagu praamipiletid, parkimistasud, tasulised sissesõidud või muud reaalsed kulutused.

§ 802. Lühiajalise väljaviimise kulude hüvitamise kord

(1) Koos lühiajalise väljaviimise taotlusega teeb kinnipeetav taotluse, et lühiajalise väljaviimise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Lühiajalise väljaviimise kulud arvestatakse enne lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mis tehakse kättesaadavaks kinnipeetavale.

(2) Juhul kui kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluse rahuldamise hetkel vanglasisesel isikuarvel raha, võib vangla direktor anda erandkorras loa, et kinnipeetav tasub lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalise väljaviimise toimumist. Pärast lühiajalist väljaviimist kulutuste tasumise kohustuse kohta annab kinnipeetav allkirja.».

§ 2. Justiitsministri 25. jaanuari 2001. a määrust nr 11 «Kinnipeetava vanglast vabastamise kord» (RTL 2001, 20, 273; 2009, 1, 4) täiendatakse §-dega 231 ja 232 järgmises sõnastuses:

« § 231. «Vangistusseaduse» § 75 lõike 4 alusel kehtestatud toetuse määrad on järgmised:
1) 200 krooni, kui kinnipeetava tegelik elukoht on samas linnas või vallas, kus asub vangla, kust kinnipeetav vabastatakse;
2) 350 krooni, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on kuni 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse;
3) 500 krooni, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on üle 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse.

§ 232. Paragrahvis 231 nimetatud tegeliku elukoha all mõistetakse kinnipeetava poolt vabastamise ettevalmistuse ajal määratud elukohta. Juhul kui vanglateenistusel tekib kahtlus, et tegemist ei ole kinnipeetava tegeliku elukohaga, siis on kinnipeetaval tõendamiskohustus ning vanglateenistusel on õigus kinnipeetava väidete õigsust kontrollida.».

§ 3. Määrus jõustub 24. juulil 2009. a.

Minister Rein LANG

Kantsler Margus SARAPUU