Väljaandja: Põllumajandusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.12.2010
Avaldamismärge: 

Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid

Vastu võetud 17.02.2005 nr 18
RTL 2005, 27, 377
jõustumine 11.03.2005

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
31.10.2007 - RTL 2007, 85, 1430 - 17.11.2007
16.05.2008 - RTL 2008, 43, 590 - 31.05.2008
15.07.2009 - RTL 2009, 61, 888 - 01.08.2009

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 9 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse projekteerimisnormid järgmistele maaparandussüsteemi projekteerimistöödele:
1) ettevalmistustööde projekteerimine;
2) hüdroloogiliste karakteristikute määramine;
3) hüdrauliliselt arvutatava eesvoolu projekteerimine;
4) põllumajandusmaa kraavkuivendussüsteemi projekteerimine;
5) põllumajandusmaa drenaažkuivendussüsteemi projekteerimine;
6) metsamaaparanduse kuivendussüsteemi projekteerimine;
7) maaparandussüsteemi teenindava tee projekteerimine;
8) maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise projekteerimine.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

(2) Määrusega kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnormid (edaspidi projekteerimisnormid) on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekti (edaspidi ehitusprojekt) koostamiseks.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

§ 2. Maaparandussüsteemi projekteerimise üldnormid

(1) Kraavid ja teed projekteeritakse haritaval maal tehniliste võimaluste olemasolu korral võimalikult sirgetena ning omavahel paralleelsetena, kulgema mööda kõlviku pikemat külge, mullastikuliselt sarnaseid kõlvikuid võimalikult vähe tükeldades.

(2) Eesvoolu kohta tehakse hüdrauliline arvutus, kui tema valgala on põllumajandusmaal üle 2 km^2  ja metsamaal üle 5 km^2 .

(2^1) Eesvoolu rekonstrueerimisel kaevemahuga üle 2000 m^3  kavandatakse rekonstrueeritava eesvoolu tööpiirkonna alumisse ossa tehnoloogiline settebassein mahuga vähemalt 1% kaevetööde arvutuslikust mahust, kui:
1) rekonstrueeritakse üle 10 km^2  valgalaga eesvoolu, mis on täies pikkuses kaevatud või täies pikkuses reguleeritud vooluveekogu;
2) alla 10 km^2  valgalaga eesvoolu rekonstrueeritav lõik asub lähemal kui 1 km eesvoolu suubumiskohast § 34 lõikes 1 nimetatud reostustundlikku veekogusse.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(3) Keskkonnakaitse tagamiseks projekteeritakse vajaduse korral asjakohane keskkonnakaitserajatis.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

(4) Keskkonnakaitserajatist projekteerides välditakse maaparandussüsteemi toimimisvõime võimalikku kahjustamist.

(5) Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisel võib reguleeriva võrgu pindala suureneda kuni 10%, kuid mitte üle 10 ha võrreldes olemasoleva maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu pindalaga.

(6) Tehniliste jooniste vormistamisel võib juhinduda projekteerimisnormide alusel koostatud kogumikus “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised^1 ” toodud joonistest.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

2. peatükk ETTEVALMISTUSTÖÖDE PROJEKTEERIMISNORMID

§ 3. Ettevalmistustööde projekteerimine

(1) Võsa ja metsa raiumist ning kändude juurimist projekteerides arvutatakse töömahud maaparanduse uurimistööl määratud maa-ala puittaimedega kattuvuse ja puistu tihedusgruppide lõikes.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

(2) Kännuvalli laialiajamine projekteeritakse koos kändude ja kivide jäägi äraveoga ja vallialuse maa tasandamisega. Kui kännuvallis on üle 10% mahust kände või kive, nähakse ette täiendav kändude või kivide äravedu.

(3) Haritavalt maalt kavandatakse koristada:
1) enne maaharimist maapinnalt ja 30 cm sügavusest kihist maapinnale väljatulnud kivid;
2) maa kasutamist segavad kivivared ja maavaldaja soovil sellised lagunenud kiviaiad, mida ei taastata;
3) maa harimisel või tasandamisel maapinnale väljatulnud üle 12-cm läbimõõduga kivid;
4) künnikihi aluse mullakihi sügavkobestamisega maapinnale väljatulnud kivid.

(4) Maaomaniku huvist tingitud erinevused ettevalmistustööde projekteerimisnormidest nähakse ette projekteerimistingimustes.

3. peatükk HÜDROLOOGILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE

§ 4. Hüdroloogilised karakteristikud

Hüdroloogilised karakteristikud maaparandussüsteemi projekteerimisel on:
1) valgala pindala – F, km^2  või ha;
2) äravoolumoodul – q, l/s km^2  või l/s ha;
3) äravoolu maht – V, 1000 m^3 ;
4) vooluhulk – Q, m^3 /s või l /s.

§ 5. Hüdroloogiliste karakteristikute määramine

(1) Hüdroloogilised karakteristikud määratakse:
1) hüdromeetriliste vaatlusandmete alusel;
2) ebapiisavate hüdromeetriliste vaatlusandmete korral vaatlusrea pikendamise teel analoog-veejuhtme pika vaatlusrea andmete järgi;
3) vaatlusandmete puudumise korral seni kasutatud empiiriliste valemite ja asjakohaste kartogrammide abil ning tulemuste võrdlemise teel analoog-veejuhtme vaatlusandmete järgi arvutatud karakteristikutega.

(2) Analoog-veejuhtmeks valitakse:
1) määratavale veejuhtmele võimalikult lähedal paiknev veejuhe;
2) võrreldavate äravoolu moodustumise tingimustega veejuhe;
3) veejuhe, mille valgala pindala ei erine määratava veejuhtme valgala pindalast üle kümne korra;
4) veejuhe, mille looduslikku äravoolu inimtegevuse mõju oluliselt ei moonuta.

4. peatükk KUIVENDUSSÜSTEEMI PROJEKTEERIMISNORMID

1. jagu Hüdrauliliselt arvutatava eesvoolu projekteerimisnormid

§ 6. Voolusängi karakteristikud

(1) Voolusängi karakteristikud on:
1) voolusängi sügavus – H, m;
2) voolusängi pealtlaius – b, m;
3) voolusängi nõlvustegur – m;
4) voolusängi karedusarv – n;
5) voolusängi põhja lang – I, ‰;
6) voolusängi kõverusraadius – R0, m;
7) voolusängi hüdrauliline raadius – R, m;
8) voolu sügavus – h, m;
9) voolu ristlõike pindala – ω, m^2 ;
10) voolukiirus – v, m/s.

(2) Eesvoolu ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid, arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad on esitatud lisa tabelis 1.

§ 7. Eesvoolu trassi projekteerimine

(1) Eesvoolu trass projekteeritakse reljeefi madalamat kohta mööda võimalikult püsivasse ja kergesti kaevatavasse pinnasesse. Turbas arvestatakse mineraalse aluspõhja reljeefi ja trass projekteeritakse võimaluse korral aluspõhja madalamale kohale.

(2) Trassi käänakud projekteeritakse sujuvatena. Vastassuunaliste käänakute ühendamisel jäetakse kõverate vahele vähemalt kõverusraadiuse pikkune sirge lõik. Käänaku minimaalseks kõverusraadiuseks projekteeritakse:

Q maks ≤ 5 m^3 /s korral R0 ≥ 5 b m;

Q maks > 5 m^3 /s korral R0 = 100 R^1,5  m.

§ 8. Eesvoolu ristlõike projekteerimine

(1) Eesvoolu ristlõige projekteeritakse, lähtudes pinnasest, voolusängi maksimaalsest sügavusest (H maks) ja arvutuslikust vooluhulgast (Q).

(2) Kui Q 10 m^3 /s ja H maks ≤ 2,5 m, projekteeritakse püsivas pinnases trapetsikujuline ristlõige. Kui Q = 10–25 m^3  /s ja H maks 3,5 m, projekteeritakse pinnases, milles fraktsiooni Ø ≥ 2 mm massi osakaal on üle 25%, voolusängi ristlõige trapetsikujuline. Peeneteralises ja tolmjas pinnases ning liival lasuvas turbas projekteeritakse paraboolikujuline ristlõige või kombineeritud ristlõige, mis alumises osas on paraboolikujuline ja ülemises osas trapetsikujuline.

(3) Trapetsikujulise ristlõikega voolusängi nõlvustegurid valitakse lisa tabelist 2.

(4) Kihilises pinnases ja voolusängi suure sügavuse (H maks > 5 m) puhul määratakse voolusängi projektparameetrid nõlvade püsivusarvutuste alusel.

§ 9. Voolusängi sügavuse määramine

(1) Voolusängi sügavus määratakse, lähtudes suubuva veejuhtme põhja kõrgusest või suubuva veejuhtme arvutuslikust veeseisust. Eesvoolu põhi projekteeritakse suubuva veejuhtme põhja kõrgusele või eesvoolu veeseis suubuva veejuhtme arvutusliku veeseisu kõrgusele. Hüdrauliline arvutus tehakse eesvoolu järgmistes punktides:
1) põllumajandusmaal profiilis, kus valgala pindala on 2 km^2 , ja metsamaal profiilis, kus valgala pindala on 5 km^2 ;
2) hüdrauliliselt arvutatud veejuhtme suubumiskohas;
3) langu murdepunktis mõlema langu järgi; kui voolu sügavus erineb üle 0,3 m, arvutatakse lang- või paisjoon;
4) ühtlase languga lõigus, kui valgala pindala muutub üle 20%.

(2) Hüdraulilisel arvutusel valitakse voolusängi karedusarv lisa tabelitest 3 ja 4.

§ 10. Eesvoolu põhja langu projekteerimine

(1) Eesvoolu vähim lubatud põhja lang on 0,3‰.

(2) Eesvoolu põhja langu projekteerimisel kontrollitakse voolusängi settimise või uhtumise ohtlikkust. Vähim lubatav voolukiirus arvutatakse seosest V min = 0,3R^0,25  m/s. Settimise takistamiseks peab voolukiirus olema üle 0,2 m/s. Uhtumisohu määramiseks võrreldakse maksimaalset arvutuslikku voolukiirust lisa tabelites 6, 7 ja 8 toodud asjakohasele pinnaseliigile lubatud voolukiiruse ülempiiriga. Kui arvutuslik maksimaalne voolukiirus on suurem kui sellele pinnaseliigile lubatud, valitakse tabelist 9 voolukiirusele sobiv kindlustise tüüp.

§ 11. [Kehtetu – RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

§ 11^1. Eesvoolu rekonstrueerimise vajadus

(1) Kui kavandatava inimtegevuse tulemusena suureneb eesvoolu valgala või sademete ja muu vee juhtimine eesvoolu, kontrollitakse arvutustega eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust nõuetele.

(2) Eesvool rekonstrueeritakse, kui:
1) lõikes 1 nimetatud arvutuse tulemusena selgub, et eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste avade suurus ei vasta nõuetele;
2) sette keskmine maht eesvoolu ühe meetri kohta on üle 1,2 m^3  või kui üle 10 km^2  valgalaga eesvoolu settekihi keskmine paksus on üle 0,5 m.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

2. jagu Põllumajandusmaa kraavkuivendussüsteemi projekteerimisnormid

§ 12. Kraavi trassi projekteerimine

(1) Kraavid projekteeritakse vähemalt mõõtkava 1:10 000 täpsusele vastavale kaardile:
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 
1) võimalikult sirged ja lühikesed;
2) reguleeriva võrgu paigutust arvestades;
3) kulgema omavahel ja kõlviku pikema küljega võimalikult paralleelselt;
4) kulgema mineraalpinnases reljeefi võimalikult madalat kohta mööda ja turbapinnases turbalasundi sügavamat kohta mööda;
5) püsiva voolusängiga;
6) maa-aluste kommunikatsioonide ja õhuliinidega minimaalse lõikumisega. Ristumisel teega projekteeritakse kraavi ja tee telje vaheline nurk 70–110º.

(2) Kraavid suunatakse eesvoolu või ühendatakse omavahel 45–90º nurga all.

§ 13. Kraavi ristlõike projekteerimine

(1) Kraavi ristlõige projekteeritakse trapetsikujuline. Põhja vähim laius kraavi teljelt kaevamisel rähavabas pinnases projekteeritakse 0,4 m ja rähases pinnases 0,6 m. Külgkaevamisel projekteeritakse kraavi põhja vähimaks laiuseks 0,8 m. Voolusängi ristlõike nõlvustegurid on toodud lisa tabelites 2 ja 10.

(2) Kraavide ühinemisel projekteeritakse veeseisud ja kraavipõhjad järgmiselt:
1) hüdrauliliselt arvutatud eesvoolu suubumisel projekteeritakse suubuva kraavi põhi 10 cm allapoole eesvoolu arvutuslikku veeseisu;
2) ülejäänud juhtudel projekteeritakse kraavi põhi vett vastuvõtva kraavi põhja kõrgusele.

(3) Kuivenduskraavi keskmiseks sügavuseks projekteeritakse mineraalpinnases 1,0 m ja turbapinnases turba arvutuslikku vajumist arvesse võttes 1,3 m.

(4) Kuivenduskraavi põhja lubatud vähim lang on 0,5‰.

§ 14. Reguleeriva võrgu projekteerimine

(1) Põllumajandusmaa kuivendusviis ja kuivendusintensiivsusaste määratakse lisas toodud tabeli 9 alusel.

(2) Põllumajandusmaal projekteeritakse kuivenduskraavide vahekaugus kuni kolm korda suurem samale alale vajalikust dreenide vahekaugusest, kuid mitte vähem kui 30 m, kui maaomaniku huvist tingitult ei ole projekteerimistingimustes ette nähtud muud vahekaugust.

(3) Kuivendamata maa-alalt pealevalguva pinnavee ärasuunamiseks projekteeritakse vähemalt 1 m sügavune piirdekraav. Kui piirdekraav peab ära suunama juurdevalguva põhjavee, projekteeritakse vähemalt 1,3 m sügavune kraav.

3. jagu Põllumajandusmaa drenaažkuivendussüsteemi projekteerimisnormid

§ 15. Drenaažisüsteemi koosseis ja projekteerimise üldnormid

(1) Drenaažisüsteem koosneb:
1) dreenidest;
2) drenaažikollektoritest;
3) drenaažiarmatuurist.

(2) Drenaažisüsteem projekteeritakse vähemalt mõõtkava 1: 2000 täpsusele vastavale topograafilisele kaardile, millele on peale kantud mullastiku ja muud projekteerimistingimustes nõutud andmed. Dreenide projekteerimisel arvestatakse järgmist:
1) maapinna üle 5‰-lise langu korral mis tahes pinnases põhjaveelise ja segatoitumise ning savi- ja liivsavipinnases ka sademeveega toitumise korral projekteeritakse dreenid võimalikult risti maapinna languga;
2) maapinna alla 5‰-lise langu korral, eriti sademeveega toituvas kerges pinnases projekteeritakse dreenid maapinna langu suunas.

§ 16. Dreenide projekteerimisnormid

(1) Plaaniliselt lahenduselt kavandatakse drenaažisüsteemid võimalikult lihtsad, korrapärase kuju ja pikkade dreenidega. Üle 250 m pikkuse dreeni alumise osa läbimõõt määratakse hüdraulilise arvutusega.

(2) Dreenid projekteeritakse drenaažisüsteemidesse reljeefi, mulla lõimise ja mulla liigniiskuse astme järgi.

(3) Olemasoleva kraavi asendamisel dreeniga nähakse ette dreeni paigaldamine loodusliku struktuuriga pinnasesse.

(4) Dreenide arvutuslik sügavus t (m), vahekaugus E (m) ja läbimõõt määratakse sõltuvalt projekteeritava kuivenduse intensiivsusest ja mullastiku andmetest. Kuivendatavate muldade liigniiskuse astmed on toodud lisa tabelis 11.

(5) Dreeni keskmiseks arvutuslikuks sügavuseks projekteeritakse mineraalpinnases 1,0 m ja turbapinnases turba arvutuslikku vajumist arvesse võttes 1,3 m. Dreeni vähimaks sügavuseks võib mineraalpinnases üksikutes punktides projekteerida 0,7 m ja turbapinnases 0,9 m. Dreeni rajamissügavus to (m) oleneb dreeni arvutuslikust sügavusest ja turba lagunemisastmest ning määratakse lisa tabelist 12.

(6) Kuivendusjärgne turbakihi tüsedus määratakse lisa tabeli 13 andmete alusel. Dreenide vahekaugus mineraalmullas määratakse lisa tabeli 14 andmete alusel ja sügavas madalsoos lisa tabeli 15 andmete alusel. Äravoolumoodul määratakse lisa tabeli 16 andmete alusel.

(7) Dreeni vähim lubatud lang on 3‰.

(8) Drenaažitorustiku konstruktsioon projekteeritakse uurimistulemustest lähtudes järgmiselt:
1) savipinnases (S; l’’’S) ja alla 35% lagunenud turbas drenaažitorustikku kattematerjaliga ei kaeta;
2) liivapinnases (L; sL) kaetakse drenaažitorustik kogu toru perimeetri ulatuses kattematerjaliga;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata pinnases kaetakse drenaažitorustik pealt 2/3 toru perimeetri ulatuses kattematerjaliga;
4) savipinnases ja üle 35% lagunenud turbas kaetakse drenaažitorustik vähemalt 5 cm paksuse filtermaterjali kihiga;
5) rauaookriga ummistumise ohu korral on drenaažitorustiku vähim läbimõõt 75 mm.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

§ 17. Drenaažikollektori projekteerimisnormid

(1) Drenaažikollektor projekteeritakse:
1) kulgema võimalikult sirgena reljeefi madalamat kohta mööda;
2) pajudest ja paplitest vähemalt 20 m kaugusele ning teistest puittaimedest vähemalt 10 m kaugusele;
3) puittaimestikuga ala läbivas lõigus veetiheda toru seinaga;
4) suubuma kraavi pärivoolu 60–90º nurga all.

(2) Kollektori vähim lubatud lang on:
1) läbimõõdul 75 mm 2‰;
2) läbimõõdul 100–200 mm 1‰;
3) läbimõõdul üle 200 mm 0,5‰;
4) rauaookriga ummistumise ohus olevas pinnases, voolavas või varisemisohtlikus pinnases projekteeritakse kollektori vähimaks languks 3‰, kui toru läbimõõt on 75 mm, ja 2‰, kui toru läbimõõt on 100–200 mm.

§ 18. Drenaažiarmatuuri koosseis ja projekteerimisnormid

(1) Drenaažiarmatuuri hulka kuuluvad:
1) suue;
2) settekaev;
3) ühenduskaev;
4) astangkaev;
5) kraavikaev ja kraavifilter;
6) neelukaev;
7) dreenifilter;
8) allikakaev;
9) dreenivõimendi;
10) erikonstruktsioonid;
11) ühendusdetailid.

(2) [Kehtetu – RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

§ 19. Pinnavee äravoolu projekteerimine

(1) Kuivendatavale alale koguneva pinnavee ärajuhtimiseks projekteeritakse olenevalt konkreetsetest tingimustest:
1) agromelioratiivsed võtted;
1^1) sellise raske liivsavi- ja savimulla lupjamine, mille happesus (pH) on väiksem kui 7 ja milles liikuva kaltsiumi sisaldus on alla 4000 mg/kg;
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 
2) pinna planeerimine;
3) voolunõvad;
4) neelukaevud;
5) drenaažifiltrid;
6) pilutäidisdrenaaž;
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 
7) dreenivõrgu tihendamine.

(2) Agromelioratiivsed võtted (vesivaod, kobestamine) projekteeritakse languta savimaale ja muule kriitilist kõvadust (P > 45 kg/cm^ 2 ) ületavale mineraalmaale, kus ei ole võimalik eristada märgatavaid vee kokkuvoolu alasid.

(2^1) Raske liivsavi- ja savimulla puhul kavandatakse mulla veeläbilaskvuse suurendamiseks lupjamine lisa tabelis 16^1  toodud lubjatarbe alusel.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(3) Pinna planeerimisega tagatakse pinnavee äravool 10–15 cm sügavusest sulglohust. Suurema sulglohu täitmisel või selle avamisel säilitatakse maksimaalselt huumushorisont.

(4) Voolunõva nähakse ette kraavi laialiaetud mullavalli taha sulglohku koguneva vee juhtimiseks kraavi või neelukaevu valgalalt vee äravoolu kiirendamiseks. Nõva sügavus projekteeritakse 0,4–0,6 m; nõlvus 1:5–1:10 ja põhja lang vähemalt 1‰.

(5) Neelukaev projekteeritakse maastikul selgelt määratava, 2–3 ha suuruse valgalaga sulglohu põhja. Väiksema valgala pindala puhul projekteeritakse dreenifiltrid. Kui sulglohu madalaim koht ei ole määratav, projekteeritakse kombineeritud drenaaž või tihendatakse kergemas pinnases dreenivõrku kuni kaks korda. Pinnavee ärajuhtimise rajatise mõõtmed määratakse lisa tabelis 17 toodud andmete järgi.

§ 20. Drenaažisüsteemi rekonstrueerimise vajadus

(1) Drenaažisüsteem rekonstrueeritakse, kui selle maa-ala soovitakse kasutada põllumajandusmaana, kuid olemasolev drenaažisüsteem ei taga maaviljeluseks sobivat veerežiimi.

(2) Drenaažisüsteemi rekonstrueerimiseks projekteeritakse asendamine uue drenaažiga olemasolev:
1) rauaookri ja mineraalsettega täielikult ummistunud drenaaž;
2) turbapinnasesse rajatud drenaaž, mis turba vajumise ja mineraliseerumise tõttu on jäänud liiga madalaks;
3) kasutusotstarbe kaotanud puit- ja klaastorudrenaaž.

§ 21. Drenaažisüsteemi rekonstrueerimisnormid

(1) Drenaažisüsteemi rekonstrueerimise projekteerimisel lähtutakse põllumajandusmaa drenaažkuivendussüsteemi projekteerimisnormidest, arvestades selles paragrahvis sätestatud erinevusi. Projekteerimisel kavandatakse drenaažikonstruktsioon puudulikult kuivendatud maa-ala uurimistööl tuvastatud tõrke põhjuse põhjal.

(2) Kriitilise kõvaduseni tihenenud mullakihist põhjustatud ülaveelise liigniiskuse korral nähakse ette künnialuse kihi kobestamine. Rekonstrueeritava drenaaži piirkonnas projekteeritakse kobestamise sügavus 30 cm võrra väiksem dreenide tegelikust sügavusest.

(3) Purunenud, nihkunud või taimejuurtega ummistunud drenaažitorudest põhjustatud puudulikult kuivendatud alal nähakse ette torude asendamine.

(4) Mineraalsettega ummistunud drenaaži rekonstrueerimise korral nähakse projektis ette sobiva kattematerjaliga ümbritsetud torude kasutamine.

(5) Rauaookriga ummistunud drenaaži rekonstrueerimise korral nähakse ette:
1) sobiva filtermaterjaliga ümbritsetud torude ja hakkepuidust filterkeha kasutamine;
2) drenaažisuudmete projekteerimine kraavi veepinna alla.

(6) Puudulikult kuivendatud alal olemasoleva dreenivõrgu tihendamine uute dreenide vaheleehitamisega projekteeritakse drenaaži toimimisvõime, pinnase filtratsioonimooduli ja põhjavee juurdevoolu uurimise andmete alusel. Üldreeglina projekteeritakse uus dreen olemasolevate dreenide vahekauguse keskkohta. Uue ja olemasoleva drenaaži lõikumise korral nähakse ette vähemalt 50 m pikkuse olemasoleva dreenilõigu ühendamine uue dreeniga või olemasoleva dreeniga ühenduse taastamine. Uue süsteemiga ühendamine nähakse ette allikadreeni, kaevust väljuva dreeni ja filtriga dreeni puhul olenemata dreeni pikkusest.

(7) Kuivenduse rekonstrueerimisel sügavas madalsoos kasutatakse kuivendusdreenide vahekauguse määramisel lisa tabeli 18 andmeid.

(8) Savi- ja liivsavipinnases projekteeritakse drenaaži veevastuvõtuvõime suurendamiseks pilutäidisdrenaaž. Pilutäidisdreenide võrk projekteeritakse risti olemasolevate dreenidega, keskmise sügavusega 0,6–0,8 m. Projekteerimisel kavandatakse pilutäidisdreeni kaeviku täitmine filtermaterjaliga ja kaeviku lõikumisel dreenitoruga nähakse ette ühendusfiltri rajamine. Pilutäidisdreenide vahekauguseks projekteeritakse olenevalt pinnasest:
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 
1) savis ja raskes liivsavis 10 m;
2) keskmises liivsavis 15 m;
3) kerges liivsavis 20 m.

4. jagu Metsakuivenduse projekteerimisnormid

§ 22. Metsakuivenduse projekteerimisnormid

(1) Metsakuivenduse projekteerimisel määratakse kuivenduskraavide vahekaugus sõltuvalt:
1) metsa kasvukohatüübist, puuliigist ja vanusest ning boniteediklassist;
2) kraavide sügavusest ja mullastikust;
3) olemasolevast kvartalivõrgust;
4) kavandatavast kuivenduse intensiivsusastmest;
5) metsa uuenemis- või uuendamistingimustest;
6) vagukraavide kavandamisest.

(1^1) Kraav projekteeritakse vähemalt mõõtkava 1:10 000 täpsusele vastavale kaardile.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

(2) Kraavi projekteerimisel arvestatakse järgmist:
1) kraav kavandatakse kvartalisihi või tee äärde, vältides võimalikku teega lõikumist;
2) pinnavee eemaldamiseks lageraie lankidelt projekteeritakse madal vagukraavitus, kusjuures vagukraavid projekteeritakse võimalikult risti maapinna languga;
3) üleujutuval metsamaal projekteeritakse kuivenduskraavid võimalikult paralleelselt eesvooluga;
4) kraavid suunatakse eesvoolu pärivoolu 60–90º nurga all;
5) kraavi pikkus on ühe kvartali pikkus (900 m) või laius (400 m).

(3) Kraavi keskmine sügavus turbamullas projekteeritakse 1,1 m, arvestades turba arvutuslikku vajumist.

(4) Kraavi ristlõike muud parameetrid valitakse, arvestades pinnase liiki ja teemulde rajamisel mulde vajalikku mahtu.

(5) Kraavide ligikaudsed sügavused ja vahekaugused metsa kasvukohatüüpide järgi on toodud lisa tabelis 19.

(6) Kraavi mullavall kavandatakse selliselt, et oleks võimalik metsamaterjali esmaselt laoplatsile koondada. Mullavallilt mahasõidu kohad projekteeritakse raadiusega vähemalt 10 meetrit.

(7) Kvartaliäärsel sihil juuritakse kraavi muldel liiklemist takistavad kännud.

5. peatükk MAAPARANDUSSÜSTEEMI TEENINDAVA TEE PROJEKTEERIMISNORMID

§ 23. Üldnormid

(1) Maaparandussüsteemi teenindav tee on metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee (edaspidi tee).

(2) Liikluskvaliteet erinevate projekteerimise lähteandmete kasutamise korral ja tee klassid on toodud lisa tabelites 21 ja 22.

(3) Metsamaa teedevõrgu tihedus määratakse puistute boniteedist lähtudes. Arvutuse aluseks võetakse tingimus, et 1 km tee kohta tuleks 2000 tihumeetrit väljaveetavat puitu 10 aasta kestel pärast tee väljaehitamist, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud muud tingimust. Tootmismahu prognoosile ja majanduslikele uuringutele tuginev eeldatav maksimaalne veomaht kuus on I-M kategooria tee puhul üle 10 000 tonni (neto) ja II-M tee kategooria puhul kuni 10 000 tonni (neto). Optimaalne teedevõrgu tihedus majandusmetsas on 1,2 km/km^2  kohta. Laiendus möödasõiduks projekteeritakse ca 500 m järgi.

(4) Tee katendi tugevusarvutusel võetakse sõiduki arvutuslikuks teljekoormuseks 100 kN, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud aluseks võtta muud teljekoormust.

(5) Põllumajandusmaal valitakse tee trassi võimaluse korral väheväärtuslikule mineraalmaale mööda maastikulist või maakasutuse piiri, metsamaal mööda kuivemaid kruusa-, liiva- või savipinnaseid läbi kõrgeboniteediliste puistute.

(6) Tee projektis nähakse ette huumuskihi koorimisel kokkulükatud mulla säilitamine või kasutamine.

(7) Projektis nähakse ette meetmed teerajatise põhjustatud pinnasevee taseme ebasoodsa mõju kõrvaldamiseks.

§ 24. Tee põhiparameetrid

(1) Tee põhiparameetrid, mis sõltuvad üksiku veoki suurimast ohutust kiirusest (edaspidi projektkiirus), on:
1) plaanikõveriku raadius;
2) nähtavuskaugus;
3) püstkõveriku raadius;
4) pikikalle;
5) viraaži põikkalle.

(2) Projektkiirus, millele vastavad projekteeritava tee põhiparameetrid, valitakse lisa tabeli 23 andmete alusel.

(3) Liiklejate, teede ja rajatiste piirmõõtmed määratakse lisa tabeli 24 andmete alusel.

(4) Ristprofiili elemendid, nende laiused ja põikkalded määratakse lisa tabelite 25 ja 26 järgi.

(5) Plaanikõverikul raadiusega 800 m ja vähem nähakse ette sõidutee sisekülje laiend. Sõidutee laiend määratakse vastavalt lisa tabelile 27.

§ 25. Tee plaan ja pikiprofiil

(1) Tee plaan koosneb sirglõigust, plaanikõverikust, eelkõverikust või eelkõveriku puudumise korral üleminekulõigust.

(2) Tee plaanikõveriku kavandamisel ringkõverikuna tagatakse õige suhe projektkiiruse ja ringkõveriku raadiuse vahel. Projektkiirusele ja viraažikaldele vastav vähim plaanikõveriku raadius on toodud lisa tabelis 28.

(3) Tee suurim lubatud pikikalle valitakse sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest lisa tabelist 29.

(4) Püstkõverikena kasutatakse ringkõveraid, mis olenevalt projektjoone järjestikuste kaldlõikude omavahelisest liitumisest jagunevad kumerateks või nõgusateks. Püstkõverike raadiused on toodud lisa tabelites 30 ja 31.

§ 26. Tee muldkeha

(1) Tee muldkeha ehitustingimused määravad niiskuspaikkonna tüüp, pinnase omadused, reljeef ning geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused.

Niiskuspaikkonna tüübid on toodud lisa tabelis 32 ning pinnaste liigitus tabelites 33 ja 34.

(2) Tee muldkeha ülaosa ja katendi tugevuse tagamiseks projekteeritakse teekatte allpinna vähim kõrgus vastavalt lisa tabeli 35 normidele. Teekatte allpinna vähima kõrguse nõuded võib jätta arvestamata, kui muldkeha töökihi tugevuse ja püsivuse tagamiseks või katendi tugevdamiseks on rakendatud järgmisi meetmeid:
1) külmakaitsekihi rajamine;
2) muldkeha vee-soojusrežiimi reguleerimine hüdroisolatsiooniga, soojusisolatsiooniga, drenaažiga või kapillaare katkestava kihiga;
3) töökihi pinnase tugevdamine ja parendamine sideainete jt lisandite kasutamisega;
4) armeeritud kihi kasutamine;
5) muldkeha eriristprofiilide kasutamine.

(3) Muldkeha ülakiht projekteeritakse vett hästi läbilaskvast pinnasest.

(4) Liivapinnasest muldkeha tihendustegur on kuni 0,4 m sügavusel katte allpinnast vähemalt 0,98 ja suurematel sügavustel vähemalt 0,95. Kruuspinnast ja tehnogeenset pinnast kasutades määratakse vajalik kandevõime arvutustega. Rajatavas kihis ei tohi suuremate pinnaseosiste läbimõõt ületada tihendatava kihi 2/3 tüsedust.

(5) Pinnast ja tööstusjäätmeid, mille tugevusomadused ei muutu niiskudes, võib muldkehas kasutada piiranguteta. Pinnast ja tööstusjäätmeid, mille tugevusomadused niiskudes muutuvad, lubatakse kasutada piirangutega, põhjendades nende kasutamist katsete alusel saadud tulemustega.

(6) Muldkehas kasutatava pinnase tegelik maht arvutatakse valemiga V=V0K1, kus V0 – muldkeha profiilne maht ja K1 – pinnase suhteline tihendustegur, mis näitab loodusliku pinnase mahu kasvu tihendamisel nõutava tihendustegurini. Suhteline tihendustegur tihendusteguri 0,95 puhul võetakse liiva ja saviliiva puhul 1,05; liivsavi ja savi puhul 1,00 ning tööstusjäätmete puhul 1,15.

(7) Muldkeha nõlvus projekteeritakse vastavalt lisa tabeli 36 normidele. Süvendi nõlvus määratakse lisa tabeli 37 järgi, kui nõlva tasakaalu ei mõjuta pinnasevee voolamisest põhjustatud hüdrodünaamiline jõud.

(8) Muldkeha projekteerimisel savipinnasest, mille niiskus ületab 70% voolamispiiri niiskusest, nähakse ette meetmed muldkeha vajaliku püsivuse tagamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla:
1) pinnase kuivamine loomulikul teel;
2) pinnase töötlemine aktiivsete ainetega (kustutamata lubi, aktiivsed põlevkivi heittuhad jms);
3) liigniiske pinnase tihenemise kiirendamine (drenaaž jms).Kergkatte võib sellisele muldkehale rajada pärast muldkeha tihenemise lõppemist.

§ 27. Tee muldkeha erilahendused

(1) Kuni 6 m sügavusega soos võib soo pinnast kuni 3 m kõrguse muldkeha projekteerida tüüplahendusena, arvestades soo tüüpi:
 I tüüp – soopinnas, mille tugevus looduslikus olekus tagab kuni 3 m kõrguse muldkeha rajamise ilma nõrga aluspinnase külgsuunalise väljasurumiseta;
 II tüüp – soopinnas, milles on kas või üks kiht, mis kuni 3 m kõrguse muldkeha intensiivsel rajamisel võidakse välja suruda;
 III tüüp – soopinnas, milles on kas või üks kiht, mis kuni 3 m kõrguse mulde rajamisel, sõltumata koormise intensiivsusest, välja surutakse.

(2) Kui muldkeha rajatakse soopinnasele, tuleb lisaks muldkeha projekteerimise üldnõuetele arvestada järgmisega:
1) kasutusajal peab olema välistatud muldkeha allkihi nõrga pinnase külgsuunaline väljasurumine;
2) aluse intensiivne vajumine peab olema lõppenud enne katendi rajamist. Intensiivse vajumise lõpuks loetakse ajahetke, millal mulde konsolidatsioon on saavutanud 90% oma lõppväärtusest või kergkatendi puhul aega, kui vajumiskiirus langeb alla 2 cm aastas;
3) muldkeha aluse püsivust ja vajumeid, samuti elastseid võnkumisi prognoositakse arvutuslikult;
4) soos projekteeritakse muldkeha alaosa, mis vajub 0,2–0,5 m allapoole soopinda, heade dreenivate omadustega jämedateralisest pinnasest. Teiste pinnaste (kaasa arvatud turvas) kasutamist põhjendatakse arvutustega;
5) soosse rajatava muldkeha mõlemale poole nähakse ette bermiga äravoolukraavid;
6) geotekstiile kasutades arvestatakse neile esitatavate nõuetega.

(3) Muldkeha üleujutuval lammil projekteeritakse, arvestades lainete mõju, vee hüdrostaatilist survet ja erosioonilist mõju üleujutuse ajal.

(4) Muldkeha tugevdamiseks, dreenimiseks, kihtide eraldamiseks või isoleerimiseks kasutatakse geotekstiile järgmiselt:
1) nõrgal pinnasel oleva muldkeha aluse pinnase tihendamise kiirendamiseks vertikaaldreenidega, kandevõime suurendamiseks tugevduskangaste või -võrkudega;
2) eralduskihina erineva lõimisega pinnasekihtide vahel, kaitsefiltrina dreenikonstruktsioonides, nõlva pinna kindlustamiseks;
3) süvendite rajamisel ebasoodsates hüdrogeoloogilistes tingimustes, et tagada ehitusmasinate liikumine.

(5) Geotekstiilid paigaldatakse piki teed vähemalt 0,5 m ülekattega. Päikese käes ei tohi geotekstiilid olla laotatuna üle nädala. Geotekstiilide peale laotatakse vähemalt 0,3 m tüsedune kaitsekiht.

(6) Geotekstiile kasutades määratakse selle klass sõltuvalt aluspinnase kandevõimest ja muldkehas kasutatava materjali omadusest vastavalt lisa tabelile 38. Geotekstiilide klassidele esitatavad nõuded on toodud lisa tabelis 39.

§ 28. Veeviimarid

(1) Muldkeha kaitseks uhtumise ja üleniiskumise eest, samuti muldkeha ehitustööde võimaldamiseks projekteeritakse pinnavee ärajuhtimissüsteem: kraavide, dreenide, küvettide, rennide, imbkaevude jne rajamine ja teeäärse maa-ala planeerimine.

(2) Kraavi ja küveti põhja lang projekteeritakse vähemalt 0,5%, erandina soos 0,2%. Kui kraavi põhja lang savi- või liivsavipinnases on üle 3% või liiv- või saviliivpinnases on üle 2%, nähakse ette kraavi põhja ja nõlva kindlustise rajamine.

(3) Teepeenarde ja muldkeha nõlvade kaitsmiseks uhtumise eest teelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või muldkeha kõrgus üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel nähakse ette kindlustusmeetmed ja projekteeritakse sademevee ärajuhtimissüsteem.

(4) Tee serva kõrgus truubi pealesõidul projekteeritakse arvutuslikust veeseisust:
1) truubi rõhuta töörežiimi puhul vähemalt 0,5 m kõrgem;
2) truubi rõhuga ja osalise rõhuga töörežiimi puhul vähemalt 1,0 m kõrgem.

(5) Külgkaevendita mulde mäepoolsele küljele projekteeritakse pikikraav.

(6) Väljaspool maaparandussüsteemi maa-ala projekteeritakse mõlemale poole muldkeha kraav, kui maa-ala pikikalle on alla 2% ja mulde kõrgus on alla 1,5 m või vahelduva põikkaldega alal.

(7) Kraavide vähimad parameetrid on toodud lisa tabelis 40.

§ 29. Katend

(1) Katendi (kate, alus ja dreenkiht) konstruktsiooni valikul lähtutakse projekteeritava tee klassist, liikluse nõuetest, perspektiivsest liiklussagedusest ning liikluskoosseisust, paikkonna kliima-, pinnase- ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ning keskkonnahoiust.

(2) Katend projekteeritakse vastavalt Maanteeameti 4. märtsi 2002. a käskkirjaga nr 39 kinnitatud «Elastsete teekatete projekteerimise juhendile» 2001-52 (Maanteeamet 2001).

(4) Katendi konstrueerimisel kasutatakse järgmisi tüüplahendusi:
1) töötlemata killustikust ja kruusmaterjalist katendi vähim tüsedus on 15 cm;
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 
2) töötlemata killustikust ja kruusmaterjalist katendi vähim tüsedus on liivalusel 20 cm;
3) sideainega tugevdatud materjalist ja pinnasest katendi vähim tüsedus on 10 cm;
4) aherainest katendi vähim paksus on 40 cm ja katteliiva paksus on 10 cm, kui maaomaniku huvist tingitult ei ole projekteerimistingimustes ette nähtud muud tüsedust.

(5) Katendis ja aluses kasutatava pideva terakooslusega kivimaterjalile esitatavad nõuded on toodud lisa tabelis 41.

(6) Katendi projekteerimisel võib kasutada lisa tabelis 42 esitatud tüüplahendusi.

§ 30. Ristmik

(1) Ristmik projekteeritakse üldjuhul naaberristmikust vähemalt 100 m kaugusele. Ristmik kavandatakse hea nähtavusega lõikuva tee sirgele lõigule.

(2) Teede lõikumisnurk projekteeritakse 70–110º. Erandina võib põhjendatud juhtudel II–M kategooria teel vähendada ristumise nurka 45º-ni, III–M kategooria teel kuni 30º-ni.

(3) Ristmikku ei projekteerita väikese raadiusega kumerale kõverikule, kus on piiratud nähtavus.

(4) Projektis tagatakse ristmikul pöördeliiklusele projektkiirusest tulenev vähim peatumisnähtavus vastavalt lisa tabelile 43.

(5) Ristmikul, kus liiklus kõrvalteelt korraldatakse «Anna teed» või «Peatu ja anna teed» liiklusmärkide abil, tagatakse kõrvalteelt pööret sooritavale sõidukijuhile enne pöörde alustamist peateele nii paremale kui ka vasakule nähtavus sellises ulatuses, et pööret lõpetades ei häiriks ta peateel liiklejaid.

(6) Ristmiku geomeetriline lahendus projekteeritakse vastavalt kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis vaadeldaval ristmikul võib liikuda. Sadulrongi tüüpi veoki pöörderaadius pöörde soorituse kiirusel 15–25 km/h on 17,5 m ja kiirusel 25–35 km/h on 21,5 m.

(7) Tee ja raudtee lõikumine projekteeritakse, juhindudes «Teeseaduse» ja «Raudteeseaduse» nõuetest.

§ 31. Teerajatis

(1) Silla või truubi ehitusprojekt peab võimaldama:
1) sõiduki ohutu ja sujuva liiklemise ning teerajatise töökindluse, pikaealisuse ja pideva kasutamise;
2) kevadise suurvee ja jää ohutu läbilaskmise;
3) materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise;
4) loodushoiu nõuete täitmise.

(2) Sild ja truup projekteeritakse lisa tabeli 1 ja asjakohaste projekteerimisnormide või nomogrammide alusel.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(3) Truup läbimõõduga 0,5–0,9 m võib olla kuni 30 m pikk. Pikem truup projekteeritakse vähemalt 1 m läbimõõduga.

(4) Truup projekteeritakse rõhuta või osalise rõhu all töötavana, sisse- ja väljavoolu otsakutega ning kindlustatuna olenevalt voolurežiimist.

(5) Truubi vähim pikikalle on 1%.

(6) Täitepinnase ja katendi tüseduseks truubi peal projekteeritakse vähemalt 0,5 m, kui truubitoru valmistanud tehas ei ole pidanud võimalikuks väiksemat täitepinnase ja katendi tüsedust.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

§ 32. Teepäraldised

Tee projekti liikluskorralduse osa koostatakse, lähtudes järgmistest standarditest:
1) Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001;
2) Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614-2008.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

§ 33. Tehnovõrgud

Teega paralleelselt kulgevad tehnorajatised ja maaparandussüsteemi ehitised projekteeritakse väljapoole mullet.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

6. peatükk MAAPARANDUSSÜSTEEMI KESKKONNAKAITSERAJATISE PROJEKTEERIMISNORMID

[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 34. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise rakendamise vajadus ja keskkonnakaitserajatiste tüübid

(1) Merre, järve ja üle 10 km^2  suuruse valgalaga vooluveekogusse (edaspidi reostustundlik veekogu) põllumajandusliku hajureostuse (edaspidi hajureostus) leviku ohu ja erosiooniohu korral projekteeritakse:
1) veekaitsevööndi laiend;
2) settebassein;
3) puhastuslodu.

(1^1) Lõikes 1 nimetatud hajureostuse leviku oht ja erosioonioht määratakse, lähtudes põllumajandusministri 30. septembri 2004. a määruse nr 163 “Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded” §-s 25^1  kehtestatud kriteeriumitest.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(2) Maaparandussüsteemi vooluveesliikuva sette kinnipüüdmiseks projekteeritakse settebassein.

(3) Eesvoolu isepuhastusvõime suurendamiseks ning kalade ja vähkide elupaikadega mitmekesistamiseks ja rändetingimuste parandamiseks projekteeritakse:
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 
1) eesvoolu põhjavall;
2) eesvoolu nõlvapuiste;
3) eesvoolu soodi avamiskraav;
4) eesvoolu koelmupadjand;
5) vähkidele eesvoolu tehisurupuiste.

(4) Kohaliku veevaru säästmiseks projekteeritakse:
1) reguleeritava äravooluga drenaaž;
2) kuivendusvee korduvkasutuse tiik.

(5) Metsapõlengust tingitud keskkonnakahjude vähendamiseks projekteeritakse tuletõrjetiik.

(6) Mulla kaitseks ja mikrokliima parandamiseks projekteeritakse tuuletõkkeriba.

(7) “Veeseaduse” § 26^3  lõike 2 alusel määratud nitraaditundlikul alal põhjavette hajureostuse leviku ohu korral projekteeritakse lõikes 1 nimetatud keskkonnarajatis.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 35. Veekaitsevööndi laiendi projekteerimine

(1) Veekaitsevööndi laiend projekteeritakse reostustundliku veekogu või reostustundlikku veekokku suubuva eesvoolu pervele väljapoole veekaitsevööndit lõigus, kus hajureostuse leviku tõkkeriba laiusmääratuna lisa joonisel 2 toodud nomogrammi alusel ületab “Veeseaduse” § 29 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud veekaitsevööndi laiuse.

(2) Kui veekaitsevööndi laiendil kasvab puittaimestik, kavandatakse sinna kujundusraidega põõsasrindeta puistu, mille puuvõrade liituvus on 0,6–0,8.

(3) Veekaitsevööndi laiendisse projekteeritakse kõrgusjoontega võimalikult paralleelselt 1 m vahekaugusega vall-nõvad valli harja kõrgusega nõva põhjast vähemalt 20 sentimeetrit.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

§ 36. Settebasseini projekteerimine

(1) Erosiooniohu korral projekteeritakse settebasein vähemalt 1 m sügavuse süvendina reostustundlikusse veekogusse suubuvale kraavile või eesvoolule või looduslikule voolunõvalevooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks.

(2) Hüdrauliliselt arvutatud veejuhtmel peab projekteeritud basseini laius tagama basseinis voolukiiruse alla 0,2 m/s.

(3) Settebasseini veemahu määramisel lähtutakse tingimusest 1,5–2 m^3  vett basseini valgala hajureostuse leviku ohtliku ala hektari kohta. Settebasseini minimaalne veemaht on 25 m^3 . Settebassein projekteeritakse voolu suunas puhastuslodu ette.

(4) Kraavi sirgel osal projekteeritakse settebassein sümmeetriliselt kraavi telje suhtes, kraavi käänakul projekteeritakse settebassein nihutatuna käänaku siseküljele.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 37. Puhastuslodu projekteerimine

(1) Puhastuslodu on 0,3–0,5 m sügavune veega ja makrofüütidega, soovitavalt pilliroo ja hundinuiaga, kaetud märgala.

(2) Puhastuslodu hajureostuse leviku ohtlikult maa-alalt voolava pinna- ja drenaaživee bioloogiliseks puhastamiseks projekteeritakse kraavi, üle 10 ha suuruse drenaažisüsteemi ja üle 5 ha suuruse mikrovalgalaga reljeefi voolunõva suubumiskohta reostustundlikusse veekogusse või hajureostuse leviku ohtliku ala piirile.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(3) Pinnavee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 25 m^2  ja külgede suhe on 1 : 2.

(4) Drenaaživee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 1 m^2  drenaažisüsteemi hajureostuse leviku ohtliku ala hektari kohta.

(5) Lõikes 2 nimetatud puhastuslodude kogupindala peab moodustama vähemalt 0,5% maaparandussüsteemi või selle osa hajureostuse leviku ohtliku ala suurusest. Kui reostunud vesi voolab reostustundlikusse veekogusse hea isepuhastusvõimega(veetaimestikuga kattuvus 20―30%) eesvoolu kaudu, võib puhastuslodu jätta rajamata, kui eesvoolu pikkus on vähemalt 200 m hajureostuse leviku ohtliku maa-ala ühe hektari kohta.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

§ 38. Eesvoolu põhjavalli projekteerimine

(1) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse eesvoolu lõiku, kus põhjalang on vähemalt 2‰.

(2) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse mineraalpinnases kivipuistena, turbapinnases palktõkkena risti voolu suunaga voolusängi põhja. Üle 2 m laiuse põhjaga eesvoolul projekteeritakse eesvoolu põhjavall 70–80º nurgaga.

(3) Eesvoolu põhjavalli kõrgus peab madalvee perioodil tagama valli ees vee sügavuse vähemalt 30 cm.

(4) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud kalade rändevõimalus üle põhjavalli ka madalvee perioodil.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 39. Eesvoolu nõlvapuistete projekteerimine

(1) Eesvoolunõlvapuisted projekteeritakse eesvoolu lõigule, mis asub uhtumise seisukohalt stabiilses pinnases – kruusases või rähkses pinnases.

(2) Eesvoolu nõlvapuisted projekteeritakse kivimaterjalist vahekaugusega 10–20-kordne voolusängi põhja laius.

(3) Eesvoolu nõlvapuisted võivad vähendada sängi põhjalaiust kuni 2/3 võrra, seejuures tohib nõlvapuiste võimalikult vähe kitsendada eesvoolu suurveeaegset voolu ristlõiget.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 40. Eesvoolu soodi avamiskraavi projekteerimine

Eesvoolu soodi avamiskraav projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud:
1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetus eesvoolu soodis;
2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääs eesvoolust sooti ja soodist eesvoolu.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 41. Eesvoolu koelmupadjandi projekteerimine

(1) Eesvoolu koelmupadjand tüsedusega vähemalt 20 cm projekteeritakse kruusast lävendina eesvoolu põhja.

(2) Eesvoolu koelmupadjandi voolusuunaline pikkus on vähemalt kolm eesvoolu voolusängi laiust.

(3) Eesvoolu koelmupadjandi kõrgus peab kalade kudemisajal tagama vee sügavuse eesvoolus koelmupadjandi kohal vähemalt 20 cm.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 42. Vähkide urupuiste projekteerimine eesvoolu

(1) Eesvoolu projekteeritakse vähkide urupuiste eesvoolu nõlvakattena või eesvoolul paiknevasse paisjärve põhjakuhikuna.

(2) Vähkide urupuiste projekteeritakse keskmiselt 30 cm läbimõõduga kividest, soovitavalt paekividest.

(3) Nõlvakattena vähkide urupuiste laiuseks kavandatakse vähemalt 1 m ja põhjakuhiku mahuks kavandatakse vähemalt 1 m^3 .

(4) Vähkide urupuiste kõrgus peab olema madalam eesvoolu või paisjärve eeldatavast jäätumispiirist.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 43. Reguleeritava äravooluga drenaaži projekteerimine

(1) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemil projekteeritakse äravoolu reguleeriv ehitis või seade drenaažisüsteemi kollektorile või eesvoolule.

(2) Lõikes 1 nimetatud äravoolu reguleeriva ehitise või seadmena ei käsitata poldri pumbajaama seadet või poldri vabavoolu regulaatorit.

(3) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemi reguleeriv ehitis või seade peab võimaldama tõsta põhjavee taset ja hoida seda maapinnast 0,3–0,5 m sügavusel. Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemi maa-alaks loetakse kuivendusvõrgu maa-ala, kus paisutusest tingitud põhjavee tase on kuni 50 cm sügavusel maapinnast.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

§ 44. Kuivendusvee korduvkasutuse tiigi projekteerimine

(1) Kuivendusvee korduvkasutuse tiik projekteeritakse läbivooluta seisuveekoguna, kuhu vesi kogutakse kuivendussüsteemist niisutusvee tarbeks.

(2) Kuivendusvee korduvkasutuse tiigi põhi ja nõlvad peavad olema vettpidavad.
[RTL 2007, 85, 1430 - jõust. 17.11.2007] 

§ 45. Tuletõrjetiigi projekteerimine

(1) Tuletõrjetiik koos veevõtukoha, juurdepääsu tagava tee ning tuletõrjetehnika tagasipööramise kohaga projekteeritakse ligikaudu iga 250 ha metsamaa kohta.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(2) Tuletõrjetiik projekteeritakse eesvoolule, alaliselt veega täituvale kuivenduskraavile või tugeva põhjaveelise toitumisega maaparandussüsteemi maa-alale.
[RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

(3) Tuletõrjetiigi mahuks nähakse ette vähemalt 500 m^3  ja tuletõrjetiigi vee sügavuseks suvisel madalveeperioodil vähemalt 2 m.

(4) Tuletõrjetiigi nõlvad projekteeritakse olenevalt pinnasest nõlvusega, mis tagab nende stabiilsuse kindlustust rajamata. Üks nõlv kavandatakse loomade joomiskohaks nõlvusega 1:3.

(5) [Kehtetu – RTL 2008, 43, 590 - jõust. 31.05.2008] 

§ 46. Tuuletõkkeriba projekteerimine

(1) Tuuletõkkeriba projekteeritakse deflatsiooniohtlikule üle 2 km pikkuse tuulekoridoriga haritavale maale kohta, kus see ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

(2) Deflatsiooniohtlikuks haritavaks maaks loetakse maa, millel on järgmised mullad:
1) parasniisked ja kuivendatud õhukese huumushorisondiga liiv- ja saviliivmullad;
2) kuivendatud turvastunud mullad ja soomullad.

(3) Tuuletõkkeriba projekteeritakse valdavale tuule suunale võimalikult risti (± 30^o ).

(4) Tuuletõkkeriba projekteeritakse vähemalt kaherealise okas- ja lehtpuu segapuistuna istikute vahekaugusega reas 1–1,5 m ning ridadevahelise kaugusega 1,5–3 m.

(5) Tuuletõkkeriba kavandatakse keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 “Metsa majandamise eeskiri” (RTL 2007, 2, 16; 2009, 11, 130) § 15 lõikes 1 nimetatud puuliikide metsapuutaimedest.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

§ 47. Rakendussätted

Enne 2009. aasta 1. augustit välja antud projekteerimistingimuste alusel koostatud maaparandussüsteemi ehitusprojektile kohaldatakse sel ajal kehtinud maaparandussüsteemi projekteerimisnorme.
[RTL 2009, 61, 888 - jõust. 01.08.2009] 

^1  2008. aastal välja antud kogumik “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised” on avaldatud veebilehel aadressil www.mpb.ee/?lk=oigusaktid
Lisa