Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Regionaalministri 22. oktoobri 2007 a. määruse nr 7 „Meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tingimused“ muutmine

Vastu võetud 31.07.2009 nr 12

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

Regionaalministri 22. oktoobri 2007. a määruses nr 7 «Meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tingimused» (RTL 2007, 81, 1389; 2008, 76, 1052) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks § 5 lõikes 1 nimetatud projektide osas on kogu Eesti territoorium. Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud projektide osas on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, v.a Jõelähtme vald, Harku vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Tallinna linn, Tartu linn, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald.»;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) tööstuspark – tootmisele ja logistikale suunatud ettevõtluse jaoks vajalik tootmispind koos teenindavate maa-aladega, mis on kontsentreeritud piiratud territooriumile ning mille administreerimiseks on loodud ühtne juhtimine.»;

3) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Meetme raames toetatakse kohalikku turismi- ja puhkemajandust arendavaid projekte, mis on eeskätt suunatud külastajatele.»;

4) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Meetme raames toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte, mis sisaldavad järgmisi abikõlblikke tegevusi:»;

5) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

«1) ettevõtluse arengu seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttetrassid);»;

6) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) tööstusala või tööstusparkide sisese ettevõteteni viiva infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideühendused, küttetrassid).»;

7) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud matkaradade, vaatlustornide ja -platside, vaadete avamise, jalgratta- ja juurdepääsuteede ning rajatavate kommunikatsioonide (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideühendused, küttetrassid) puhul, samuti juhul, kui tegemist on fragmentaarse osaga väärindatavast ajaloolisest rajatisest, järgmistel tingimustel:»;

8) paragrahvi 5 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

«2) jalgratta- ja juurdepääsuteede ning ettevõtluse arenguks rajatavate kommunikatsioonide (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideühendused, küttetrassid) puhul peab olema seatud servituut, sealhulgas isiklik kasutusõigus, taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.»;

9) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

«6) investeeringud objektidesse, mis kuuluvad rahastamisele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine» investeeringute kava alusel;»;

10) paragrahvi 5 lõiget 6 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«7) investeeringud uute või olemasolevate tootmisele ja logistikale suunatud alade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus olemasolevad ettevalmistatud või kasutusest välja jäänud alad on sobivad või kohandatavad uute ettevõtete lisandumiseks;
8) investeeringud uute või olemasolevate tootmisele ja logistikale suunatud alade arendamiseks või laiendamiseks piirkondades, kus on olemas erainvestorite poolt rajatud tööstusalad.»;

11) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

«2) projekti personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud töötasud) võivad moodustada maksimaalselt 5% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Projekti personalikulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatud nõuete kohaselt;»;

12) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 nimetatud kulud;
2) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
3) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
4) kulu, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
5) sularahas tasutud maksed;
6) taotleja või projekti partneri poolt pakutavate teenuste või toodetega seotud kulud;
7) projekti üldkulud.»;

13) paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse sõna «tähtajast» sõnaga «ajast»;

14) paragrahvi 6 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:

«(9) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000 krooni. Maksimaalne toetus projekti kohta on 50 000 000 krooni. Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul on maksimaalne toetus projekti kohta 35 000 000 krooni.

(10) Paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele taotluse rahuldamise otsustega eraldatud toetuse kogusumma meetme abikõlblikkuse perioodil ei või ületada 70 000 000 krooni toetuse saaja kohta või tema omandis või valduses olevate investeeringu objektide kohta. Kohaliku omavalitsuse üksust ning tema valitseva mõju all olevat juriidilist isikut loetakse käesoleva sätte raames samaks toetuse saajaks.»;

15) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuste osas saavad taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused või sihtasutused ja mittetulundusühingud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusel ning tingimusel, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse.»;

16) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

«(2¹) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuste osas saavad taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku sektori valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimusel.»;

17) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 7 kolmandat lauset täiendatakse sõna «muuhulgas» järel sõnaga «on»;

18) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

«2) Keskkonnaamet.»;

19) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Taotlusi § 5 lõikes 1 nimetatud kohalikku turismi- ja puhkemajandust arendavate projektide rahastamiseks saab esitada taotlusvooru raames. Taotlusvooru tähtpäeva ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu kuulutab regionaalministri ettepanekul välja EAS vähemalt kolm kuud ette EASi veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.»;

20) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

«(1¹) Taotlusi § 5 lõikes 2 nimetatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavate projektide rahastamiseks saab esitada jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise alustamise aja ning toetuseks eraldatavate vahendite mahu kuulutab regionaalministri ettepanekul välja EAS ning avaldab selle EASi veebilehel ja üleriiklikus päevalehes.»;

21) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile taotlus taotlusvormil, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Taotluses sisalduv projekt peab vastama määruses sätestatud meetme eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.»;

22) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

«7¹) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 11 alusel. Kui hindamise tulemusel selgub, et projekt teenib projekti vara kasuliku eluea jooksul puhastulu, tuleb projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendada puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest;»;

23) paragrahvi 9 lõike 4 punkti 10 täiendatakse sõnade «Euroopa Ühenduse toetust, ning» järel sõnadega «kinnisasja ostu puhul»;

24) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Jooksva taotlemise korral võetakse taotlused menetlusse nende laekumise järjekorras. Voorulise taotlemise puhul esitatakse taotlused EAS-i kindlaksmääratud tähtpäevaks, pärast määratud tähtpäeva möödumist esitatud taotlused tagastab EAS taotlejale läbi vaatamata.»;

25) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse sõnade «taotleja esitab» järel sõnadega «jooksva taotlemise korral»;

26) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Jooksva taotlemise korral on taotluse menetlemise aeg selle registreerimise hetkest arvates üldjuhul kuni 50 tööpäeva. Hiljemalt 50 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Voorulise taotlemise korral on taotluse menetlemise aeg üldjuhul kuni 65 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Hiljemalt 65 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.»;

27) paragrahvi 11 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«§ 11. Taotluse hindamine ja rahuldamine kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamist toetavate projektide puhul»;

28) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks § 5 lõikes 2 nimetatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendamist toetavate projektide hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EAS-i veebilehel.»;

29) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

«1) esimeses hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti prioriteetsus, mis moodustab 15% maksimaalsest koondhindest; projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 60% maksimaalsest koondhindest ning projekti jätkusuutlikkus, mis moodustab 25% maksimaalsest koondhindest;»;

30) paragrahvi 11 lõike 10 viimast lauset täiendatakse sõna «suunatakse» järel sõnaga «taotlus»;

31) määrust täiendatakse §-ga 11¹ järgmises sõnastuses:

«§ 11¹. Taotluse hindamine ja rahuldamine turismi- ja puhkemajanduse arendamist toetavate projektide puhul

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks § 5 lõikes 1 nimetatud turismi- ja puhkemajanduse arendamist toetavate projektide hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse EAS-i veebilehel.

(2) EAS kaasab taotluste hindamiseks eksperte.

(3) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab § 11 lõike 3 alusel moodustatud hindamiskomisjon. Hindamise tulemused summeritakse eraldi kahes hindamisblokis. Hinnang loetakse positiivseks, kui mõlema hindamisbloki tulemused ületavad lõikes 5 sätestatud lävendi.

(4) Taotluste hindamiskriteeriumid hindamisblokkides on järgmised:
1) esimeses hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti prioriteetsus, mis moodustab 15% maksimaalsest koondhindest; projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 60% maksimaalsest koondhindest ning projekti jätkusuutlikkus, mis moodustab 25% maksimaalsest koondhindest;
2) teises hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti ettevalmistuse kvaliteet, mis moodustab 40% maksimaalsest koondhindest; projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet, mis moodustab 30% maksimaalsest koondhindest ning projekti teostatavus ja kindlustatus organisatsiooniliste ressurssidega, mis moodustab 30% maksimaalsest koondhindest.

(5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisbloki osas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui kummagi hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.

(6) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(7) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse mõlema hindamisbloki tulemuste aritmeetilise keskmise alusel pingeritta. Juhul kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamisblokis kõrgema hinde.

(8) Paragrahvi 11 lõikes 7 nimetatud meetme komisjon vaatab läbi kõik vastavalt lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale positiivse hinnangu saanud taotlused ning teeb EAS-ile ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks või saadab taotluse EAS-i täiendavaks menetlemiseks. Vajadusel vaatab meetme komisjon läbi mittevastavaks tunnistatud või negatiivse hinnangu saanud taotlused ning võtab vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse suhtes seisukoha.

(9) Meetme komisjon tugineb oma hinnangu andmisel taotluse nõuetele vastavuse kontrollile, ekspertide hinnangule ja esitatavale lisainformatsioonile.

(10) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 7 nimetatud taotluste puhul meetme komisjoni ettepanekul pingereas olevad taotlused kuni taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni. Pingereas olevate taotluste kohta, mille summa ületab taotlusvooru eelarvet, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(11) EAS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud määrusest või lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse taotlus tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.

(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.

(13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.»;

32) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makstakse toetus välja toetuse saajale või töövõtjale.»;

33) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse sõnade «§ 11 lõikes 11» järel sõnadega «või § 11¹ lõikes 12» ning kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.»;

34) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

«(5¹) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras.»;

35) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses:

«13¹) esitama võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus;»;

36) paragrahvi 15 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

«14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;»;

37) paragrahvi 15 punkt 18¹ sõnastatakse järgmiselt:

«18¹) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti tulemusena saadud puhastulust, mida ei ole enne taotluse rahuldamise otsust arvesse võetud, projekti kestel ja projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga mitte pärast «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtaega;»;

38) paragrahvi 15 punkti 20 täiendatakse sõnade «sihtotstarbelise kasutuse eest» järel sõnadega «projekti kestel ja viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest»;

39) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 20¹ ja 20² järgmises sõnastuses:

«20¹) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmisest pärast viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest kuni projekti vara kasuliku eluea lõppemiseni, aga mitte pärast «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtaega;
20²) esitama enne tehingu teostamist § 5 lõikes 2 nimetatud projektide tulemusel soetatud või parendatud objektide võõrandamise korral projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga mitte pärast «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtaega, EAS-ile objekti turuväärtust tõendava kinnisvara hindamisakti, mis võetakse aluseks projekti puhastulu hindamisel;»;

40) paragrahvi 17 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

41) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.

Minister Siim Valmar KIISLER

Kantsler Märt KRAFT