Teksti suurus:

Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.08.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.04.2011
Avaldamismärge:RTL 2009, 65, 968

Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimused

Vastu võetud 03.08.2009 nr 47

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas §-ga 13 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktiga 1.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõikele 3 kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine» meetme «Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine» (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.  Mõisted

 (1) Määruses kasutatakse mõisteid struktuuritoetuse seaduse ja muude valdkondlike õigusaktide tähenduses.

 (2) Käesoleva määruse tähenduses:
 1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument koos käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nõutavate lisadega;
 2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et toetuse saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima ja omafinantseeringu osa rahastama;
 3) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik on «Jäätmeseaduse» § 67 lõikes 1 nimetatud mittetulundusühing või vähemalt kolmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv äriühing;
 4) jäätmekäitluskeskus on jäätmekäitluskoht, kus vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele toimub taas- ja korduskasutatavate jäätmete ning ohtlike jäätmete kogumine paigaldatud konteineritesse, eelnevalt sorditud või sortimata jäätmete töötlemine (sortimine, kompostimine, pressimine, pakendamine), korduskasutuskõlblike jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine;
 5) ümberlaadimisjaam on detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht. Ümberlaadimisjaam võib olla nii jäätmejaama, kui jäätmete sortimisjaama osa, kui ka eraldi seisev jäätmekäitluskoht. Ümberlaadimisjaamas toimub nii sorditud, kui sortimata jäätmete vaheladustamine ja edasiseks käitluseks edasi suunamine ning võib toimuda ka jäätmete tihendamine ja pakkimine;
 6) jäätmejaam on tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Samuti võib jäätmejaam olla rajatud perspektiiviga kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfaltplats jne);
 7) biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed;
 8) projekti finantseerimisvajaku määr on projekti abikõlbliku kogukulutuse ja diskonteeritud investeeringukulu suhe;
 9) projekti finantseerimisvajak on projekti diskonteerimata abikõlbliku kogukulu ja finantseerimisvajaku määra korrutis;
 10) alginvesteering on investeering abikõlblikkuse perioodil materiaalsesse varasse (hooned, rajatised, seadmed) seoses uue käitise rajamisega, olemasoleva käitise laiendamisega, käitise toodangu mitmekesistamisega uute täiendavate toodete lisamisega või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega;
 11) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisas toodud määratlusele;
 12) suurettevõtja on ettevõtja, kellel on 250 või rohkem töötajat ja mille aastakäive ületab 50 mln eurot või aastabilanss 43 mln eurot.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk

  Toetuse andmise eesmärk on tagada nõuetele vastav jäätmete käitlemine ning suurendada jäätmete taaskasutamist.

§ 4.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 1 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.  Toetatav tegevus

 (1) Toetust antakse tegevuseks, mis on kooskõlas riigi jäätmekavas 2008–2013 määratletud tegevustega jäätmete taaskasutamise arendamiseks.

 (2) Toetust antakse järgmiseks tegevuseks:
 1) jäätmekäitluskeskuse või ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 5 miljonit krooni;
 2) liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine;
 3) jäätmete, mille taaskasutusvõimalus on puudunud või on madal, ringlussevõtu arendamine, mis on seotud õigusaktidega kehtestatud jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvude täitmisega.

 (3) Toetust ei anta jäätmete masspõletamise ja jäätmekütuse tootmise arendamiseks.

 (4) Toetuse andmiseks korraldab rakendusüksus avatud taotlusvoorud.

§ 6.  Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

 (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi, järgitakse üldises grupierandi määruses, sealhulgas artiklites 13 ja 26 ning «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.

 (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusteks ei anta abi majandussektoritele, mis on nimetatud üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 3.

 (3) Kui meetme raames antakse toetust suurtele investeerimisprojektidele, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 12, siis lähtutakse nimetatud määruse artikli 6 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 4 sätestatud tingimustest.

 (4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) ning «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval, kuid mitte varem, kui taotluse esitamise tähtpäeval.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud päeval. Projekti elluviimise maksimaalne kestus on 36 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. august 2015.

§ 8.  Abikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikud on järgmised kulud:
 1) projekti kulud, mis tehakse meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimisel;
 2) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktide 2 ja 3 raames toetatakse alginvesteeringuid ja olemasoleva infrastruktuuri renoveerimist, kui see vastab alginvesteeringu mõistele;
 3) kasutatud seadme ostmine, kui toetuse saaja ei ole suurettevõtja ja tõendab, et on täidetud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkusemäärus) §-s 10 sätestatud nõuded;
 4) seadmete liisimise kulud, kui liisinguleping sisaldab klauslit, et liisingueseme omandiõigus läheb liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale ning on täidetud abikõlblikkuse määruse §-s 13 sätestatud nõuded;
 5) juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamis- või auditeerimiskulud, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega ning on vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks. Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse korral on konsultatsioonikulud abikõlblikud vaid VKE-dele, kusjuures nimetatud kulud ei tohi olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega;
 6) projektijuhi personalikulu, välja arvatud transpordikulu.

 (2) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
 1) kulud, mis on loetud mitteabikõlblikuks Euroopa Liidu nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks (EÜ) määrus nr 1164/89 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79–81) ja abikõlblikkuse määruses;
 2) ehitusprojekti ettevalmistamise kulud, sh tehnilistele projektidele, projektide detailplaneeringutele, teostatavus- ja tasuvusuuringutele, arengukavadele, keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud, samuti probleemtoodetest tekkinud jäätmete, pakendi- ja segaolmejäätmete konteinerite soetamiskulud.

§ 9.  Toetuse määr ja meetme eelarve

 (1) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse määr on 85% projekti finantseerimisvajakust. Projekti finantseerimisvajak ja sellest tulenev toetuse projektipõhine määr arvutatakse, lähtudes käesoleva määruse lisa 2 kehtestatud metoodikast. Kui projekti alginvesteeringu maht on kuni 1 miljon eurot, siis toetuse määr on 85% abikõlblikest kuludest. Projekti finantseerimisvajaku arvutamine on kohustuslik projektide puhul, mille alginvesteeringu maht on suurem kui 1 miljon eurot.

 (2) Projekti omafinantseeringu määr käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse korral on vähemalt 15% finantseerimisvajakust.

 (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste korral on toetuse määr 50% projekti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu määr on 50% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud suurettevõtja taotletud toetus projektile asukohaga Tallinnas ja Harjumaal, kus toetuse määr on 40% projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu määr 60% projekti abikõlblikest kuludest. Nimetatud 40%-line toetuse piir kehtib ka ettevõttele, kus 25% või rohkem omandist kuulub suurettevõtja(te)le.

 (4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt ja teistest fondidest saadud tagastamatut abi.

 (5) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevust finantseeritakse ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada käesolevas paragrahvis sätestatud toetuse piirmäära.

 (6) Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (7) Meetme ja taotlusvooru osaeelarved kinnitab rakendusasutuse juht.

3. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 10.  Toetuse taotleja

 (1) Toetust võivad taotleda:
 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks;
 2) Eestis registreeritud äriühing käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusteks.

 (2) Taotlejale esitatavad nõuded:
 1) taotleja peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 loetletud nõuetele;
 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
 3) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

 (3) Taotleja tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui:
 1) ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele;
 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja või teda asutanud kohalikud omavalitsused ei ole täitnud taotlemise ajaks «Jäätmeseadusest» kohalikele omavalitsustele tulenevaid kohustusi (ei ole koostanud ja ajakohastanud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja, ega korraldanud olmejäätmevedu, st kehtestatud on vastavad õigusaktid, konkurss ettevõtja leidmiseks on välja kuulutatud ja korraldatud).

§ 11.  Taotlusele esitatavad nõuded

 (1) Taotluse peab taotleja esitama korrektselt täidetud taotlusvormil millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid (edaspidi taotlus). Taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus hiljemalt 2 kuud pärast määruse jõustumist. Taotlusvorm koos taotlusmaterjali koostamise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee.

 (2) Taotlusele esitatavad üldised nõuded:
 1) taotlus ei tohi sisaldada alustatud või tehtud töid;
 2) projekti toimingud peavad olema teostatavad, taotluses märgitud aja ning käesoleva määruse §-s 7 märgitud perioodi kestel.

 (3) Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti toimingute ja eesmärkidega.

 (4) Taotlus peab vastama määrusest ja teistest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

 (5) Toetuse taotleja peab taotlusele lisama:
 1) projekti teostatavusuuringu, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud metoodikale;
 2) projekti majandus- ja finantsanalüüsi, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud metoodikale;
 3) projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut kinnitavad dokumendid;
 4) kinnituse selle kohta, et taotleja on varem riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed tähtajaks ja määratud summas;
 5) kinnituse selle kohta, et taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
 6) projektijuhi CV ja taotluses kirjeldatuga sarnaste tema juhitud projektide loetelu;
 7) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega, kui seadus sätestab selle vajalikkuse projekti elluviimiseks või projekti keskkonnamõju eelhinnang, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisale 3;
 8) tõendi projekti elluviimiseks vajaliku kinnistu omandi või valduse kohta või kinnistu omaniku nõusoleku projekti elluviimiseks tema kinnistul;
 9) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 10) teatise VKE tingimuste täitmise kohta;
 11) teatise taotleja poolt saadud vähese tähtsusega abi kohta rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormil.

 (6) Suurettevõtja dokumentatsioon peab kinnitama üldise grupierandi määruse artikli 8 punktis 3 nimetatud ühe või mitme kriteeriumi täitmist.

 (7) Rakendusüksusel on õigus taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks nõuda taotlejalt täiendavat infot.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES 

§ 12.  Taotluse menetlemine rakendusüksuses

 (1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
 1) taotluse registreerimisest;
 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest;
 3) taotluste hindamisest;
 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru avanemise kohta avaldatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel.

 (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks.

 (4) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata.

 (5) Taotlused saadetakse rakendusüksusele posti teel või tuuakse käsipostiga väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt.

 (6) Rakendusüksus kontrollib taotleja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 8 ja taotluse vastavust lõikes 9 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui 180 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse aega pikendada.

 (7) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust riigiabireeglitele ja teavitab vastavusest abi taotlejat. Vajadusel korraldab rakendusüksus projektiga seotud riigiabi teatise esitamise.

 (8) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 ja käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

 (9) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.

 (10) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest.

 (11) Kui taotlejat või taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja edastab selle viivitamata taotlejale.

§ 13.  Taotluse hindamise kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid käesoleva määruse §-s 14 esitatud hindamiskriteeriumide alusel, rakendusüksuse kehtestatud korras.

 (2) Hindamiskriteeriumide alusel saadud punktid summeeritakse ning selle alusel moodustub taotluste paremusjärjestus hindepunktide kahanevas järjestuses.

 (3) Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse suurema omafinantseeringu määraga esitatud taotlust.

§ 14.  Taotluse hindamise kriteeriumid

 (1) Taotluse hindamiskriteeriumid, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks:
 1) taotluse hindamisel hinnatakse investeeringu suurust kroonides jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama teenuse tarbija kohta skaalal 1–5. Taotlustest moodustatakse pingerida efektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla, st nimekirjas kõige esimeseks saab projekt, kus investeeringu suurus ühe tarbija kohta on kõige suurem. Nimekirja esimene projekt, kui kõige madalama efektiivsusega projekt, saab hindamisel 1 punkti. Lisaks saavad 1 punkti projektid, mis on nimekirja esimesest projektist kuni 20% efektiivsemad, 2 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektist 21–40% efektiivsemad, 3 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektis 41–60% efektiivsemad, 4 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest 61–80% efektiivsemad ning 5 punkti need projektid, mis on nimekirja esimesest rohkem kui 81% efektiivsemad;
 2) taotluse hindamisel hinnatakse, kui palju jäätmeid (tonni/aastas) taaskasutatakse projekti elluviimisel skaalal 1–5. Taotlustest moodustatakse pingerida taaskasutatavate jäätmete mahu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas saab kõige suurema taaskasutatavate jäätmete mahuga projekt. Nimekirja esimene projekt, kui kõige suurema taaskasutatavate jäätmete mahuga projekt, saab 5 punkti. Lisaks saavad 5 punkti projektid, mis on nimekirja esimesest projektist kuni 20% väiksema mahuga, 4 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektist 21–40% väiksema mahuga, 3 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektis 41–60% väiksema mahuga, 2 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest 61–80% väiksema mahuga ning 1 punkti need projektid, mis on nimekirja esimesest rohkem kui 81% väiksema mahuga;
 3) taotluse hindamisel hinnatakse toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest) skaalal 1–5. Taotlustest moodustatakse pingerida omafinantseeringu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige suurema omafinantseeringuga projekt. Nimekirja esimene projekt, kui kõige suurema omafinantseeringuga projekt, saab 5 punkti. Lisaks saavad 5 punkti projektid, mis on nimekirja esimesest projektist kuni 20% väiksema omafinantseeringuga, 4 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektist 21–40% väiksema omafinantseeringuga, 3 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektis 41–60% väiksema omafinantseeringuga, 2 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest 61–80% väiksema omafinantseeringuga ning 1 punkti need projektid, mis on nimekirja esimesest rohkem kui 81% väiksema omafinantseeringuga.

 (2) Taotluse hindamiskriteeriumid, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toetatavatele tegevustele:
 1) taotluse hindamisel hinnatakse toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest) skaalal 1–5. Taotlustest moodustatakse pingerida omafinantseeringu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige suurema omafinantseeringuga projekt. Nimekirja esimene projekt, kui kõige suurema omafinantseeringuga projekt, saab 5 punkti. Lisaks saavad 5 punkti projektid, mis on nimekirja esimesest projektist kuni 20% väiksema omafinantseeringuga, 4 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektist 21–40% väiksema omafinantseeringuga, 3 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektis 41–60% väiksema omafinantseeringuga, 2 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest 61–80% väiksema omafinantseeringuga ning 1 punkti need projektid, mis on nimekirja esimesest rohkem kui 81% väiksema omafinantseeringuga;
 2) taotluse hindamisel hinnatakse investeeringu suurust kroonides projekti raames taaskasutatavate jäätmete koguste (tonni/aastas) kohta skaalal 1–5. Taotlustest moodustatakse pingerida efektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla, st kõige esimeseks saab nimekirjas kõige vähem efektiivsem projekt, kus investeeringu suurus töödeldavate jäätmete ühe tonni kohta on kõige suurem. Nimekirja esimene projekt, kui kõige madalama efektiivsusega projekt, saab hindamisel 1 punkti. Lisaks saavad 1 punkti projektid, mis on nimekirja esimesest projektist kuni 20% efektiivsemad, 2 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektist 21–40% efektiivsemad, 3 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektis 41–60% efektiivsemad, 4 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest 61–80% efektiivsemad ning 5 punkti need projektid, mis on nimekirja esimesest rohkem kui 81% efektiivsemad;
 3) taotluse hindamisel hinnatakse, kui palju jäätmeid (tonni/aastas) taaskasutatakse projekti elluviimisel skaalal 1–5. Taotlustest moodustatakse pingerida taaskasutatavate jäätmete mahu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas saab kõige suurema taaskasutatavate jäätmete mahuga projekt. Nimekirja esimene projekt, kui kõige suurema taaskasutatavate jäätmete mahuga projekt, saab 5 punkti. Lisaks saavad 5 punkti projektid, mis on nimekirja esimesest projektist kuni 20% väiksema mahuga, 4 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektist 21–40% väiksema mahuga, 3 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest projektis 41–60% väiksema mahuga, 2 punkti saavad projektid, mis on nimekirja esimesest 61–80% väiksema mahuga ning 1 punkti need projektid, mis on nimekirja esimesest rohkem kui 81% väiksema mahuga;
 4) taotluse hindamisel hinnatakse, kas projekti elluviimisega tekitatakse võimalus käidelda jäätmeid, millel varem ei ole käitlemisvõimalust olnud skaalal 1–5. Kõik projektid, mis loovad jäätmeliigile uue käitlusvõimaluse saavad 5 punkti, kõik projektid, mis kasutavad olemasolevaid käitlusvõimalusi saavad 1 punkti;
 5) taotluse hindamisel hinnatakse, kas projekti elluviimisel käideldakse tava- või ohtlikke jäätmeid skaalal 1–5. Kõik projektid, mille elluviimisel käideldakse ohtlikke jäätmeid, saavad 5 punkti, kõik projektid, mille elluviimisel käideldakse tavajäätmeid, saavad 1 punkti.

 (3) Hindamiskriteeriumite hinne korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga, ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks.

 (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks:
 1) investeeringu suurust kroonides jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama teenuse tarbija kohta – 30%;
 2) projekti elluviimisel taaskasutatavate jäätmete kogus (tonnides) – 45%;
 3) toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest) – 25%.

 (5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt suunatud muudele määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele:
 1) toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest) – 15%;
 2) investeeringu suurust kroonides projekti raames taaskasutatavate jäätmete koguste (tonnides) kohta – 30%;
 3) projekti elluviimisel taaskasutatavate jäätmete kogus (tonnides) – 45%;
 4) varem käitlemisvõimaluseta jäätmete käitlemine – 10%;
 5) ohtlike jäätmete käitlemine – 20%.

§ 15.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 180 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

 (2) Hinnatud taotlused reastatakse lähtudes § 5 lõike 2 punktis 1 ning punktides 2 ja 3 nimetatud tegevustest kahte pingeritta.

 (3) Kummaski pingereas hindamise tulemusena kõrgema punktiarvu saanud taotlused rahuldatakse taotlusvooru rahastamise eelarve piires.

 (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve tõttu võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
 1) otsuse tegija;
 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
 3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
 4) toetuse saaja andmed;
 5) projekti nimetus ja kogumaksumus;
 6) toetuse andmise eritingimused taotluses esitatud tegevuse või eelarve kohta;
 7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev;
 8) toetuse summa Eesti kroonides ja selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
 9) omafinantseeringu summa Eesti kroonides ja selle minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest;
 10) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste korral asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi;
 11) aruandluse tingimused ja kord;
 12) otsuse vaidlustamise kord.

 (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
 2) taotlus jääb taotluste hindamise tulemusel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotlusvooru eelarvet;
 3) taotlus on käesoleva määruse §-s 14 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähem kui 2,00.

 (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–5 ja 12 sätestatud asjaolud ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

 (8) Rakendusüksus väljastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale viivitamata ning edastab koopia rakendusasutusele.

 (9) Koos taotluse rahuldamise otsusega edastab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

 (10) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 16.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas:
 1) esitama rakendusüksuse nõutud teabe etteantud vormis ja tähtaegadel;
 2) toetuse kasutamiseks läbi viima hanke järgides «Riigihangete seaduse» §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid;
 3) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud;
 4) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele;
 5) toetuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja poolt läbiviidud riigihangetele esitatud vaidlustustest;
 6) toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust viivitamata kirjalikult teavitama projekti odavnemisest või kallinemisest, juhul kui projekti maksumus erineb eelarvest rohkem kui 10%.

 (2) Toetuse saaja esitab teabe rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (3) Kui toetust antakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevusteks, peab investeeringut säilitama vähemalt 5 aastat.

§ 17.  Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

 (1) Toetuse väljamakse tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» (edaspidi väljamaksete määrus) ning taotluse rahuldamise otsusega kehtestatud tingimustele.

 (2) Toetuse saaja võib taotleda väljamakse tegemist ettemaksena riigiabi projektile struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 44 ja väljamaksete määruse §-s 9 sätestatud tingimustel ja, kui taotluse rahuldamise otsuses on vastav võimalus sätestatud.

 (3) Toetuse võib põhjendatud juhul enne kohustuse tekkimist välja maksta struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 45 ja väljamaksete määruse §-s 91 sätestatud tingimustel.

 (4) Enne kuludokumentide tasumist, tingimusel et omafinantseering on tasutud, võib toetuse väljamakse teha töövõtjatele.

 (5) Väljamaksed liisinguandjale teostatakse vastavalt väljamaksete määruse §-le 7.

 (6) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutavate lisadokumentidega.

 (7) Väljamakse aluseks on väljamakse taotlus, mille toetuse saaja esitab rakendusüksusele koos käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lisadega.

 (8) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
 1) hanke läbiviimist tõendavad dokumendid ning asjasse puutuvad lepingud;
 2) kuludokumentide nimekiri juhul, kui selle esitamine on taotluse rahuldamise otsusega määratud;
 3) kuludokumendid väljamaksete määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
 4) kulu tasumist tõendav dokument;
 5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.

 (9) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

 (10) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud.

 (11) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
 2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
 3) toetuse saaja on jätnud talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse tähtajaks täitmata.

 (12) Rakendusüksus saadab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud otsuse kirjalikult toetuse saajale.

 (13) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruanded vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Struktuuritoetuse seaduse § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).

 (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja avaldust esitamata muuta juhul, kui projekti eelarvet muudetakse kululiikide lõikes vähem kui 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kusjuures projekti eelarve ei suurene. Seejuures peab toetuse saaja rakendusüksust tehtavast muudatusest eelnevalt teavitama.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

 (4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

 (5) Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti avalduse rahuldamata jätmise korral ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest rakendusüksusele viivitamata teatama. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktile 5.

 (6) Projekti maksumuse suurenemise korral hindab rakendusüksus selle põhjendatust ja vastavust struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatud tingimustele ning vajadusel teeb rakendusasutusele ettepaneku taotlusvooru rahamahtu suurendada.

 (7) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule, on toetuse saajal võimalik taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva asendamist maksimaalselt 6 kuu võrra hilisema alguskuupäevaga, kusjuures abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015.

 (8) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

§ 19.  Vabanenud vahendite kasutamine

  Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud summad lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale toetusele.

Minister Jaanus TAMKIVI


Looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kt
kantsleri ülesannetes Andres TALIJÄRV


Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 3.08.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-03985.

Lisad