Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme «Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel» tingimused

Vastu võetud 13.02.2009 nr 12
RTL 2009, 19, 235
jõustumine 23.02.2009

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

3.08.2009 nr 46 (RTL 2009, 65, 967) 10.08.2009

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 19 lõikega 4 ning Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktiga 1.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi STS) § 3 lõikele 3 kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine» meetme «Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel» (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Mõisted

(1) Määruses kasutatakse mõisteid STSi ja STSi rakendusaktide tähenduses.

(2) Käesoleva määruse tähenduses:
1) taotlus on rakendusüksuse kehtestatud vormi kohane dokument koos käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nõutavate lisadega;

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

2) kinnituskiri on toetuse saaja kirjalik, rakendusüksuse nõutavas sõnastuses kinnitus, et saaja on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning valmis projekti eesmärgipäraselt ellu viima;
3) jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinna- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust;
4) jääkreostuse likvideerimine on mitmesuguste füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste meetmete rakendamine eesmärgiga viia jääkreostusest tingitud ohtlike ainete sisaldus vastavusse kehtivate piirnormidega. Jääkreostus loetakse likvideerituks, kui ohtlike ainete kvantitatiivne sisaldus nii vees, pinnases kui ka õhus vastab lubatud piirnormidele ja on välistatud ohtlike ainete kogumist lähtuv oht keskkonnale;
5) jääkreostuse ohutuks muutmine on pinnases, pinna- või põhjavees olevate reostusainete omaduste muutmine keskkonnale ja inimese tervisele kahjutuks ning mitmesuguste meetmete kasutamine jääkreostusest tulenevate võimalike ohtude takistamiseks.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on pinna- ja põhjavee ning pinnase reostusohu vähendamine jääkreostuse likvideerimise või ohutuks muutmise kaudu endistel sõjaväe- ja tööstusaladel.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 4. Toetatav tegevus

Toetust antakse järgmiste tööde tegemiseks:
1) jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel;
2) jääkreostuse ohutuks muutmine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel.

§ 5. Toetuse saaja ja meetme rakendusasutus ning rakendusüksus

(1) Toetuse saaja on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (edaspidi toetuse saaja).

(2) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 5 punktile 1 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(3) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» § 6 punktile 1 sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevadel.

(2) Projekti kulude ja tegevuse abikõlblikkuse algus ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2009 ja lõpp hilisem kui 31. august 2015.

§ 8. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

(1) Abikõlblikud kulud on:

1) need projekti kulud, mis on vältimatud meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalike käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tööde tegemiseks ja ettevalmistamiseks;

2) projektijuhi personalikulu, Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ § 3¹ lõikes 3 nimetatud tegevuse ulatuses.

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

(2) Abikõlblikud ei ole kulud, mis on loetud abikõlbmatuks nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1080/2006 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks (EÜ) määrus nr 1164/89, ja Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord».

§ 9. Toetuse määr ja meetme eelarve

(1) Toetuse maksimaalne määr on 100% abikõlblikest kuludest.

(2) Meetme eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

3. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMINE, KINNITAMINE JA MUUTMINE

§ 10. Investeeringute kava koostamine ja kinnitamine

(1) Toetuse andmise aluseks on jääkreostuse likvideerimise ja ohutuks muutmise investeeringute kava (edaspidi kava).

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

(2) Kava kehtestatakse aastateks 2009–2013.

(3) Kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on nimetatud projektid, mille osas võib toetuse saaja toetust taotleda.

Kavas peab olema iga projekti nimetus ja nimetatud projekti hinnanguline maksumus, toetuse saaja, toetuse maksimaalne määr ning projektide rakendamise alustamise ja lõpetamise eeldatav kuupäev.

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

(4) Kava koostamist korraldab rakendusasutus.

(5) Rakendusasutus teavitab toetuse saajat kava koostamise algatamisest kirja teel, määrates ettepanekute esitamise tähtajaks vähemalt 22 tööpäeva.

(6) Toetuse saaja esitab pärast määruse jõustumist rakendusasutusele ettepaneku kavasse lülitatavate projektide kohta nende eelistusnimekirjana.

(7) Ettepanek esitatakse määruse lisa kohasel vormil paberil või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberil esitamise korral esitatakse täidetud ettepaneku vorm lisaks ka elektrooniliselt.

(8) Tähtpäevaks laekunud ettepanekud registreeritakse rakendusasutuses üldises korras.

(9) Projekti ettepanekud peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
1) projektil peab olema mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
2) projekt peab olema teostatav;
3) toetus peab olema vajalik projekti edukaks elluviimiseks;
4) projektil peab olema positiivne keskkonnamõju;
5) projekt peab olema kooskõlas Keskkonnaministeeriumi arengukavaga ja vastavat piirkonda käsitleva alamvesikonna veemajanduskavaga;
6) projekt peab olema kooskõlas «Jäätmeseaduse» § 39 lõike 1 alusel kehtestatud riigi jäätmekavaga;
7) projekti tulemusel peab lõppema pinnase, põhja- või pinnavee edasine reostumine.

(10) Rakendusasutuse juht moodustab ekspertidest ettepanekus sisalduvate projektide meetme tingimustele ja lõike 5 nõuetele vastavuse kontrollimiseks komisjoni (edaspidi hindamiskomisjon).

(11) Hindamisjuhendi kinnitab keskkonnaminister.

(12) Kui ettepanek ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või kui projekti kohta on vajalik täiendav teave, on rakendusasutusel õigus nõuda ettepaneku vastavusse viimist meetme tingimustes kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist ettepanekus käsitletud tööde osas 7 tööpäeva jooksul sellekohase nõude esitamisest arvates.

(13) Rakendusasutus koostab hindamistulemuste alusel kava eelnõu.

(14) Kava koostatakse meetme eelarve piires.

(15) Rakendusasutus esitab kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(16) Projektide rakendamise alguseks loetakse kuupäeva, millal toetuse saaja juurde rajati projekti juhtimiseks projektijuhtimisüksus, tingimusel, et see ei toimunud enne 1. jaanuari 2009. Projektijuhtimisüksuse rajamise päevaks loetakse projektijuhiga töölepingu sõlmimise päeva.

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

§ 11. Kava muutmine

(1) Kava võib muuta, kui toetuse saaja soovib projekti kavast välja arvata, asendada kavas kinnitatud projekt teiste projektidega või meetme eelarve vabade vahendite arvelt projekte juurde lisada.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusasutusele ettepaneku kava muutmiseks.

(3) Rakendusasutus hindab toetuse saaja kava muutmise ettepanekut 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui muutmine on põhjendatud, koostab rakendusasutus Vabariigi Valitsuse asjakohase korralduse eelnõu ja esitab selle Vabariigi Valitsusele vastuvõtmiseks. Rakendusasutus teavitab rakendusüksust kava muutmise algatamisest.

(4) Juhul kui mõnda kavasse võetud projektidest pole mingil põhjusel võimalik ellu viia, peab toetuse saaja sellest viivitamatult teavitama rakendusasutust.

4. peatükk
TOETUSE TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 12. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Toetuse saaja peab toetuse taotluse esitama rakendusüksusele korrektselt täidetud taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 2 nimetatud dokumendid. Taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul kava kinnitamisest arvates. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee.

(2) Toetuse saaja peab lisama taotlusele järgmised dokumendid:
1) projekti dokumentatsiooni, mis võimaldab hinnata projekti vastavust meetme tingimustes sätestatud nõuetele;
2) dokumendid, mis põhjendavad projekti eelarve kujunemist;
3) riigihanke menetlusega seotud dokumendid, juhul kui taotluse esitamise ajaks on korraldatud projektiga seotud hankeid.

(3) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks täiendavaid dokumente.

5. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE RAKENDUSÜKSUSES

§ 13. Taotluse menetlemine rakendusüksuses

(1) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest;
3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotlused saadetakse rakendusüksusse posti teel või tuuakse rakendusüksusse käsipostiga rakendusüksuse määratud tähtpäevaks. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Taotluse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatuna.

(3) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust STSi § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §‑s 12 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest toetuse saajale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise aeg ei ole pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab STSi § 15 lõikes 1 ja käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele.

[RTL 2009, 65, 967 - jõust. 10.08.2009]

(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks STSi § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest.

(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

(7) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
4) toetuse saaja andmed;
5) projekti nimetus ja kogumaksumus;
6) taotluses nimetatud tegevuse või eelarve jaoks toetuse andmise eritingimused;
7) projekti abikõlblikkuse perioodi alguse ja lõpu päev;
8) maksimaalne toetussumma Eesti kroonides;
9) aruandluse tingimused ja kord;
10) otsuse vaidlustamise kord;
11) muud õigusaktides sätestatud asjaolud.

(8) Kui taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse lõike 7 punktides 1–3 ja 10 sätestatu ning taotluse rahuldamata jätmise põhjus.

(10) Rakendusüksus väljastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

(11) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus toetuse saajale kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

(12) Kui toetuse saaja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada.

6. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 14. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma STSis, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas:
1) esitama rakendusüksusele nõutud teabe, sh projekti rahastamise kava kvartalite kaupa kogu abikõlblikkuse perioodiks etteantud vormis ja tähtaegadel;
2) esitama «Riigihangete seaduse» tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, STSile ja selle rakendusaktidele;
3) esitama koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid, juhul kui taotluse rahuldamise otsuses ei nõutud hankedokumentide eelnõude rakendusüksusele esitamist;
4) teavitama viivitamatult rakendusüksust kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja korraldatud riigihangete tulemuste vaidlustamistest;
5) teavitama viivitamatult rakendusüksust kirjalikult projekti odavnemisest või kallinemisest, juhul kui erinevus projekti eelarvest on üle 10%;
6) kavas nimetatud projektile toetuse saamiseks esitama rakendusüksusele 30 kalendripäeva jooksul kava kinnitamisest arvates projekti elluviimise täpsustatud ajakava.

(2) Toetuse saaja esitab informatsiooni rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 15. Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

(1) Toetuse makstakse toetuse saajale välja vastavalt STSi §-le 23, rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» ning taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tingimustele.

(2) Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutavate lisadokumentidega.

(3) Väljamakse aluseks on väljamakse taotlus, mille toetuse saaja esitab rakendusüksusele koos lõikes 4 nimetatud lisadega.

(4) Väljamakse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid ning asjaomased lepingud;
2) kuludokumentide nimekiri juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses on nimekiri nõutav;
3) kuludokumendid lõikes 1 viidatud määruse mõistes, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
4) kulu tasumist tõendav dokument;
5) projekti kulude raamatupidamises kajastamist tõendavad dokumendid.

(5) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul esitatud väljamakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal dokumentide korda tegemiseks.

(6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Viimane väljamakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on projekti lõpparuande heaks kiitnud.

(7) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt on seotud tagasimakse menetlusega;
4) toetuse saaja on jätnud talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse tähtajaks täitmata.

(8) Rakendusüksus saadab viivitamata lõikes 7 nimetatud otsuse toetuse saajale kirjalikult.

(9) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise aruanded vastavalt STSi § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) STSi § 18 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab toetuse saaja põhjendatud avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks (edaspidi avaldus).

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata juhul, kui projekti eelarve muutub kululiikide kaupa vähem kui 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Seejuures peab toetuse saaja rakendusüksust tehtavast muudatusest eelnevalt teavitama.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse teeb rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul lõikes 1 nimetatud avalduse saamisest arvates ning saadab otsuse viivitamata toetuse saajale. Juhul kui rahuldamise otsuse muutmine eeldab toetuse saajalt täiendavate andmete nõudmist või rakendusüksuselt täiendavat ekspertiisi, pikeneb avalduse menetlemise aeg täiendavate dokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

(4) Kui rakendusüksus ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

(5) Kui toetuse saaja ei ole nõus avalduse rahuldamata jätmise korral projekti ellu viima, on toetuse saaja kohustatud sellest viivitamata rakendusüksust teavitama ja rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada vastavalt STSi § 18 lõike 6 punktile 5.

(6) Kui toetuse saajal ei ole mõjuval põhjusel võimalik alustada projekti elluviimist vastavalt taotluses märgitule, võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kuid mitte kauemaks kui 31. augustini 2015.

Keskkonnaministri 13. veebruari 2009. a määruse nr 12 «Meetme «Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel» tingimused» lisa

Endistel sõjaväe- ja tööstusaladel jääkreostuse likvideerimisse tehtavate investeeringute kava koostamise ettepaneku vorm (projektide eelistusjärjekorras)

Käesoleva vormi kohane ettepanek esitatakse paberil või digitaalselt allkirjastatuna. Paberil esitamise korral esitatakse vorm ka elektrooniliselt.

I ETTEPANEKU ESITAJA ANDMED

Ettepaneku esitaja nimi

Registrikood

Ettepaneku esitaja kontaktandmed

Postiaadress: Telefon: Faks: E-post: WWW-aadress:

Ettepaneku esitaja esindajaõiguslik isik põhimääruse v volituse alusel (märkida õige)

Nimi: Ametikoht: Telefon: E-post:

II ETTEPANEKU ALUSEKS OLEVATE PROJEKTIDE ANDMED

PROJEKT 1: (nimetus)
1. Projekti teostaja (taotluse esitaja ja toetuse saaja) andmed
Projekti elluviija nimi			Juriidiline vorm
Registrikood
Kontaktandmed
Postiaadress: Telefon: Faks: E-post: WWW-aadress:
Projekti teostaja esindajaõiguslik isik põhimääruse, põhikirja või volituse alusel (märkida õige)
Nimi: Ametikoht: Telefon: E-post:
Jah			Reg nr
Ei

2. Projekti kirjeldus
2.1. Projekti taust ja vajalikkuse põhjendus (kirjeldada, milliste probleemide lahendamisele on projekt suunatud või millest tuleneb projekti elluviimise vajadus, samuti projekti tulemustest kasusaajad, sihtrühmad kellele on projekt suunatud – võimaluse korral esitada ka arvuliselt)
2.2. Projekti seotus ja kooskõla asjaomaste arengudokumentidega, sh seotus Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna ja meetmega, Keskkonnaministeeriumi arengukavaga aastateks 2009–2012, alamvesikonna veemajanduskavaga ja riigi jäätmekavaga (esitada viide asjaomasele dokumendile ja väljavõte sellest dokumendist)
2.3. Projekti kirjeldus
2.3.1. Olemasolev olukord ja varasem projekti toetav tegevus (sh ettepaneku esitamise ajaks tehtud ettevalmistustööd, mis on vajalikud projekti alustamiseks (nt nõutavad planeeringud, projekti koostamine, load ja kooskõlastused, projekti teostatavuse ja tasuvuse analüüs, vajaduse korral keskkonnamõju hindamisega seotud dokumendid) ja nende hinnanguline maksumus).
Seonduv tegevus või projektid (sõltumata nende finantseerimise allikast)
Tegevus või projekt	Aastad	Sisu lühiselgitus
2.3.2. Projektis kavandatud tööde kirjeldus ja põhjendus
2.3.3. Projekti väljundid e tulemused projekti lõpetamise ajaks, võimalikud projekti elluviimisjärgsed lisatulemid
2.3.4. Projekti otsesed ja kaudsed eesmärgid ning indikaatorid (sh esitada seos meetme eesmärkidega)
2.3.4.1. Otsesed eesmärgid v mõju
2.3.4.2. Kaudsed (üldised) eesmärgid v mõju
2.3.4.3. Mõõdetavad näitajad, tulemused ja mõju (esitada vastavalt punktides 2.3.4.1 ja 2.3.4.2 nimetatud eesmärkidele)

2.4. Tegevus- ja ajakava (kirjeldada projekti töid etappide kaupa koos ajakavaga või loetletuna koos saavutatava väljundiga v vahe-eesmärkidega)
Etapp	Töö	Väljund v tulemus	Toimumise aeg, kuu, aasta
2.5. Projekti eelarve
			Summa, kroonid
Kogumaksumus (koos mitteabikõlblike kuludega)
Abikõlblike kulude kogumaksumus

Projekti finantseerimise allikad	Summa, kroonides	% abikõlblike kulude kogumaksumusest
Taotletav toetus
Projekti finantseerimiskava aastate kaupa
Aasta	Summa
2.6. Projekti teostatavus ja teostaja võimekus projekti ellu viia (kirjeldada teostaja valmisolekut tagada projekti elluviimine, sh projekti organisatsioonilist korraldust)
2.7. Projekti jätkusuutlikkus (kirjeldada, kuidas on tagatud projekti tulemuste haldamine ja eesmärgipärane kasutamine pärast projekti lõppemist)
2.8. Projekti eeldused ja riskid (kirjeldada, millised projektivälised tingimused ja tegurid e eeldused on olulised, millest sõltub projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise edukus)
2.9. Projekti mõju keskkonna seisundile (kirjeldada, milles seisneb projekti otsene või kaudne positiivne mõju keskkonna seisundi parandamisele)
3. Horisontaalne mõju
3.1. Mõju keskkonnahoiule
Keskkonnahoidu toetav
Keskkonnahoiu suhtes neutraalne
3.2. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele
Projekt on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele
Projekt ei mõjuta ebavõrdsust v võrdseid võimalusi ehk sellel on neutraalne mõju
3.3. Mõju infoühiskonna edendamisele
Infoühiskonda edendava mõjuga
Neutraalne
3.4. Mõju regionaalsele arengule
Regionaalarengut edendava mõjuga
Neutraalne
3.5. Mõju kodanikuühiskonna arengule
Kodanikuühiskonda edendava mõjuga
Neutraalne
* Kui horisontaalne mõju ei ole neutraalne, kirjeldada, milles väljendub projekti positiivne mõju (keskkonna seisundile, naiste ja meeste vahelisele võrdsusele, infoühiskonna arengule, regionaalse arengu ühtlustumisele ning tööhõivele – kuni 150 tähemärki)

PROJEKT N*: (nimetus)

* Andmete sisestamiseks paljundada projekti kirjelduse vormi osa II ettepanekuga hõlmatavate projektide arvu järgi.

ETTEPANEKU ALLKIRJASTAMINE

Allkiri:

Nimi:

Ametikoht:

Kuupäev: