Teksti suurus:

Pahkla maastikukaitseala moodustamine

Väljaandja:Kohila Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2009, 122, 1660

Pahkla maastikukaitseala moodustamine

Vastu võetud 05.05.2009 nr 15

Pahkla maastikukaitseala loomisel on peamiselt lähtutud kahest uuringust: emeriitprofessor Enno Reinsalu novembris 2008 koostatud uurimustöös “Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla piiresse jäävas Nabala lubjakivimaardlas järgneva 20 aasta jooksul. Alternatiivsed võimalused lubjakivi kaevandamisele lisaks Nabala lubjakivimaardlale keskkonnamõjust lähtudes” ning Uudo Timmi eksperthinnangus Angerja kaitseala loomise kohta.

Kohila vald on kaalunud maastikukaitseala pindala vähendamist Nabala lubjakivimaardla pindala ulatuses, et mitte takistada tulevase kaevandaja majandustegevust. Diskretsiooni teostamisel tuleb arvestada, et maavarade kaevandamisega kaasneb alati keskkonnamõju. Lubjakivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele alandatakse mäetööde ajal põhjavee taset (ala ümber tekkib depressioonilehter) ja muudetaks jäädavalt maapinna reljeefi ja muutub praegune taimestik. Samuti on Kohila Vallavolikogu arvestanud, et kaevandamise korral langeks pvp ning paraneksid liigniiske metsa- ja põllumaa kasutusomadused, kuid täpset mõju ulatust ja tugevust lähema ümbruse taimekooslustele pole võimalik ennustada (sh. Uudo Timmi poolt tähendatud kaitsealustele taimeliikidele nagu kaunis kuldking, püst-linalehik, pruunikas pesajuur). Puuduvad piisavad andmed allikate ja karstivööndite leviku kohta, modelleeritud alanduslehtrite paikapidavus lõhelistes lubjakivides on keskmise tõenäosusega. Kraavid karstiala ümbruses võivad kuivaks jääda ja koos sellega kaob sealt elustik (lindude toidubaas).

Kohila vald on hinnanud ehitusmaterjalide (killustiku) tootmise olukorda ja kavandatava kaitseala mõju sellele. Aastatel 2004-2007 kaevandati Harju maakonnas keskmiselt 1510 tuh m3 aastas. Lisaks toodi Tallinna piirkonda killustikku Vasalemma ning ka Kunda ning Eivere maardlast. Kasutati ka osa imporditavast graniitkillustikust ning osa põlevkivi aherkillustikust. Võib eeldada, et majanduslanguse tingimustes kujuneb kruusavajadus kordi madalamaks. Osa Tallinna piirkonna killustikuvajadust kataks põlevkiviaheraine killustik, mille tootmisvõimsuseks on AS Eesti Põlevkivi kavandanud 2000 tuh t/a. Aherainekillustik sobib teede ehituses ja täiteks, kuna vastab IV klassi nõuetele. Ehitusmaterjalid tootmises see kasutatav ei ole, kuid ehitustegevus on ka praktiliselt peatunud. Seega leiab Kohila vald, et paekivikillustiku tootmine on vajalik, kuid sellega kaasnev mõju on antud kohas oluline ja ületab piirkonna keskkonna taluvuse.

Võttes aluseks looduskaitseseaduse § 10 lg 7 ja emeriitprofessor Enno Reinsalu novembris 2008 koostatud uurimustöös toodud alternatiivsed võimalused lubjakivi kaevandamisele ning arvestades Uudo Timmi eksperthinnangus Angerja kaitseala loomise kohta toodud ettepanekuid ja põhjendusi, kaalunud majanduslike huvide ja keskkonnakaitseliste huvide konflikte,

Kohila Vallavolikogu määrab:

1. Moodustada Pahkla maastikukaitseala.

1.1 Määrata Pahkla maastikukaitseala piirid (Lisa 1);

1.2 Kinnitada Pahkla maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Lisa 2).

2. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja  Kohila valla koduleheküljel.

3. Määrus jõustub teatavakstegemisest.

4. Määrust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.

  Kohila Vallavolikogu esimees Kalle Talviste


 
Lisa 2
Kohila Vallavolikogu
5. mai 2009. a määrusele nr 15

Pahkla maastikukaitseala kaitse-eeskiri

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

 

§ 1. Pahkla maastikukaitseala kaitse-eesmärk

(1) Pahkla maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse kaitse alla:

1) maastiku kaitseks;

2) karstiala kaitseks;

3) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitseks nagu kaunis kuldking (Cypripedium calceolus L), püst-linalehik (Thesium ebracteatum),  pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis);

4) väärtuslike looduslike ja poollooduslike koosluste kaitseks;

5) maa kasutamiseks väljakujunenud traditsioonilise kõlvikulise jaotuse ja pärandkultuuri kaitseks.

(2) Kogu kaitseala maa- ja veealal kehtestatakse piiranguvööndi kaitsekord.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada „Looduskaitseseaduses“ sätestatud piiranguid käesolevasmääruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja ja Pahkla külas 678 ha suurusel maa-alal. Pahkla maastikukaitseala piir kulgeb Kohila valla Pähklimetsa maaüksuse (31701:003:0067) loodenurgast mööda Kohila valla piiri ida suunas kuni Tammiku looduskaitseala läänepiirini, seejärel mööda Tammiku looduskaitseala läänepiiri lõuna suunas kuni Vanavälja (31701:003:1246) maaüksuse põhjapiirini ning mööda seda ja metsasihti lääneedela suunas kuni Vahtramäe (31701:003:0562) maaüksuse edelanurgani. Seejärel mööda Tendali maaüksuse (31701:003:0890) idapiiri, Pussi maaüksuse (31701:003:1222) ida-, lõuna ja läänepiiri taas mööda Tendali maaüksuse lõuna ja läänepiiri kuni Kuningametsa maaüksuse (31701:003:0046) idapiirini ning mööda seda lääneedela suunalise teeni. Seejärel mööda nimetatud teed kuni Nõmmevälja maaüksuse (31701:003:0551) kagunurgani ning mööda Nõmmevälja ja  Kuusiku maaüksuse (31701:003:0040) lõunapiiri ning Kuusiku maaüksuse läänepiiri ja taas Nõmmevälja maaüksuse lõunapiiri Anepaju maaüksuse (31701:003:1310) kagunurgani. Edasi kulgeb piir mööda Anepaju maaüksuse lõunapiiri, Paire maaüksuse (31701:003:1320) põhja ja läänepiiri kuni Hiieotsa maaüksuse (31701:003:0012) põhjapiirini ning mööda seda kuni Rahaaugu hoiuala idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda hoiuala piiri algul põhja, siis lääne suunas kuni Angerja must-toonekure püsielupaiga kirdenurgani ja seejärel mööda püsielupaiga põhjapiiri kuni Kohila valla piirini, ning seejärel mööda valla piiri kuni Pähklimetsa maaüksuse loodenurgani.  

(2) Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse Lisas 1.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Kohila Vallavalitsus.

2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal on viibimine lubatud arvestades „Asjaõigusseaduses“ ja „Looduskaitseseaduses“ sätestatut.

(3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(4) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning õuemaal omaniku loal.

(5) Renoveerida metsamajandamiseks ja -kasutamiseks metsakuivendussüsteeme.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal keelatud:

1) koostada maakorralduskava, teostada maakorraldustoiminguid ja muuta kõlviku sihtotstarvet, v.a juhul kui see aitab kaasa maastikukaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele (näiteks on lubatud tootmismaa sihtotstarbega maa muutmine maatulundusmaaks);

2) uuendusraie, v.a maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlviku pindala ulatuses, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias “valmiv” ja “küps”. Suurim lubatud lageraielangi suurus on 3 ha välja arvatud lookasvukohatüüp, kus on suurim lubatud lageraielangi suurus 2 ha.

3) kehtestada detailplaneeringut ja muuta üldplaneeringut, kui planeeringu eesmärk on ehitusõiguse andmine ja need ehitised ei ole vajalikud kaitseala teenindamiseks, v.a vähemalt 2 ha suurusel kinnistul üksikelamu püstitamiseks;

4) anda projekteerimistingimusi, ehitusluba või anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks, v.a juhul kui kinnisasjal on moodustatud õuemaa sõi selle sihtotstarve on elamumaa, ärimaa või tootmismaa;

5) kujundada puhtpuistut ja rajada energiapuistut. Puhtpuistu käesoleva määruse tähenduses on vähemalt 5 ha suurune eraldis, millel kaaspuuliike alla 1/10 tagavarast.

6) kaevandada maavara ja maa-ainest.

(2) Kaitsealal on valitseja nõusolekuta keelatud:

1) muuta veekogu veetaset ja kaldajoont ning rajada uusi veekogusid;

2) teha muid tegevusi, mis muudavad oluliselt väljakujunenud taimestikku või maastikku (sh. valmistada ette telkimise ja lõkketegemise on kohti);

3) ehitada metsamajandamiseks ja -kasutamiseks metsateid;

4) rajada uut maaparandussüsteemi.

§ 6. Vajalik tegevus

Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei esitata kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestata kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt “Haldusmenetluse seadusele” õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Kaitseala valitsejal on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või seisundit.

  Kohila Vallavolikogu esimees Kalle Talviste

Lisa 1

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json