Teksti suurus:

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.08.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.08.2009
Avaldamismärge:

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord

Vastu võetud 28.01.2008 nr 10
RTL 2008, 11, 136
jõustumine 08.02.2008

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

18.11.2008 nr 101 (RTL 2008, 96, 1327) 5.12.2008

5.08.2009 nr 79 (RTL 2009, 66, 972) 16.08.2009

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord (edaspidi meede) kehtestatakse «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» eesmärkide elluviimiseks.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(2) Meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), tähenduses.

(3) Määrust ei kohaldata järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine, töötlemine ja turustamine;
2) kalandustoodete tootmine, töötlemine ja turustamine tulenevalt Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust;
3) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A);
4) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
5) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
6) tubakatoodete  ja joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud joogi tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120 ja EMTAK 2008 jagu C 110 välja arvatud EMTAK 2008 C 1107);
7) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
8) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
9) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (k.a on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK 2008 jagu N 77);
11) söetööstus tulenevalt  Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust;
12) rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamine tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Meetme raames antava alustava ettevõtja starditoetuse (edaspidi starditoetus) eesmärgiks on jätkusuutliku arenguprognoosiga väikeettevõtjate tekke soodustamine ja ellujäämisvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.

(2) Meetme raames antava alustava ettevõtja kasvutoetuse (edaspidi kasvutoetus) eesmärgiks on jätkusuutlike kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga väikeettevõtjate tekke- ja arenguvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste nimetamine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste nimetamine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

§ 4. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) starditoetus on toetus, mis on suunatud ettevõtjale, kes on tegutsenud maksimaalselt 12 kuud;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust.16.08.2009]

2) kasvutoetus on toetus, mis on suunatud ettevõtjale, kes on tegutsenud maksimaalselt 36 kuud ja kelle prognoositav müügitulu ekspordist peab olema vähemalt 20% müügitulust teisel majandusaastal (majandusaasta arvestus algab projekti lõppemise aastale järgnevast aastast) ja  prognoositav müügitulu kasv projekti lõpuaastale järgneval kahel majandusaastal  on vähemalt 30% aasta kohta, jõudes teise majandusaasta lõpuks  müügituluni 2 000 000 Eesti krooni;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

3) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik äriprojekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas meetme määrusega või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
4) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
5) äriprojekt on tegevuste kogum, mis on suunatud ettevõtja äriidee realiseerimisele;
6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
7) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
8) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
9) asutamisel olev ettevõtja on asutamislepingu või asutamisotsusega kinnitatud, kuid seni veel äriregistrisse kandmata äriühing;
10) juhtorgan on «Tulumaksuseaduse» §-s 9 sätestatud juhtimis- ja kontrollorgan;

11) kapitalirendi tüüpi liisinguleping on liisinguleping, milles on sätestatud, et liisingulepingu nõuetekohasel täitmisel ja kõigi maksete tasumisel läheb liisingueseme omand lepingu lõppemisel liisinguandjalt üle liisinguvõtjale.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) äriprojekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine;

2) äriprojekti eesmärkide elluviimiseks vajalike turunduslike tegevuste läbiviimine;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

3) äriprojekti põhitegevusega seotud rakendustarkvara soetamine ja arendamine;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

4) tööstusdisainilahenduse ja kaubamärgi väljatöötamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused;
5) patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamine;

6) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

7) äriprojektis sisalduva tootenäidise valmistamine.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(2) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida on varasemalt finantseeritud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
1) masinate, seadmete või muu taotluses esitatud äriprojekti teostamiseks otseselt vajaliku materiaalse põhivara ostmise ja kapitalirendi tüüpi liisingu kulud, kusjuures soetatava materiaalse põhivara üksiku eseme maksumuseks peab olema vähemalt 3000 Eesti krooni ning kasutusiga vähemalt 5 aastat. Kapitalirendi tüüpi liisingu kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valituse 31. jaanuari 2007.a määruse «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» paragrahvis 13 sätestatule;
2) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara soetamisega seotud transpordi- ja seadistamise kulud;
3) äriprojekti eesmärkide elluviimiseks vajalike turundustegevuste läbiviimise kulud;
4) ettevõtja kohta minimaalselt kahes keeles infot vahendava Interneti veebilehe terviklahenduse (sealhulgas disainilahenduse ja tehnilise lahenduse) loomisega seotud kulud;
5) toodete disaini ja siseturule suunatud toodete pakendi kujundamise, tehnilise dokumentatsiooni ja kasutajajuhendi koostamise kulud;
6) rakendustarkvara soetamise ja arendamise kulud, välja arvatud lõike 2 punktis 6 sätestatud rakendustarkvara soetamise ja arendamise kulud;
7) tööstusdisainilahenduse ja kaubamärgi otseselt väljatöötamise ning arendamisega seotud teenustasud;
8) patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamisega seotud litsentsitasud;
9) tootenäidise valmistamise kulud, sealhulgas toodete projektdokumentatsiooni valmistamisega seotud kulud, tootenäidise valmistamiseks vajalike materjalide, komponentide ja rakiste kulu;
10) Eesti riiklikule arengukavale Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks «Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja Euroopa Liidu osalusele viitamise ning struktuurifondidest rahastatud objektide nõuetekohase tähistamisega seotud kulud.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(2) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) käibevara soetamise kulud;
2) kinnisvara soetamise kulud;
3) ehitiste soetamise ja ehitamise ning renoveerimisega seotud kulud;
4) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud äriprojekti raames planeeritud teenuse osutamisega;

5) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, va ainult tootmisprotsessis kasutatavate arvutite soetamine;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

6) äriühingu tugifunktsioone toetava rakendustarkvara (sealhulgas raamatupidamis-, kliendihaldus-, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise kulud;
7) sõiduauto soetamise kulud;
8) mitterahalised sissemaksed;
9) ettevõtja üldkulud ja personalikulud;
10) amortisatsioonikulud;
11) pangagarantiid;
12) finants- ja pangakulud;

13) trahvid ja riigilõivud;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

14) transpordikulud, välja arvatud lõike 1 punktis 2 sätestatud kulud;
15) konsultatsioonikulud, sealhulgas õigusabikulud;

16) rakendustarkvara lähteülesande koostamisega, turundustegevuste elluviimise kava väljatöötamisega ning tootenäidise väljatöötamisega seonduvad kulud;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

17) materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud: kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise kulu, intressikulu, kindlustuse kulu jms kulud;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

18) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(3) Abikõlblike kulude hulka arvatakse:
1) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
2) turunduslike tegevuste teostamisel tekkinud kulud, juhul kui teenuse osutajaks on isik, kelle põhitegevusalaks majandusaasta aruande järgi on vähemalt viimase aasta jooksul olnud turundusstrateegia formuleerimine, analüüs või teostus;
3) põhivara soetamisekulu, juhul kui põhivara soetatakse isikutelt, kelle põhitegevusalaks on vähemalt viimase aasta jooksul olnud soetatava põhivara müük, välja arvatud juhul kui põhivara soetatakse pankrotivarast.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja või taotlejas osalust omavate isikute, taotlejas töö(võtu)lepingu alusel teenuseid osutavate ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

[RTL 2009, 66. 972 – jõust. 16.08.2009]

(5) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema asukohamaa asjaomasesse registrisse registreeritud eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

(6) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriprojekti teostamiseks.

(7) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis tekivad arvates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.

(8) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

(9) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.

(2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt § 19 lõike 2 punktis 3 sätestatule maksimaalselt 6 kuu võrra, tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 12 kuud.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).

(4) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud taotletava projekti kestuse jooksul ja mitte hiljem kui 31. august 2015. a.

§ 8. Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Taotletavate toetuste maksimaalsed suurused on järgmised:
1) starditoetuse maksimaalseks suuruseks on 100 000 Eesti krooni projekti kohta;
2) kasvutoetuse maksimaalseks suuruseks on 500 000 Eesti krooni projekti kohta.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(2) Starditoetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 80% abikõlblikest kuludest. Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on starditoetuse kasutamisel vähemalt 20% abikõlblikest kuludest.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(3) Kasvutoetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 65% abikõlblikest kuludest. Toetatavate projektide omafinantseeringu määr kasvutoetuse kasutamisel on vähemalt 35% abikõlblikest kuludest.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või kasutades elektroonilist andmesidet, millega toimub isikusamasuse tuvastamine (autentimine) läbi sihtasutuse poolt aktsepteeritud autentimisteenuse pakkujate ning mille kohustuslikud lisatingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud sihtasutuse «eTaotlus» keskkonnas. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Starditoetuse taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 12 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust.

(2) Kasvutoetuse taotlejaks võib olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 36 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

2) taotleja töötajate arv peab olema väiksem kui 50 töötajat ja tema eelmise majandusaasta aastakäive ei tohi ületada 50 miljonit Eesti krooni või bilansimaht 25 miljonit Eesti krooni;
3) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot);
4) füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja ei tohi omada rohkem kui 5%-list osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus ning temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik ei tohi tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samal tegevusalal ja samas asukohas, omada osalust või kuuluda juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus;
5) äriühingust taotlejas ei või omada rohkem kui 5%-list osalust samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsev isik või isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises juriidilises isikus või kelle puhul «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik tegutseb samal tegevusalal ja samas asukohas või omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas juriidilises isikus;

6) kui taotleja on maanteetranspordi valdkonnas tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 1 564 660 krooni (100 000 eurot).

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Taotleja ei või olla varem saanud sihtasutuselt alustava ettevõtja starditoetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud korras. Starditoetust ei saa taotleda  Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(5) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

(6) Käesoleva määruse alusel antakse stardi- ja kasvutoetust ühekordselt. Starditoetust saanud ettevõtja võib hiljem, kasvutoetuse nõuetele vastamise korral, taotleda ka kasvutoetust.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja paikvaatlust ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) viivitamata kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel asutamislepingu või -otsuse koopia juhul, kui ettevõtja on asutamisel;
6) viivitamata kirjalikult informeerima äriprojekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
7) esitama volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) esitama ettevõtte tegutsemiseks vajaliku hoone või maa omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid;
9) esitama kolm hinnapakkumise koopiat, mille on esitanud ettevõtjad, kes ei ole seotud isikud «Tulumaksuseaduse» mõttes, kulude korral, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 Eesti kroonise piirmäära ühe tarnija kohta;
10) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Starditoetuse taotluses sisalduv projekt peab vastama § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgile.

(2) Kasvutoetuse taotluses sisalduv projekt peab vastama § 2 lõikes 2 nimetatud eesmärgile.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras;
2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletava toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
7) taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga või taotluse esitaja on tuvastatud muul § 9 lõikes 4 ettenähtud elektroonsel viisil.

(4) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(5) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta;
3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti tegevusvaldkond, projekti tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta, projekti tegevuste lühikirjeldus, projekti finantseerimiseelarve tegevuste lõikes, mis sisaldab projekti üldmaksumust, omafinantseeringu summat ja toetuse summat;
4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kolme aasta kohta;
5) rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vähese tähtsusega abi teatise vormil esitatud andmed ettevõtjale jooksva, jooksva majandusaasta ja  kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi kohta;
6) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(6) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:

1) äriplaan koos finantsprognoosidega projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kolme aasta kohta;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

2) tegevus- ja finantsaruanded eelneva majandustegevuse kohta või ainult tegevusaruanne juhul, kui majandustegevust ei ole veel toimunud;
3) juhtorgani liikme või liikmete või füüsilisest isikust ettevõtja elulookirjeldus;
4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

5) rakendustarkvara arendamise korral töövõtjale esitatud lähteülesanne koos kasutamisvõimaluste kirjeldusega;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

6) turunduslike tegevuste korral turundustegevuste elluviimise kava (sealhulgas ajakava, elluviijad, tähtajad, eelarve ja oodatavad tulemused);

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

7) tootenäidise valmistamise korral selle eskiis või joonis.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine, taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste esitamise tähtajaks on sihtasutusel õigus menetlus peatada.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg  starditoetuse taotlemise korral on üldjuhul kuni 10 tööpäeva ja kasvutoetuse taotlemise korral kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimise kuupäevast. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on sihtasutusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 5 tööpäeva, informeerides sellest taotlejat.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5) Sihtasutus võib juhatuse otsusega taotluste vastuvõtmise peatada juhul kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

[RTL 2008, 96, 1327 – jõust. 5.12.2008]

(6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Taotluste vastuvõtmise avamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse:

1) kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

2) kui taotleja on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama meetme raames taotlusi, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.

§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;

4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja nende koosseisu peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50.

(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide kaalutud keskmistest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega alla 1,50. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
1) äriidee jätkusuutlikkus (starditoetuse korral 25% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 22% maksimaalsest koondhindest);
2) juhtkond äriidee rakendajana (starditoetuse korral 30% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 19% maksimaalsest koondhindest);
3) turundus- ja tootearendustegevus (starditoetuse korral 15% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 18% maksimaalsest koondhindest);
4) ressursside planeerimine (starditoetuse korral 25% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 16% maksimaalsest koondhindest);
5) äriprojekti kuuluvus lõikes 5 loetletud meetme eelistuste hulka (starditoetuse korral 5% maksimaalsest koondhindest; kasvutoetuse korral 25% maksimaalsest koondhindest).

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(5) Meetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud:
1) suure ekspordipotentsiaaliga toote turule toomise või teenuse pakkumisega;
2) uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turule toomise, samuti ettevõtja uue või oluliselt täiustatud põhiprotsessi (sealhulgas tehnoloogiliste lahenduste) rakendamisega ettevõttes, millega kaasneb ettevõtja põhiprotsessi efektiivsuse ja/või tootlikkuse kasv;
3) kõrge lisandväärtusega toote või teenuse turule tootmise või arendamisega ettevõtjas.

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud «Perioodi 2007–2103 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud tingimustel taotleja nõusolekul ning järgmistel juhtudel:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluse meetme eelarve vaba jäägi;
2) meetme eelarves avaneb vabasid vahendeid;
3) kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või äriprojekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne;

5) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(4) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel põhjendatud juhtudel:
1)  kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetavate tegevuste muutmisega;
2) kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks;
3) kui taotluse hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks paragrahvis 17 lõike 4 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 1,50;
4) kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks meetme taotluste rahuldamise eelarvega;
5) kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruannete esitamine;
7) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) 1998/2006 mõistes.

(6) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(7) [Kehtetu – RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(8) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta või selle kehtetuks tunnistada sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:

1) projekti eelarvet (tingimusel, et toetuse summa ei suurene), juhul kui eelarve muudatus on suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

2) projekti tegevuste elluviimise alguskuupäeva;
3) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva;
4) projektis ettenähtud tegevusi.

(3) Projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäeva muutmisel tuleb arvestada §-s 7 sätestatuga.

(4) Sihtasutusel on õigus taotluse rahuldamise otsust muuta «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud juhtudel.

(5) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 nimetatud asjaolust teada saamisest.

§ 20. Vaidemenetlus

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETATAVA PROJEKTI AJALINE KESTUS JA PROJEKTI ARUANDLUS

§ 21. Toetuse väljamakse tingimused

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale, liisinguandjale (kapitalirendile andjale) või otse töövõtjale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(2) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

(3) Toetuse saaja poolt esitatav toetuse väljamaksetaotlus peab kajastama projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulusid (sealhulgas mitteabikõlblikud kulud).

(4) Toetuse väljamaksetaotlusele peavad olema lisatud järgmised dokumendid:
1) väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide korral koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping) ja kulude tasumist (sealhulgas käibemaksu ja mitteabikõlblikke kulusid) tõendavatest dokumentidest;
2) väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide korral koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping) ja kulude tasumist (sealhulgas käibemaksu ja mitteabikõlblikke kulusid) tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas;

3) juhul kui väljamakse tehakse liisinguandjale (kapitalirendile andjale), loetakse taotleja omafinantseering teostatuks kapitalirendi tüüpi liisingulepingus sisalduva maksegraafiku alusel.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(5) Lõikes 4 nimetatud kulude aluseks olevatel kuludokumentidel märgitud käibemaks ja mitteabikõlblik kulu peab toetuse väljamakse tegemiseks olema toetuse saaja poolt tasutud täielikult.

(6) Kui toetust on taotletud kasutatud põhivara soetamiseks, peavad väljamaksetaotlusele olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et põhivara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue põhivara hinnast madalam, ning deklaratsioon, milles taotleja kinnitab:
1) põhivara ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabivahendeid;
2) põhivara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
3) põhivaral on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

[RTL 2009, 66, 972 – jõust. 16.08.2009]

(7) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(8) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

(9) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele.

§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast projekti tegevuste lõppu, sihtasutuse poolt välja töötatud vormil, mis on kättesaadav sihtasutuse veebilehel.

(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
3) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
4) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal äriprojekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 25%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;
6) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutav toetus tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või äriprojekti teostamine on ohustatud;
8) tagasinõude otsuse puhul õigus peatada väljamaksed toetuse saaja kõikidele projektidele, kuni tagasinõutud summa laekumiseni;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

/otsingu_soovitused.json