Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes
Vastu võetud 13.08.2009 nr 62
Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 423 lõike 2, «Kutseõppeasutuse seaduse» § 273 lõike 2 ning «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 243 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi ning kutseõppeasutuse (edaspidi koos õppeasutus) nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes.
§ 2. Nõustamise eesmärk
(1) Sisehindamise küsimustes õppeasutuse nõustamise (edaspidi nõustamine)
eesmärk on:
1) analüüsida õppeasutuse sisehindamist;
2)
anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile (juhatajale);
3)
nõustada õppeasutuse direktorit (juhatajat) sisehindamise valdkonnas.
§ 3. Nõustamise läbiviimine
(1) Õppeasutuse nõustamise võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium. Nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande (edaspidi aruanne) koostamist, aruande koostamise ajal või õppeasutuse koostatud aruande põhjal.
(2) Õppeasutuse nõuniku (edaspidi nõunik) koolituse läbinud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud nõunike nimekirja kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ning Haridus- ja Teadusministeerium avaldab selle oma kodulehel.
(3) Õppeasutus esitab aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile elektrooniliselt 1. jaanuariks vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul, kui nõunik ei ole määranud pikemat tähtaega.
(4) Nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega (edaspidi tagasisidearuanne).
(5) Haridus- ja teadusministril on õigus algatada õppeasutuse nõustamine haridus- ja teadusministri määratud nõuniku poolt, kui õppeasutus ei ole koos aruandega esitanud nõuniku koostatud tagasisidearuannet.
(6) Aruande koostamisel lähtub õppeasutus tegevusnäitajatest, mis on
kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest
hindamiskriteeriumidest:
1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas
strateegiline juhtimine;
2) personalijuhtimine, sealhulgas
personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine,
arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud
tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu,
personaliga seotud statistika;
3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas
koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö
hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu
(nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus,
avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu;
4)
ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine,
materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine,
säästlik majandamine ja keskkonnahoid;
5) õppe- ja
kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava,
õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega)
seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega
(lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega)
seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi
ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus.
(7) Aruande maksimumpikkuseks on 20 lehekülge A4 formaadis.
(8) Aruanne kooskõlastatakse õppeasutuse hoolekoguga (nõukoguga) ja õppeasutuse pidajaga. Aruannet tutvustatakse eelnevalt õppeasutuse õppenõukogus (pedagoogilises nõukogus) ning kinnitatakse õppeasutuse direktori (juhataja) poolt.
(9) Nõunik viib vajadusel läbi õppeasutuse külastuse, millest teavitab õppeasutust hiljemalt ühe kuu jooksul aruande esitamisest.
(10) Nõunikul on õigus:
1) vestelda õppeasutuse hoolekogu
(nõukogu) liikmetega, õppeasutuse töötajatega, lastevanematega,
õpilastega (lastega), õppeasutuse asukohajärgse omavalitsuse ning
õppeasutuse pidaja esindajatega;
2) osaleda õppeasutuse
õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu), hoolekogu (nõukogu) ja
lastevanemate koosolekutel;
3) tutvuda õppeasutuse
dokumentatsiooniga, sealhulgas statistilise ja finantsaruandlusega, ning
õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga;
4) teha direktorile
(juhatajale) ja õppeasutuse pidajale ettepanekuid õppeasutuse tegevuse
parendamiseks;
5) pikendada aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile
esitamise tähtaega.
§ 4. Nõustamise tulemuste esitamine
(1) Nõustamise tulemused vormistatakse tagasisidearuandena, mille põhjal on õppeasutusel võimalik täiustada oma tegevust.
(2) Tagasisidearuandes tuuakse välja järeldused õppeasutuse sisehindamise adekvaatsuse ning tulemuslikkuse kohta. Näidatakse ära, kas õppeasutuse poolt kavandatavad meetmed õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse parendamiseks on piisavad õpilaste (laste) ning õppeasutuse arenguks ja vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ning tehakse ettepanekud tegevuse parendamiseks.
(3) Nõunik edastab õppeasutusele tagasisidearuande hiljemalt kaks kuud peale õppeasutuse aruande esitamist nõunikule.
(4) Õppeasutuse direktor (juhataja) tutvustab tagasisidearuannet õppeasutuse õppenõukogus (pedagoogilises nõukogus) ja hoolekogus (nõukogus).
§ 5. Üleminekusätted
(1) Õppeasutused, kes ei ole varasemalt Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele või Haridus- ja Teadusministeeriumile aruannet esitanud, esitavad selle Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks.
(2) Kui õppeasutus on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele aruande ja taotluse nõustamiseks ning nõunik on juba alustanud nõustamist, viiakse selle õppeasutuse nõustamine lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrusega nr 23 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes» kehtestatud korras hiljemalt 2009. aasta 30. septembriks.
(3) Õppeasutused, keda on enne käesoleva määruse jõustumist nõustatud, esitavad aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme aasta möödumisel viimasest nõustamisest või enne käesoleva määruse jõustumist toimunud nõustamisel nõuniku poolt määratud tähtajal.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrus nr 23 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes» (RTL 2006, 63, 1137) tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2009. aasta 1. septembril.
| Minister Tõnis LUKAS |
| Kantsler Janar HOLM |
Facebook
Twitter