Teksti suurus:

Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.08.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht

Vastu võetud 25.11.2005 nr 72
RTL 2005, 116, 1828
jõustumine 11.12.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.01.2009RTL 2009, 11, 13101.02.2009
17.06.2009RTL 2009, 52, 75505.07.2009
12.08.2009RTL 2009, 67, 98824.08.2009

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 34 lõike 12 alusel.

1. peatükk KAITSTAVAL MAA-ALAL, MIS EI OLE LIIDETUD JAHIPIIRKONNAGA NING KASUTAMISEKS VÄLJA ANDMATA JAHIPIIRKONNAS JAHIPIDAMISE KORRALDAMISE ALUSED 

§ 1. Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga

  Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga (edaspidi kaitsealad), on järgmised:
 1) Karula rahvuspark;
 2) Lahemaa rahvuspark;
 3) Soomaa rahvuspark;
 4) [Kehtetu – RTL 2009, 52, 755 - jõust. 05.07.2009]
 5) Matsalu rahvuspark;
 6) Alam-Pedja looduskaitseala;
 7) Endla looduskaitseala;
 8) [Kehtetu – RTL 2009, 52, 755 - jõust. 05.07.2009]
 9) [Kehtetu – RTL 2009, 52, 755 - jõust. 05.07.2009]
 10) Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

§ 2. Jahiulukikahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või arvukuse reguleerimiseks kaitsealadel kütitavate jahiulukiliikide loetelu

 (1) Kaitsealadel toimub jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimiseks jaht järgmiste jahiulukiliikide isenditele:
 1) põder (Alces alces);
 2) metssiga (Sus scrofa);
 3) punahirv (Cervus elaphus);
 4) metskits (Capreolus capreolus);
 5) kobras (Castor fiber);
 6) ondatra (Ondatra zibethicus);
 7) rebane (Vulpes vulpes);
 8) kährik (Nyctereutes procyonoides);
 9) mink (Mustela vison);
 10) tuhkur (Mustela putorius)
 11) metsnugis (Martes martes);
 12) kivinugis (Martes foina);
 13) kormoran (Phalacrocorax carbo);
 14) hallvares (Corvus corone);
 15) hõbekajakas (Larus argentatus);
 16) merikajakas (Larus marinus);
 17) hallhaigur (Ardea cinerea).

 (2) Keskkonnaamet võib lubada teadustöö eesmärgil selle paragrahvi lõikes 1 loetlemata jahiulukiliikide üksikisendi küttimist.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 3. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks kaitsealal või jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas

 (1) Jahiulukite arvukust kaitsealal reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskus või kaitsealaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või kaitseala territooriumil elav jahimees.

 (2) Jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas reguleerib jahiulukite arvukust jahipiirkonnas elav või jahipiirkonnas maaomandit omav jahimees.
[RTL 2009, 67, 988 - jõust. 24.08.2009]

 (3) Jahipidamine kaitsealal jahiulukite arvukuse reguleerimiseks toimub Keskkonnaametiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

 (4) Jahipidamine jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas toimub Keskkonnaametiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud peavad sisaldama vähemalt:
 1) kütitavate jahiulukite isendite arvu või küttimismahtu ja küttimistingimusi;
 2) kaitsekorrast tulenevaid piiranguid;
 3) jahiulukite nõutavate loendus- ja küttimisandmete esitamise kohustust ja tingimusi;
 4) vajaduse korral ulukihoolde kohustust ja tingimusi.

 (6) Kaitsealal, välja arvatud kaitseala piires olevatel merelaidudel, on keelatud urujaht.

2. peatükk AASTAS KÜTITAVATE JAHIULUKITE KÜTTIMISMAHT 

§ 4. Kaitsealadel aastas kütitavate suurulukite küttimismaht

 (1) Põtru on lubatud küttida kuni 60% Keskkonnaametile jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

 (2) Metskitsi on lubatud küttida kuni 40% Keskkonnaametile jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

 (3) Punahirve ja metssiga on lubatud küttida piiramatus mahus.

 (4) Jahiaastal kütitavate suurulukite arvu ning vajadusel vanuse- ja soovahekorra üle otsustab Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 5. Aastas kütitavate jahiulukite, välja arvatud suurulukid, küttimismaht

  Selle määruse § 2 lõikes 1 loetletud jahiulukeid, välja arvatud suurulukid, on lubatud küttida piiramatus mahus.

3. peatükk JAHILOA HIND JA KEHTIVUSAEG 

§ 6. Suurulukiloa hind ja kehtivusaeg

 (1) Ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind jahiulukiliikide kaupa on järgmine:

Suuruluki liik Jahiulukiliigi ühe isendi
küttimiseks antava
suurulukiloa hind kroonides
1. Põder  
1.1. pull 1500
1.2. lehm 1000
1.3. vasikas   500
2. Punahirv  
2.1. pull   500
2.2. lehm   250
2.3. vasikas   100
3. Metssiga  
3.1. vanusega üle 1 aasta   200
3.2. vanusega kuni 1 aasta (põrsas)     50
4. Metskits  
4.1. sokk   150
4.2. kits   100
4.3. tall     50

 (2) Suurulukiloa kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 7. Jahiulukite, välja arvatud suurulukid, jahiloa hind ja kehtivusaeg

 (1) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, küttimise jahiloa hind on 10 krooni.

 (2) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, jahiloa kehtivusaeg on üks aasta.

/otsingu_soovitused.json