Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kutselise kalapüügi võimalused ning «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak 2009. aastaks
[RT I 2009, 9, 58 - jõust. 09.02.2009]

Vastu võetud 16.10.2008 nr 152
RT I 2008, 45, 254
jõustumine 01.01.2009

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

29.01.2009 nr 22 (RT I 2009, 9, 58) 9.02.2009

13.08.2009 nr 141 (RT I 2009, 44, 296) 24.08.2009

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 13⁴ lõigete 3, 3² ja 4 alusel.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse 2009. aastaks:
1) kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

(2) Määrusega kinnitatakse «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2009. aastaks eraldatud aastane lubatud saak.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 1¹. Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on järgmised:
1) räim Läänemere keskosas ja Soome lahes ehk Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonides 25 kuni 27, 28-2, 29 ja 32 – 14 876 tonni;
2) räim Liivi lahes ehk ICES alarajoonis 28-1 – 7697 tonni;
3) tursk Läänemere avaosas, Soome lahes ja Botnia lahes ehk ICES alarajoonides 25 kuni 32 – 968 tonni;
4) lõhe Läänemere avaosas ehk ICES alarajoonides 25 kuni 31 – 2088 isendit;
5) lõhe Soome lahes ehk ICES alarajoonis 32 – 200 isendit.

(2) Lõhe püügivõimalus arvutatakse enne kalapüügiloale märkimist ümber tonnidesse, arvestades ühe tonni kohta 200 isendit.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 1². Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on järgmised:
1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
2) reguleerimata liigid.

(2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO ja Euroopa Liit ei piira.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 1³. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetti püüda 377 püügipäeva.

(2) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetipüügil ühel ajal viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 1⁴. Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on järgmised:
1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
2) reguleerimata liigid.

(2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NEAFC ja Euroopa Liit ei piira.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 1⁵. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 3 toodud koordinaatide piirides, kuid jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike.

(2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata.

(3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67°16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56°22' lõunalaiust ja 67°16' läänepikkust, edasi itta mööda 56°22' lõunalaiust punktini 65°43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55°22' lõunalaiust ja 65°43' läänepikkust, 55°11' lõunalaiust ja 66°04' läänepikkust, 55°07' lõunalaiust ja 66°25' läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]

§ 2. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv ning agariku püügimaht Läänemerel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Harju maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	8
2) avaveemõrd	80
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	61
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	101
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	68
6) nakkevõrk	1559
7) 100 õngekonksuga õngejada	76
8) veonoot	1

(2) Hiiu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	17
2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	250
3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	65
4) rivimõrd ehk angerjarüsa	850
5) nakkevõrk	2198
6) veonoot	3
7) põhjanoot	2
8) 100 õngekonksuga õngejada	200

(3) Hiiu maakonnas on kutselisel kalapüügil agariku lubatud püügivõimalus 2000 tonni.

(4) Ida-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	30
2) avaveemõrd	30
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	20
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	12
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	4
6) nakkevõrk	658
7) 100 õngekonksuga õngejada	2

(5) Lääne maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	30
2) avaveemõrd	30
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	85
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	70
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	1607
6) nakkevõrk	2140
7) 100 õngekonksuga õngejada	130

(6) Lääne maakonna Vormsi saare püsielanikele on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks nakkevõrk ja selle piirarv on 45.

(7) Lääne-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	3
2) avaveemõrd	30
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	75
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	29
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	4
6) nakkevõrk	998
7) 100 õngekonksuga õngejada	25

(8) Pärnu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	151
2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	130
3) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	301
4) avaveemõrd	482
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	406
6) nakkevõrk	3361
7) 100 õngekonksuga õngejada	338
8) veonoot	8

(9) Pärnu maakonna Kihnu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakkevõrk	548
2) kastmõrd ehk seisevnoot	21
3) avaveemõrd	5
4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	12
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	53
6) 100 õngekonksuga õngejada	474
7) veonoot	11

(10) Pärnu maakonna Manilaiu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakkevõrk	106
2) kastmõrd ehk seisevnoot	3
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	1
4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	2
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	9
6) 100 õngekonksuga õngejada	33
7) veonoot	1

(11) Saare maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) kastmõrd ehk seisevnoot	95
2) avaveemõrd	130
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	265
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	197
5) rivimõrd ehk angerjarüsa	1105
6) nakkevõrk	2070
7) tõstevõrk	5
8) põhjanoot	12
9) veo- või pöörinoot	3
10) kaldanoot	2
11) 100 õngekonksuga õngejada	208

(12) Saare maakonna Ruhnu saare püsielanikele on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks nakkevõrk ja selle piirarv on 30.

(13) Saare maakonnas on kutselisel kalapüügil agariku lubatud püügivõimalus 2000 tonni.

§ 3. Lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

(1) Ida-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel:

1) ääre- või avaveemõrd	126
2) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km	850
3) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel	127
4) põhjanoot ehk mutnik	8
5) pöörinoot	1
6) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m	1

(2) Jõgeva maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel:

1) ääre- või avaveemõrd	135
2) juhtaiata mõrd	5
3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km	700
4) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel	233
5) 100 õngekonksuga õngejada	10
6) põhjanoot ehk mutnik	4
7) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m	1
8) pöörinoot	1

(3) Põlva maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel:

1) mõrd mõrrajadas	261
2) nakke- või raamvõrk Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m	450
3) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kuni 500 m kaugusel	131
4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m	1
5) püüvõrk	13

(4) Tartu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel:

1) ääre- või avaveemõrd	150
2) mõrd mõrrajadas	229
3) nakke- või raamvõrk Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmijärvel kaldast kaugemal kui 500 m	1000
4) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ja Lämmijärvel kaldast kuni 500 m kaugusel	190
5) põhjanoot ehk mutnik	8
6) püüvõrk	2
7) pöörinoot	1
8) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m	2

§ 4. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel

Võrtsjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem	324
2) nakkevõrk	320

§ 5. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonna siseveekogudel

(1) Kahala järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakkevõrk	3
2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m	2

(2) Rummu järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.

(3) Männiku karjääris on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.

(4) Soodla Kaunissaare veehoidlas on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.

(5) Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonna vooluveekogudel on:

1) silmumõrd	45
2) silmutorbik	700

§ 6. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonna siseveekogudel

(1) Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	40
2) nakkevõrk	80

(2) Narva jõe alamjooksul on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks silmutorbik ja selle piirarv on 15 000.

§ 7. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Jõgeva maakonna siseveekogudel

(1) Saadjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakke- või raamvõrk	26
2) avaveemõrd	2
3) ääremõrd	13
4) rivimõrd ehk angerjarüsa Mudajõe väljavoolul	1
5) 100 õngekonksuga õngejada	10

(2) Elistvere järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakke- või raamvõrk	2
2) ääremõrd	1

(3) Kuremaa järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakke- või raamvõrk	8
2) ääremõrd	9
3) rivimõrd ehk angerjarüsa Amme jõe väljavoolul	1
4) 100 õngekonksuga õngejada	5

(4) Kaiavere järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakke- või raamvõrk	8
2) avaveemõrd	1
3) ääremõrd	9
4) rivimõrd ehk angerjarüsa Amme jõe väljavoolul	1
5) 100 õngekonksuga õngejada	5

(5) Pikkjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakke- või raamvõrk	2
2) ääremõrd	2

§ 8. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonna siseveekogudel

Lääne maakonna siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) silmutorbik Nõva jõel	50
2) silmutorbik Riguldi jõel	50
3) nakkevõrk Sutlepa merel jääaluseks püügiks	15

§ 9. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonna siseveekogudel

Lääne-Viru maakonna siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) silmumõrd	17
2) silmutorbik	500

§ 10. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonna siseveekogudel

(1) Ermistu järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakkevõrk	12
2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	5

(2) Pärnu maakonna lõikes 1 nimetamata siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) silmumõrd	15
2) silmutorbik	2000

§ 11. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonna siseveekogudel

(1) Nasva jõel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks jõemõrd ja selle piirarv on 6.

(2) Mullutu lahel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m ja selle piirarv on 4.

(3) Saare maakonna lõigetes 1 ja 2 nimetamata siseveekogudel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks silmumõrd ja selle piirarv on 4.

§ 12. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Tartu maakonna siseveekogudel

(1) Suurel Emajõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) ühe tiivaga mõrd	59
2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m	7
3) avaveemõrd	2
4) nakke- või raamvõrk	11
5) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	9

(2) Ahja jõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) ühe tiivaga mõrd	6
2) nakke- või raamvõrk	1

(3) Koosa (Liivanina) jõel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ühe tiivaga mõrd ja selle piirarv on 8.

(4) Kalli ja Kaevandu jõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) ühe tiivaga mõrd	5
2) nakke- või raamvõrk	3
3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	1

(5) Keeri järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) ühe tiivaga mõrd	4
2) nakke- või raamvõrk	6
3) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m	1
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	2

§ 13. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonna siseveekogudel

Vagula järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:

1) nakkevõrk	10
2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m	6
3) 100 õngekonksuga õngejada	6
4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m või kuurits või liiv	2

§ 14. Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

(1) «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak on 2009. aastal kalaliikide kaupa järgmine:

1) siig – 7 tonni;

[RT I 2009, 44, 296 – jõust. 24.08.2009]

2) rääbis – 1 tonn;
3) tint – 5 tonni;
4) latikas – 770 tonni;

5) koha – 600 tonni;

[RT I 2009, 44, 296 – jõust. 24.08.2009]

6) haug – 85 tonni;
7) luts – 50 tonni;

8) ahven – 850 tonni;

[RT I 2009, 44, 296 – jõust. 24.08.2009]

9) särg – 360 tonni;
10) kiisk – 300 tonni;
11) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 50 tonni.

(2) «Kalapüügiseaduse» § 13⁴ lõike 3² kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks «Kalapüügiseaduse» § 16 lõike 3 tähenduses.

[RT I 2009, 9, 58 – jõust. 9.02.2009]