Teksti suurus:

Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.08.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.10.2009
Avaldamismärge:

Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.06.2008 nr 52
RTL 2008, 51, 717
jõustumine 29.06.2008

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

18.11.2008 nr 101 (RTL 2008, 96, 1327) 5.12.2008

5.02.2009 nr 7 (RTL 2009, 16, 191) 13.02.2009

15.07.2009 nr 74 (RTL 2009, 61, 883) 26.07.2009

21.08.2009 nr 85 (RTL 2009, 68, 1007) 30.08.2009

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

(21) Kui toetus on ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatise «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) mõistes, järgitakse nimetatud teatises sätestatud abi andmise tingimusi.

[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]

(22) Ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi raames tohib toetust anda ainult väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47 artikli 1 lõike 7 mõistes. Suurettevõtja puhul tohib anda toetust ettevõtjale, kes ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta» (ELT C 244, 01.10.2004) punkti 2.1 mõistes.

[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]

(3) Kui meetme raames antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), mõistes, kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas 1 loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusalade projektidele:

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

4) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11, v.a alajagu 11.07);
5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
6) hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK 2008, jagu G, v.a jagu G, alajagu 45.2) ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud erand;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

7) finants- ja kindlustustegevus, v.a fondide valitsemine (EMTAK 2008, jagu K, v.a jagu K, alajagu 66.301);

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
9) [Kehtetu – RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

10) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

(5) Määrust kohaldatakse hulgikaubanduse projektidele juhul, kui Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõtjas toodetud toodangut või samasse kontserni kuuluva tootmisettevõtja kaubamärgiga allhankena toodetud toodangut.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

§ 2. Meetme eesmärk

(1) Meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu.

(2) Meetme elluviimise tulemusena on:
1) ettevõtjate ja ettevõtete juhtide otsused muutuvas majandus- ja turusituatsioonis vastavad vajadusele, sealhulgas osatakse juhtimisotsuseid tulemuslikult ellu viia ning ettevõtjad on jätkusuutlikud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

2) ettevõttes tööl ettevõtja vajadustele vastava kompetentsiga kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua lisandväärtust ning toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4. Mõisted

(1) Käesoleva määruse tähenduses:
1) ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik;

2) mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes;

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

3) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väike- ega keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes;

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

4) ettevõtjate ühendus on ettevõtjaid esindav või ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

5) kutseühendus on mittetulundusühinguna või sihtasutusena tegutsev ühel ja samal tegevusalal töötavate füüsiliste isikute ühendus;
6) ettevõtlusinkubaator (edaspidi inkubaator) on keskus, mille põhitegevuseks on uue ettevõtluse kasvu ja edu kiirendamine kompleksse ettevõtluse abistamise programmi (inkubatsiooniteenuste) kaudu;
7) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
8) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
9) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
10) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on ettevõtja või muu juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
11) toetuse saaja on ettevõtja või muu juriidiline isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
12) kasusaaja on projektis osalev ja projekti elluviimisest kasu saav ettevõtja, kellega töölepingulises suhtes olev töötaja või võlaõiguslikus suhtes olev juhatuse liige osaleb projekti raames läbiviidavas tegevuses. Käesolevas määruses käsitletakse ettevõtjaga töölepingulises suhtes olevate isikutena ja ettevõtte juhatuse liikmetena ka taotluse esitanud ettevõtjaga «Äriseadustiku» §-s 6 kirjeldatud kontsernisuhtes olevate ettevõtjate töötajaid või juhatuse liikmeid. Käesoleva määruse mõistes loetakse kasusaajateks ka ettevõtjate ühenduste liikmeid, st ettevõtjaid, kutseühendusse kuuluvat ettevõtjat või ettevõttes töötavat isikut, ja inkubaatoris tegutsevaid ettevõtjaid;
13) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
14) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva isiku rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
15) tööalane täiendkoolitus (edaspidi koolitus) on koolitus, mille raames arendatakse ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaseid teadmisi ning oskusi. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend;
16) erikoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada toetuse saaja juures töötaja praegusel või tulevasel töökohal ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses;
17) üldkoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes või peaasjalikult töötaja praegusel või tulevasel töökohal toetuse saaja juures ja millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse ja mis seeläbi parandavad töötaja tööalast konkurentsivõimet tunduvalt;
18) tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom;

181) koolitusosak on ühekordne sihtotstarbeline toetus taotlejale tööalase täienduskoolituse, sh üld- ja erikoolituse koolitusteenuse hankimiseks;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

19) õppereis on kasusaaja töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise, väljaspool Eestit asuvasse organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil. Õppereis peab muuhulgas sisaldama ka sihtkohas toimuvat seminari või koolitust;
20) koolitaja on taotlejale või toetuse saajale koolitusteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Koolitusosaku raames tohib koolitajaks olla vaid sihtasutuse poolt kinnitatud nimekirjas olev koolitaja;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

21) konsultant on taotlejale või toetuse saajale nõustamisteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik;
22) koolituse või konsultatsiooni läbiviija on füüsiline isik, kes koolitust või konsultatsiooni läbi viib;
23) õppereisi moderaator täidab õppereisil toimuvate arutelude ja seminaride korral arutelu juhi ja õppereisi raames õpitu kokkuvõtja ülesannet;
24) konverents on riikide, ühiskondlike, parteiliste, teaduslike jm organisatsioonide kogunemine või kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks;
25) foorum on kõigile huvilistele avatud koosolek mõne laiemat huvi pakkuva teema või valdkonna arutamiseks;
26) seminar on vaba mõttevahetus ja info vahetamine teatud küsimustes.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(2) Maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) antud määruse mõistes on:
1) sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus;
2) sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
3) sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
4) sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus;
5) sihtasutus Läänemaa Arenduskeskus;
6) sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus;
7) sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus;
8) sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
9) sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
10) Saaremaa Ettevõtluse Edendamise sihtasutus;
11) sihtasutus Tuuru;
12) sihtasutus Tartu Ärinõuandla;
13) sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur;
14) sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus;
15) sihtasutus Võrumaa Arenguagentuur.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse:
1) tööalast täienduskoolitust, sh üld- ja erikoolitust;
2) tööalast tasemetestimist juhul kui tasemetestimisele eelneb koolitus;
3) väljaspool Eestit toimuvatel erialastel konverentsidel osalemist ning
4) kuni 6-kuulist välisettevõttes praktiseerimist.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(11) Koolitusosakutena toetatakse vaid tööalast täienduskoolitust, sh üld- ja erikoolitust.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(2) Meetme raames toetatakse nõustamisteenuse kasutamist järgmistel taotleja äritegevusega seotud teemadel:
1) ettevõtja strateegia väljatöötamine ja selle juurutamine;
2) juhtimissüsteemide väljatöötamine ja juurutamine;
3) tootmis- ja tehnoloogiaalane nõustamine;
4) ettevõtte või selle osa diagnostilise auditi läbiviimine;
5) brändide, kaubamärkide ja disainilahenduste väljatöötamine ja juurutamine;
6) turu- ja tasuvusuuringute läbiviimine;
7) patendiuuringute läbiviimine.

(3) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitust, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset õpet ning muud samalaadset koolitust;
2) töötute koolitust ja ümberõpet;
3) koolitust ja õppereisi samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vahel ja taotleja organisatsioonisisest koolitust taotleja organisatsioonisisese koolitaja poolt;
4) seminaridel, foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist.

(4) Meetme raames ei toetata nõustamisteenuse kasutamist järgmistel teemadel:
1) äri-, finants- ja turundusplaanide koostamine;
2) juriidiline konsultatsioon ja õigusabi;
3) maksundusega seonduv konsultatsioon;
4) audiitor- ja raamatupidamisteenused;
5) tarkvara väljatöötamine ja juurutamine;
6) personaliotsingud ja värbamisteenused;
7) suhtekorraldusteenused;
8) edasimüügi eesmärgil tellitud nõustamisteenus;
9) projektide ettevalmistamise nõustamine ja projektitaotluste koostamine;
10) muud pidevad või perioodilised tegevused ning ettevõtja põhitegevusega seotud tegevused.

(5) Tarkvaraalane koolitus on abikõlblik juhul, kui taotleja tõendab soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse omamist. Võimalusel esitab taotleja toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia, mis on kinnitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(6) Keeleõpe on abikõlblik juhul kui tegemist on tööülesannete täitmiseks vajaliku erialakeele õppega. Erialakeele õppeks ei loeta ühelgi juhul esmase keeleoskuse (vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile) omandamiseks läbitavat õpet.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(7) Transpordivahendi juhtimise ametialane täiendkoolitus on abikõlblik juhul, kui kasusaaja on transpordiettevõtja, v.a transpordivahendi juhtimisõiguse või täiendava kategooria taotlemiseks läbiviidav koolitus.

(8) Õppereisil osalemine on abikõlblik juhul, kui taotlejaks on MAKid, kutseühendused, ettevõtjate ühendused või inkubaatorid. Õppereisil peavad osalema vähemalt kolme erineva ettevõtja töötajad või juhatuse liikmed, kuid mitte vähem kui viis inimest.

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

(9) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(2) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega otseselt seotud ja põhjendatud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

1) koolitaja, konsultandi või õppereisi moderaatori tasu;

11) tööalase tasemetestimise kulu tingimusel, et tasemetestimisele eelneb koolitus;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

2) välisriigi koolitaja majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta Eestis toimuva koolituse korral;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

3) koolitusel, konverentsil või välispraktikal osaleja majutuskulu ning sõidukulu koolituse, konverentsi või välispraktika toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta väliskoolitaja poolt läbiviidava ning välisriigis toimuva koolituse, konverentsi või välispraktika korral. Koolitusel, konverentsil või välispraktikal osaleja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud piirmääradele;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

4) õppereisil osalejate ja õppereisi moderaatorite majutuskulu ning sõidukulu õppereisi toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta. Õppereisil osalejate ja õppereisi moderaatorite majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud piirmääradele;

41) välispraktikal oleva töötaja või juhatuse liikme töötasu praktikal viibitud aja eest, sealhulgas seadusega kehtestatud maksud;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

5) koolituse või õppereisi läbiviimisega seonduvad vajalike koolitusmaterjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse kulud;

6) ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite poolt koolituse või õppereisi läbiviimisega seotud juhendamise ja nõustamise tasu. Nimetatud tasu on ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite töötaja töötasu proportsionaalselt ajale, mis neil kulub koolituse või õppereisi ettevalmistamisele, läbiviimisele ja aruandlusele vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1;

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

61) MAKide, ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite poolt koolituse või õppereisi läbiviimisega seotud juhendamise ja nõustamise sisseostetud teenuse tasu. Nimetatud tasu ei tohi ületada käibemaksuta 5000 Eesti krooni koolituse või õppereisi korraldamise kohta;

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;

8) teised käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja põhjendatud kulud.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(21) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, on abikõlblikud ainult järgmised kulud vastavalt § 8 lõikes 31 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
1) koolitaja tasu;
2) tööalase tasemetestimise kulu tingimusel, et tasemetestimisele eelneb koolitus;
3) koolituse läbiviimiseks vajalike koolitusmaterjalide kulu;
4) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(3) Kui taotlejaks on MAK, inkubaator, ettevõtjate ühendus või kutseühendus, on abikõlblikuks kuluks ainult nende ettevõtjate kulud, kelle tegevusala ei kuulu § 1 lõikes 4 nimetatud välistatud valdkondade hulka.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(4) Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) kulud, mis sisaldavad tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud;
2) mitterahalised sissemaksed;
3) toetuse saaja üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1;
4) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud;
5) erisoodustus ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
6) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
7) esinduskulud ja kingitused;
8) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
9) kinnisvara soetamise kulud;
10) lähetuses viibimise päevarahad;
11) töötasud töölt eemal viibitud aja eest, sealhulgas põhipalk ja erinevad lisatasud, välja arvatud välispraktika puhul;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

12) toitlustamise kulud, välja arvatud koolituse või konverentsi kohvipauside kulu;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

13) isikliku või ettevõtjale kuuluva transpordivahendi kasutamise kulud;
14) riiklikud maksud, riigilõivud, välja arvatud välispraktikal oleva töötaja või juhatuse liikme töötasudega seotud maksud;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

15) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud ja kindlustusmaksed;

151) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest hüvitatud;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

16) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(7) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

(8) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil.

(9) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse vastava majandustehingu toimumise kuupäeva. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev) või 12 kuu möödumisel alguskuupäevast, kumb iganes saabub varem. Projekti perioodi võidakse pikendada toetuse saaja taotluse alusel vastavalt §-s 19 sätestatud korras üks kord projekti jooksul kui projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 15 kuud ja projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks. Toetuse taotlemisel koolitusosaku raames projekti perioodi ei pikendata.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(4) Kui toetuse saaja on taotlenud projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodiks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatu.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8. Taotletava toetuse piirmäärad ja tingimused

(1) Taotletava toetuse miinimumsumma on 25 000 Eesti krooni projekti kohta. Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, on taotletava toetuse maksimaalne summa 15 000 Eesti krooni ühe taotleja kohta aastas.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(2) Paragrahvis 5 toodud toetatavate tegevuste (välja arvatud erikoolitus ja koolitusosakuna taotletav toetus) puhul on taotletava toetuse piirmääraks kuni 50% abikõlblikest kuludest ning toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale on 50% abikõlblikest kuludest.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(3) Kui toetust antakse erikoolituseks, on taotletava toetuse piirmääraks suurettevõtjate puhul kuni 25% ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kuni 35%. Erikoolituse toetamise korral on toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr suurettevõtjale 75% ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 65%.

(31) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, on toetuse piirmääraks kuni 100% abikõlblikest kuludest. Projekti omafinantseeringu määr peab sel juhul katma projekti kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(32) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, saab toetust taotleda üks kord 12 kuu jooksul.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

(5) Kui projekti tegevusi, mille raames antakse koolitusabi, finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada üldise grupierandi määruse artiklis 39 sätestatud koolitusabi piirmäära.

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Käesoleva meetme raames toimub toetuse taotlemine jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis äriregistrisse kantud äriühing;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

2) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
3) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kutseühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
4) inkubaator juhul kui kasusaajaks on ettevõtjad;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

5) MAK juhul kui kasusaajad on ettevõtjad.

(11) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, võib taotlejaks olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) Eestis äriregistrisse kantud mikro- ja väikeettevõtja.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

2) äriühingust taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

5) taotleja omakapital vastab «Äriseadustikus» kehtestatud nõuetele;
6) juhul kui toetust antakse vähese tähtsusega abi raames, ei tohi kasusaajale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 (3 129 320 Eesti krooni) eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 (1 564 660 Eesti krooni) eurot;
7) juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas ja tähtaegselt.

(21) Tulenevalt Euroopa Komisjoni 17.12.2008 teatisest «Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks» (ELT C 16, 22.01.2009, lk 1–9) punktist 4.2.2 ei tohi ettevõtjale ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antava abi ja ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi piirmäär perioodil 01.01.2008–31.12.2010 ületada kokku 500 000 eurot.

[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]

(22) Ühisturuga kokkusobivat piiratud summas antavat abi ei tohi kumuleerida vähese tähtsusega abiga samade abikõlblike kulude osas.

[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) teavitama sihtasutust kirjalikult või e-posti teel enne planeeritud tegevuste toimumist projektis nimetatud koolitaja, konsultandi, koolituse ja/või konsultatsiooni läbiviija ja/või moderaatori muutumisest, koolitusprogrammi ja/või konsultandi tööplaani muutmisest või tegevuste toimumisaja ja -koha või osalejate muutumisest;

31) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite ning projektiga seotud dokumentide olemasolu;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

4) asjaolude selgumisel viivitamata informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

51) teavitama sihtasutust projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisest;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama määrusele.

(2) Taotluses sisalduv projekt ei tohi olla suunatud määruse § 1 lõikes 4 nimetatud tegevusaladele.

(21) Juhul kui taotleja on suurettevõtja, peab projekti dokumentatsioon kinnitama ühe või mitme järgmise kriteeriumi täitmist:
1) projekti maht suureneb oluliselt abi tulemusel;
2) projekti ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;
3) projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel, või
4) projekti lõpuleviimine kiireneb oluliselt.

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT), bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;
3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, teostamise vajadus, eesmärk, oodatavad tulemused ja mõju, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
4) esitatud lisadokumentide loetelu;
5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta;
6) vähese tähtsusega abi teatis vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile;

61) andmed saadud ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi osas, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta.

[RTL 2009, 68, 1007 – jõust. 30.08.2009]

(4) Juhul kui taotleja on ettevõtja, peab taotlus muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) taotleja poolt koostatud ja koolitajale või konsultandile esitatud projekti lähteülesanne;
2) taotleja arendustegevuste plaan;
3) koolitaja poolt koostatud koolitusprogramm;
4) konsultandi poolt koostatud tööplaan;
5) osalejate nimekiri ametikohtade lõikes;
6) koolitaja litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolituse läbiviijate elulookirjeldused, koolitaja tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), kui need ei ole interneti teel kätte saadavad. Väljaspool Eestit toimuvate erialaste konverentside esinejate litsentside, koolituslubade ning elulookirjelduste esitamine pole kohustuslik;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

7) konsultandi tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), konsultatsiooni läbiviija elulookirjeldus ning tema kompetentsi tõendavad dokumendid, sealhulgas eelnevate tööde loetelu, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad;
8) juhul kui ühelt teenuse pakkujalt ostetakse koolitus- või nõustamisteenust rohkem kui 100 000 Eesti krooni eest ilma käibemaksuta, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

9) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
10) kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab jooksva majandusaasta tulude ja kulude koondi, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
11) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(5) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või ettevõtjate ühendus peab taotlus muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) taotleja poolt koostatud ja koolitajale, konsultandile esitatud projekti või õppereisi lähteülesanne;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

2) juhul kui ühelt teenuse pakkujalt ostetakse koolitus- või nõustamisteenust rohkem kui 100 000 Eesti krooni eest ilma käibemaksuta, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

3) koolitaja poolt koostatud koolitusprogramm;
4) konsultandi poolt koostatud tööplaan;
5) õppereisi programm;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

6) koolitaja litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolituse läbiviijate elulookirjeldused, koolitaja tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), kui need ei ole interneti teel kätte saadavad. Väljaspool Eestit toimuvate erialaste konverentside esinejate litsentside, koolituslubade ning elulookirjelduste esitamine pole kohustuslik;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

7) konsultandi tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), konsultatsiooni läbiviija elulookirjeldus ning tema kompetentsi tõendavad dokumendid, sealhulgas eelnevate tööde loetelu, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad;
8) moderaatori kompetentsi tõendavad dokumendid, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad.
9) kutseühenduse põhikiri;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

10) ettevõtjate ühenduse põhikiri;

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

11) inkubaatori põhikiri ja liikmete, osanike või aktsionäride nimekiri;
12) projektis osalejate nimekiri ametikohtade ja tööandjate (ettevõtjate) lõikes;
13) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(6) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, peab taotlus sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, teostamise vajadus, eesmärk, oodatavad tulemused ja mõju, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa;
3) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele;
4) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
5) taotleja teatis vähese tähtsusega abi saamise kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 28 tööpäeva taotluse registreerimisest. Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 10 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5) Sihtasutus võib juhatuse otsusega taotluste vastuvõtmise peatada juhul kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

[RTL 2008, 96, 1327 – jõust. 5.12.2008]

(6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.

(4) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused ja kord

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruse §-s 12 sätestatud taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele või taotluse puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

(2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 või lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.

(21) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosaku raames, kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 4,00 ja mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 või 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 või lõike 6 punktides 1–3 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(31) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosaku raames, hinnatakse taotlust hinnetega 0 või 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(4) Juhul kui taotleja on ettevõtja, on hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes järgmine:
1) ettevõtja arengupotentsiaal – 25% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti mõju ettevõtjale – 30% maksimaalsest koondhindest;
3) ettevõtja organisatsiooniline võimekus projekti elluviimisel – 20% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 15% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti kuuluvus lõikes 5 loetletud eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest.

(5) Juhul kui taotleja on ettevõtja, eelistatakse taotlusi, mis on seotud:
1) ettevõtja ekspordikäibe kasvuga;
2) toote- (toodete ja teenuste väljatöötamine ning uuendamine), turu- (vastavate turgude hõivamine ja laiendamine), protsessi- (uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine ning juurutamine), organisatsiooni- (uuendused juhtimises ja töökorralduses) ja ärimudeli innovatsiooniga (toote, kliendi ja toote pakkumise viisi välja vahetamine);
3) ettevõtja tootlikkuse tõstmisega.

(6) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või ettevõtjate ühendus, on hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes järgmine:
1) projekti üldine mõju ettevõtluse arengule – 30% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti ettevalmistatuse kvaliteet – 25% maksimaalsest koondhindest;
3) koolitaja või vastuvõtva isiku kvalifikatsiooni koolituse läbiviijana (kui on määratletav üks organisatsioon, kelle juurde õppe-eesmärgil minnakse) või moderaatori või koolitaja kvalifikatsioon vastava õppe läbiviimiseks, kui külastatakse mitmeid organisatsioone – 25% maksimaalsest koondhindest;
4) projekti kuuluvus lõikes 7 loetletud eelistuste hulka – 20% maksimaalsest koondhindest.

(7) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või ettevõtjate ühendus, eelistatakse järgmiste tegevustega seotud taotlusi:
1) innovatsiooniteadlikkuse tõstmisele suunatud koolitused või õppereisid;
2) juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil läbiviidavad koolitused või õppereisid;
3) ettevõtja tootlikkuse kasvule suunatud koolitused või õppereisid;
4) turundus- ja klienditeenindusalased koolitused või õppereisid;
5) tootearendusalased koolitused või õppereisid;
6) alustava eksportööri koolitused;
7) rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud õppereiside korraldamine;
8) kahe või enama MAKi koostöös korraldatud mitme maakonna ettevõtjaid kaasavad koolitused või õppereisid;
9) kahe või enama inkubaatori koostöös korraldatud mitme inkubaatori asukateks olevaid ettevõtjaid kaasavad koolitused või õppereisid.

(8) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosaku raames, on taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud järgmised:
1) projekti kvaliteet (50% koondhindest), mille raames hinnatakse probleemipüstituse ning tegevusplaani kvaliteeti ja realistlikust;
2) projekti mõju vastavus meetme eesmärkidele (50% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti mõju taotleja juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamisele.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalise rahuldamise korral võib sihtasutus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täielikku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

(3) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab meetme rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme eelarves vabaneb või eelarvesse lisandub täiendavaid vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised, asjakohased või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja ja projekti nimetus;
2) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne toetusmäär;
3) omafinantseeringu minimaalne määr;
4) projekti kogumaksumus;
5) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
8) muudatustest teada andmise kord ja tähtaeg;
9) eritingimused;

10) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse nr 1998/2006 või koolitusabi üldise grupierandi määruse mõistes;

[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]

11) kas toetust on saadud eri- või üldkoolituseks.

(6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud projekti tegevuste elluviimise perioodi jooksul taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke;
2) projekti eelarvet ning eelarve muudatus on suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht, kuid mitte vähem kui 50 000 Eesti krooni;
3) taotluses toodud koolitajat, konsultanti või koolituse või konsultatsiooni läbiviijat;
4) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte hilisemaks kui 2015. aasta 31. augustiks.

(21) Juhul kui toetust taotletakse koolitusosakuna, võib taotluse rahuldamise otsust muuta sihtasutuse kirjalikul nõusolekul.

[RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib sihtasutus keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
3) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
4) koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviija muutmine ei ole põhjendatud või väljapakutud koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviija ei ole samaväärne esialgselt taotluses esitatud koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviijaga.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20. Vaidemenetlus

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

§ 21. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse vastavalt rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale tegevuste lõppu. Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.

(2) Vahe- ja lõpparuanded esitatakse pärast projekti või projekti etapi tegevuste toimumist ja kõikide tegevustega seotud kulude kandmist.

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(4) [Kehtetu – RTL 2009, 61, 883 – jõust. 26.07.2009]

(5) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kuni kolme järjestikuse majandusaasta jooksul projekti lõpukuupäeva majandusaastast alates.

§ 22. Toetuse väljamaksmise tingimused

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

(3) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine sihtasutuse poolt.

(4) Sihtasutus aktsepteerib väljamaksetaotluse struktuuritoetuse registri operatiivsüsteemis hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist.

(5) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
3) planeeritud eesmärgid ei ole saavutatud või on saavutatud osaliselt, koolitusel osalenute arv on oluliselt väiksem või sihtrühm on oluliselt erinev.

6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud infopäringutele;
2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
6) teavitama kõigist muudatustest sihtasutust kirjalikult enne muudatuste tegemist, sealhulgas planeeritud tegevuste aja või koha muutmisest, projektis nimetatud koolitaja või konsultandi muutmisest, koolitusprogramm või konsultandi tööplaani muutmisest, eelarve muutmisest eelarve ridade lõikes, koolitusel osalejate muutmisest;
7) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja tasumist tõendavad dokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja tasumist tõendavatest dokumentidest selgelt eristatavad;
8) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
9) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ning viie aasta jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
11) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
12) võimaldama auditit või järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
13) osutama igakülgset abi auditi ja järelevalve läbiviimiseks;
14) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» sätteid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» § 10 mõistes;
15) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
17) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
20) tagasi maksma toetuse, kui rakendusüksus on teinud toetuse tagasinõude otsuse või ettekirjutuse;
21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.