Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.09.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 45, 301

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Vastu võetud 27.08.2009 nr 146

Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 72 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 258 «Energiatõhususe miinimumnõuded» (RT I 2007, 72, 445) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kui hoonel on mitu kasutusotstarvet, määratakse igale eraldi kasutusotstarbega hoone osale, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Alla 10% pinnaga alad loetakse kasutusotstarbest sõltumata muude alade koosseisu. Hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel arvutatud hoone osade kasutusotstarvete kaalutud keskmine energiatõhususarv.»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse arvutuslikult või lihtsustatud tõendamismeetodi abil. Lihtsustatud tõendamismeetodit võib kasutada hoonete puhul, mille kasutamise otstarbe kood vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 «Ehitise kasutamise otstarvete loetelu» algab numbriga 1110 või 1121 või on 11221.»;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) väikeelamutes (sh paarismajad ja ridaelamud) 180 kWh aastas ruutmeetri kohta;»;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
«4) ärihoonetes, hotellides, muudes majutus- ja toitlustushoonetes ning kaubandus- ja teenindushoonetes 300 kWh aastas ruutmeetri kohta;»;

5) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
«41) avalikes hoonetes ja meelelahutushoonetes 300 kWh aastas ruutmeetri kohta;
42) haridus- ja teadushoonetes (välja arvatud õpilaste ühiselamutes, raamatukogudes ja kliinikutes) 300 kWh aastas ruutmeetri kohta;»;

6) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1) väikeelamutes (sh paarismajad ja ridaelamud) 250 kWh aastas ruutmeetri kohta;»;

7) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
«4) ärihoonetes, hotellides, muudes majutus- ja toitlustushoonetes ning kaubandus- ja teenindushoonetes 390 kWh aastas ruutmeetri kohta;»;

8) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
«41) avalikes hoonetes, meelelahutushoonetes 390 kWh aastas ruutmeetri kohta;
42) haridus- ja teadushoonetes (välja arvatud õpilaste ühiselamutes, raamatukogudes ja kliinikutes) 390 kWh aastas ruutmeetri kohta;»;

9) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Juhul kui energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse arvutuslikult, arvutatakse hoone energiatõhususarv. Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia (s.t kasutatud elektrienergia ja kasutatud kütuste energiasisalduse) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Tarnitud energia kasutus arvutatakse käesoleva määruse nõuete kohaselt.»;

10) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Juhul kui energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse lihtsustatud tõendamismeetodi abil, tuleb järgida määruse 81. peatükis sätestatud nõudeid ning sellisel juhul hoone energiatõhususarvu ei arvutata ja määruse §-s 4 ette nähtud suvise ruumitemperatuuri kontrolli ei teostata.»;

11) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Soojustuse valikul tuleb lähtuda sellest, et ehitis oleks hea energiatõhususe tasemega. Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,2–0,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,15–0,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,7–1,4 W(m2·K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja ventilatsioonilahendustest. Muude hoonete optimaalne soojustus sõltub eelnevale lisaks oluliselt ka vabasoojusest.»;

12) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

« § 61. Nõuded küttesüsteemile

(1) Sisekliima tagamisega projekteeritavate või olemasolevale oluliselt rekonstrueeritavate hoonete, mille ehitusprojekt esitatakse ehitusloa taotlusel pärast 30. juunit 2010. a ja mille eraldi kasutamiseks mõeldud hoone osadel võivad olla erinevad omanikud või mille eraldi kasutamiseks mõeldud osasid saab välja üürida, tuleb eraldi kasutamiseks mõeldud hoone osasid teenindava küttesüsteemi projektis ette näha ja ehitamisel paigaldada seadmed, mis võimaldavad määrata hoone osa energiatarbimist kütteks.

(2) Hoone osa energiatarbimise määramist võimaldavaid seadmeid ei pea paigaldama, kui:
1) hoone osa kasutajal puuduvad tehnilised võimalused hoone osas energiatarbimise reguleerimiseks;
2) hoone ehituslikust lahendusest tulenevalt ei mõjuta hoone osa kasutaja poolne tegevus energiatarbimist hoone kütteks;
3) hoone osa energiatarbimise määramist võimaldavate seadmete paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik.

(3) Juhul kui hoones ei nähta ette energiatarbimise määramist võimaldavate seadmete paigaldamist, selgitatakse selle põhjuseid ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosa tehnilises kirjelduses.»;

13) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Elamute õhuvooluhulgad arvutatakse määruse lisas 4 toodud väärtusi kasutades järgnevalt:
1) arvutatakse summaarne õhuvooluhulk kogu hoone suletud netopinna järgi (üldõhuvahetus vastavalt lisale 4);
2) arvutatakse summaarne õhuvooluhulk elamispinna (elu- ja magamistubade põrandapinna) järgi, millele lisatakse mitteeluruumide õhuvooluhulk üldõhuvahetuse järgi arvutatuna;
3) valitakse kahest eelnevast suurem õhuvooluhulk summaarseks õhuvooluhulgaks, kusjuures summaarsest õhuvooluhulgast arvutatud õhuvahetuskordus on maksimaalselt üks õhuvahetus tunnis;
4) valitakse ja jaotatakse väljatõmbed nii, et nende summa võrdub summaarse õhuvooluhulgaga.»;

14) paragrahvi 11 lõiked 5–7 sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Elamute, kontorite, koolide ja lasteaedade dünaamiline energiaarvutus tehakse määruse lisas 6 toodud ruumide detailsete kasutusprofiilidega.

(6) Elamute ja avatud kontorite suvise ruumitemperatuuri kontrolli ja jahutusvõimsuse dünaamiline arvutus tehakse määruse lisas 6 toodud energiaarvutuse profiilidega.

(7) Dünaamilises arvutuses kasutatakse inimese kogusoojuseraldusena 125 W (ilmne soojus 85 W). Koolides ja lasteaedades kasutatakse laste kogusoojuseraldusena 110 W (ilmne soojus 75 W). Need suurused vastavad 1,2 ja 1,0 soojuseraldusühikule (met) keha pindala 1,8 m2 korral. Vabasoojus inimestest arvutatakse köetava pinna ja lisas 5 toodud inimeste vabasoojuse näitajate alusel.»;

15) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Välispiirete soojajuhtivused (U-arvud) arvutatakse ehitusprojekti andmete alusel. Materjalide arvutuslikud soojaerijuhtivused on soovitatav määrata vastavalt standardile EVS-EN ISO 10456:2008 ning homogeensete ja mittehomogeensete materjalikihtide soojatakistused vastavalt standardile EVS-EN ISO 6946-2008.»;

16) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Infiltratsiooni õhuvooluhulk qi (l/s) arvutatakse valemiga:


kus q50 on hoone välispiirete keskmine õhulekkearv m3/(h·m2), mis saadakse vastavalt määruse §-le 14;
A on hoone välispiirete (sealhulgas põrandate) pindala m2;
x on tegur, mis on ühekorruselistele hoonetele 35, kahekorruselistele hoonetele 24 ning kolme- ja neljakorruselistele hoonetele 20, viie- ja enamakorruselistele hoonetele 15;
3,6 on tegur, mis teisendab õhuvooluhulga m3/h ühikust l/s ühikuks.

(2) Kui ventilatsiooniõhu väljatõmme on oluliselt suurem sissepuhkest, siis võib infiltratsiooni õhuvooluhulga arvutada järgneva valemiga:


kus q50 on hoone välispiirete keskmine õhulekkearv m3/(h·m2), mis saadakse vastavalt määruse §-le 14;
A on hoone välispiirete pindala m2;
qv on väljatõmbe õhuvooluhulk l/s;
qs on sissepuhke õhuvooluhulk l/s.»;

17)  määrust täiendatakse 81. peatükiga  järgmises sõnastuses:

«81. peatükk
ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMISE LIHTSUSTATUD MEETOD

§ 371. Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamine lihtsustatud meetodil

Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks lihtsustatud meetodil tuleb:
1) ehitusprojekti seletuskirjas kirjeldada määruse §-des 4–7 toodud üldiste nõuete ja põhimõtete arvestamist;
2) projekteerida või näha ehitusprojektis ette hoone välispiirded, mille summaarne soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta vastaks määruse §-s 372 sätestatud nõuetele;
3) projekteerida või näha ehitusprojektis ette hoone tehnosüsteemid, mis täidavad määruse §-s 373 sätestatud nõudeid.

§ 372. Nõuded summaarsele soojaerikaole

Hoone välispiirete summaarne soojaerikadu köetava pinna ruutmeetri kohta ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:
1) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on maasoojuspump – 1,8 W/(m2·K);
2) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump – 1,6 W/(m2·K);
3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel – 1,2 W/(m2·K);
4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on kaugküte – 1,2 W/(m2·K);
5) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õli- ja gaaskütusel kondensaatkatel – 0,9 W/(m2·K).

§ 373. Nõuded tehnosüsteemidele

(1) Ventilatsioonisüsteemid peavad olema varustatud soojustagastusega, mille  temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8.

(2) Maksimaalne lubatav ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s).»;

18) määruse normitehniline märkus 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta (EÜT L 1, 4.01.2003, lk 65–71) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ, 5. aprill 2006, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ (EÜT L 114, 27.04.2006, lk 64–85).»;

19) määruse lisad 3–6, 8, 9, 12, 19 ja 20 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Peaminister Andrus ANSIP

Majandus- ja
kommunikatsiooniminster Juhan PARTS

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 31.08.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-04278.

Lisa 13219634 Lisad