Teksti suurus:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.09.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.12.2009
Avaldamismärge:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vastu võetud 05.03.2009 nr 49
RT I 2009, 17, 105
jõustumine 13.03.2009

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.06.2009 nr 85 (RT I 2009, 30, 181) 15.06.2009

27.08.2009 nr 145 (RT I 2009, 45, 300) 12.09.2009

Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.

1. peatükk
ÜLDOSA

§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahenditest kogusummas 1 151 500 000 krooni on jaotatud 1 101 500 000 krooni lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 511 311 532 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE

§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 012 473 982 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 973 271 951 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient

(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I kooliaste 11 720 krooni,
2) II kooliaste 14 305 krooni,
3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 546 krooni,
4) gümnaasium 14 650 krooni.

(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I–III kooliastmes 12 409 krooni,
2) gümnaasiumis 10 046 krooni,
3) õhtuõpe vanglas 21 096 krooni.

(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:

1) klassijuhataja lisatasu 16 596 krooni,  
2) juhtimiskoha lisatoetus 239 435 krooni,  
3) lisatund 8 790 krooni,  
4) õppetund 251 krooni.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti

(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.

(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.

(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.

(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.

(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.

(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.

(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.

§ 5. Eriolukorras olevad koolid

Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam.

§ 6. Pearaha arvestamine

Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.

§ 7. Lisaraha arvestamine

(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.

(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:

1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha,
2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha,
3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha,

kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel.

(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.

(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv vastavas klassis.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.

§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused

(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.

(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

(4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis.

(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast;

(7) Hariduslike erivajadustega klasside puhul ei arvestata lõikes 1 toodud kitsendust.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine

(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.

(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.

(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.

(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.

(5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.

(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.

(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

(16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.

(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:

Õpilaste arv Klassikomplektide
arv
Arvestatud
ametikohti

1–199

    1 0,1
2–3   0,25
4–5 0,5
6–7 1   
  8–… 1,5

200–349

2   

350–599

2,5

600 ja rohkem

3   

(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.

(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine

(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.

§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine

(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.

(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

§ 12. Ülemineku kompensatsioon

(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.

(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta.

(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.

(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest.

§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 5 475 611 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks.

(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.

(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.

(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a.

(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta.

(8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a.

(9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust.

3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE

§ 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 30 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 15 000 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel:

, kus

STi – konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatav tulubaasi stabiliseerimise toetus 2009. aastal. Negatiivse väärtuse korral STi=0;
TBi – konkreetse omavalitsuse üksuse tulubaas vastaval aastal. 2008. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse 2008. aasta tulud füüsilise isiku tulumaksu, maamaksu, loodusvarade kasutamise tasude ning eelarvete tasandusfondi laekumisest, millest on maha arvatud 2008. aastal saadud füüsilise isiku tulumaksu ettemaksed. 2009. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse tulud maamaksu laekumisest 2008. aastal, 2009. aasta tulud eelarvete tasandusfondi laekumisest ning füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude eeldatav laekumine 2009. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude 2009. aasta eeldatav laekumine leitakse 2009. aasta esimese kolme kvartali laekumiste alusel, võttes arvesse eespool nimetatud tulude kvartaalset jaotust 2008. aastal ning tulumaksu ettemakseid;
Ei – konkreetse omavalitsuse üksuse elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2009. a;
TBEriik – kohaliku omavalitsuse üksuste 2009. aasta tulubaasi suurus keskmisena ühe elaniku kohta;
X – tulubaasi stabiliseerimise tase.

(3) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 15 000 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–15. Toetuse eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimise meetmest. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile ning taotlusele lisatakse valla- või linnavalitsuse koostatud raskest finantsolukorrast väljatulemise kava (edaspidi kava) ja finantsplaani projektid.

(5) Kava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei tohi ületada seaduses sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära.  Kava alusel otsustatakse toetuse eraldamine.

(6) Kava koostatakse perioodiks, mille jooksul on võimalik täita lõikes 5 nimetatud tingimused. Perioodi pikkus sõltub finantsraskuse iseloomust ning valitud meetmete rakendamisest.

(7) Taotlusele lisatud kava peab sisaldama järgmisi osasid:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüs;
2) andmed võlausaldajate nõuete kohta;
3) andmed varade ja kohustuste kohta;
4) meetmed tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks, võttes arvesse lõikes 2 nimetatud tulubaasi stabiliseerimise taset;
5) tegevuskava raskest finantsolukorrast väljatulemiseks tegevusalade kaupa;
6) piirangud ja tingimused investeerimistegevusele ning kohustuste võtmisele;
7) muud raskest finantsolukorrast väljatulemiseks vajalikud andmed ja ettepanekud.

(8) Lõikes 7 nimetatud kavale lisatakse finantsplaan, milles näidatakse:
1) artikli täpsusega kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud (jaotatuna nii majandusliku sisu kui ka tegevusalade järgi), investeerimistegevus, finantseerimistehingud ning muutused kassas ja hoiustes perioodiks, mille kohta kava koostatakse;
2) seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmääradest kinnipidamine.

(9) Rahandusministeerium analüüsib lõike 4 alusel esitatud taotlust ja esitab 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates seisukoha kava koostamise menetluse algatamise või algatamisega nõustumata jätmise kohta.

(10) Rahandusministeerium võib esitada seisukoha kava koostamise menetluse algatamisega nõustumata jätmise kohta, kui tema hinnangul suudab taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus raskest finantsolukorrast välja tulla ilma tulubaasi stabiliseerimise toetuseta.

(11) Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kava või finantsplaani projekti elluviimisel võimalik raskest finantsolukorrast välja tulla või ei suuda kohaliku omavalitsuse üksus kinni pidada «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktiga 1 kehtestatud võlakohustuste kogusumma piirmäärast, esitab Rahandusministeerium kava ja finantsplaani projekti kohta muudatusettepanekud.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumi ettepanekutele vastavalt muudetud kava ja finantsplaani projektid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.

(13) Lõikes 12 nimetatud ministeeriumide kooskõlastatud kava esitab valla- või linnavalitsus volikogule heakskiitmiseks. Juhul kui volikogus heakskiidetud kava näeb ette tulubaasi stabiliseerimise toetuse taotlemist, langetab volikogu otsuse kava alusel toetuse taotlemiseks.

(14) Rahandusminister sõlmib toetuse eraldamiseks asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega eraldise kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks oma tegevuste kavandamisel ja eelarvete koostamisel.

(15) Lõike 3 alusel eraldatavate vahendite kasutamata jääk lisatakse lõike 2 alusel eraldatavatele vahenditele.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 130 964 408 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 69 035 592 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.

(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 5. oktoobriks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal kuude lõikes, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 25. oktoobriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 17. detsembriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.

(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks.

(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):

SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus

SKAi konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks;
Pi2008 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses;
A arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides;
Hi2008 hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel;
B arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides.

(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.

§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.

(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Si konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus;
Ciy konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3);
Piy parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3).

§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.

(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni.

(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus

Ki konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus;
Õi1 õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi2–8 õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi9 õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi+ õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
TI koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 20. Eraldiste ülekandmine

(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.

(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.

(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.




 

Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49
««2009. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord»
lisa
(Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2009. a määruse nr 145 sõnastuses)
[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

«2009. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides)

Omavalitsusüksused

«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised

«2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus

TASANDUS-FOND KOKKU

Eraldised hariduskuludeks

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

Toimetuleku-toetus

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus

Vahendid koolilõuna toetuseks

Saar-valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

KOKKU

sh muud haridus-korraldus-likud kulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINN

0

788 158 171

10 668 467

 

19 685 123

4 092 210

60 703 535

0

872 639 039

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HARJU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keila linn

0

32 532 067

285 898

 

809 851

217 520

2 109 238

0

35 668 676

Loksa linn

0

8 643 272

77 064

 

463 694

195 100

628 698

0

9 930 764

Maardu linn

0

29 943 189

379 297

 

4 886 913

514 940

2 186 964

0

37 532 006

Paldiski linn

0

11 450 474

108 788

 

1 854 336

138 130

757 192

0

14 200 132

Saue linn

0

14 795 763

190 224

 

166 709

44 710

1 279 195

0

16 286 377

Aegviidu vald

0

1 689 949

19 820

 

10 000

7 000

104 401

0

1 811 350

Anija vald

0

13 692 687

160 045

 

325 268

189 810

1 022 209

0

15 229 974

Harku vald

0

16 347 363

319 445

 

0

100 260

1 669 550

0

18 117 173

Jõelähtme vald

0

10 031 700

147 828

 

459 037

46 710

781 284

0

11 318 731

Keila vald

0

5 885 794

99 762

 

0

97 550

478 407

0

6 461 751

Kernu vald

0

5 639 755

44 983

 

18 717

39 420

421 905

0

6 119 797

Kiili vald

0

7 722 661

96 254

 

2 000

86 550

695 526

0

8 506 737

Kose vald

0

14 530 419

164 962

 

316 474

70 420

1 133 780

0

16 051 093

Kuusalu vald

497 000

14 033 076

161 054

 

200 195

71 130

1 076 417

0

15 877 818

Kõue vald

689 000

5 154 089

37 519

 

403 284

101 840

295 706

0

6 643 919

Nissi vald

194 000

8 249 739

78 702

 

629 893

110 840

624 396

0

9 808 868

Padise vald

0

4 790 973

39 329

 

223 575

36 710

331 271

0

5 382 529

Raasiku vald

0

10 716 390

118 694

 

33 000

29 710

937 311

0

11 716 411

Rae vald

0

20 305 500

256 599

 

0

68 840

1 877 491

0

22 251 831

Saku vald

0

18 454 970

251 594

 

213 007

108 260

1 696 224

0

20 472 461

Saue vald

0

12 159 063

180 287

 

668 942

213 550

1 215 235

0

14 256 790

Vasalemma vald

0

5 516 342

57 526

 

750 473

130 550

463 780

0

6 861 145

Viimsi vald

0

27 429 367

358 430

 

115 645

106 260

2 505 329

578 000

30 734 601

KOKKU

1 380 000

299 714 602

3 634 104

0

12 551 013

2 725 810

24 291 509

578 000

341 240 934

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HIIU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kärdla linn

1 317 000

10 907 338

97 513

 

1 000 390

96 710

786 447

0

14 107 885

Emmaste vald

0

2 793 293

33 587

 

129 642

38 710

195 321

0

3 156 966

Kõrgessaare vald

312 000

3 190 875

27 690

 

190 610

30 000

190 445

0

3 913 930

Käina vald

276 000

6 246 590

53 571

 

391 000

72 710

425 920

0

7 412 220

Pühalepa vald

0

3 069 136

24 099

 

446 000

44 000

188 724

0

3 747 860

KOKKU

1 905 000

26 207 232

236 460

0

2 157 642

282 130

1 786 857

0

32 338 861

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IDA-VIRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiviõli linn

15 678 000

13 769 758

123 272

 

1 562 181

302 550

1 127 757

0

32 440 246

Kohtla-Järve linn

83 835 000

80 411 237

930 777

 

0

2 235 300

6 406 874

0

172 888 411

Narva linn

155 730 000

108 402 957

1 590 538

 

2 557 502

2 162 850

9 665 092

0

278 518 401

Narva-Jõesuu linn

6 542 000

3 713 145

44 631

 

0

105 840

220 274

0

10 581 259

Püssi linn

1 586 000

29 245

29 245

 

0

87 130

0

0

1 702 375

Sillamäe linn

32 641 000

28 502 942

350 834

 

2 826 068

710 880

2 229 700

0

66 910 590

Alajõe vald

348 000

1 375

1 375

 

277 000

26 000

0

0

652 375

Aseri vald

2 572 000

4 285 404

36 093

 

383 849

72 130

247 808

0

7 561 191

Avinurme vald

4 010 000

5 102 535

35 102

 

113 000

65 130

315 497

0

9 606 162

Iisaku vald

1 724 000

4 054 110

38 200

 

74 000

39 710

293 412

0

6 185 232

Illuka vald

0

1 990 862

13 443

 

38 000

51 420

139 679

0

2 219 961

Jõhvi vald

15 815 000

26 821 457

291 127

 

0

659 720

1 839 631

0

45 135 808

Kohtla vald

0

13 071

13 071

 

0

124 970

0

0

138 041

Kohtla-Nõmme vald

2 244 000

2 800 270

18 019

 

57 937

47 420

177 825

0

5 327 452

Lohusuu vald

1 804 000

2 012 518

12 384

 

0

26 710

78 300

0

3 921 528

Lüganuse vald

1 730 000

4 188 903

19 854

 

0

68 840

301 729

0

6 289 472

Maidla vald

0

2 168 065

12 423

 

32 336

40 420

140 826

0

2 381 647

Mäetaguse vald

0

4 220 300

45 768

 

0

85 840

307 753

0

4 613 893

Sonda vald

0

940 045

12 708

 

0

44 420

56 789

0

1 041 254

Toila vald

0

5 604 365

58 863

 

578 492

94 130

366 836

0

6 643 823

Tudulinna vald

619 000

1 390 141

8 145

 

86 061

42 420

90 347

0

2 227 969

Vaivara vald

0

2 289 807

34 539

 

623 335

176 680

93 215

0

3 183 037

KOKKU

326 878 000

302 712 512

3 720 411

0

9 209 761

7 270 510

24 099 344

0

670 170 127

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JÕGEVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõgeva linn

11 290 000

23 819 183

205 237

 

0

259 100

1 745 556

0

37 113 839

Mustvee linn

6 428 000

7 874 886

43 828

 

111 000

80 130

509 670

0

15 003 686

Põltsamaa linn

8 406 000

17 599 126

170 332

 

153 864

129 970

1 307 876

0

27 596 836

Jõgeva vald

9 436 000

6 338 082

87 132

 

0

204 100

434 238

0

16 412 420

Kasepää vald

5 201 000

295 963

17 327

 

210 278

75 130

12 046

0

5 794 417

Pajusi vald

0

1 306 470

23 318

 

159 673

40 710

106 408

0

1 613 261

Pala vald

2 892 000

3 194 987

27 337

 

52 000

80 130

221 708

0

6 440 825

Palamuse vald

4 993 000

7 194 142

51 796

 

589 099

139 260

510 818

0

13 426 319

Puurmani vald

3 579 000

5 055 897

37 816

 

324 000

49 710

311 194

0

9 319 801

Põltsamaa vald

7 792 000

7 020 039

68 695

 

618 079

206 390

522 864

0

16 159 372

Saare vald

4 127 000

2 483 757

21 084

 

243 311

34 710

175 531

0

7 064 309

Tabivere vald

3 894 000

6 420 555

46 835

 

254 270

86 130

446 284

0

11 101 239

Torma vald

6 154 000

5 075 776

49 989

 

479 933

133 260

422 765

0

12 265 734

KOKKU

74 192 000

93 678 863

850 726

0

3 195 507

1 518 730

6 726 958

0

179 312 058

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JÄRVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paide linn

2 248 000

26 137 364

287 632

 

2 206 554

325 940

1 846 228

0

32 764 086

Albu vald

1 677 000

2 935 939

26 267

 

95 465

29 710

205 933

0

4 944 047

Ambla vald

1 714 000

6 703 111

47 428

 

179 150

31 710

396 092

0

9 024 063

Imavere vald

671 000

2 754 316

25 434

 

126 729

35 710

175 244

0

3 762 999

Järva-Jaani vald

1 459 000

5 372 540

44 770

 

215 936

41 710

326 969

0

7 416 155

Kareda vald

752 000

1 689 723

13 348

 

0

38 420

88 626

0

2 568 769

Koeru vald

2 708 000

6 533 884

58 125

 

340 934

104 840

470 663

0

10 158 321

Koigi vald

586 000

3 136 125

20 843

 

0

28 710

217 119

0

3 967 954

Paide vald

0

1 361 559

33 427

 

691

40 420

119 889

0

1 522 559

Roosna-Alliku vald

1 819 000

2 663 078

28 621

 

308 724

105 550

175 818

0

5 072 170

Türi vald

9 776 000

27 527 897

252 168

 

1 236 222

425 070

1 908 467

0

40 873 656

Väätsa vald

0

3 339 552

33 345

 

0

29 710

267 312

0

3 636 574

KOKKU

23 410 000

90 155 088

871 408

0

4 710 405

1 237 500

6 198 360

0

125 711 353

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LÄÄNE MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Haapsalu linn

1 784 000

30 869 035

282 579

 

608 176

300 100

2 143 082

0

35 704 393

Hanila vald

2 146 000

3 510 223

31 912

 

211 000

47 710

209 949

0

6 124 882

Kullamaa vald

2 596 000

4 626 937

23 238

 

197 000

35 710

246 948

0

7 702 595

Lihula vald

4 874 000

8 809 794

63 820

 

357 086

142 260

565 312

0

14 748 452

Martna vald

1 660 000

1 749 500

16 265

 

312 338

42 710

118 741

0

3 883 289

Noarootsi vald

0

2 451 273

15 251

 

69 000

31 710

144 268

202 000

2 898 251

Nõva vald

135 000

1 386 371

5 509

 

0

24 710

44 743

0

1 590 824

Oru vald

0

2 539 021

21 719

 

87 545

19 000

152 299

0

2 797 865

Ridala vald

2 706 000

6 354 349

52 820

 

608 641

71 710

530 895

0

10 271 595

Risti vald

265 000

1 895 922

15 769

 

0

10 000

123 617

0

2 294 539

Taebla vald

2 203 000

8 524 481

81 899

 

410 685

41 710

572 196

0

11 752 072

Vormsi vald

0

1 138 549

4 201

 

31 000

17 000

32 984

1 254 000

2 473 533

KOKKU

18 369 000

73 855 455

614 982

0

2 892 471

784 330

4 885 034

1 456 000

102 242 290

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kunda linn

2 435 000

8 953 383

96 990

 

314 326

185 390

757 192

0

12 645 291

Rakvere linn

13 367 000

53 741 963

444 466

 

2 068 034

440 620

3 748 385

0

73 366 002

Haljala vald

2 852 000

6 940 088

71 286

 

246 763

77 840

540 646

0

10 657 337

Kadrina vald

6 081 000

14 163 793

149 838

 

531 912

147 970

1 083 587

0

22 008 262

Laekvere vald

3 078 000

4 566 199

32 416

 

66 467

145 680

340 449

0

8 196 795

Rakke vald

4 904 000

5 721 353

38 546

 

0

51 420

374 580

0

11 051 353

Rakvere vald

2 592 000

3 263 258

31 335

 

49 632

71 840

219 987

0

6 196 717

Rägavere vald

1 667 000

2 477 977

21 520

 

23 195

41 420

154 020

0

4 363 612

Sõmeru vald

0

7 318 762

84 097

 

14 103

127 970

540 359

0

8 001 194

Tamsalu vald

7 672 000

9 827 953

116 346

 

1 416 219

285 680

836 639

0

20 038 491

Tapa vald

15 038 000

25 372 940

213 069

 

2 104 651

288 390

1 781 982

0

44 585 963

Vihula vald

0

2 481 226

20 217

 

10 000

38 420

148 283

0

2 677 929

Vinni vald

8 546 000

12 643 360

134 428

 

380 649

188 100

939 319

0

22 697 428

Viru-Nigula vald

735 000

2 463 187

23 004

 

0

26 710

189 585

0

3 414 482

Väike-Maarja vald

8 675 000

12 047 582

111 284

 

341 219

233 100

906 335

0

22 203 236

KOKKU

77 642 000

171 983 024

1 588 842

0

7 567 170

2 350 550

12 561 348

0

272 104 092

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÕLVA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põlva linn

5 644 000

24 675 018

196 644

 

1 507 282

254 260

1 606 738

0

33 687 298

Ahja vald

3 098 000

3 594 461

19 726

 

0

30 710

235 475

0

6 958 646

Kanepi vald

7 221 000

6 544 901

54 164

 

507 698

145 260

411 580

0

14 830 439

Kõlleste vald

1 293 000

2 091 927

12 906

 

121 323

36 710

131 361

0

3 674 321

Laheda vald

3 144 000

4 062 544

23 410

 

70 298

42 710

237 770

0

7 557 322

Mikitamäe vald

4 334 000

2 102 561

13 809

 

0

63 130

123 330

0

6 623 021

Mooste vald

4 640 000

4 820 142

24 846

 

634 080

355 490

312 628

0

10 762 340

Orava vald

2 814 000

2 907 668

16 295

 

350 000

46 710

174 670

0

6 293 048

Põlva vald

7 407 000

5 779 895

78 821

 

960 000

155 260

392 650

0

14 694 805

Räpina vald

16 832 000

11 984 360

112 840

 

609 254

361 490

923 258

0

30 710 362

Valgjärve vald

2 612 000

2 854 367

23 270

 

321 957

33 000

209 949

0

6 031 273

Vastse-Kuuste vald

2 955 000

3 160 834

22 434

 

104 793

76 840

224 863

0

6 522 330

Veriora vald

4 788 000

3 244 712

24 788

 

0

145 680

257 847

0

8 436 239

Värska vald

3 568 000

5 153 688

29 303

 

271 676

53 420

251 824

0

9 298 608

KOKKU

70 350 000

82 977 078

653 256

0

5 458 361

1 800 670

5 493 943

0

166 080 052

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PÄRNU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärnu linn

24 395 000

122 196 837

1 332 436

 

7 615 943

1 052 820

8 755 315

0

164 015 915

Sindi linn

6 092 000

6 892 448

107 165

 

514 600

51 000

522 864

0

14 072 912

Are vald

3 005 000

3 616 378

30 446

 

62 069

18 000

240 064

0

6 941 511

Audru vald

9 178 000

11 513 534

126 618

 

1 709 673

369 390

862 166

0

23 632 763

Halinga vald

893 000

7 453 512

80 382

 

205 586

118 260

552 693

0

9 223 051

Häädemeeste vald

6 275 000

7 760 675

70 293

 

181 619

129 550

591 699

0

14 938 543

Kaisma vald

288 000

689 317

6 861

 

0

8 000

37 860

0

1 023 177

Kihnu vald

1 590 000

2 297 005

12 436

 

49 000

14 000

107 842

2 031 000

6 088 847

Koonga vald

3 076 000

2 915 400

25 839

 

561 412

45 000

184 422

0

6 782 234

Lavassaare vald

804 000

633 589

14 813

 

105 042

15 000

39 007

0

1 596 638

Paikuse vald

2 310 000

7 869 314

108 371

 

376 964

125 260

838 073

0

11 519 611

Saarde vald

11 105 000

13 353 738

97 261

 

2 062 432

226 130

809 392

0

27 556 692

Sauga vald

3 516 000

4 441 731

74 622

 

186 823

50 420

250 103

0

8 445 077

Surju vald

1 344 000

3 133 517

19 186

 

246 059

59 710

224 003

0

5 007 289

Tahkuranna vald

3 759 000

4 336 970

70 391

 

288 014

82 840

353 930

0

8 820 754

Tootsi vald

1 663 000

1 744 734

20 572

 

351 042

140 000

108 703

0

4 007 479

Tori vald

2 839 000

5 710 193

49 974

 

393 368

74 420

429 075

0

9 446 056

Tõstamaa vald

3 016 000

4 547 304

34 852

 

163 000

102 840

314 349

171 000

8 314 493

Varbla vald

1 314 000

2 373 368

10 485

 

407 066

47 000

156 027

0

4 297 461

Vändra alev

2 272 000

8 559 369

97 520

 

282 000

68 420

679 178

0

11 860 967

Vändra vald

5 532 000

5 488 280

36 243

 

286 713

246 230

360 526

0

11 913 749

KOKKU

94 266 000

227 527 213

2 426 766

0

16 048 425

3 044 290

16 417 291

2 202 000

359 505 219

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAPLA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Juuru vald

1 671 000

5 119 192

35 989

 

354 732

53 710

370 852

0

7 569 486

Järvakandi vald

1 732 000

4 028 221

33 897

 

245 470

43 710

253 544

0

6 302 945

Kaiu vald

304 000

3 725 454

32 138

 

0

50 420

265 878

0

4 345 752

Kehtna vald

3 513 000

9 623 580

116 444

 

2 312 345

246 970

778 990

0

16 474 885

Kohila vald

1 292 000

13 127 546

169 124

 

875 068

186 680

1 198 313

0

16 679 607

Käru vald

952 000

1 906 204

15 875

 

58 447

14 000

127 346

0

3 057 997

Märjamaa vald

9 911 000

15 999 691

183 967

 

1 620 456

397 490

1 329 101

0

29 257 738

Raikküla vald

2 039 000

3 383 860

31 816

 

581 000

117 130

171 802

0

6 292 792

Rapla vald

0

29 465 283

292 171

 

2 207 072

270 100

2 115 834

0

34 058 289

Vigala vald

2 316 000

6 816 205

36 509

 

201 047

52 420

396 952

0

9 782 624

KOKKU

23 730 000

93 195 236

947 930

0

8 455 637

1 432 630

7 008 612

0

133 822 115

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SAARE MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuressaare linn

0

46 081 025

473 312

 

1 295 645

294 810

3 256 784

0

50 928 264

Kaarma vald

3 615 000

5 037 655

57 882

 

222 019

151 680

338 729

216 000

9 581 083

Kihelkonna vald

0

1 644 386

11 099

 

130 143

19 000

103 827

176 000

2 073 356

Kärla vald

2 473 000

3 325 737

31 673

 

191 820

32 000

243 793

0

6 266 350

Laimjala vald

1 070 000

1 342 289

16 246

 

44 000

45 420

90 060

0

2 591 769

Leisi vald

5 375 000

5 175 168

46 205

 

1 617

105 260

350 201

0

11 007 246

Lümanda vald

1 380 000

2 173 437

15 205

 

46 757

41 420

137 671

0

3 779 285

Muhu vald

3 074 000

3 331 568

28 340

 

142 606

23 000

249 816

116 000

6 936 990

Mustjala vald

1 458 000

1 456 678

12 182

 

269 764

46 710

95 509

0

3 326 661

Orissaare vald

1 881 000

6 027 673

46 414

 

88 471

45 420

411 580

144 000

8 598 144

Pihtla vald

511 000

1 928 260

24 577

 

124 419

53 420

107 842

0

2 724 941

Pöide vald

1 833 000

1 684 697

15 382

 

19 772

26 710

113 292

0

3 677 471

Ruhnu vald

25 000

813 097

1 273

 

0

6 000

13 193

1 114 000

1 971 290

Salme vald

1 083 000

3 278 634

31 468

 

28 482

11 000

257 560

0

4 658 676

Torgu vald

507 000

2 120

2 120

 

22 149

8 000

0

0

539 269

Valjala vald

1 552 000

3 197 498

34 217

 

134 000

48 420

238 343

0

5 170 261

KOKKU

25 837 000

86 499 922

847 595

0

2 761 664

958 270

6 008 200

1 766 000

123 831 056

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TARTU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Elva linn

10 083 000

16 422 682

179 895

 

501 520

140 970

1 337 132

0

28 485 304

Kallaste linn

3 805 000

2 987 771

21 738

 

26 423

47 420

150 578

0

7 017 192

Tartu linn

27 111 000

242 673 898

2 572 583

 

8 271 212

1 873 330

18 433 887

0

298 363 327

Alatskivi vald

4 784 000

5 088 520

40 404

 

66 388

77 840

376 875

0

10 393 623

Haaslava vald

2 664 000

2 135 276

31 144

 

300 971

71 130

132 795

0

5 304 172

Kambja vald

5 804 000

5 287 974

64 769

 

152 790

42 420

453 168

0

11 740 352

Konguta vald

2 234 000

1 797 331

23 285

 

43 702

14 000

118 168

0

4 207 201

Laeva vald

156 000

1 653 269

17 547

 

1 000

7 000

121 323

0

1 938 592

Luunja vald

3 290 000

5 186 513

62 176

 

138 569

105 260

339 015

0

9 059 357

Meeksi vald

2 105 000

1 343 849

6 541

 

193 000

41 710

86 905

0

3 770 464

Mäksa vald

3 183 000

1 810 790

32 544

 

174 715

151 680

129 067

0

5 449 252

Nõo vald

4 983 000

8 846 534

99 391

 

154 143

127 970

859 871

0

14 971 518

Peipsiääre vald

3 477 000

1 839 437

13 418

 

186 877

47 420

136 237

0

5 686 971

Piirissaare vald

489 000

70

70

 

47 000

13 000

0

498 000

1 047 070

Puhja vald

3 956 000

6 018 658

62 616

 

252 622

114 260

451 160

0

10 792 700

Rannu vald

2 319 000

4 758 489

39 329

 

115 456

65 130

331 558

0

7 589 633

Rõngu vald

5 807 000

6 376 405

60 325

 

200 438

67 130

471 811

0

12 922 784

Tartu vald

8 741 000

11 283 250

118 305

 

242 964

138 260

922 110

0

21 327 584

Tähtvere vald

0

3 967 509

50 371

 

246 642

14 000

285 668

0

4 513 819

Vara vald

4 870 000

3 055 316

41 839

 

475 039

181 970

217 979

0

8 800 304

Võnnu vald

2 359 000

4 314 491

32 537

 

312 000

47 710

288 823

0

7 322 024

Ülenurme vald

0

10 984 392

132 928

 

73 001

26 710

848 399

0

11 932 502

KOKKU

102 220 000

347 832 424

3 703 755

0

12 176 472

3 416 320

26 492 529

498 000

492 635 745

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VALGA MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tõrva linn

4 992 000

9 534 145

85 118

 

177 063

78 840

806 524

0

15 588 572

Valga linn

38 119 000

32 230 205

357 139

 

7 105 261

860 010

2 669 961

0

80 984 437

Helme vald

6 075 000

2 798 873

41 755

 

318 072

121 260

198 763

0

9 511 968

Hummuli vald

2 856 000

2 664 733

16 836

 

116 538

45 420

171 515

0

5 854 206

Karula vald

3 193 000

1 440 514

18 768

 

258 602

67 130

95 509

0

5 054 755

Otepää vald

7 307 000

13 417 926

100 429

 

395 622

82 130

933 870

0

22 136 548

Palupera vald

2 370 000

2 133 918

13 111

 

0

41 710

140 253

0

4 685 881

Puka vald

4 548 000

4 669 554

39 809

 

0

76 840

295 706

0

9 590 100

Põdrala vald

2 369 000

2 469 097

15 152

 

340 338

56 420

149 431

0

5 384 286

Sangaste vald

4 007 000

3 548 193

32 884

 

25 000

70 420

274 195

0

7 924 808

Taheva vald

2 974 000

2 209 880

14 938

 

403 130

64 420

141 687

0

5 793 117

Tõlliste vald

5 320 000

4 680 222

37 833

 

0

76 130

343 318

0

10 419 670

Õru vald

1 530 000

620 834

8 243

 

106 222

26 000

30 402

0

2 313 458

KOKKU

85 660 000

82 418 094

782 015

0

9 245 848

1 666 730

6 251 134

0

185 241 806

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VILJANDI MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõisaküla linn

2 772 000

1 836 706

14 372

 

10 366

17 000

110 137

0

4 746 209

Viljandi linn

17 998 000

59 411 615

581 566

 

4 095 549

793 880

4 244 862

0

86 543 906

Võhma linn

3 961 000

4 531 636

35 544

 

0

99 550

364 829

0

8 957 015

Abja vald

5 850 000

5 842 842

51 165

 

200 570

82 840

405 556

0

12 381 808

Halliste vald

3 403 000

2 921 605

26 150

 

0

241 940

207 080

0

6 773 625

Karksi vald

5 322 000

7 886 916

92 515

 

427 337

190 970

661 682

0

14 488 905

Kolga-Jaani vald

3 168 000

4 453 954

27 400

 

3 000

40 420

282 513

0

7 947 887

Kõo vald

2 613 000

2 477 436

18 353

 

6 353

57 130

157 461

0

5 311 380

Kõpu vald

1 182 000

1 579 186

11 706

 

9 308

40 420

103 253

0

2 914 167

Paistu vald

2 520 000

4 430 194

30 589

 

178 338

62 130

294 272

0

7 484 934

Pärsti vald

4 553 000

7 201 180

75 001

 

351 094

101 550

359 953

0

12 566 777

Saarepeedi vald

1 197 000

2 478 794

24 446

 

129 867

10 000

162 624

0

3 978 285

Suure-Jaani vald

11 621 000

18 793 843

128 301

 

186 305

192 100

1 163 322

0

31 956 570

Tarvastu vald

8 844 000

9 723 914

91 387

 

827 851

153 550

794 764

0

20 344 079

Viiratsi vald

5 632 000

5 007 655

70 848

 

1 110 869

268 680

385 479

0

12 404 683

KOKKU

80 636 000

138 577 476

1 279 343

0

7 536 807

2 352 160

9 697 787

0

238 800 230

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VÕRU MAAKOND

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võru linn

31 144 000

41 955 232

391 826

 

2 519 208

424 780

2 954 195

0

78 997 415

Antsla vald

10 058 000

8 796 305

92 929

 

505 435

183 970

682 333

0

20 226 043

Haanja vald

3 433 000

2 459 397

17 808

 

436 485

109 550

153 733

0

6 592 165

Lasva vald

6 007 000

4 531 883

35 355

 

90 184

83 130

370 278

0

11 082 475

Meremäe vald

4 503 000

1 556 859

18 691

 

321 000

63 710

96 370

0

6 540 939

Misso vald

2 163 000

2 224 295

10 116

 

484 870

37 000

89 486

0

4 998 651

Mõniste vald

3 698 000

2 528 849

16 885

 

48 000

186 100

170 942

0

6 631 891

Rõuge vald

5 596 000

3 960 314

43 700

 

287 101

131 260

324 388

0

10 299 063

Sõmerpalu vald

5 598 000

5 351 776

40 470

 

619 866

113 550

437 106

0

12 120 298

Urvaste vald

4 855 000

3 645 896

30 527

 

123 868

61 420

274 195

0

8 960 379

Varstu vald

2 986 000

6 296 564

26 530

 

377 522

59 420

353 356

0

10 072 862

Vastseliina vald

4 867 000

6 311 202

48 045

 

601 220

157 970

392 076

0

12 329 468

Võru vald

10 117 000

11 887 409

127 478

 

897 343

134 550

737 401

0

23 773 703

KOKKU

95 025 000

101 505 981

900 360

0

7 312 102

1 746 410

7 035 859

0

212 625 352

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KÕIK KOKKU

1 101 500 000

3 006 998 371

33 726 420

0

130 964 408

36 679 250

225 658 300

6 500 000

4 508 300 329

Eelarvete tasandusfondi jaotamata vahendid

50 000 000

 

 

 

 

 

 

 

50 000 000

Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse jaotamata vahendid

 

 

 

30 000 000

 

 

 

 

30 000 000

Hariduskulude täiendavad vahendid

 

5 475 611

 

 

 

 

 

 

5 475 611

Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid

 

 

 

 

69 035 592

 

 

 

69 035 592

KÕIK KOKKU

1 151 500 000

3 012 473 982

33 726 420

30 000 000

200 000 000

36 679 250

225 658 300

6 500 000

4 662 811 532

 

[RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json