Teksti suurus:

Raikküla valla heakorra ja kaevetööde eeskiri

Väljaandja:Raikküla Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2009, 136, 1831

Raikküla valla heakorra ja kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 18.06.2009 nr 57

Käesolev määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 punkti 361 ja § 662 ning karistusseadustiku § 16, Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 ja § 91 lg 1 ning Raikküla valla põhimääruse alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Raikküla valla (edaspidi vald) heakorra ja kaevetööde eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ning kaevetööde korraldatus.

§ 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil.

§ 3. Käesolevas eeskirjas on:

(1) heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik;
(2) kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad;
(3) avalikuks kohaks on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav.

2. peatükk

HEAKORRA EESKIRI

§ 4. Valla territooriumil on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi käitumiseks kehtestatud piiranguid.

§ 5. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel.

§ 6. Parke, haljasalasid, teid ja kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik.

§ 7. Kinnistu omanik on kohustatud:

(1) korras hoidma oma kinnistu, selle piirdeaia (selle olemasolul) ja prügikonteinerite hoiukohad;
(2) õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, et need ei ulatuks elektri- või sideliinidesse;
(3) tegema vajadusel umbrohutõrjet;
(4) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest;

§ 8. Ehitise omanik on kohustatud:

(1) korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid;
(2) remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised;
(3) kompaktse hoonestusega aladel üldkasutatava või tähistamata kinnisasja piires vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal ohutuse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi;
(4) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse;
(5) omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele;
(6) tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
(7) tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele;
(8) tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse;
(9) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise;
(10) tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga;
(11) hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires;
(12) tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse.

§ 9. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud:

(1) järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda;
(2) vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele;
(3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee;
(4) rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke;
(5) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse.

§ 10. Tehnovõrgu omanik on kohustatud:

(1) korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu;
(2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse.

§ 11. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud:

(1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta;
(2) koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse.

§ 12. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik.

§ 13. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama seal asuvate pinkide ja atraktsioonide hooldamise ja remondi.

§ 14. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist.

§ 15. Igasuguste vedude ja muude tegevuste teostaja peab tagama teedele sattunud mulla, pori, sõnniku, prahi jms kohese koristamise.

§ 16. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba:

(1) loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus;
(2) loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele, kusjuures mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja.

§ 17. Heakorra tagamiseks on keelatud:

(1) risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil;
(2) välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda;
(3) avalikes kohtades vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (puid ja põõsaid) ja hekke, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta;
(4) kinnistu territooriumil käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud tegevused, maatüki omaniku nõusolekuta;
(5) omavoliliselt püstitada ehitisi;
(6) vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitteettenähtud kohta;
(7) kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lod˛a piirdest kõrgemal;
(8) ehitada kinni rõdu või lod˛at ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita;
(9) paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant;
(10) hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue avaliku kasutusega teepoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid;
(11) lasta olme- või heitvett sadeveekraavi või sadeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil;
(12) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sadeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid;
(13) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse;
(14) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine;
(15) pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta;
(16) ujutada loomi üldkasutatavas supluskohas;
(17) karjatada põllumajandusloomi selleks mitteettenähtud avalikes kohtades (kompaktse hoonestusega aladel, parkides, haljasaladel jne);
(18) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt;
(19) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
(20) parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele ja teistesse selleks mitteettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita.
(21) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise. loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda selleks tunnustatud ettevõttesse või matta keskkonnanõuetele vastavasse ja Keskkonnaametiga kooskõlastatud kohta.

§ 18. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist:

(1) tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel (tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes);

(2) tuleohtlik ala käesoleva määruse tähenduses on metsa ning muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala;

(3) tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:

1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
2) lõkke tegemine ja teisaldatava šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;
3) raiejäätmete põletamine;
4) kulu põletamine;

5) risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde raames mahalõigatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt;
6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju;
7) metsade sulgemisel metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine.

(4) põlevmaterjali, jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel võikuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul;

(5) jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht objektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel;
(6) pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel;
(7) tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada;

(8) avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Raplamaa Päästeteenistusega.

3. peatükk

MITTEMETSAMAAL KASVAVATE PUUDE ja PÕÕSASTE RAIE EESKIRI

§ 19. Käesolev eeskiri kehtib valla territooriumil metsamaa tunnustega aga väiksema maatüki kohta kui 0,5 ha ning on mõeldud põlishaljastuse (puude gruppide, alleede, üksikpuude j.t. haljastuselementide) kaitsmise, hooldamise, raiumise ning okste kärpimise lubamise otsustamiseks ja kehtib kõigile kinnistuomanikele ja maakasutajatele.
Eeskiri kehtib samuti haigete, kiratsevate, murdumisohtlike või antud kohale mittesobivate puude raiumiseks või kärpimiseks.

§ 20. Kinnistuomanik või maakasutaja on kohustatud Raikküla Vallavalitsusega kooskõlastama:

(1) põ1ispuude ja puiesteed moodustavate puude või nende hoo1damiseks tehtava raide (Põlispuu on tähelepanuväärne puu, mille tüve ümbermõõt 1,3 m kõrguselt on suurem kui 220 cm);
(2) loodus-, kultuuri- või muinsuskaitseobjektidel asuvate puude ja põõsaste kärpimise või raide;
(3) erastamata või tagastamata kasutusse andmata mittemetsamaal puude raide;
(4) detailplaneeringuga ettenähtud haljastusse kuuluvate puude/põõsaste raide.

§ 21. Puude raiumise avalduse (lisa 1) esitab kinnistu omanik (omanikud või notariaalselt volitatud isik) või maakasutaja paragrahvis 20 toodud juhtudel Raikküla Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus), kes kontrollib raie vajalikkust/võimalikkust.

§ 22. Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud avaldus annab loa raieks.

§ 23. Raie ohutuse ja korrastustööde eest vastutab kinnistu omanik ja kinnistusse kandmata maal raieloa saaja.

§ 24. pärast tööde lõpetamist korrastab raiuja raiekoha vallavalitsuse poolt ettenähtud korras.

§ 25. Kinnistul asuvate puude raie on tasuta (kännurahata).

§ 26. Omavoliline puude/põõsaste raie või kasvujõuetuseni kärpimine on keelatud.

§ 27. Isikud, kes rikuvad käesoleva eeskirja nõudeid, kannavad vastutust seadusandluses ettenähtud korras.

4. peatükk

KAEVETÖÖDE EESKIRI

§ 28. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas loetakse pinnases tehtavad tööd:

(1) sügavamal kui 30 cm maapinnast;
(2) kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne);
(3) kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust;
(4) mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega üldkasutataval territooriumil, avalikus kohas ja kinnistul, kui seal asub kolmandate isikute vara.

§ 29. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta:
kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal).

§ 30. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba.

§ 31. Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest.

§ 32. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale.

§ 33. Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase avalduse ja loata.

§ 34. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse poolt väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus.

§ 35. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, kus on toodud vallavalitsuse poolt nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega.

§ 36. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja poolt tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata.

§ 37. Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde avalduse koopiaga kaevetööde teostajale. Kaevetööde avalduse originaal koos kaevetööde loa koopiaga säilitatakse vallavalitsuses.

§ 38. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondadega ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni.

§ 39. Kaevetööde loas toodud läbiviimise tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus.

§ 40. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi.

§ 41. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid teostatakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega.

§ 42. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata.

§ 43. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse.

§ 44. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas.

§ 45. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist.

§ 46. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused.

§ 47. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu.

§ 48. Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise.

§ 49. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja.

§ 50. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised).

§ 51. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud.

§ 52. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse poolt määratud isikule. Kaevetööde ohutu läbiviimise eest vastutab kaevetööde teostaja.

§ 53. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist.

§ 54. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate insenerkommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja.

§ 55. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses.

§ 56. Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud teatama sellest viivitamatult selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul.

§ 57. Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine Raikküla valla kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega.

§ 58. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul.

§ 59. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(1) on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel;
(2) kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule;
(3) vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon;
(4) on tagastatud loa talong vajalike kooskõlastustega.

5. peatükk

VASTUTUS, KONTROLL JA RAKENDAMINE

§ 60. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätete järgi.

§ 61. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Raikküla Vallavalitsus, Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskond ja Keskkonnainspektsioon.

§ 62. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel karistatakse heakorra ja kaevetööde eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest süüdiolevaid isikuid rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20000.- krooni.

§ 63. Käesoleva määruse peale võib esitada vaide Haldusmenetluse seaduse alusel Raikküla Vallavolikogule või esitada kaebuse Halduskohtumenetluse seaduse alusel Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7 Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama.

§ 64. Alates käesoleva määruse jõustumisest lugeda kehtetuks Raikküla Vallavolikogu 30.aprilli 2003 määrus nr 12 «Raikküla valla heakorra ja kaevetööde eeskirja kehtestamine».

§ 65. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist ja seda rakendatakse alates 01.juulist 2009.

Volikogu esimees Raul AALDE