Kaitseväe põhimäärus
Vastu võetud 27.11.2008 nr 161
RT I 2008, 50, 279
jõustumine 01.01.2009
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
10.09.2009 nr 152 (RT I 2009, 46, 309) 18.09.2009
Määrus kehtestatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» § 5 lõike 2 punkti 5, «Kaitseväe korralduse seaduse» § 12 lõike 1, § 13 lõigete 3 ja 4, § 16 lõike 2, § 24 punktide 6 ja 7 ning § 37 lõike 3 ning «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1297 lõike 1 alusel.
[RT I 2009, 46, 309 – jõust. 18.09.2009]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kaitsevägi
(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab kaitsevägi oma pädevuse piires riiki.
§ 2. Asukoht
Kaitseväe asukohaks loetakse Kaitseväe Peastaabi asukohta. Kaitseväe postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn. Kaitseväe nende struktuuriüksuste asukohad, mis ei paikne Kaitseväe Peastaabi asukohas, nimetatakse struktuuriüksuste põhimäärustes.
§ 3. Kaitseväe ingliskeelne nimetus
Kaitseväe nimetus inglise keeles on Estonian Defence Forces. Kaitseväe nimetuse ingliskeelne lühend on «EDF».
§ 4. Sõjaaja ja reservüksused
Sõjaaja ja reservüksuste ülesehitus ja paiknemine on toodud käesoleva põhimääruse lisas.
2. peatükk
KAITSEVÄE ÜLESEHITUS
1. jagu
Üldsätted
§ 5. Vahetu alluvus kaitseväe juhatajale
Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliikide ülemad, Sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe Logistikakeskuse ülem, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem, kaitseväe peainspektor, kaitseväe peaaudiitor, Luurepataljoni ülem ning Staabi- ja Sidepataljoni ülem.
§ 6. Väeüksuste tüüpsuurused
Väeüksuste tüüpsuurused on toodud käesoleva põhimääruse lisas.
§ 7. Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi
Väeüksuste jagunemine valmiduse järgi on toodud käesoleva põhimääruse lisas.
2. jagu
Maavägi
§ 8. Maaväe väeüksused
(1) Maaväe väeüksused on:
1) Põhja Kaitseringkond staabi paiknemisega
Jägalas;
2) Lõuna Kaitseringkond staabi paiknemisega Luunjas;
3) Lääne
Kaitseringkond staabi paiknemisega Pärnus;
4) Kirde Kaitseringkond staabi
paiknemisega Tapal;
5) 1. Jalaväebrigaad staabi paiknemisega
Paldiskis;
6) Vahipataljon paiknemisega Tallinnas;
7) Kuperjanovi
jalaväepataljon paiknemisega Võrus;
8) Viru jalaväepataljon paiknemisega
Jõhvis;
9) Suurtükiväepataljon paiknemisega Tapal;
10) Õhutõrjepataljon
paiknemisega Tapal;
11) Pioneeripataljon paiknemisega Tapal;
12)
Scoutspataljon paiknemisega Paldiskis;
13) Kalevi jalaväepataljon
paiknemisega Paldiskis;
14) Tagalapataljon paiknemisega Paldiskis.
(2) Põhja Kaitseringkonna vastutusala on Tallinn, Harju maakond ja Rapla maakond. Põhja Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Põhja Kaitseringkonna staap, Vahipataljon, kaitseväe orkester ning staabi- ja tagalakeskus.
(3) Lõuna Kaitseringkonna vastutusala on Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond. Lõuna Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Lõuna Kaitseringkonna staap, Kuperjanovi jalaväepataljon ning staabi- ja tagalakeskus.
(4) Lääne Kaitseringkonna vastutusala on Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond ja Saare maakond. Lääne Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Lääne Kaitseringkonna staap ning staabi- ja tagalakeskus.
(5) Kirde Kaitseringkonna vastutusala on Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond ja Lääne-Viru maakond. Kirde Kaitseringkonna struktuuri kuuluvad Kirde Kaitseringkonna staap, Viru jalaväepataljon, Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon, Pioneeripataljon, harjutusväli Kaitseväe Keskpolügoon ning staabi- ja tagalakeskus.
(6) 1. Jalaväebrigaadi struktuuri kuuluvad brigaadi staap, Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, Tagalapataljon, staabikompanii ning sidekompanii.
(7) Vahipataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ning staabi- ja tagalakeskus.
(8) Kuperjanovi jalaväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ning staabi- ja tagalakeskus.
(9) Viru jalaväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ning staabi- ja tagalakeskus.
(10) Suurtükiväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, patareid ja suurtükiväekool.
(11) Õhutõrjepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, patareid ja õhutõrjekool.
(12) Pioneeripataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, pioneerikompaniid, pioneerikool ja kaitseväe demineerimiskeskus.
(13) Scoutspataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, jalaväekompaniid, lahingtoetuskompanii ning staabi- ja tagalakompanii.
(14) Kalevi jalaväepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, õppekompaniid ja -rühmad ning staabi- ja tagalakeskus.
(15) Tagalapataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, juhtimis- ja teeninduskompanii, varustuskompanii, transpordikompanii, remondikompanii ja meditsiinikompanii.
§ 9. Vahetu alluvus maaväes rahuajal
(1) Maaväe ülema vahetus alluvuses on Maaväe Staabi ülem, Põhja Kaitseringkonna ülem, Lõuna Kaitseringkonna ülem, Lääne Kaitseringkonna ülem, Kirde Kaitseringkonna ülem ning 1. Jalaväebrigaadi ülem.
(2) Põhja Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Põhja Kaitseringkonna staabi ülem, staabi- ja tagalakeskuse ülem, Vahipataljoni ülem ning kaitseväe orkestri ülem – kaitseväe peadirigent.
(3) Lõuna Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Lõuna Kaitseringkonna staabi ülem, staabi- ja tagalakeskuse ülem ning Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem.
(4) Lääne Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Lääne Kaitseringkonna staabi ülem ning staabi- ja tagalakeskuse ülem.
(5) Kirde Kaitseringkonna ülema vahetus alluvuses on Kirde Kaitseringkonna staabi ülem, staabi- ja tagalakeskuse ülem, Viru jalaväepataljoni ülem, Suurtükiväepataljoni ülem, Õhutõrjepataljoni ülem, Pioneeripataljoni ülem ja harjutusvälja Kaitseväe Keskpolügoon ülem.
(6) 1. Jalaväebrigaadi ülema vahetus alluvuses on 1. Jalaväebrigaadi staabi ülem, staabikompanii ülem, sidekompanii ülem, Scoutspataljoni ülem, Kalevi jalaväepataljoni ülem ja Tagalapataljoni ülem.
§ 10. Maaväe väeüksuste allüksused
Maaväe väeüksuste allüksused on pataljon, malev, keskus, kool, kompanii, patarei, orkester, rühm, punkt, töökoda, osakond, harjutusväli, laatsaret, söökla, grupp, jagu, ladu, teenistus, jaoskond, sektsioon, kantselei ja meeskond.
§ 11. Maaväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Maaväe üksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt :
1) jalaväe
relvaliiki kuuluvad Scoutspataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi
jalaväepataljon, Kalevi jalaväepataljon ja Vahipataljon ;
2) suurtükiväe
relvaliiki kuulub Suurtükiväepataljon ;
3) õhutõrje relvaliiki kuulub
Õhutõrjepataljon ;
4) pioneeri relvaliiki kuulub Pioneeripataljon;
5)
lahinguteenindustoetuse relvaliiki kuulub Tagalapataljon.
3. jagu
Merevägi
§ 12. Mereväe väeüksused
(1) Mereväe väeüksused on:
1) Mereväebaas paiknemisega Tallinnas;
2)
Miinilaevade Divisjon paiknemisega Tallinnas.
(2) Mereväebaasi struktuuri kuuluvad baasi staap, baasikaitsekompanii, transporditeenistus, materjaliteenistus, remondi- ja hooldusteenistus, haldusteenistus, meditsiiniteenistus ja mereväekool.
(3) Miinilaevade Divisjoni struktuuri kuuluvad divisjoni staap, sõjalaevad ja tuukrigrupp.
§ 13. Vahetu alluvus mereväes rahuajal
Mereväe ülema vahetus alluvuses on Mereväe Staabi ülem, Mereväebaasi ülem ja Miinilaevade Divisjoni ülem.
§ 14. Mereväe väeüksuste allüksused
Mereväe väeüksuste allüksused on sõjalaev, pataljon, patarei, kool, kompanii, grupp, söökla, ladu, laatsaret, kantselei, keskus, töökoda, teenistus, rühm, sektsioon, meeskond ja jagu.
§ 15. Mereväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Mereväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) sõjalaevastiku
relvaliiki kuulub Miinilaevade Divisjon;
2) kaldaüksuse relvaliiki kuulub
Mereväebaas.
4. jagu
Õhuvägi
§ 16. Õhuväe väeüksused
(1) Õhuväe väeüksused on:
1) Lennubaas paiknemisega Ämaris;
2)
Õhuseiredivisjon paiknemisega Ämaris.
(2) Lennubaasi struktuuri kuuluvad baasi staap, lennugrupp, lennuväljatoetusgrupp ning õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskus.
(3) Õhuseiredivisjoni struktuuri kuuluvad divisjoni staap, tagalakompanii, õhuseire insener-tehniline kompanii ja õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.
§ 17. Vahetu alluvus õhuväes rahuajal
Õhuväe ülema vahetus alluvuses on Õhuväe Staabi ülem, Lennubaasi ülem ja Õhuseiredivisjoni ülem.
§ 18. Õhuväe väeüksuste allüksused
Õhuväe väeüksuste allüksused on grupp, eskadrill, kompanii, söökla, ladu, lüli, teenistus, keskus, rühm, töökoda, laatsaret, radaripost, sektsioon, jaoskond, kantselei, jagu ja meeskond.
§ 19. Õhuväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Õhuväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) lennuväe
relvaliiki kuulub Lennubaas;
2) raadiotehnilisse relvaliiki kuulub
Õhuseiredivisjon.
5. jagu
ERALDISEISVAD STAABID JA KAITSEVÄE JUHATAJALE
VAHETULT ALLUVAD STRUKTUURIÜKSUSED
§ 20. Eraldiseisvad staabid
Eraldiseisvad staabid on:
1) Kaitseväe Peastaap paiknemisega
Tallinnas;
2) Maaväe Staap paiknemisega Tallinnas;
3) Mereväe Staap
paiknemisega Tallinnas;
4) Õhuväe Staap paiknemisega Tallinnas.
§ 21. Kaitseväe Logistikakeskus
(1) Kaitseväe Logistikakeskus paikneb Tallinnas.
(2) Kaitseväe Logistikakeskuse struktuuri kuuluvad:
1) staap;
2)
materjaliteenistus;
3) liikumise ja vedude teenistus;
4) remondi- ja
hooldusteenistus;
5) ladude teenistus;
6) haldusteenistus;
7)
logistikapataljon;
8) tervisekeskus;
9) raamatupidamiskeskus;
10)
hangete teenistus.
(3) Logistikapataljoni allüksused on staap, kompanii, grupp, keskus, kool ja laatsaret.
(4) Kaitseväe Logistikakeskuse struktuur sõjaajal on toodud käesoleva põhimääruse lisas.
§ 22. Sõjaväepolitsei
(1) Sõjaväepolitsei paikneb Tallinnas.
(2) Sõjaväepolitsei struktuuri kuuluvad:
1) uurimisosakond;
2)
planeerimisosakond;
3) logistikaosakond;
4) operatiivteenistus;
5)
kantselei.
§ 23. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
(1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused paiknevad Tartus.
(2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuri kuuluvad:
1) Kõrgem
Sõjakool;
2) Täiendõppe Keskus;
3) Väljaõppevahendite Keskus;
4)
Rakendusuuringute Keskus;
5) üldosakond;
6) õppeosakond;
7)
logistikaosakond.
§ 24. Kaitseväe Võru Lahingukool
(1) Kaitseväe Võru Lahingukool paikneb Meegomäel.
(2) Kaitseväe Võru Lahingukooli struktuuri kuuluvad:
1) üldosakond;
2)
õppeosakond.
§ 25. Luurepataljon
(1) Luurepataljon paikneb Tallinnas.
(2) Luurepataljoni struktuur on toodud käesoleva põhimääruse lisas.
§ 26. Staabi- ja Sidepataljon
(1) Staabi- ja sidepataljon paikneb Tallinnas.
(2) Staabi- ja Sidepataljoni struktuuri kuuluvad pataljoni staap, staabikompanii, sidekompaniid, tagalakeskus, Kaitseväe Strateegiline Staabi-Sidekeskus, Kaitseväe Peastaabi staabikaitseteenistus, kehakultuuri ja spordi arenduskeskus, Kaitseväe Side- ja Juhtimissüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus ja Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingent.
3. peatükk
VÄELIIKIDE ÜLEMATE, STRUKTUURIÜKSUSTE JA
STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLEMATE PÕHIÜLESANDED
§ 27. Kaitseväe struktuuriüksuste üldised ülesanded
Kaitseväe struktuuriüksuste üldised ülesanded on:
1) kaitseväe
infrastruktuuri haldamine, hooldamine ja remontimine väeüksuse põhimääruses
sätestatud ulatuses;
2) asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise
hangete lähteülesannete koostamine või koostamisel osalemine;
3) asjade
ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise hangete lähteandmete esitamine
hangete planeerijale;
4) meditsiinilise teenindamise korraldamine oma
vastutusalas;
5) vastuvõtva riigi toetuse osutamise elluviimine oma
vastutusalas koostöös kaitseväe teiste struktuuriüksuste ja väeliikide ning
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega;
6) teiste seadustest ja muudest
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
§ 28. Kaitseväe struktuuriüksuste ja väeliikide ülemate üldine pädevus
Kaitseväe struktuuriüksuste ülemad ja väeliikide ülemad:
1) juhivad
struktuuriüksuse või väeliigi tööd ja vastutavad struktuuriüksusele või
väeliigile pandud ülesannete täitmise eest;
2) vastutavad sõjalise
riigikaitse ettevalmistamise ja teostamise eest oma pädevuse piires;
3)
esindavad kaitseväge kaitseväe juhataja volituse alusel;
4) korraldavad
struktuuriüksuse või väeliigi eelarve planeerimist ja käsutavad kaitseväe
juhataja volituse alusel struktuuriüksuse või väeliigi eelarvelisi vahendeid oma
pädevuse piires;
5) vastutavad struktuuriüksusele või väeliigile eraldatud
eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise eest ning annavad aru oma vahetule
ülemale;
6) vastutavad oma juhitava struktuuriüksuse käsutuses olevate
vahendite, sealhulgas riigivara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
7)
otsustavad kaitseväe juhataja poolt määratud ulatuses riigivaraga seotud
küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega» ja teiste õigusaktidega;
8)
vastutavad distsipliini eest struktuuriüksuses või väeliigis;
9) kohaldavad
struktuuriüksuse või väeliigi kaitseväelastele ja teenistujatele ergutusi ja
määravad distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras;
10)
lubavad puhkusele ning saadavad lähetusele struktuuriüksuses või väeliigis
teenistuses olevaid kaadrikaitseväelasi ning teenistujaid, kui seadusega ei ole
sätestatud teisiti;
11) teevad vahetule ülemale ettepanekuid isikkoosseisu
ametikohtadele määramiseks ja ametikohtadelt vabastamiseks;
12) teevad
vahetule ülemale ettepanekuid kaadrikaitseväelaste auastmete muutmiseks;
13)
vastutavad kõrgemalseisvatele staapidele esitatavate ettekannete ja aruannete
eest;
14) kinnitavad oma juhitava struktuuriüksuse sisekorraeeskirja ning
isikkoosseisu ametijuhendid;
15) vastutavad «Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadusest» ning Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a
määrusest nr 262 «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord»
tulenevate nõuete täitmise ja julgeoleku tagamise eest struktuuriüksuses või
väeliigis;
16) tagavad tervisekaitse, tööohutuse, töötervishoiu ja
tuleohutuse nõuetest kinnipidamise oma juhitavas struktuuriüksuses;
17)
korraldavad personalijulgeoleku, füüsilise julgeoleku, teabejulgeoleku ja
tegevusjulgeoleku korralduslike meetmete rakendamist;
18) kontrollivad oma
alluvate teenistuskohustuste täitmist;
19) annavad oma pädevuse piires välja
käskkirju, käske ja suulisi ning kirjalikke korraldusi;
20) täidavad teisi
seadustest ning muudest õigusaktidest tulenevaid ja otseste ülemate poolt antud
ülesandeid.
§ 29. Väeliikide ülemad
Väeliigi ülem:
1) vastutab lahinguvalmiduse ja mobilisatsioonialase
ettevalmistamise eest väeliigis;
2) vastutab väeliigi tegevuse Kaitseväe
Peastaabiga koordineerimise eest;
3) vastutab väeliigi arengu eest;
4)
planeerib ja juhib väeliigi sõjalisi operatsioone;
5) vastutab väeliigi
väljaõppe korraldamise eest;
6) nõustab kaitseväe juhatajat väeliigi
küsimustes;
7) kinnitab tema poolt ametikohale määratavate
kaadrikaitseväelaste ja ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ning
abiteenistujate tööjuhendid;
8) esitab kaitseväe juhatajale väeliigi eelarve
eelnõu;
9) korraldab väeliiki kuuluvate väeüksuste ja allüksuste valdusesse
antud riigivara kasutamist kaitseväe juhataja poolt määratud ulatuses kooskõlas
«Riigivaraseadusega» ja teiste õigusaktidega;
10) koordineerib väeliiki
kuuluvatele väeüksustele ja allüksustele eraldatud mobilisatsiooniladude ja
mobilisatsioonidepoode kasutamist ning riigivara ladustamist hoidlates;
11)
on aruandekohustuslik kaitseväe juhataja ees;
12) korraldab tsiviil-sõjalist
koostööd oma pädevuse piires;
13) moodustab vajadusel väeliiki kuuluvate
väeüksuste ja allüksuste pädevuses olevate ülesannete täitmiseks nõuandva
õigusega komisjone, nõukogusid või töörühmi.
§ 30. Eraldiseisvad staabid
(1) Kaitseväe Peastaabi põhiülesanded on sätestatud «Kaitseväe korralduse seaduses» ja Kaitseväe Peastaabi põhimääruses.
(2) Kaitseväe Peastaabi ülem:
1) tagab kaitseväe juhatajale õigeaegselt
otsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni ja analüüsid;
2) vastutab
sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja teostamise eest oma pädevuse
piires;
3) vastutab kaitseväe juhtimissüsteemi valmisoleku ja arendamise
eest;
4) koordineerib kaitseväe luurevõimete arendamist;
5) tagab
peastaabi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste
loomise;
6) moodustab vajadusel peastaabi pädevuses olevate ülesannete
täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi;
7) koostab ja
esitab kaitseväe juhatajale kaitseväe ja peastaabi eelarve eelnõu;
8) koostab
ja esitab kaitseväe juhatajale kaitseväe hanke- ja infrastruktuuri
investeeringute plaani;
9) koordineerib kaitseväe hankeid;
10) korraldab
Kaitseväe Peastaabi isikkoosseisu väljaõpet;
11) koordineerib kaitseväe
sõjaliste operatsioonide planeerimist;
12) korraldab rahvusvahelist koostööd
oma pädevuse piires;
13) korraldab kaitsejõudude mobilisatsioonialast
ettevalmistamist ning mobilisatsiooni läbiviimist;
14) on aruandekohustuslik
kaitseväe juhataja ees;
15) tagab Sõjaväepolitsei tegevuse administratiivse
toetuse.
(3) Väeliigi staabi põhiülesanded on:
1) väeliigi ülema nõustamine ja tema
tegevuse tagamine;
2) väeliigi tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
3)
väeliigi ja väeliigi staabi eelarve eelnõu koostamine;
4) väeliiki kuuluvate
väeüksuste ja allüksuste tagala-, side- ja luuretegevuse planeerimine ja
korraldamine;
5) väeliigi väljaõppe korraldamine;
6) väeliigi väeüksuste
väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
7) väeliigi sõjaliste
operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
8) väeliigis mobilisatsiooni
ettevalmistamine ja läbiviimine;
9) osalemine kaitseväe
planeerimisdokumentide väljatöötamisel ja elluviimisel;
10) väeliigi
väeüksuste koosseisu ja varustustabelite analüüsimine ja nende ajakohastamiseks
ettepanekute tegemine;
11) väeliigi isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine
ja juhtimine oma pädevuse piires;
12) tegevuse koordineerimine teiste
kaitseväe struktuuriüksustega;
13) väeliigi infrastruktuuri ja hangete
vajaduste määratlemine;
14) tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine
väeliigis;
15) väeliigi põhivõimete arendamise korraldamine.
(4) Väeliigi staabi ülem:
1) moodustab vajadusel staabi pädevuses olevate
ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi;
2)
koostab ja esitab väeliigi ülemale väeliigi ja väeliigi staabi eelarve
eelnõu;
3) on aruandekohustuslik väeliigi ülema ees.
§ 31. Väeüksused
(1) Kaitseringkonna ja 1. Jalaväebrigaadi põhiülesanded on:
1)
juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute
teostamine oma vastutusalas;
2) mobilisatsiooni planeerimine ja läbiviimine
oma vastutusalas;
3) oma alluvusse kuuluvate struktuuriüksuste isikkoosseisu
väljaõppe korraldamine;
4) oma allüksuste lahinguvalmiduse tagamine.
(2) Kaitseringkonna ülem ja 1. Jalaväebrigaadi ülem:
1) koostavad ja
esitavad väeüksuse eelarve eelnõu maaväe ülemale;
2) korraldavad väeüksusele
eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamist ning
riigivara ladustamist hoidlates;
3) koostavad ja esitavad maaväe ülemale oma
vastutusala puudutavad planeerimisdokumendid;
4) vastutavad
kõrgemalseisvatele staapidele esitatavate ettekannete ja aruannete eest;
5)
vastutavad objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest
väeüksuses;
6) korraldavad ja viivad läbi kaitseväe tseremooniaid oma
vastutusalas;
7) koordineerivad kaitseväe koostööd maavalitsuste ja kohalike
omavalitsustega.
(3) Maaväe pataljonide põhiülesanded on:
1) reservüksuste ettevalmistamine
ajateenijate väljaõppe kaudu;
2) väljaõppe administratiivne ja
tagalatoetus;
3) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja
läbiviimine.
(4) Scoutspataljoni põhiülesandeks on lisaks lõikes 3 sätestatule luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning selle töötlemine ja analüüsimine.
(5) Õhuväe väeüksuste põhiülesanded on:
1) Eesti Vabariigi õhuruumi
puutumatuse järelevalve ning kollektiivse enesekaitsesüsteemi õhuturbes
osalemine ja selle toetamine;
2) Eesti Vabariigi õhuruumis ja selle
lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine ning osalemine
NATO integreeritud õhukaitsesüsteemis;
3) kaitseväe lennutegevuse
korraldamine ja teostamine vastavuses kehtivate õigusaktidega;
4)
reservüksuste ettevalmistamine;
5) väljaõppe administratiivse ja
tagalatoetuse tagamine;
6) oma allüksuste lahinguvalmiduse tagamine;
7)
sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine;
8)
väeüksuse infrastruktuuri hooldamine ja remontimine väeüksuse põhimääruses
sätestatud ulatuses.
(6) Õhuseiredivisjoni põhiülesandeks on lisaks lõikes 5 sätestatule luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning selle töötlemine ja analüüsimine.
(7) Mereväe väeüksuste põhiülesanded on:
1) kaitseväe tuukri- ja
sukeldumistööde korraldamine ja teostamine vastavuses kehtivate
õigusaktidega;
2) luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse»
§ 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning selle
töötlemine ja analüüsimine;
3) oma allüksuste isikkoosseisu väljaõppe
korraldamine;
4) reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe
kaudu;
5) väljaõppe administratiivse ja tagalatoetuse tagamine;
6) oma
allüksuste lahinguvalmiduse tagamine;
7) sõjaaja ja reservüksuste
formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.
(8) Maaväe pataljoni ülem:
1) vastutab väeüksuse lahinguvalmiduse
eest;
2) vastutab väeüksuse formeerimise ettevalmistamise ja läbiviimise
eest;
3) vastutab kaitseväelaste väljaõppe ning kehalise ettevalmistuse eest,
kontrollib õppuste käiku, nendest osavõttu ja tulemusi, kinnitab
allüksuseülemate koostatud õppeplaanid;
4) juhib väeüksuse õppusi;
5)
vastutab väeüksuse kasutusse antud relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu
varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
6) kontrollib relvade hoidmise ja
väljastamise korda ning selle kohta peetavat arvestust.
(9) Mereväe ja õhuväe väeüksuste ülemad:
1) vastutavad väeüksuse
lahinguvalmiduse eest;
2) vastutavad väeüksuse formeerimise ettevalmistamise
ja läbiviimise eest;
3) korraldavad väeüksusele eraldatud
mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamist ning riigivara
ladustamist hoidlates;
4) vastutavad kaitseväelaste väljaõppe ning kehalise
ettevalmistuse eest, kontrollivad õppuste käiku, sellest osavõttu ja tulemusi,
kinnitavad allüksuste ülemate koostatud õppeplaanid;
5) juhivad väeüksuse
õppusi;
6) vastutavad väeliigi staabile esitatavate ettekannete ja aruannete
eest;
7) kontrollivad relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta
peetavat arvestust;
8) vastutavad objektikaitse ning korrapidamis- ja
vahiteenistuse korraldamise eest väeüksuses;
9) korraldavad ja viivad läbi
kaitseväe tseremooniaid oma vastutusalas.
§ 32. Sõjaväepolitsei
(1) Sõjaväepolitsei põhiülesanded on:
1) järelevalve teostamine
kaitseväedistsipliini üle kaitseväes ja Kaitseliidus;
2) süütegude
menetlemine oma pädevuse piires kaitseväes ja Kaitseliidus;
3)
sõjaväepolitsei valdkonna juhtimine ja planeerimine;
4) Eesti Vabariigi
rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalik sõjaväepolitseiline tegevus Eesti
Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki.
(2) Sõjaväepolitsei ülem koostab ja esitab Sõjaväepolitsei eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale.
§ 33. Kaitseväe Logistikakeskuse põhiülesanded
(1) Kaitseväe Logistikakeskuse põhiülesanded on:
1) kaitseväe varade
hankimine ja kasutusse määramine oma pädevuse piires, vastuvõtmine,
kodifitseerimine, hoiustamine, hooldamine, remontimine, väljastamine,
inventeerimine, ringluse korraldamine, utiliseerimine ja varade tsentraalne
arvestamine (edaspidi käitlemine);
2) mobilisatsioonivarude käitlemine
vastavalt sõjalise valmisoleku astmele;
3) oma pädevuse piires kontrolli
teostamine kaitseväe varade seisukorra ja kasutamise üle;
4) varade elutsükli
jälgimine ning varade üle arvestuse pidamine;
5) kaitseväe poolt
korraldatavate hangete läbiviimise koordineerimine ja kontrolli teostamine ning
andmete esitamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
6) kaitseväe
infrastruktuuri arendamine, haldamine, hooldamine ja remontimine Kaitseväe
Logistikakeskuse põhimääruses sätestatud ulatuses;
7) kaitseväe vedude
planeerimine ja korraldamine Eestis ja välismaal;
8) kaitseväe
raamatupidamise teostamine;
9) kaitseväe logistilise ja meditsiinilise
väljaõppe ja teenindamise korraldamine;
10) apteegiteenuse osutamine;
11)
logistiliste ülesannetega sõjaaja ja reservüksuste ning allüksuste
ettevalmistamine;
12) lahinguteenindustoetuse osutamine;
13)
teenistuskohustuste täitmisel vigastatute ning haigestunute taastusravi ja
rehabilitatsiooni korraldamine ning koordineerimine;
14) kaitseväe üksuste
logistilise toetuse korraldamine rahvusvahelistel sõjalistel
operatsioonidel;
15) oma pädevuse piires tsiviilstruktuuride
toetamine;
16) kaitseväe tehnika, relvastuse ja muu varustuse testimine,
arendamine, moderniseerimine ja juurutamine;
17) kaitseväe toitlustamise
arendamine, koordineerimine ja kontrollimine;
18) oma pädevuse piires
rahvusvahelise koostöö tegemine;
19) kaitseväe logistikaalaste
juhtimissüsteemide töö koordineerimine;
20) Sõjaväepolitsei logistilise
toetuse korraldamine;
21) sõjaväerelvade riikliku registri haldamine;
22)
kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri haldamine.
(2) Kaitseväe Logistikakeskuse ülem:
1) koostab ja esitab Kaitseväe
Logistikakeskuse eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) koostab Kaitseväe
Logistikakeskuse tegevust planeerivad dokumendid.
§ 34. Luurepataljoni põhiülesanded
(1) Luurepataljoni põhiülesanded on:
1) kaitseväe juhataja ja Kaitseväe
Peastaabi luure- ja infovajaduste täitmise tagamine;
2) väeliikide staapide
luure- ja infovajaduste täitmise tagamine oma pädevuse piires;
3) riigi
julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast tulenevate ülesannete täitmine oma
pädevuse piires;
4) NATO ja Euroopa Liidu teabenõuete menetlemine;
5)
luureinformatsiooni kogumine «Kaitseväe korralduse seaduse» § 37
lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil, info töötlemine ja
analüüsimine;
6) luurealase väljaõppe läbiviimine;
7) luureinformatsiooni
kogumisviiside arendamine ja tegevuse koordineerimine kaitseväes;
8)
kaitseväe militaargeograafia alaste vajaduste rahuldamine;
9) rahvusvahelises
ja riigisiseses luurealases koostöös osalemine oma pädevuse piires.
(2) Luurepataljoni ülem:
1) koostab ja esitab pataljoni eelarve eelnõu
kaitseväe juhatajale;
2) vastutab kaitseväelaste lahinguõppe ning kehalise
ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, sellest osavõttu ja
tulemusi;
3) juhib pataljoni õppusi;
4) vastutab pataljoni formeerimise
ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
5) vastutab pataljoni relvastuse,
laskemoona, lahingutehnika ja muu varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
6)
kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning selle kohta peetavat
arvestust;
7) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse
korraldamise eest pataljonis;
8) kontrollib oma alluvate teenistuskohustuste
täitmist.
§ 35. Staabi- ja Sidepataljoni põhiülesanded
(1) Staabi- ja Sidepataljoni põhiülesanded on:
1) oma alluvusse kuuluvate
sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
2) Kaitseväe Peastaabi, Maaväe
Staabi ja 1. Jalaväebrigaadi juhtimiseks vajaliku side- ja staabialase
toetuse tagamine;
3) kaitseväe strateegilise side- ja infotehnoloogilise
toetuse tagamine;
4) kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja
elektroonilise sõja arendusprojektide elluviimine;
5) väljaõppe
administratiivne ja tagalatoetus;
6) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise
ettevalmistamine ja läbiviimine vastavalt formeerimisülesannetele.
(2) Staabi- ja Sidepataljoni ülem:
1) koostab ja esitab pataljoni eelarve
eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) võtab tegevteenistusse, määrab ametikohale
ning vabastab ja arvab ajateenistusest reservi ajateenijaid «Kaitseväeteenistuse
seaduses» sätestatud korras;
3) vastutab kaitseväelaste lahinguõppe ning
kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuste käiku, nendest osavõttu ja
tulemusi;
4) juhib pataljoni õppusi;
5) vastutab pataljoni formeerimise
ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
6) vastutab pataljoni relvastuse,
laskemoona, lahingutehnika ja muu materiaal-tehnilise varustuse nõuetekohase
käitlemise eest;
7) kontrollib relvade hoidmise ja väljastamise korda ning
selle kohta peetavat arvestust;
8) vastutab objektikaitse, korrapidamis- ja
vahiteenistuse korraldamise eest pataljonis ja Kaitseväe Peastaabis.
§ 36. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanded
(1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanded on:
1) õppurite õppetöö
ning nende isamaalise ja eetilise kasvatuse korraldamine;
2) kõrghariduse
omandamiseks, täiendusõppe läbiviimiseks ning arendustegevuseks vajalike
tingimuste loomine;
3) õppekirjanduse, õppemetoodiliste materjalide ja teiste
õppevahendite koostamine kaitseväele;
4) teaduslik uurimis- ja arendustöö
sõjanduse ja riigikaitsega seotud valdkondades;
5) koostöö arendamine teadus-
ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides.
(2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem:
1) koostab ja esitab Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutuste eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
2) käsutab
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste eelarvelisi vahendeid oma pädevuse
piires;
3) kinnitab käskkirjaga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kodukorra,
õppekorralduse eeskirja ning teised õppetööd ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste
sisemist korraldust reguleerivad õigusaktid oma pädevuse piires;
4) on
aruandekohustuslik kaitseväe juhataja ja kaitseministri ees;
5) esitab
vähemalt kord aastas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõukogule aruande
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tegevuse kohta;
6) moodustab vajadusel
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pädevuses olevate ülesannete täitmiseks
nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid või töörühmi.
§ 37. Kaitseväe Võru Lahingukooli põhiülesanded
(1) Kaitseväe Võru Lahingukooli põhiülesanded on:
1) õppurite sõjaväelise
väljaõppe ja isamaalise kasvatuse korraldamine;
2) kutsehariduse
omandamiseks, täiendusõppe läbiviimiseks ning uurimis- ja arendustegevuseks
vajalike tingimuste loomine;
3) kvaliteetse õppetöö korraldamine;
4)
uurimis- ja arendustöö.
(2) Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem:
1) vastutab Kaitseväe Võru
Lahingukooli tegevuse korraldamise eest;
2) koostab ja esitab Kaitseväe Võru
Lahingukooli eelarve eelnõu kaitseväe juhatajale;
3) kontrollib Kaitseväe
Võru Lahingukooli õppe- ja kasvatustöö korraldamist ja läbiviimist;
4)
juhatab õppenõukogu;
5) korraldab ja kontrollib Kaitseväe Võru Lahingukooli
nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmist;
6) kinnitab Kaitseväe Võru
Lahingukooli kursuste kodukorra, õppekorralduse eeskirja ja teised Kaitseväe
Võru Lahingukooli sisemist korraldust ja õppetööd reguleerivad õigusaktid oma
pädevuse piires;
7) on aruandekohustuslik kaitseministri, kaitseväe juhataja
ja kooli nõukogu ees.
4. peatükk
KAITSEVÄE RAAMATUPIDAMINE JA EELARVE
§ 38. Kaitseväe raamatupidamine
Kaitseväe juhataja võib volitada pearaamatupidajat korraldama kaitseväe raamatupidamist.
§ 39. Kaitseväe eelarve
Kaitseväe juhataja võib volitada järgmisi ülemaid käsutama eelarvelisi
vahendeid oma pädevuse piires:
1) Kaitseväe Peastaabi ülem;
2) väeliikide
ülemad;
3) Kaitseväe Logistikakeskuse ülem;
4) Staabi- ja Sidepataljoni
ülem;
5) Luurepataljoni ülem;
6) Sõjaväepolitsei ülem;
7) Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutuste ülem;
8) Kaitseväe Võru Lahingukooli ülem;
9)
kaitseringkondade ülemad ja 1. Jalaväebrigaadi ülem.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 40. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 41. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.