Välisministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise korra kinnitamine
Vastu võetud 23.05.2002 nr 4
Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565) paragrahvi 34 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 « Riigivara võõrandamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 67, 1137; 1996, 82, 1459; 1997, 60, 997; 69, 1121; 1999, 98, 873; 2000, 59, 385; 2002, 32, 192) punkti 5 alusel:
1. kinnitada «Välisministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise kord» (lisatud);
2. tunnistada kehtetuks välisministri 21. oktoobri 1998. a määrus nr 10 ja 29. oktoobri 2001. a määrus nr 9 (RTL 2001, 121, 1744).
| Minister Kristiina OJULAND |
| Kantsler Indrek TARAND |
|
Kinnitatud Välisministri 23. mai 2002. a määrusega nr 4 |
VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISEL OLEVA RIIGIVARA VÕÕRANDAMISE KORD
1. Käesolev kord reguleerib Välisministeeriumi valitsemisel oleva (sealhulgas välisesinduste) riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva, alla 50 000 kroonise soetamismaksumusega vallasvara (edaspidi vara) võõrandamist. Kord ei reguleeri Välisministeeriumi valitsemisel olevate riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade (endises tähenduses osak) võõrandamist.
2. Vara võib võõrandada, kui:
1) vara ei ole
vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks;
2)
vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja
tulu saamise otstarbeks;
3) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse
tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või kohaliku
omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks;
4) vara on vajalik
avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks;
5) vara võõrandamine on ette nähtud
seadusega või toimub kohtuotsuse alusel;
6) vara transportimine
Eestisse ei ole majanduslikult otstarbekas;
7) vara võõrandamisega
kaasneb välisesindustele asukohamaa osutatud diplomaatiliste
privileegide kasutamine, mis tehingu seisukohalt on Välisministeeriumile
majanduslikult otstarbekas.
3. Otsuse selle kohta, kas vara võõrandatakse asukohamaal või Eestis, teeb korras nimetatud komisjon.
4. Vara võib võõrandada tasu eest, tasuta või alla hariliku väärtuse.
5. Vara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada punkti 2 alapunktides 3, 4 ja 6 ettenähtud juhtudel.
6. Vara müügi, tasuta võõrandamise või müügi alla hariliku väärtuse otsustab Välisministeeriumi ametnikest moodustatud komisjon (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus:
| 1) komisjoni esimees: | kantsler; |
| 2) komisjoni liikmed: | asekantsler haldusküsimuses, |
| rahandusosakonna juht, | |
| haldusosakonna juht, | |
| haldusosakonna nõunik, | |
| infotehnoloogia osakonna juht. |
7. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kolm liiget, sealhulgas komisjoni esimees.
8. Komisjoni töösse võib kaasata lisaks ülalnimetatud liikmetele erialaspetsialiste.
9. Taotluse komisjonile riigivara müügi, tasuta võõrandamise või
müügi alla hariliku väärtuse kohta esitab:
1)
välisesinduses asuva vara korral – välisesinduse juht;
2) Välisministeeriumi haldushoones asuva vara korral – struktuuriüksuse
(osakond, büroo) juht, millise osakonna kasutuses antud vara on;
3) võõrandatava varagrupi haldava osakonna juht olenemata vara asukohast.
10. Taotlus peab sisaldama:
1) andmeid vara kohta (soetamise
aeg, otstarve, tüüp, millistest vahenditest soetatud ja muu oluline info
vara seisukorra kohta);
2) vara soetamismaksumust koos seda
tõendavate dokumentidega (põhivahendi kaardi koopia);
3)
vara jääkmaksumust;
4) vara võõrandamise viisi
(enampakkumiseta müük, enampakkumisega müük, müük alla hariliku
väärtuse, tasuta võõrandamine, kindlaksmääratud hinnaga müük, muu
otsustaja poolt määratud viis, kui riigivarale ei leitud ostjat avalikul
enampakkumisel või valikpakkumisel);
5) müügihinda –
enampakkumiseta müügi ja alla hariliku väärtuse müügi puhul;
6) põhjendust selle vara mittevajalikkuse kohta.
11. Kindlaksmääratud hinnaga müüki rakendatakse juhul, kui eeldatav müügihind ei kata enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise kulusid. Kindlaksmääratud müügihinnaga müük on müügiviis, kui riigivara võõrandatakse esimesele kindlaksmääratud hinna pakkujale.
12. Riigivara võõrandamisel tasu eest tasutakse riigivara eest rahas ning järelmaksu ei kohaldata.
13. Kui taotluses esitatud teave on ebapiisav, on otsustajal õigus nõuda taotluse koostajalt täiendavaid andmeid.
14. Komisjon teeb oma otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse komisjonile esitamise kuupäevast alates.
15. Komisjonil on õigus ja kohustus määrata käesolevast korrast erinevaid ajalisi ja muid kohustusi.
16. Komisjon kas teeb otsuse riigivara võõrandamiseks või jätab ettepaneku rahuldamata viidates rahuldamata jätmise põhjustele. Komisjon teatab oma otsusest 10 päeva jooksul riigivara võõrandamise taotluse esitajale.
17. Komisjoni otsus peab sisaldama:
1) taotlusega nõustumist
või mittenõustumist;
2) riigivara võõrandamise õiguslikku
alust koos viitega riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud
punktile;
3) nõustumisel vara võõrandamise hinda;
4) mittenõustumisel põhjendust;
5) riigivara müügi
korraldaja määramist;
6) käesolevas korras ettenähtud muid
tingimusi (mh müügi lisatingimused);
7) tasu eest
võõrandamisel rahaliste vahendite kasutamise.
Otsusele kirjutavad alla otsuse vastuvõtmisel osalenud komisjoni liikmed.
18. Riigivara võõrandamise otsuste kohta peab arvestust müügi otsustaja. Igal võõrandamise otsusel peab olema oma individuaalne registreerimisnumber, mis peab kajastuma kõigil nimetatud võõrandamistehingut käsitlevatel dokumentidel.
19. Komisjoni otsus on müügi korraldajale kohustuslik vara võõrandamise viisi, tähtaja ja hinna määramisel, samuti võõrandamise tingimuste täitmisel.
20. Müügi korraldaja valmistab ette ja viib läbi riigivara võõrandamise.
21. Müügist laekunud summa, millest on maha arvatud võõrandamise korraldamisega seotud kulud, kantakse riigieelarvesse.
22. Riigivara tasuta võõrandamisel vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt). Tasu eest või alla hariliku väärtuse võõrandamisel sõlmitakse võõrandamise leping (edaspidi leping). Akti või lepingu koostab ja esitab allakirjutamiseks taotluse esitaja.
23. Aktile kirjutab alla kantsler või müügi korraldaja, välisesindustes asuva vara korral esinduse juht. Lepingule kirjutab alla kantsler või välisesinduses asuva vara puhul esinduse juht.
24. Lõplikult vormistatud ja allakirjutatud leping või akt antakse säilitamiseks rahandusosakonda.
Facebook
X.com